Esmaspäeva õhtu tervitas hea jooksuilmaga. Kuna terve pühapäev ja esmaspäev olid mõnusad plusskraadid ja vahelduva eduga sadas ka vihma, siis olid teed puhtaks sulanud ja piisavalt soe, et joosta põhimõtteliselt nagu sügisel. Tuult ka ei olnud ja kui õhtul oma 12 km tiirule läksin, oli igatpidi mugav joosta. See oli kohe tempos tunda ka - lasin mugavalt madala pulsiga kilomeetri aegu alla 6 minuti ja tulin lõpuni keskmiselt 5:58 tempoga. Pulss 151.
Teisipäev oli natuke feil, sest intervallventtisse ei jõudnud. Mul oli küll kott ilusti pakitud, aga jätsin selle koju teadmisega, et jõuan enne trenni kodust läbi. Läks aga niipidi, et tööl läks kauem ja kui kell oli 18.30 saanud, ei oleks ka enam koju asjadele järgi jõudnud. Töölt sain seekord minema alles pärast 19. Jooksma oleks veel jõudnud, aga selleks polnud erilist tuju.
Teadsin, et neljapäeval on strateegiaüritus ja seetõttu ei jõua õhtul Sparta jooksugrupi trenni ka. Et väga pikka pausi vahele ei jääks, tegin kolmapäeval lühikese 8,4 km ringi Peetris. Ilm oli täpselt sama hea nagu esmaspäeval ja võib-olla sellepärast, et distants oli lühem, aga samm oli kuidagi eriti krapsakas ja jalg kiire. Kilomeetri ajad tulid ilusti alla 5:55 ja keskmine isegi 5:52. Pulss 149. Tundub, et hakkab nagu mingi vormipoeg tagasi tulema.
Neljapäeva öösel sadas mingi lumelaadne asi jälle õhukese kihina maha ja temperatuur läks miinusesse, aga sel päeval mingit trenni ei teinud nagunii. Hoopis õhtul kella kümneni jõime Meritonis veini ja kasvatasime aktsiisilaekumist. Jäised kõnniteed aga ei kadunud kuhugi ja tervitasid mind reedel, kui plaanis oli tempojooks. Enesetunne ega pingutamisvalmidus ei olnud sel nädalal eriti head ja libedavõitu rada ei aidanud sellele eriti omalt poolt kaasa. Lükkasin kilomeetrid kuhugi 5:10-5:15 vahele, aga eriti särtsu ja kiirendusvõimsust ei olnud. Endiselt oli libedusega kehvasti kusagil seal Vibu tänava juures ja Häälinurmes, aga ülejäänud rajal oli ka keeruline head pinnast leida, nii et osa energiat läks kindlasti sellesse kaduma. Business as usual. Lõpuks keskmine tempo 5:12 ja pulss 164 - pingutuse järgi tundus natuke raskem, aga OK.
Laupäeval oli ilm ja olud täpselt samad mis reedel ja eriti ei viitsinud pikale tiirule minna. Lükkasin starti järjest edasi kuni pärast kella 14 enam tagasiteed ei olnud. Õues aga oli tunne üllatavalt hea ja kohe esimestest kilomeetritest tuli kergelt väga kiire jooks. Teise kilomeetri tegin isegi 5:47 ja pidin ennast hakkama tagasi hoidma. Assaku ring oli teekatte mõttes paremas seisus kui Peetri - Kindluse teelt edasi sai ikkagi omajagu maad asfaldil joosta ja lagedamad kõnniteed olid Assakul ka jääkoorikust puhtad. Siiski läks ringi teisel poolel raskemaks, sest säärelihased väsisid ära (talvise jooksu omapära, kui pead libedal teel võtma veidi lühema sammu ja jalgu kogu aeg pinges hoidma), aga proovisin enam-vähem 6 min/km alla tempot hoida. Ja eriti laupäevast jooksu kolmapäevasega võrreldes tuleb öelda, et see Assaku ringi tõusude ja laskumiste vaheldumine väsitab rohkem kui Peetri vahel sügamine. Kiired kilomeetrid vaheldusid täna aeglasematega ja järsemad nukid mõjusid kindlasti raskemalt kui tasased lõigud.
Lõpuks 16.23 km 5:55 tempoga ja pulss 150. Ei ole paha, eriti võrreldes eelmise nädalaga. Vaikselt hakkab isegi tunduma, et see suvine jooksuvorm hakkab tagasi tulema, kui aeroobsel lävel suutsin 5:50 lähedale pikki jookse teha.
Pühapäeval oli jälle Peetrikatega koss. Viimasel ajal on saal olnud 1,5 tunniks ja seekord oli isegi 5 vs. 5 jagu mehi kohal, nii et sai korralikult mängida ja joosta. Ütleme nii, et umbes tunni jagu jaksasin täiega panna ja viimase lõpu lasin natuke lõdvemalt. Visked läksid enamasti mööda, aga sellest polnud hullu, sest lauast kukkusid jällegi sisse. Järgmisel nädalal kossu ei ole, sest koolivaheaeg on ja saal on kinni, nii et pühade ajal tuleb treeningprogrammi kohendada.
Nädal kokkuvõttes: 47 km jooksu + korvpall. Intervallventti jäi vahele, aga muidu võib rahule jääda.
No comments:
Post a Comment