Nädala ülevaade vol. 22

Eelmise nädala nohu enam-vähem selja taha jäetud, läksin esmaspäeval Spartasse ja riietusruumi jõudes vandusin ropult, sest loomulikult olid trennipüksid koju jäänud. Fakk, seriously?! Miks alati minuga selliseid asju juhtub? Nii et esmaspäevane trennipäev läks pekki.

Teisipäeval tegin suure vihaga kiire kümneka - tekitasin endale ühe lühema püsiraja siia Peetri asula sisse - umbes 3,4 km ringid, tegin kolm tiiru ja 10,43 km praktiliselt täpselt tunniga. Kümneka aeg 57-58 minuti vahele. Huvitav rada on see, kuskil 0,5-2 km peal on ebamugavam osa, natuke tundub justkui läheks ülesmäge ja tavaliselt tuulte suhtes ka rohkem vastu. Teine pool ringist on kiirem, natuke allamäge jooks, kuigi kurve on pisutpalju. Esimese ringi ajal sain vihma ka, aga üldiselt oli soe, nii et poolel maal pakkisin oma kileka kokku. Ilmselt neid ringe väga üle kolme ei kannata joosta ka, nüriks läheb.

Kolmapäeval läksin Spartasse ja tegin oma esmaspäevase trenni järele. Ei olnud väga viga, aga trennipausid ikka annavad natuke tunda. Argo vaatas kõrvalt kuidas ma biitsepsit tegin ja kritiseeris tehnikat. Pärastpoole tegin kergema kangiga õigesti ka ja sain aru küll mis valesti tegin. Peab võtma mingi 17,5-18kg kangi (õnneks neid kange on viimasel ajal juurde tekkinud, ei pea väga järjekorras ootama). Häda nende superseeriatega on selles, et esimesed seeriad tulevad kergelt, aga viimastel hakkab tehnika lagunema. Tulebki vist nii teha, et esimese seeria teen raskema kangiga ja viimased kergemaga.

Neljapäeval jälle Sparta jooksutrenn. Tavaline vist, enamvähem, võiks öelda. Sain sipelgalt 2x hammustada - miskipärast on neil mingi suur pesa just selle platsi ääres kus me venitusi teeme.

Reedel jälle Sparta. Seekord siis kolmapäevane trenn. Kuna reielihased on endiselt hellad, siis jalga ei teinud - ainult rind, õlg ja kerelihased. Tegin pigem 10 kordust 12 asemel, aga korraliku tehnikaga. 

Laupäevae jäi pikem jooks. Tavaline Peetri-Assaku-Peetri 13 km ring, aga tegin ühe tiiru Kuldala pargis veel peale, et saaks natuke pikemalt. Kokku 14 km ja aeg napilt alla 1:30. Normaalne jooks, kuigi ilm kiskus juba päris soojaks (16-17 kraadi, aga joostes higi voolas ojadena). Pulsi mõttes oluliselt parem kui nädal tagasi. Keskmiselt 158 ja keskmine km aeg 6:24.

Nädala lõpetasin kerge jooksuga - tegin kaks sedasama Peetri aleviku tiiru, kokku 7 km. Pulss keskmiselt 152. Proovisin hoida seal 150-160 vahel ja teha umbes 6 minutiga kilomeetrid, aga tohutult tugev tuul tähendas, et ringi peale tulid lõigud väga ebaühtlase tempoga ja vastutuult tõmbas pulsi natuke üles. Keskmine tuli 6:05/km. Nädalaga siis peaaegu 40 km ja hoolimata nohupausist ja motivatsioonikriisist pärast Viljandit sain maikuuga kokku 109 km.

Nädala ülevaade vol. 21

Pühapäevasest nohust sai esmaspäevaks korralik tuumakas ja pärast enesega aru pidamist oli selge, et õhtul Spartasse löristama minna pole mõtet. Korralikku tatipasunat mängisin kuni kolmapäevani, siis hakkas inimese tunne vaikselt tagasi tulema. Sinna läksid siis mõlemad Sparta trennid ja ilmselt olen järgmisel nädalal samas seisus mis eelmisel.

Neljapäeval oli jälle väikestviisi inimese tunne. Tegin selle inimese tunde peale 10,3 km jooksu. Gramm üle tunni läks aega, aga kümnekas 59:26 (vist). Ühtlasi mõõtsin ära ka Kuldala pargi ringi, see on umbes 800 meetrit. Pole üldse paha. Muidu kümnekas oli kaks ringi veski juurest läbi ja Vana-Tartu maanteelt tagasi (kokku 2x4,25 km) + siis pargitiir, et 10 kokku tuleks.

Reedel ostsin lõpuks oma ratta ära. Ei läbenud väga kannatada ja õhtul 9 ajal tegin 20 km sissesõitmistiiru ümber Ülemiste järve - läksin läbi Uuesalu ja otsisin sealt heinamaa servast selle purde üles. Purde leidsin, aga ümbrus oli ikka mudane ja ega seal auklikul metsateel mõnus sõita ei olnud. Järve metsast läks jälle rada siledamaks ja kokku tuli 22 km tiir. Aega läks ka natuke üle tunni.

Eile tegin juba tavapärase Assaku 13 km ringi. Tempo hoidsin 6:30-6:40 vahel, aga trennipaus ja nohu ikka jätavad pulsile oma jälje. Ei olnud raske jooks, aga heas vormis on pulss palju madalam.

Tänase jooksutiiru jätsin vahele, sest vasakus põlves oli kerge valu - selle asemel käisin rattaga Rae küla avastamas. Ei olnud väga meeldiv sõit, sest rattateid sisuliselt ei olnudki, ainult maantee servas nühkimine ja jõhker tuul pealegi. Kokku tuli 13 km tiir.

Homsest uus nädal ja Sparta. Lõpetaks selle kuu ikka positiivses toonis ja ehk saab isegi 100 km kokku kuu lõpuks.

Nädala ülevaade vol. 20

Keeruline nädal oli trenni mõttes. Võiks arvata, et kui 2-3 aastat püsivalt jõusaalis jõudu teha,siis üks puhkenädal ei muuda midagi. Arvake veelkord. Esmaspäevane trenn möödus täitsa rahulikult, aga neid valusaid kõhulihaseid tundsin veel kolmapäevalgi. Kõhulihased on küll selline lihasgrupp, millega kohe on raskem pärast trennipausi. Peab hakkama tegema peale jooksupäevi ka.

Teisipäeval tegin mõduka tempoga sellesama Assaku ringi mööda Kindluse teed, mille juhuslikult esimesel korral siin Peetris "tekitasin". 13 kilomeetrit ja aeg natuke üle 1:24. Pulss küll nii madal ei olnud kui eelmisel korral, 159 tuli keskmine. 

Kolmapäevane jalapäev oli see-eest täiesti haamer. Jalalihaste osa tegin ära, aga rinnalihastega ei jäänud kuidagi rahule. Lai haare selle Smithi peal pani õla valutama. Tegin siis kitsamaga, aga korralikuma tehnikaga. Kätekõverdusi ei jaksanud peaaegu üldse otsa teha (neljanda seeria järel ainult 6). Õlale tegin ikkagi liiga, paar päeva läks aega enne kui enam tunda ei andnud. Aga jalalihased kottisin korralikult ära. Neljapäeval oli suht puine käia. Tegin nende valusate jalalihaste pealt veel Sparta jooksugrupi trenni ka ära ja siis oli täiesti peksasaanud tunne. Reedesed-laupäevased jooksuplaanid jätsin vahele. 

Kusagilt tekkis neljapäeva hommikuks kipitav kurguvalu, mis läks reedeks natuke kergemaks. Kurgul pole küll viga suurt midagi, aga selle kurguvalu pealt sain tänaseks korraliku nohu. Nädalavahetuse jooksu asemel tõin Selverist paki taskurätikuid. Jalalihastele ei tule see taastumine ka ilmselt kahjuks, nii et sel nädalal siis niiviisi.

Nädala saldo - kaks Sparta trenni ja 22 km jooksu.

Nädala ülevaade vol. 19

Sellest nädalast pole midagi kirjutada. Mingi imelik reielihase valu kimbutas üle nädalavahetuse. Esmaspäeval läksin jõusaali selleks, et riietusruumis avastada - tossud on koju jäänud. Fuck. Läksin sama targalt minema ja tegin selle frustratsiooni pealt täieliku puhkenädala. Kolmapäevase Sparta jätsin ka ära ja jooksmas ei käinud kuni eilseni. Selliseid motivatsiooninädalaid on ka vaja aeg-ajalt.

Eile oli jalg jälle korras ja tegin Peetris ühe jooksu, et hea jooksutunne tagasi tuleks. Mõtlesin teha mingi 10 km. Esimese ringi Peetri koolist ja Vana-Tartu maanteelt koduni oli täpselt 6,25 km. Mõtlesin teise ringi lõpus natuke varem sisse keerata, aga magasin õige teeotsa maha ja tegin ikka Tartu maanteelt kaare läbi. Talvine jooksuring see kindlasti ei ole, suveks kõlbab küll. Kokku 12.5 km ja aeg 1:12 midagi. Keskmiselt 5:49-ga siis. Pulss natuke liiga kõrge ja lõpp oli pingutuse mõttes raske, samas ootuspärane pärast nii pikka trennipausi. Teisipäeval jälle, aga siis juba pikem ja rahulikum tiir.

Nädala ülevaade vol. 18

Midagi väga head ei ole möödunud nädalast kirjutada. Spartas tegin meelega täiesti harilikud trennid, kusagil juurde panema ei kippunud, tegin eelmise nädala järgi seeriad lõpuni.

Teisipäeval tegin esimese rahuliku jooksu Peetris. Esimene jooks oli selline orienteerumisring, võtsin rahuliku tempo ja pulsiga ja vaatasin, kuhu välja jõuan. Vahepeal ekslesin isegi kusagil kruusateedel põldude vahel, aga lõpuks tuli siiski Assaku ring ära ja peaaegu 13 km. Keskmine pulss väga madal (149), aga tempo selle pulsi kohta super hea (6:20-6:30/km).

Reedel oli siis esimene vormitest - Viljandi järvejooks. Aga reedest midagi head rääkida ei ole. Kõigepealt vist treenisin ennast natuke liiga üle kolmapäevase jalapäeva ja neljapäevase Sparta jooksugrupi treeninguga. Reedel ei olnud ei tuju ega särtsu ja reielihas ka natuke valutas, vasak kõrv oli endiselt lukus ja väga veider on niimoodi joosta. Jooksjaid oli liiga palju selle raja peale ja oma rütmi oli väga raske leida. Kolmanda kilomeetri tegin veel normaalse tempoga alla 6 minuti, aga edasi läks mott üha enam maha ja lõpuks tulin üle finishijoone netoajaga 1:16-ish. Rada oli tegelikult ränkraske ja seda arvestades kindlasti mitte ääretult halb aeg, aga halvem kui ootasin ja kindlasti halvem kui see milleks suuteline olen. Pulsi mõttes jäi ilmselt varu sisse, aga kuna enesetunne oli kehv ja motivatsioon maas, siis ei suutnud ennast rohkemaks sundida ka. Viljandist ära tulin niisiis halva tujuga ja kuna jalg veel tänagi valutab, siis halb tuju jätkub.

Teisipäevane jooksutrenn jääb nüüd kindlasti vahele, vaatame mis neljapäeval teen - kas Sparta jooksugrupp või proovin siin Peetris omaette natuke nokitseda.