Nädala kokkuvõte 24.-30. september

Nohu seljatatud (või no, enam-vähem, nii et kannataks joosta), läksin esmaspäeval tegema 17 km tiiru. Endomondo oli kaval ja ei lasknud ennast ära lollitada - uue nädala treeningplaanis on Cooper ilusti sees ja selle ümber 52 km muud jooksu. Päeval sadas ja mingit terviserajal nühkimise tuju ei olnud ja tegin sellesama pikendatud Assaku tiiru, mis eelmisel esmaspäevalgi.

Ilm oli vahepeal läinud külmaks, haigust arvestades olin ettevaatlik ja tegin esimese pika dressi trenni sel aastal. 12 kraadi sooja, aga metsik tuul (ja EMHI ei suuda mind panna uskuma, et see oli ainult 4 m/s, nagu teie ilmalehel kirjas, pigem ikka 10 m/s kandis). Algus oli päris chill, nautisin taganttuult ja sörkisin ettenähtud tempoga Assakuni. Peaaegu nädal aega trennipausi andis ka positiivselt tunda ja jalad olid värsked. Raskeks läks viadukti juurest tagasi pöörates - 9-12 kilomeetrid raiusin Vana-Tartu maanteel vastutuules, ja see ei olnud selline poolviltune vastutuul nagu nädal tagasi, vaid ikka korralik headwind. Lõpuni jõudsin ilusti, tempo 5:51/km ja pulss 156 - ootuspärane pärast haigust ja väikest pausi. Garmin andis pingutusele hindeks 3.7.

Teisipäev oli juba natukene lihtsam. Tegin rahulikud 10 km Peetris. Vana-Tartu maanteel raiusin endiselt vastutuult (või õigemini, vastu tormi), aga 10 km peale oli see ikkagi märksa lihtsam. Tempo isegi liiga kiire - 5:49/km ja pulss 152.

Kolmapäeval ei olnud trennipäeva. Kasutasin selle asemel pärast tööd ära sünnipäevaks kingitud spordimassaaži kinkekaardi ja käisin Fysioparkis. Korralik mudimine kulus ära ja andis tunda, et korralikult trenni tehes peab lihaseid veidi paremini hooldama. Säärelihast andis massööril ikka voolida ja selgelt oli astumine pärast kergem. Lootsin, et see tuleb neljapäevasel cooperi testil kasuks.

Neljapäeval tuligi joosta cooperit. Endomondo ei jätnud ikka mind rahule selles suhtes ja lasi ühe testi veel teha. Ega mingit eriti optimistlikku enesetunnet enne seda jooksu ei olnud ja sellel oli päris mitu põhjust.

Esiteks ma ei tunne, et ma oleks viimase 6 nädalaga kiiruslikult kuidagi arenenud. Selleks on liiga vähe lõigutrenni tehtud ja kui üldse, siis ma olen jooksnud ainult pikki 4 km intervalle. Sellist trenni kus oleks pidanud kilomeetri kaupa 4:30 tempot hoidma, pole pärast juulikuud olnud. 

Teiseks see eelmise nädala viirushaigus - kui ka mingit püsivamat jälge poolmaratonile ei jäta, siis kiirusliku puraka peaks ikkagi ära nüristama.

Ja kolmandaks muidugi ilm - terve nädala on olnud korralik tormiilm. Hea, et ei olnud sellist vihmast tormi nagu kolmapäeval, aga neljapäeva õhtu tervitas mind korraliku rajuga. Mingi 10-15 m/sekundis tuul oli lääne poolt. Staadionil cooperit alustades tõmbas kohe esimesel sirgel korralikult seina ette ja kogu jooks oli selline, et üks lühike sirge taganttuul ja teise sirge raiusin vastu. Esimese kilomeetri jaksasin minna 4:14-ga, aga siis tempo langes ja jaks koos sellega. Järgmised tulid juba üle 4:30 ja kokkuvõtteks 2700m. Kui tuulefaktor maha võtta, siis ehk augustikuine tulemus 2780 oleks olnud korratav, aga kiiruslikust vormist jäi ka ikka vajaka.

Reedene jooks oli sellega võrreldes väga rahulik. Läksin Jürile tegema 8,4 km sörki. Umbes poolteist kilomeetrit jooksin terviserada, mis oli ikkagi suhteliselt märg ja tundsin, et ei viitsi seda rada kõmpida poolteist ringi. Keerasin siis hoopis Võsa tänava poole ja tegin Patika suunalisel kergliiklusteel edasi-tagasi. Pulsivöö patarei oli vist juba eelmises trennis lõplikult töölepingu lõpetanud, seetõttu viskas Garmin randmelt pulssi mõõtes aeg-ajalt teibaid. Kokku tuli natuke rohkem kui vaja, peaaegu 9 km ja keskmise tempoga 5:50. Pulss 149 - keskmist pulssi ma enam-vähem usaldan, aga kui selle randmelt mõõtmisega jooksvalt jälgida, siis viskab natuke liiga ebaloogilisi numbreid järjest, et seda uskuda. Garmini hinne nii madal kui 3.1.

Laupäeval ootasin naised lennujaamast koju ja siis läksin tegema viimast tõsist trenni selles treeningplaanis. 15+ kilomeetrit half marathon training. Ilm oli ilus ja tuulevaikne, päike natuke paistis ja tundus, et võiks tulla päris hea jooks. Kiiremat lõiku alustades Uusmaa teel sain korralikult vastutuult, siis hakkas veidi vihma tibama ja koos vihmapilvega tuli ka korralik tuul. Kogu Kindluse tee sain raju vastutuult koos külma vihmaga, mis näkku peksis. Nagu mingi faking detsembrikuu jooksuilm. Nii kui sain Kindluse tee lõpus ära pöörata, hakkas kohe kergem. Vihm jäi ka järgi, päike tuli välja ja tuul vaibus, nii et ülejäänud maa oli jällegi väga ilus sügisene jooksuilm. Kaksteist kilomeetrit tegin keskmiselt 5:19-ga, kogu trenn 15.46 km ja 5:26/km. Pulss 161 ja Garmin hindas pingutust 4.4 vääriliseks. Selle jooksu järgi arvestades on Tartus 5:30-ga alustada täiesti mõistlik taktika.

Pühapäeval konsulteerisin oma katkise roidega ja otsustasin ikkagi korvpalli mängima minna. Kuigi iseenesest ei olnud halb otsus, siis mäng ise ei kukkunud eriti hästi välja. Selline energiast tühi tunne oli kogu tund aega - joosta ei jaksanud, hüpata ei jaksanud, visked ka sisse ei kukkunud. Järgmine nädal jääb vahele ja ehk siis oktoobris paremini. Vähemalt ei saanud uut hoopi ribidesse ja selles suhtes jäin terveks. Kolmapäeval massööri laual vedeledes tuli mulle ehmatusega meelde, et ma pole korvpalli järel kordagi venitanud. Selle jooksusuve taustal ei tundu korvpall lihtsalt piisavalt trenn, mis venitamist nõuaks. Täna olin tublim ja selle vea parandasin ka pärast trenni ära.


Nädal kokku - 55 km jooksu + korvpall. Kilomeetreid veidi vähem, aga cooperi nädalal nii ongi.

Nädala kokkuvõte 17.-23. september

Nädal algas esmaspäeval tavapärase 17 km tiiruga. Ilm oli külm ja kogu päeva kallas sügiseselt vihma ja kuigi tööpäeva lõpus läksid pilved natuke laiali ja isegi päikest piilus välja, siis üldse ei kutsunud Jüri terviserajale sinna märja multši peale tatsuma. Tegin selle asemel Assaku jooksutiiru ja venitasin seda ringi veel pisut väikeste trikkidega pikemaks. Ilm oli ikkagi pilves, õnneks mitte vihmane (liiga hästi oli laupäev veel meeles), aga meeletu tuul oli ja nii Kindluse teel kui Vana-Tartu maanteel tagasi tulles sain seda vastutuule osa raiuda. Korvpall on ikka saatanast - see eilne obadus ribidesse ei andnudki eriti tunda, aga hüppamisest olid tuharalihased kuidagi valusad ja selline kange olek saatis mind kogu selle pika jooksu. Muidu oli sündmustevaene jooks - jälgisin tempot ja hoidsin kilomeetri ajad rahulikult 5:50-5:54 vahel ja tulin ilusti lõpuni. Keskmine tempo 5:51 ja pulss 153. Veidi lihtsamalt tuli ikkagi kui maastikul ja arvestades tuuleolusid ei saa eriti kurta. Garmin pakkus pingutusele hindeks 3.4

Teisipäeval oli kuivem ja läksin jälle Jürile. Tegin seekord teistsuguse suunitlusega trenni ja püüdsin natuke jooksutehnikat parandada. Garmini andmetel mu vertical oscillation ja vertical ratio võiks olla paremad. Head tõlget neile mõistetele kiirelt ei leidnudki, aga põhimõte on selles, et jalg peaks astuma madalamalt, põrutama selle võrra vähem ja suunama energiat pigem ette, mitte üles.
Sellise nobeda sammuga panin üsna kiirelt ajama, pulssi vaadates möödus esimene kilomeeter 5:43-ga, aga pärast seda läks õigesse rütmi. Aeg-ajalt unustasin tehnikat jälgida, aga tegelikult on selline jooksusamm õigem küll. Liikusin edasi kiiremini, põrutasin jalgu vähem ja pulsi hoidsin madalal. Kokku oli vaja teha 10 km ja kaks ringi möödusid keskmise tempoga 5:51, keskmine pulss 152, mis Jüri rada ja distantsi arvestades täitsa okei. Garmini hinnang pingutusele seekord 3.2

Kolmapäeval käisime Helenaga mänguväljakul, sest ilm oli ilus ja nohu oli veidi juba järele andnud. Mingit trenni ei teinud, aga koos selle jalutuskäiguga oli kuidagi aktiivne päev ja Garmini andmetel tuli kokku koguni 9000+ sammu, mis on trennivaba päeva kohta haruldane. Puhkepäevaks sobib ilusti.

Neljapäevaks oli Endomondo mulle planeerinud viimase Cooperi testi. Juba neljapäeva hommik algas mingi imeliku kõhuvaluga mis lõuna paiku kontoris arenes aina räbalamaks enesetundeks. Tulin lõpuks pärastlõunal ära koju, sest olek oli juba üsna gripine. Pugesin voodisse magama ja sinna see jooks jäi. Ei aidanud Heleri rõõmus teade, et viiruse peiteaeg pidigi kolm päeva olema. Nojah, kui üks väike tatipasun Sitsiiliast esmaspäeva õhtul koju jõudis, siis on loogiline, et mina neljapäevaks haigeks jäin. Vahepeal sain korraliku palaviku ka üles ja reedese tööpäeva kandsin samuti maha. Mis endiselt hästi töötab, on mu immuunsüsteemi võimekus sellised külmetused alistada - läheb umbes 24 tundi ja olen enam-vähem jälle inimene. Nii ka seekord - reede õhtuks oli juba täitsa inimlik enesetunne ja laupäeval olin veel ainult kergelt nohune. Aga see tähendas siiski, et kolm jooksupäeva tuli maha kanda. Neljapäevasest cooperist ei olnudki väga kahju - kuna kiirustrenni olen viimasel ajal üsna vähe teinud, siis ma ei usu, et mu cooperi võimekus oleks väga palju erinev sellest, mis juulikuus oli. Väike tagasilöök, aga loodan, et esmaspäeval saan jälle sörgile minna ja siis teha viimase korraliku trenninädala enne poolmaratoni.

Pühapäeval siiski võtsin ennast kokku ja tegin peetrikatega kossutrenni ära. Veidi andis haigus selles mõttes tunda, et lõpus ei jaksanud nii palju joosta kui ootasin, aga vähemalt sai mingi liigutamise nädala lõpuks kirja. Tubane trenn sellises olekus ka veidi parem kui õues vihmase ilmaga joosta.

Kokkuvõttes üsna nadid 27 km jooksu ja üks koss.

Nädala kokkuvõte 10.-16. september

Esmaspäev algas tavapäraselt 17 km sörgiga. Ilmselt oli asi selles, et nädalavahetusel tegin kaks päeva jooksu ja pühapäeval veel korvpalli. Mingid lihased olid kossust veel igatahes väsinud ja kogu jooks tuli ulmeliselt raskelt. Veidi liiga soe oli ka (22 C) ja kõik see kokku tähendas, et ei liikunud üldse. Pulss oli suht kiiresti liiga kõrge ja teisel ringil juba ootasin, millal see häda ja viletsus läbi saab. Lõpuni tuli küll ilusti, aga üks selle kuu kõige raskemaid jookse vist pulsi ja energia mõttes. Kogu jooks 5:53 tempoga ja pulss 156, aga limiidi all olin juba teisel ringil.

Teisipäeval lootsin natuke kergemat päeva, aga ei midagi. Keha nõudis puhkepäeva (mida ma ei andnud) ja energiat oli täpselt sama vähe kui esmaspäeval. Lohutuseks ainult see, et minna oli vaja ainult 8,5 km. Ilm oli jahedam ja tuulevaikne, aga päeval oli vihma sadanud ja see tegi raja pehmeks ja tõmbas tempo maha. Läksin pulsi järgi ja esimene kilomeeter tuli väga aeglaselt (6:08), siis proovisin seda kompenseerida ja järgmised kiirustasin liialt. Kokku keskmine tempo 5:49 ja pulss154. Lühikesed jooksud peaks rahulikumalt tegema kui see.

Neljapäeva on tempojooksu päev, aga september on juba tapering, nii et pikki lõike enam tegema ei pidanud. Selle asemel oli vaja teha 15 km ja viimasel kolmandikul kaks 5 min kiirendust minutilise pausiga. Otsustasin teha tavalise Assaku ringi, aga väikese kaarega viadukti juurest läbi ja läksin liikvele. Õues oli tohutu tuul ja Kindluse teel pidin kõige rohkem vastutuult raiuma, aga samas oli selliseid lõike ka päris palju, kus sai taganttuult nautida, nii et ühtlase 5:54 tempo hoidmine ei olnud mingi probleem ja pulss oli ka mõnusalt madalal. Kui 10 km joostud, sain teha esimese kiirenduse - tuul oli Vana-Tartu maanteel külje pealt ja väga ei seganud, jalad olid päris mõnusalt lahti ja kuigi eesmärk oli teha 4:55, siis esimene lõik tuli 4:42-ga ilma suurema pingutuseta. Kui teist lõiku alustasin, teatas Garmin pidulikult, et aku on tühi ja temaga on nüüd kõik. Õnneks oli selleks ajaks juba õige tempo sees ja kuna rada teadsin, oskasin umbes 1 km ja natuke peale lõigu ka õigesti ära hinnata ja läksin sama tempoga lõpuni, edasi jäi ainult koju sörkida. Endomondos pidin tänu sellele natuke trenni käsitsi mudima, sest Garmin oli salvestanud ainult  veidi üle 11 km. Üldiselt oli vaatamata tuulisele ilmale asfaldil ikka väga palju lihtsam joosta kui märjal terviserajal.

Reede oli teisipäevase kordus, peaaegu igas mõttes. Jälle oli vaja teha 8,5 km ja läksin Jürile ja jälle oli multšine rada märg ja pehme. Seekord jälgisin kellal tempot, mitte pulssi, ja tulin suht okeilt lõpuni õige kiirusega ja suutsin pulsi ka üsna mõõdukalt madalal hoida. Keskmine tempo 5:50 ja pulss 151. Not bad.

Laupäevane 15 km tundus sellise nädala lõpuks täitsa tehtav. Lisaks trennile oli plaan testida ka mõnda geeli, sellepärast käisin hommikul poes ja ostsin endale mõned prooviks ja taskusse läks õunamaitseline. Ilm oli jahe (mis üldiselt soodustab head enesetunnet ja jooksu) ja rada kuiv, kuigi Jürile jõudes tibas kerget vihma. Esimene pika dressi ilm, vähemalt läksin pikkade varrukatega rajale, aga kilekat ei võtnud. VIGA. Esimese ringi tulin väga ilusti õige tempo ja madala pulsiga, aga teise ringi algusest sain korralikku padukat terve 5 km ringi. Tugev vihm vaheldus väga tugeva vihmaga ja poolel ringil olin täiesti läbimärg. Rada oli samuti loike täis ja see lirtsumine iga sammu juures käis eriliselt närvidele. Tundsin ennast nagu märg kass ja mõtlesin sellele, et erikuradi palju on veel minna enne kui tänaseks lõpetada saab, aga pooleli ei tahtnud ka jätta, kuigi märgade jalgadega oli suht ebameeldiv joosta. Märjal rajal ja lompide vahel keksides hakkas pulss ka kiiresti tõusma. Teise ringi lõpus imesin geeli sisse ja viimast ringi alustades jäi vihm ka järele. Sellisel rajal imendub vesi õnneks suht kiiresti, nii et teisel ringil väga palju lompe enam vältima ei pidanud, aga multš oli endiselt pehme ja astumine raske ja mina täpselt sama märg kui enne. Ainus hea asi oli see, et midagi krae ülevalt juurde ei sadanud. Pulsi järgi joostes jäid kilomeetri ajad pisut eesmärgile alla, sellepärast olin sunnitud 15. kilomeetril veidi reipamaid liigutusi tegema ja tulin selle 5:36-ga. Kokkuvõttes keskmiselt 5:53 ja pulss 154. Vähemalt tehtud. Õunamaitselise geeli võttis kõht ilusti vastu ja veidi energiat andis ka (või mõjus lihtsalt see, et kolmandal ringil enam ei sadanud).

Pühapäeval jätkasin kossuhooaega. Seekord oli mäng Järveküla koolis - polnud seal varem käinudki. Peetris oli samal ajal mingi noorkotkaste kokkutulek vms. Sai jälle normaalselt 4-4 vastu mängida. Seekord jooksin isegi vist vähem kui eelmisel nädalal, aga viimase mängu ajal sain lauavõitluses korraliku obaduse ribidesse, kui Kutti külje pealt põlv ees jalga tuli. Korralikult lõi õhu kopsudest välja. Midagi katki vist ei ole, aga seda obadust tunnen tõenäoliselt veel mõned head päevad. Loodetavasti homset pikka jooksu väga ei sega.

Nädala kokkuvõte 3. - 9. september

Septembri esimene nädal algas esmaspäeval 17 km sörgiga. Läksin Jüri terviserajale ja tegin selle üsna tuimalt ära - kolm ringi + 1,6 km väike tiir otsa. Ei olnud mingit erilist tunnet, ei olnud ülemäära raske, aga ka mitte kerge. Keskmine tempo 5:51 ja pulss 154 - oleks võinud olla madalam, aga natuke kiirustasin esimesel ringil tempoga.

Teisipäeval oli vaja teha 8,8 km. Pulsikella järgi startides läks esimene ring täiesti rabistamiseks. Üks kilomeeter tuli isegi 5:38 tempoga - way liiga kiire. Õnneks jõudsin teise ringi alguses Raunole järele. Päeval kontoris reklaamisin talle seda Jüri terviserada ja nüüd saimegi rajal kokku. Rauno tempo oli rahulikum ja viimased 3 km sain juttu rääkides tema tempos lõpuni tulla. Keskmine aeg ikkagi 5:55 ja pulss 149. Well done.

Neljapäev lõi mu treeningplaani mõra, sest pärast töist väljasõitu koju jõudes ei jaksanud kuidagi pikki intervalle jooksma minna. Tegin saatusliku vea ja lükkasin selle trenni reedeks, aga kogu nädalalõpp oli stressirohke ja reede öise olematu une tõttu ei olnud minust ka reedel mingit jooksjat. Hoopis magasin kuidagi ennast järele pärast tööpäeva ja intervalltrenn jäigi sel nädalal tegemata. Pole just eriti sage kui mul trenn vahele jääb, aga nii läks.

Laupäeval tegin 15 km rahulikult. Üsna sarnane jooks esmaspäevasega, selle vahega, et õues oli 25 kraadi sooja ja tuntavalt lämbe. Justkui suvi oleks tagasi tulnud ja sellepärast ka pulss veidi kõrgem kui tavaliselt - ei olnud lihtne tiksumine, vaid natuke ikkagi pingutus ka. Aga muidu midagi erilist raporteerida ei olnud. Kolm ringi Jüril, 15,4 km ja keskmine tempo 5:53. Pulss 153.

Pühapäeval olin kahevahel, kas teha järele reedene jooksutrenn või siis minna hoopis Peetrikatega kossu mängima. Reedel nägin Selveris Madist, kes tuletas meelde, et hooaeg on alanud ja kuigi mind eelmisel pühapäeval ei olnud, sest sõitsin alles Pangodist Tallinnasse, siis korvpall tundus ka vahelduseks päris tore. Lõpuks oli lihtne lahendus - teha mõlemad.

Kell 12 läksin Peetris jooksuringile ja tegin 9 km sörki, keskmine tempo 5:51 ja pulss 154 (veidi kõrge Peetri ringi kohta, samas õhk tundus ikka veel pisut lämbevõitu, huvitav kui kerge või raske hommiku poole maratoonaritel oli). Ja tund hiljem korvpalli mängima. Pallitunnetust ja viset muidugi eriti ei olnud, aga ausalt öeldes ise ka üllatusin, kui palju ma joosta jaksasin. See on vist see efekt, mis tulnud suvistest lõigutrennidest - spurtidest taastusin väga kergesti ära ja mingit probleemi ei olnud kõik tund aega ühe korvi alt teise alla joosta. Hüppamine on natuke teine teema - seda peab veel harjutama, aga kordagi ei tundunud pulss väga punases olevat. Nii et kuigi neljapäevane jooks jäi tegemata, siis lõpetasin nädala topelttrenniga.

Nädala kokkuvõte 27. august - 2. september

Üks selline ei liha ega kala trenninädal oli. Natuke närviliseks tegi see, et tööl oli kiire ja õhtud olid igasugu tegevusi täis ja see tähendas, et jooksma jõudsin tavapärasest hiljem või väsinuna või siis oli vaja kiiresti oma jooks ära teha, mis üldiselt ei tekita mingit head emotsioone, vaid pigem rabistamist.

Esmaspäeval oli strateegiaseminar ja kõigele lisaks nõudis Endomondo, et teeksin 16 km (kuigi pühapäeval teadsin veel, et vaja on teha 15 km). Jõudsin umbes 18 paiku Jüri terviserajale - ja õnneks võtsin ikka kileka autosse kaasa, sest teel sinna hakkas korralikult vihma sadama. Kui vihm siis vihm - startisin lausvihmas ja umbes 3km sain korralikult märjaks ka. Siis jäi vihm järele ja tuli lihtsalt lõpuni joosta. Kaks lühikest ja üks pikk ring. Suutsin tempot ja pulssi ilusti õiges vahemikus hoida ja tulin lõpuni 5:53 keskmise tempoga. Pulss 150. Esimest korda nägin nii pika jooksu lõpus, et recovery heart rate oli alla 100 (99). Pole paha.

Teisipäeval lubasin kolleegidega keeglit mängima minna ja tegin enne seda kiirelt oma 8,2 km tiiru ära. Jürile jõudes tulin autost välja ja ei saanud paar sekundit aru, mis täpselt valesti on, kuni taipasin - täielik tuulevaikus. Pole vist kordagi sel suvel jooksnud nii, et mingit heli metsas ei ole. Isegi lehed ei sahisenud. Võib-olla sellepärast, aga tuli väga kerge jooks - 5:49 tempoga. Pulss jälle 150, aga lõpetades oli väga kerge. Õhtul tegime peetrikatega veel 2h keeglit otsa ja koju jõudsin peale 22. Keegel muidugi on salakaval - neid väljaasteid tehes juba tundsin, et tagareis saab koormust ja nii oli ka. Kolmapäeval oli juba valus trepist käia ja mõtlesin õudusega homsele.

Neljapäeval oli vaja teha 2X Long Intervals. Juba tuttav jooks, aga valutava reielihasega oli võrdlemisi raske tempot hoida. Võtsin seetõttu rahulikumalt ka. Mõlemad 20min intervallid tulid küll alla 5 minuti, aga mitte päris 4:55/km tempoga. Pulss oli teisel lõigul ka pigem kõrge ja üldiselt tuli raskelt. See pidi olema ka ainus raske jooks sel nädalal.

Reedel oli jälle kiire, et jõuaks enne Pangodi sõitu 8 km tehtud. Jürile ei hakanud sõitma, tegin Peetri 8,4 km ringil oma jooksu ära ja kuigi oli päris soe, siis oli tempo väga hea. Tempo 5:50, pigem reipa hooga läksin, aga keskmine pulss kõigest 146 ja Garmin arvas pingutuse kõigest 2.7 vääriliseks.

Laupäeval oli vaja Tartus teha 20 km rahulikult. Ei midagi erilist. Ilm oli endiselt 20 kraadi ringis, aga õhtu, nii et otsustasin startida Tiigi tänavalt ja mitte autot joogipausina kuhugi tee äärde jätta. See oli strateegiline viga. Tore oli umbes esimesed 5 km Ihasteni - tempo alla 6:00 ja pulss normis. Ihaste veidi künklikul kergliiklusteel läks tempo alla ja energia kadus ka kuhugi ära. Kui olin pärast väikest seiklemist Annelinna suuna ilusti üles leidnud, oli 10 km täis ja tundsin, et kurat, ikkagi jään janusse. Mõisavahe tõus tõmbas maha nii kiiruse kui motivatsiooni ja pärast 15 km otsustasin, et teen lühemalt ja keerasin kesklinna poole tagasi. Reielihas nii väga ei valutanud enam, aga jalad olid väsinud, lihased üldiselt valusad ja energiat ega motivatsiooni ei olnud. Asfaldil tampimine kolmandat päeva järjest ei teinud tuju ka kuidagi toredamaks ja meel oli mõru. Nii et kuigi trenninädal läks laupäevani täitsa hästi, siis pika jooksuga jäin miinusesse.

Augustikuu kilomeetrid tulid 260. Septembris tõmbab treeningplaan juba natuke tagasi ja laupäevased jooksud ei ole üle 15 km. Pärast teisipäeva on ka palju aega rahulikult trenni teha.