Wednesday, December 26, 2018

Trenninädal 17.- 23. detsember

Jõulud ja jaanipäev on alati see aeg, kus õige trennigraafik saab alati häiritud. Sel nädalal ei olnud otseselt veel jõulud ja selle taha pugeda ei saa, aga ilm lõi rohkem graafikut segamini kui miski muu.

Esmaspäeval alustasin tavapärase 12 km sörgiga. Olud olid tavaliselt talvised, aga kuidagi väga raske oli joosta ja ennast käima saada. Alles umbes poole maa peal hakkas mingi normaalne jooksurütm sisse tulema ja viimased kilomeetrid läksid juba täitsa reipalt alla 6 minuti. Keskmine tempo tuli täpselt 6:00 ja pulss 150 - pole paha.

Teisipäeval olin väga tublilt intervallventtis kohal. Eks see aasta viimane trenn oli selline paras enesepiinamine selles mõttes, et pühade tõttu jäävad nüüd kaks teisipäeva vahele ja järgmine trenn on jälle alles 8. jaanuaril. See tähendab, et misiganes lihased jõuavad selle aja jooksul hapukapsa ja piparkoogisöömise tuules rahulikult lõdvestuda ja 8. jaanuaril on täpselt sama raske kui oktoobris. Ventti on üldse selline trenn kus mingid harjutused löövad kuidagi lihased pingesse ja siis on raske analoogseid asju teha, kuni ühel hetkel olukord normaliseerub. Päris tihti on 20 minuti peal vere maitse suus ja suremise tunne ja kusagil 40. minuti kandis tundub jälle, et täitsa okei on ja võib lahmida küll. Seekord tõmbasin lühikese kõhulihase harjutusega mingi lihase täiesti verd täis ja pärast ei jaksanud tähekest absoluutselt teha. Aga plangud-asjad tulid täitsa okeilt välja ja võib trenni kirja panna.

Neljapäeval pööras ilm külmaks ja pisut lumiseks. Honda käis hoolduses ja sain auto täitsa mõistlikul ajal kella 17 paiku kätte, aga lihtsalt ei viitsinud külma ja lumega metsa alla jooksuharjutusi tegema minna, nii et puudulik selle päeva eest.

Reedel oli tempojooksu päev, aga ilm veel külmem. Startisin kodust võib-olla isegi natuke liiga hilja (varem oleks olnud kraadi võrra soojem) ja pehmevõitu värskes lumes olid esimesed kilomeetrid natuke liiga kiired. Lumes on raske joosta - palju energiat läheb kaduma ja pidamist ei ole. Suutsin tempot poole maa peal hoida, aga kui 7. kilomeetril pulssi vaatasin, oli pisut liiga kõrge ja lasin lõpuosa rahulikumalt. Keskmine tempo tuli 10 km peale täitsa tavapärane 5:14, aga pulss võib-olla pisut liiga intensiivne - 166.

Laupäeval oli veel külmem ilm - tuulekülma näitas isegi -16 ja kui tempojooksu võib sellise ilmaga täitsa teha, siis rahulikuks pikaks sörgiks on -16 liiga külm. Ennustasin, et käed hakkavad Assaku ringi peale kindlasti külmetama ja lükkasin pika jooksu pühapäevale.
Pühapäeval oli temperatuur täitsa inimlik ja lõuna ajal sain startida -3 kraadise külmaga. Ainult see paari päeva jooksul sadanud puder oli loomulikult Peetris totaalselt sahkamata ja jooksmise mõttes kõnniteed veel hullemad kui reedel. Et tuleb raske jooks, oli selge juba esimese 2-3 kilomeetri järel. Õnneks ei olnud eriti tuult. Kindluse teel sain korraks nautida sõiduteel väga mõnusat asfalti, aga siis jõudsin Assakule. Kui Peetri kõnniteed olid hooldamata, siis tundus et Assakul oli keegi ahv mõnuga lund veel rohkem laiali puistanud. Pulss oli laes ja energia otsas. Ainus helge hetk sellel ringil oli kui Grete kaks korda vastu jooksis - tema tegi Assaku tiiru samal ajal teistpidi ja läks Kangru poole tagasi. Viimasel veerandil olid jalad igatahes pehmed ja jaks otsas. Proovisin rahulikult lõdvema sammuga joosta, et mitte lihaseid pidevalt pinges hoida - kilomeetri aegadest ei jõudnud enam väga hoolida. Lõpuks tulin 16.23 km keskmise tempoga 6:05 ja pulss 156 - märksa kõrgem kui oleks tahtnud.

Nädal kokkuvõtteks siiski alla eesmärgi - 38 km + intervallventti.

No comments:

Post a Comment