Sunday, December 29, 2019

Trenniblogi 23.-29. detsember

Jõulunädalal on olnud hoopis teistmoodi trennitegemine. Esiteks sellepärast, et intervallventtit pole. Teiseks sellepärast, et olen terve nädala hoogsalt süsivesikuid laadinud (loe: ohjeldamatult söönud kõike mis maitsev tundub) ja kolmandaks olen Sparta trennide puudumist pidanud kompenseerima iseseisva tegevusega.

Esmaspäeval oli selle nädala ainus Sparta trenn. Ahto tegi trenni ja hoolimata lühendatud tööpäevast ikka kell 18 õhtul. Nagu Toomas juba lubas, siis seekord esmaspäevane trenn Rahumäe asemel Järve metsas. Tegime lühema soojenduse, natuke pikemalt harjutusi (eriti külg ees ja selg ees põlvetõstet) ja siis mäkketõusufartlekit seal tagumistel kõrgetel tõusudel. Fartleki osa seekord selline, et Viljandi mnt. poolt raudtee äärest tõusu mööda üles ja siis sörgiga mäest alla tagasi. Selliseid lühikesi järske mäkke kiirendusi tuli kokku 8, igaüks ~150m pikk (sõltus natuke, kust täpselt startida).
Esimesed lõigud olid kuidagi väga rasked - kohe jäin Triinust ja Annikast maha ja tundus, et jalad ei liigu üldse. Kristel ja Urmas jõudsid ka järele ja läksid kolmandal ringil reipa sammuga mööda. Kusagil 4-5. ringi ajal hakkas diisel tööle, sain Raini ja Annika kätte ja jooksin sealt edasi peaaegu nende tempos - lõigud tulid natuke üle 4:00/km, kiiremad isegi natuke alla, mis lühikese lõigu kohta ei ole kiire, aga tõusu arvestades tegelikult täitsa OK. Need mäed väsitasid tegelikult lõpuks ära küll ja sain pulsi üle 180 ka. Tagasi Spartasse joostes oli lõdvestusjooksu pulss igatahes tavalisest kõrgem.
  • Distants 10,42 km
  • Keskmine pulss 154 (max 187)
  • Lõigud 3:51-4:24/km tempoga
  • Laktaadilävi 4:42 @182 (pole halb tõusul joostud lõikude kohta)
  • Garmin Index 3.5
  • VoMax 50

Teisipäeval otsustasin ventti asemel teha ühe intensiivse tempojooksu trenni ja testida 10 km vormi. Plaan oli joosta umbes 5:00 lähedal 10 km, ette ja taha 1 km soojenduseks-lõdvestuseks. 
Läksin oma 12 km ringile ja ilm tundus päris lubavalt tuulevaikne. Pärast esimest kilomeetrit lükkasin käigu sisse - esimene kiire km oli suht mugavalt 4:55 tempoga, nii et proovisin seda hoida. Poolel maal olin juba natuke väsinud ja pulss üle 170, nii et tundus tulevat korralik pingutus, aga suutsin tempot hoida ilusti 4:55-5:00 vahel. Viimased kolm kilomeetrit Käokellast edasi läks raskeks ja pulss oli 180 lähedal - veidi liiga kõrgel, aga mitte ülemäära palju. Tundus, et kas siis eilne trenn oli veel natuke jalgades või keha ei ole harjunud pikemalt kiiret tempot hoidma. Tempo eesmärgi täitsin (10 km tuli ajaga 49:40, ehk 4:58/km), aga pingutus oli natuke raskem kui ootasin. Pikkade riietegaa ja talvise saiavormi pealt OK (eelmisel aastal paugutasin sarnaseid ringe 5:05-5:15 tempoga). Pluss oli see, et keha tegelikult ei tõrkunud 180+ pulsiga jooksmast (kuigi Garmini hinnangul oli pingutus väga korralik).
  • Distants 12,02 km
  • Keskmine tempo 5:09/km (tempo osa 4:58/km)
  • Keskmine pulss 167 (max 183)
  • Laktaadilävi 4:51 @177
  • Garmin Index 5.0 - veidi kõrge hinne, arvestades, et suvel ei saanud 10 km @177 joostes ka üle 4.5 kätte
  • VoMax 50

Kolmapäeval tegin puhkepäeva ja neljapäeval jõulupühade lõpetuseks lihtsalt mingi 50 minutit sörgitiiru. Jätsin selle õhtu peale, pärast paari tunnist uinakut Helena kõrval.
Valisin vanakooli 8,4 km raja Kindluse teelt läbi. Päeval oli sadanud mingit lörtsi sarnast asja ja õhtul temperatuuri langedes muutis see märg kõnniteed pisut libedaks. Ei tea, kas teisipäevane tempojooks oli natuke jalgades või libe tee mõjutas, aga tempo oli aeglasem ja pulss kõrgem kui tavaliselt. Alustasin paar esimest kilomeetrit 6:05-ga ja kuna pulss ronis selleks ajaks kuhugi 140-145 vahele ja ei tahtnud eriti alla tulla, siis tuligi edasi mingi ebamäärane pika jooksu pulsiga jooks, kuigi kilomeetreid vähem. Tempo rõõmustamiseks põhjust ei andnud, aga ~5 sekundit kilomeetrile jätaks libeduse süüks.
  • Distants 8,36 km
  • Keskmine tempo 6:10/km
  • Keskmine pulss 144 
  • Garmin Index 2.8
  • VoMax 50
Reedel oli tavapärane tööpäev ja õhtul oli plaanis teha korralik 15 km tiir. Kuna pimedaks läheb nii varakult, siis päris tavapärast Assaku ringi ei tahtnud/julgenud pimedas teha. Selle asemel tegin lühikese Assaku ringi ja proovisin seda siis kuidagi Peetri ja Järveküla vahel pikendada, et 15 km kokku saada. Hommik üllatas väikese lumekihiga ja kuna temperatuur oli umbes -2C, siis see ei sulanud kõnniteedelt õhtuks kuhugi, nii et sain joosta sellisel õhukesel karedal jää-lume koorikul, mis õnneks enamasti väga libe ei olnud, aga puhas asfalt kindlasti mitte.
Läksin kohe algusest peale pulsi järgi rahulikult ja kuhugi sinna 6:05 kanti tulid kilomeetrid. Õhtuses talvises Peetris on üsna üksik ja igav joosta, ainult enda sammud ja pulsikella numbrid saadavad. Järveküla lasteaia juurest Assaku poole pöörates oli tuul tagant ja tempo kiire. Suutsin seal Assakul poolel maal hoiduda kiusatusest liiga vara kiirendada ja selle asemel tulin mõnusa pulsiga Peetri suunas tagasi. Kiiremaid samme hakkasin Käokella ridaelamute juures tegema, kus 10 km täis sai (selleks ajaks keskmine tempo 6:04). Viimased 5 km tulid juba kiiremini - Vana-Tartu maantee servas alla 6:00. 14 km sai Niinesaare teel täis ja tegin ühe lisaringi Suurekivi teelt läbi - nii tuli maja ees täpselt 15 km. Keskmine tempo 6:02, mis ei ole midagi erilist, aga arvestades teed ja libedust täitsa okei. Palju rohkem olen rahul sellega, et pingutus oli rahulik ja keskmine pulss kõigest 144. Juba neljapäevase jooksuga võrreldes nagu öö ja päev.
  • Distants 15,01 km
  • Keskmine tempo 6:02/km
  • Keskmine pulss 144
  • Garmin Index 2.6
  • VoMax 51

Pühapäeval jäi taastav jooks natuke hilisemaks, kui ma esialgu plaanisin. Ilm pööras sulale, aga mitte nii palju et oleks teed puhtaks sulatanud. See tähendab, et Peetri kõnniteed olid vaheldumisi sula lumekoorik, pigem libe jää ja üksikutes kohtades ka puhas asfalt.
Alustasin mõistliku pulsiga, proovisin joosta lõdva sammuga ja pärast esimesi paari rahulikku kilomeetrit otsustasin, et 6:10-6:20 tempo rahuliku pulsiga on tänaseks hea küll. Pärast Järveküla kooli pööras küll tuul selja taha ja taganttuules sain Vana-Tartu maantee ääres mõned kilomeetrid ka 6:05 lähedale, nii et keskmine tempo tuli nende teeolude kohta väga korralik 6:12/km.
Pärast jooksu venitasin korralikult ja tegin Helena imestavate pilkude taustal 2 minutit planku.

  • Distants 7,38 km
  • Keskmine tempo 6:12/km
  • Keskmine pulss 138
  • Garmin Index 2.1
  • VoMax 51


Täitsa korralik jooksunädal - kuna intervallventtit ei olnud, siis kilomeetreid seekord koguni 53 km.










Sunday, December 22, 2019

Trenninädal 16.-22. detsember

Nädal algas esmaspäeval juba tavapärase Rahumäe fartlekiga - võib-olla isegi viimase Rahumäe fartlekiga sel aastal, sest Toomas lubas neljapäeval, et 23.12 trenn tuleb rahulikum ja Järve metsas ja 30.12 plaane ei tea.
Vist esimest korda jooksime Rahumäele täiesti normaalse pulsiga mingi 5:50-6:00 tempos. Ilm oli soe ja märg (õnneks ei sadanud), nii et paras mudafartlek oli. Tegime jälle neidsamu suuri kolmnurki (kus kaks pikka lõiku, üks koos tõusuga, ning üks lühike). Tempo oli kiire - Triin tõmbas suht esimesel sirgel täpiks ära, Kertu sai oma diisli kusagil kolmandal ringil tööle ja tulime Annika ja Urmasega lõpuni, kuigi puhtalt kella vaadates tulid pikkade sirgete lõigud 4-6 sekundit kiiremad kui eelmisel nädalal. Neljandal ringil väänasin muda sees oma hüppeliigest - natuke valusalt, aga õnneks pigem selline pooltõsine ehmatus. Jooksin lõigud lõpuni ja siis tegime treppe ka. Hoidsin jalga nii palju, et treppidel hüppeid ei teinud, aga jooksud tegin kaasa.
Tagasi sörk Spartasse läks alguses rahulikult, aga pärast Järve metsas allamäge üsnagi hoogsalt. Mingi 160-se pulsiga oli ootamatult mugav joosta ja kerisin rahulikult kilomeetrid 5:10 tempos. Trenni lõpus näitas Garmin, et laktaadilävi on 4:33/km @182. Nii head taastumist nii kõrge pulsi pealt pole vist kunagi olnud. Tegi meele heaks ja tuju rõõmsaks, et vist hakkab lõpuks vormikõver ülesmäge minema.
  • Distants: 12,65 km
  • Keskmine pulss: 153 (max 190)
  • Lõigud (200m-380m): 3:36-4:19 tempoga
  • Laktaadilävi: 4:33 @182
  • Garmin Index 3.4
  • VoMax 51

Teisipäevasesse intervallventtisse jõudsin täitsa õigeks ajaks, et jooksulindil kerge soojendus teha. Mõtlesin sörkida 10 minutit 6:00 tempos, aga lõpuks tegin 12 minutit ja sain juba särgi natuke märjaks. Turja- ja kaelalihased saab kuidagi väga kangeks seal lindi peal, sest jooksuasend ei ole väga loomulik kui kogu aeg tahaks neid näidikuid vaadata ja pilku all hoida. Soojas saalis tundus raske joosta, aga randmelt pulssi kontrollides oli see mugavalt ~140 ringis.
Ventti algas täitsa tavapäraselt - Marius väga ei üllata sellega, et järjest tulevad harki-kokku, kõhulihased ja alt läbijooksud. Siiski, trenni esimene pool oli intensiivsem kui tavaliselt - palju hüppeid ja toenglamangus harjutusi + plangud ja kõik tundusid ümberringi üsna kapsad olevat. Poole trenni peal pidime hüppeid tegema ja tundsin kuidas säärelihas tõmbab lihtsalt nii hullult krampi, et ei ole võimalik väga teha. Põrkasin poolhädised hüpped kuidagi ära, aga kuidagi ei saanud üle sellest, et lihased nii reageerivad.
Trenni teine pool oli natuke staatilisem ja horisontaalsem, aga selleks ajaks olid kõigil nii särgid kui matid kui põrand läbimärjad, nii et pärast trenni arvasid mitmed, et täna oli kuidagi eriliselt raske. Ilmselt selle pärast oligi, et esimene pool nii intensiivsed harjutused üksteise järel, aga aasta viimane ventti ikkagi ju - järgmisel korral näeb jälle jaanuaris ja siis on jälle raske.

Neljapäeval oli Sparta jooksugrupi trenn üsna rutiinne ja tavaline. Enamik hoidsid ennast Audi vana-aasta jooksuks ja läksid Toomasega kergemaid harjutusi tegema. Me tegime väiksema grupiga koos Mailega sammhüppeid ja pöiahüppeid, aga ikkagi natuke kergemalt kui tavaliselt ja nii väsitav trenn ei olnudki.

  • Distants 8,64 km
  • Keskmine pulss 140 (max 181)
  • Garmin Index 2.4 (eelmisel nädalal 2.8)
  • VoMax 51
Reedel tegin kodutööpäeva ja käisin hommikul Sanderi juures oma reielihase muret kurtmas. Sander oli nõus, et tõenäoliselt puusast tingitud häda ja tunniga mudis ja venitas mu puusaliigese korralikult lahti. Ära tulin üldse mitte valutava jalaga ja harjutustega edaspidiseks.
Pärastlõunal käisin hambaarsti juures tarkusehammast  välja tõmbamas, mistõttu pika jooksu jätsin ära.

Laupäeval oli hamba osas olemine täitsa inimlik. Hommikul sain juba väga normaalselt süüa ja hambaid pesta, nii et meeleolu oli täitsa hea. Õhtul oli Sparta jooksugrupi jõulupidu - sain eriauhinna aasta kõige varasema trenni jõudjana. Õhtu venis päris pikale - lõpetasime Mustas Puudlis umbes kella 4 ajal hommikul ja gin-tonic läks klaaside kaupa (+ hotshotid, mida Triin ässitas).

Pühapäevaks oli kalendrisse märgitud rahulik sörk, aga ärkasin hoolimata hilisest kojujõudmisest juba kella 9 ajal üles (süüdistan neid hotshot-e). Kerge kadakamarja järelmaitse oli olemas, aga üldiselt hoidis Bombay mind hellalt ja mingit kassi peal polnudki. Jätsin ikkagi sörgi tegemata, sest olin natuke laisk ja uni pressis ka päeva jooksul peale. Selle asemel käisin hoopis poes ja tõin jõulukuuse koju, et Helenal oleks homme midagi ehtida. Päev möödus tagasihoidlikult vedeledes.

Selle nädala saldoks tagasihoidlik 21 km, aga järgmisel nädalal juba jooksu rohkem, sest intervallventtit ei ole ja kuna nende jõulude ajal eriti palju ringi sõitmist ei toimu, siis pole koduste pühade puhul trennitegemise osas erilisi vabandusi.

Sunday, December 15, 2019

Trenninädal 9.-15. detsember

Esmaspäeval oli jooksugrupiga kavas jälle tavapärane ja mitte nii tavapärane Rahumäe fartlek. Tavapärane, sest ilm oli vihmane ja libedust ei olnud, seega sai jälle treppe joosta ja ei pidanud tõusule minema. Startisime Spartast suhteliselt kiiresti, Triinu ja Leonidiga läks tempo vastutuules ja ülesmäge nii umbes 5:20-5:30 kanti.
Fartlek päris tavapärane ei olnud, sest jooksime mööda pikemat kolmnurka. See tähendas, et lühem külg oli juba tuttav 200m lühike sirge, aga pikemad küljed 340-380m , ühel sirgel ka täitsa korralik tõus sees, mis võrreldav juba Järve metsa tavalise fartlekitõusuga. Pikk suure tee sirge oli tavapärasest pikem, aga natuke kaldega allamäge ja taganttuult, nii et see-eest üsna kiire. Rada oli mudane ja pehme (kuigi suur ring oli natuke vähem pehme) ja see hoidis natuke tempot tagasi. Pikad lõigud olid aeglasemad kui lühike - 200m tegin mugavalt alla 4:00 tempo, aga pikad ringid tulid 1:30 lähedale ja see tähendas 4:07-4:33 tempot. Tõsi, viimane pikk taganttuulega lõik tuli samuti 3:58, nii et pole paha. Pärast Triinuga muigasime, et talle sobisid pikad lõigud paremini ja tõmbas neil eest ära samas kui mina tegin selle lühema sutsaka palju kiirema sammuga.
Pärast fartlekit oli tavapärased trepijooksud ja hüpped, nii et tagasi Spartasse läksime üsna pehmete jalgadega. Pulss oli kõrgel, nii et raskest trennist ei taastunud keha päris hästi ära, kuigi võtsime Triinuga  rahulikult ja jooksime tõesti 6:00 lähedal tempoga. Üldiselt selline üsna keskmine trenn ja natuke raskem kui eelmisel nädalal (aga, trepid).
  • Distants 12,91 km
  • Keskmine pulss 156 (max 185)
  • Lõigud (200m-380m) 3:57-4:33 tempoga
  • Laktaadilävi 4:48 @179
  • Garmin Index 3.5
  • VoMax 50

Teisipäeval oli intervallventti ja väga tavapärane, sest Marius oli jälle tagasi ja üsna tuttav kava. Alustasin päris hoogsalt ja tegin kõik harjutused hea tempoga kaasa (isegi plangus harki-kokku tuli väga kergelt), aga kusagil 40 minuti peal sai minu jaks natuke otsa. Seal olid ka hüpped ja harjutused, mida Marius lasi ootamatult teha kolm seeriat, mitte kaks, ja see murdis ka natuke vaimu - ikka väga raske kui sa teise seeria lõpus oled teinud spurdi teadmisega, et kohe on kõik ja uus harjutus ja siis saad teada, et veel üks on vaja teha. Üldiselt tundusin ikkagi paremas hoos olevat kui Triin ja Kertu - Kertu tegi üldse oma come-backi pärast Valenciat ja kurtis, et ikka raske oli see esimene trenn. Nii et viimane 15 minutit oli mu jaoks veidi kangutamine, aga kannatasin ära. Üks ventti veel jäänud enne jõule, aga pühadega tuleb kõigil kahe nädalane sunnitud paus.

Neljapäevase Sparta trenni ajal oli selle nädala kõige külmem ilm - kusagil null kraadi juures ja õhukese lumekihiga. Kõnniteel kiskus isegi natuke libedaks, aga metsa all oli see-eest päris hea joosta, eriti selle pimeda raja peal, kust Järve metsa minnakse. Lumega on vähemalt seal näha, kuhu astud.
Kogu kamp pani soojendusjooksule üsna kiire tempoga (~5:30) ajama ja kui esimesed kaks kilomeetrit tundus see liiga kiire, siis pulss läks pärast suure ringi tõuse täitsa normaalseks ja teisel ringil tundus see 5:50 tiksumine juba liiga aeglane, nii et tuli üsna kiires tempos soojendusjooks. Pärast tavapärased harjutused (päris palju rahvast oli), siis kolm kiirendust sillal (seekord oli tugev vastutuul) ja siis hüpped. Seekord jagati nii, et mehed läksid Toomasega suurele tõusule ja tegime seal natuke sammhüppeid + pöial mäkkehüppeid. Tõus oli raskem, aga harjutused tundusid kergemad ja ikka teeb tuju heaks kui ühel jalal 5+5 mäkke hüpates Rainist kergelt mööda kalpsasin. Ei tea kui raske see suur tõus võrreldes tavalisega on, aga Toomas teeb trenni alati lühemalt, nii et kui meie lõpetasime, siis naised tegid alles pöiahüppeid. Umbes 10 minutit sai tavalisest varem pesema ja koju jõudsin ka enne kella 8 juba.
  • Distants 8,96 km
  • Keskmine pulss 146 (max 185)
  • Garmin Index 2.8
  • VoMax 50
Reedel sain tavalisest natuke varem oma pikale tiirule. Plaan oli seekord teha mingi 12-13 km ring. Otsustasin teha väikese kaare Assakult uue lasteaia juurest ja siis viadukti poolt tagasi. Täpselt ei teadnud, aga oletasin, et umbes nii see tuleb. Panin kellale paralleelselt jooksma pulsi ja hetke tempo ja läksin üsna krapsaka sammuga kodu juurest minema. Juba esimese kilomeetri sain alla 6:00 tempo, see tegi tuju heaks ja motiveeris. Assaku suunas joostes oli tuul vastu, seega tagasi oli kergem joosta. Lumi oli ära sulanud, aga kohati - lohkudes või puude äärsetes servades, oli kergliiklustee natuke libe ja kogu tee puhas ei olnud.
Selline Assaku tiir päris sile ei ole - omajagu saab üles-alla joosta ja kellalt tempot vaadates oli seda päris mugav sättida - ei pea allamäge päris 5:30-ga minema ja ülesmäge võib vabalt endale 6:10 kandis tempot lubada, et pulss liiga üles ei läheks. Assakult tagasi joostes oli taganttuul ja kergem joosta ja esimesed kilomeetrid hakkasid juba tulema alla 5:50, aga kusagil seal 8-9 km juures jõudis ka neljapäevane trenn korralikult jalgadesse ja sääred hakkasid veidi valutama. 15 km oleks liiga raske olnud niimoodi. Lõpuks kodu juurde jõudes oli ikkagi täitsa normaalse pulsiga täitsa normaalne jooks tehtud.
  • Distants 12,76 km
  • Keskmine tempo 5:53/km
  • Keskmine pulss 148
  • Garmin Index 3.0
  • VoMax 51
Pühapäevaseks sörgiks pidin ennast natuke motiveerima ja läksin ringile alles kella 16 paiku. Kuna shieldid on oma eluea vist ära elanud (900+ km ka nendega juba tehtud) võtsin kapist uue paari ja tegin nendega esimese sissejooksu. Ringi esimeses pooles oli tuul vastu - teadsin, et on tark ennast natuke tagasi hoida, aga ikka kipun isegi vastutuules 2-3. km seal Spot of Tallinna juures kiirustama. Õigem oleks Järveküla tõusuni rahulikult võtta ja siis allamäge tasapisi kiirendada. Igatahes - lõpus pidin veidi tempos järele andma, et pulsiga normi piirides püsida ja natuke tundsin seda ka, et sääred olid ikka veel väsinud (või uute tossude kinnitused tõmbavad pöia natuke liiga kinni). Ei olnud kõige värskem enesetunne, aga tempo tuli sellest hoolimata üpris kiire.

  • Distants 7,39 km
  • Keskmine tempo 6:09/km 
  • Keskmine pulss 138
  • Garmin Index 2.2
  • VoMax 51


Kokku jälle täitsa korralik trenninädal, 42 km jooksu + intervallventti. Tsipa rohkem kui eelmisel nädalal. Järgmisel nädalal on ainult üks Sparta trenn, nii et selle võrra võiks kodus rohkem ise peale joosta.





Sunday, December 8, 2019

Trenninädal 2.-8. detsember

Nädal algas esmaspäeval tavapärase Sparta trenniga. Nädalavahetusest oli veel lumi maas ja natuke libe, aga läksime ikkagi Rahumäele. Ahto küll lubas, et treppide asemel mõtleme midagi muud välja. 
Lumistel kõnniteedel pole eriti hull joosta, aga sissejuhatuseks saime Pärnu maantee ääres sörkida mingisugusel lögal, mis oli mustjas segu lumest, veest ja sõiduteelt sinna lennanud sopast. Rahumäele jõudes tervitas päris mõnus talvine tee.
Fartlekit tegime seekord natuke teistmoodi - ikka sedasama kolmnurka mööda, aga niimoodi, et iga kolmanda lõigu tegime topelt pika (ja sinna järele kahe lõigu pikkune taastumine). Jooksime koos Annika, Triinu ja Leonidiga - Annika kurtis kogu fartleki kõrget pulssi ja tundus, et Triin ka eriti ei jaksa. Leonid tegi see-eest "taastavat fartlekit". Mind häiris natuke libedus, sest see kolmnurk läks iga ringiga libedamaks (ja me lihvisime seda ise iga ringiga omakorda siledamaks). Tempo muidugi lume ja libedaga natuke kannatas, aga mitte väga palju. Jaksasin hästi ja enesetunne läks iga ringiga paremaks, nii et lõpp tuli isegi natuke liiga kiiresti. Viimase 250m lõigu Leonid tõmbas korralikult ja siis saime tavalise hea 3:50 tempo kätte ja pulss läks esimest korda üle 180 ka.
Pärast fartlekit tegime natuke kaugemal kalmistu taga liivas mäkkejookse ja põlvetõstejookse. Oli vist kergem kui trepid tavaliselt on, aga pulsi sai korra üles ikka, sest tõus ei olnud kõige parema pidamisega. Pärast tagasisörgil oli pulss tavalisest natuke madalam ja distants tuli ka päris pikk, kuigi 13 km ikkagi kokku ei saanud. Hea trenn.
  • Distants 12,95 km
  • Lõigud: 10x200-500m (lühemad lõigud 3:50-4:25 tempoga)
  • Keskmine pulss 152 (max 186)
  • Laktaadilävi 4:51 @177 (ei peegelda päris õigesti, kuna libe tee)
  • Garmin Index 3.4
  • VoMax 51

Teisipäeval oli ventti jälle natuke teistsugune, sest Reigo andis trenni. Temale tavapäraselt natuke rohkem staatilisi harjutusi (väljaasteid jm.) koos lühemate puhkepausidega. Ühelt poolt oli nagu raskem, aga teisalt keskmine pulss madalam. Hea on see, et venttil on järgmisteks päevadeks nüüd juba null mõju - ükski lihas ei valuta.

Kolmapäeval trenni ei teinud, aga käisin pärast tööd Sportlandist läbi ja sain kätte oma talvised jooksupüksid, mida reedel olin proovimas käinud. Tegelikult suusapüksid, aga sellised õhemad, pealt windstopperiga ja seest pehme voodriga. Peaks olema väga head kui temperatuur kukub alla -5C.

Neljapäeval oli tavapärane jooksuharjutuste trenn. Ilm oli soojaks läinud ja kogu lumi ära sulanud. Sättisime ennast pärast harjutusi koos Triinuga jälle Maile gruppi sammhüppeid ja muid keksimisi tegema. Mulle tundub, et pöid hakkab tugevamaks saama, sest suudan ilusti põrgata nii seal metsas harjutusi tehes kui näiteks venttis. Jalad sai jälle keskmiselt pehmeks, kuigi Garmin näitas, et distants oli trenni jooksul keskmisest natuke lühem ja 9 km kätte ei saanud.
  • Distants 8,80 km
  • Keskmine pulss 143 (max 181)
  • Garmin Index 2.8
  • VoMax 50

Reedel kontorisse ei läinudki. Oli selline päev, kus ei olnud ühtki koosolekut ja otsustasin teha kodutöö päeva. Õues oli terve päev muidugi korralik koerailm - tuuline ja vihma kallas. Ootasin õhtut ja pimedani, et jooksma minna. Suurem vihm oli selleks ajaks üle läinud, aga kileka panin ikkagi peale. Temperatuur oli endiselt soe, nii et riietusin oma kihtidega tegelikult üle. 
Seekord läksin õigetpidi 12 km ringile. Algus oli taganttuult ja päris mõnus, aga juba teisel kilomeetril Selveri tagant läbi joostes sain aru, et sääred on neljapäevastest hüpetest täiesti läbi ja jalg väsinud. Tempo oli madal, pulss ronis ka suhteliselt varakult 150 lähedale (ei teagi kas vastutuult raiumisest, väsimusest või sellest et olin liiga paksult riides). Igatahes oli pigem selline kannatamise jooks kuidagi lõpuni teha ja mingit head emotsiooni ei tekkinud. Ühtki kilomeetrit alla 6:00 tempoga ei saanud ja lihtsalt ei olnud see päev.
Mulle tundub see ka, et kui ma olen ikka väga vedelenud terve päeva, siis on joosta raske. Kui olen enne trennid teinud kontoripäeva, siis ikka mingi aktiivsus on päeva jooksul all ja kehal on kergem trenniga kohaneda.
  • Distants 12,04 km
  • Keskmine tempo 6:10/km
  • Keskmine pulss 149
  • Garmin Index 3.2
  • VoMax 50

Pühapäeval oli korraks motivatsioonikriis, aga pärastlõunal vedasin ennast ikkagi rajale tegema lühikest taastavat jooksu. Garmini pulsinäidud olid jälle väga sürreaalsed. Läksin kerge enesetundega algusest lõpuni, aga pulsikell näitas, et napilt suutsin alla 150 pulssi hoida ja tempo 6:10-6:20 vahele. Mingil hetkel hakkasin kella ignoreerima ja jooksin kerge enesetundega lihtsalt lõpuni. Pärast jooksu vahetasin pulsivööl patarei ära - loodetavasti see aitab.
  • Distants 7,38 km
  • Keskmine tempo 6:14/km
  • Keskmine pulss 146
  • Garmin Index 2.7
  • VoMax 50

Kui need Garmini anomaaliad välja jätta, siis oli päris tõsine trenninädal. Kokku 41 km + ventti.

Sunday, December 1, 2019

Trenninädal 25. november - 1. detsember

Esmaspäeval ootas meid tavapärane Rahumäe trenn - fartlek + trepid. Juba neljas kord järjest. Ilm oli pööranud kergelt miinusesse ja selles oli nii head kui halba. Halb oli see, et ... noh... külm oli. Hea oli see, et vähemalt tuult ei olnud ja muidu sopane ja pehme rada oli muutunud metsa all kõvaks ja joostavaks. Fartlekit tegime Triinu ja Annikaga koos (Kertu silkas kohe jälle kaugele ette ära). Ei tundunud nii kerge ja kiire joosta kui eelmisel nädalal, aga tegime jälle kuus ringi (üheksa kiirendust) ja pärast kella pealt andmeid vaadates selgus, et pulss oli tegelikult madalam, tempo ühtlasem ja kiirem kui eelmisel nädalal. Trepijooksudeks ei olnud jalgades ka nii palju särtsu ja tagasi Sparta poole joostes oli tegu, et pulssi alla 160 hoida. Sellest hoolimata näitas Garmin trenni lõpus, et laktaadilävi on roninud päris kõrgele (@180 pulsi juures pole see kunagi varem olnud) ja trenn ise oli justkui vähem intensiivsem kui eelmistel nädalatel.
Kui ilm püsib ja lund ei ole, siis teeme samamoodi esmaspäeviti edasi ka detsembris.
  • Distants 12,50 km
  • Keskmine pulss 156 (max 187)
  • Lõigud: (9x200-250m) 3:47-4:06/km tempoga
  • Garmin Index 3.6
  • Laktaadilävi 4:44/km @180
  • VoMax 51
Teisipäevane intervallventti oli business as usual. Jõudsin veerand tundi enne trenni kohale ja nägin jõusaali ees Triinu, kellega (minu õhutusel) soojendusest viilisime ja läksime saali ukse taha tiksuma. Tagantjärele tarkusena peaks vist ikka soojendust tegema, sest esimese 15 minuti järel tekkis trennis korra surnud punkt, aga siis tundus, et sain in the zone tunde kätte (ehk eesti keeles "vooseisundi" - termin mida eelmisel nädalal ühest prokrastineerimise teemalisest raamatust lugesin) ja siis läks jälle oluliselt lihtsamaks. Ventti trennide lõpus on nüüd jäänud vähemalt see tunne, et 5-10 minutit pikemalt teha ei oleks ka maailma lõpp. Raske muidugi on ja kuiva laiku särgil peab pärast trenni pikalt otsima, aga ka kõige raskema trenniga keha harjub.
Trenni lõpus tegi tuju tusaseks see kui riietusruumis avastasin, et Garmini kellarihm on natuke katki läinud. Õigemini see jublakas, mis rihma paigal hoiab. Kuna akut peaks vist nagunii vahetama, ongi aeg selle poolteist aastat tagasi ostetud kellaga hooldusesse minna.

Neljapäeval oli selles mõttes mõnus päev, et ventti lihasvalu mind sel nädalal üldse ei kimbutanud ja Sparta jooksuharjutuste trenni sain minna üsna puhanuna. Ilm oli soe ja mingit peent uduvihma ainult sadas. Seekord juhtus trennis nii, et enamik jooksjaid kablutas Toomase järel kergemaid harjutusi tegema ja tugevam umbes veerand koosseisu jäid Mailega sammhüppeid tegema - mina ja Triin nende seas.
Oli raske, aga kõik tehtav ja jalad tulid ilusti kaasa, vähemalt lõpuni kui Maile tegi "kirss tordil" harjutuse - ehk siis viiene seeria erinevaid koha peal hüppeid ja väljaasteid + kiirendus sinna otsa. See tõmbas lõpuks kõigil jalalihased korralikult kinni, aga tagasi sörk Spartasse ei olnud sellegi poolest midagi väga hullu. Kilomeetreid kogunes jälle korralikult ja selles mõttes oli asjalik trenn.
  • Distants 9,34 km
  • Keskmine pulss 142 (max 174)
  • Garmin Index 2.7
  • VoMax 50

Reedel oli peale tööd plaanis teha poolpikk 12 km tiir. Natuke pikem kui eelmisel reedel, et harjutada ennast jälle 15 km peale jooksma. Õues oli pime ja sadas peenikest vihma, aga kilekas selga ja minema. Esimesel kilomeetril hakkas pulss natuke viskama, aga sain ka aru miks - kuna Garminil oli BT välja lülitatud, proovis ta pulssi võtta randme pealt ja see oli nagu oli. Panin siis jooksu pealt kella korralikult käe peale, et enam-vähem õiged numbrid ees oleks ja jooksin edasi. Esimene pool distantsi oli kerges vastutuules ja võtsin rahulikumalt. Kui Vibu tänavalt tagasi pöörasin, panin sammu reipamaks, aga siis jõudis jalgadesse teadmine, et eile sai ikka korralikult erinevaid hüppeid tehtud. Säärelihased olid väsinud ja särtsu ei olnud. Taganttuulega ja Vana-Tartu maantee allamäge lõigud läksid siiski täitsa korralike kilomeetri aegadega (5:50-5:55), aga loendasin peas ja sain aru, et 12 km ikka kokku ei tule - arvestasin oma ringi natuke valesti - 12 km tiiru tegin eelmisel aastal ju algusega mööda Kuldala teed ja Raudkivi teelt läbi ümber Kuldala. Nüüd tuligi napilt 11 km alla, ehk siis mitte eriti pikem ring sellest mis eelmisel reedel sai tehtud. Samas - väsinud jalgadega ei olnud ka isu väga palju pikemalt tampida.
  • Disatants 10,88 km
  • Keskmine tempo 5:57/km
  • Keskmine pulss 147
  • Garmin Index 3.0
  • VoMax 51
Laupäevaga tekkis mul mingi kummaline köha. Õigemini - ilmselt seesama köha, mida Helena juba 2-3 nädalat tagasi köhis. Vähemalt Heleri ütles, et neil ka Argentiinas köha, nii et oletatavalt seesama. Sellepärast mõtlesin pühapäeval, kas minna jooksutiiru tegema või mitte. Ööga oli lumi ka maha tulnud, nii et kõnniteed olid õhukese valge kihiga kaetud ja ilm umbes nulli ümber. Aga et nohu ega kehva enesetunnet ei olnud, otsustasin ikka kerge tiiru ära teha.
Garmin on millegipärast viimasel ajal kalanud ja jooksude alguses näidanud pulsi mõttes mingeid teibaid. Seekord oli bluetooth ilusti sees ja kell tundis rihma kohe ära, aga pulss ronis kella peal esimesel kilomeetril kohe 157 peale - ei ole realistlik. Kusagilt 1,5 km pealt hakkas normaalseid numbreid näitama ja siis sai juba rahuliku rütmi järgi joosta.
Tempo oli natuke aeglasem (lumel jooksmine lisab kilomeetri ajale ~10sek mu kogemuse järgi), nii et 6:10 lähedale kilomeetri ajad olid täitsa ootuspärased. Üht teist jooksjat nägin veel vastu tulemas, aga üldiselt oli rahvast vähe ja tiksusin oma ringi rahulikult lõpuni.

  • Distants 7,35 km
  • Keskmine tempo 6:11/km
  • Keskmine pulss 141 (max 157) - õiged näidud oluliselt madalam. Üle 150 ei läinud küll kordagi.
  • Garmin Index 2.3
  • VoMax 51

Kokku 40 km jooksu + intervallventti. Pole paha nädal. Sellist 40-45 km jooksumahtu oleks hea talvisel ajal ka edasi hoida.










Sunday, November 24, 2019

Trenninädal 18.-24. november

Esmaspäevane Sparta trenn oli natuke pidulikum kui tavaliselt - selle hooaja 200. jooksutrenn. Tegime juba tavapärase Rahumäe trenni - kolmas esmaspäev järjest ja keha hakkas vaikselt fartlekiga juba harjuma. Tegime lõigud seekord koos Annikaga ja pidevalt kasvavas tempos. Rada oli hoolimata jahedast ilmast veel ikka natuke pehme ja porine, nii et vaikselt oli hea meel, et heledaid tosse ei pannud. Lõikude ajad tulid ilusti ja mugavalt alla minuti (lühemal alla 50 sekundi), aga ei jõudnud teha ikka rohkem kui need tavalised 6 ringi (9 lõiku).
Erinevus eelmiste esmaspäevadega oli veel see, et trepiharjutusi jaksasin teha - jah, need on killerid, aga tunnen, et pöid muutub selle põrkamisega ikka tugevamaks küll. Tagasi Spartasse joostes ei olnud jalad niivõrd pehmed, aga pulss oli ikka natuke kõrgem kui peaks olema. Igatahes hea trenn.

  • Distants 12,49 km
  • Keskmine pulss 159 (max 190)
  • Lõigud: 9x200-250m 3:46-4:10 tempos (enamik alla 4:00)
  • Laktaadilävi: 4:50 @177
  • Garmin Index 4.0
  • VoMax 50

Teisipäevane intervallventti oli ... rutiinne. Rahvast oli jälle väga palju ja jälle üle 40. Triin oli ka puhkuselt tagasi ja kannatas kogu trenni kaasa. Mul endal oli... vist ei saa ühegi ventti kohta öelda, et oleks kerge, aga täiesti tehtav algusest lõpuni. Lihased väga ei valutanudki järgmistel päevadel ja harjutused tegin kõik ilusti ära ja ei tunne, et oleks väga viilinud.

Neljapäeval oli jälle Sparta jooksugrupi trenn. Kuna Triin oli pärast puhkust trenni-äksi täis, siis jäime Maile gruppi, kui Kertu Toomase kergemasse punti läks. Enne tegime veel tavapärase kahe mäkke kiirenduse asemel kolm. Venttist olid pöiad natuke väsinud, aga hüpata jaksasin küll. Kilomeetreid tuli natuke rohkem kui tavaliselt, aga enesetunne täitsa hea.

  • Distants 9,49 km
  • Keskmine pulss 140
  • Garmin Index 2.7
  • VoMax 50
Reedel otsustasin puhata, aga laupäeval tegin rahuliku keskmise jooksu. Ilm oli külmaks pööranud (-1C) ja kuigi panin suvised tossud ja esimesel kilomeetril oli natuke varvastel jahe, siis üldiselt oli väga mõnus joosta. Tegin tavalise 10km ringi Peetris ja Järvekülas. Esimene kilomeeter oli rahulik sissejuhatus, aga edasi oli tempo mõnusalt kusagil 5:55 juures ja taganttuult/allamäge lõikudel kiiremgi. Väga mõnusa rahuliku jooksuga tulin lõpuni ja jäi täitsa motivatsiooni, et järgmisel nädalal juba pikem ots teha.
  • Distants 10,05 km
  • Keskmine tempo 5:56/km
  • Keskmine pulss 145
  • Garmin Index 3.0
  • VoMax 50

Jooksu tuli ikkagi tagasihoidlikud 32 km, aga järgmisest nädalast peaks ennast jälle 40 km rütmi viima. See tähendab üht jooksu reedel ja teist pühapäeval. Pikema otsa peaks tegema juba 12-15 km vahele.

Sunday, November 17, 2019

Trenninädal 11.-17. november

Esmaspäeval läksime teist korda Sparta jooksugrupiga Rahumäele. Seekord oli soojendusjooksu tempo vähemalt rahulikum (loe: me püüdsime Annikaga seda rahulikuna hoida) samal ajal kui Kertu ees ikka kihutas. Jooksuharjutused olid lihtsad ja fartleki rada natuke vähem pehme kui eelmisel nädalal (aga ainult natuke). Lõikude puhul oli hea see, et oskasin jõudu natuke rohkem ja paremini jagada ja lõigud ühtlasemalt joosta, kuigi pulss ei taastunud väga hästi ära ja keskmine läks lõpus liiga kõrgeks. Jõudsin 20 minutiga teha täpselt sama palju kui eelmisel nädalal - kuus ringi, ehk 9x200-250m kiirendused.
Pärast tegime treppidel veel trepijooksu ja hüppeid ja see võttis jalad korralikult läbi. Viimase seeria järel seisid kõik treppide üleval, käed põlvedel ja nagu Annika ütles, siis "jalad värisevad all". Lõdvestusjooks tagasi Spartasse oli natuke aeglasem kui eelmisel nädalal, aga pulss siiski liiga kõrge ja trenni keskmine tuli peaaegu 160 - tegelikult üle mõistuse kõrge. Lõdvestusjooksu pulss näitab väga hästi ära, kui raske trenn on tegelikult olnud, ja seekord Garmini index ei petnud - oli tõesti raske. 
  • Distants 12,35 km
  • Kiirendused (9x200-250m) 3:37-4:16/km
  • Laktaadilävi 5:06 @172 (kõvasti aeglasem ja madalam kui eelmisel nädalal, mis näitab samuti, et taastumine kehvem)
  • Garmin Index 4.1
  • VoMax 50

Teisipäevasesse intervallventtisse tuli Helerin kaasa ja tegelikult oli palju tublim ja tugevam kui ma ootasin. Muidu oli tavapärane Mariuse trenn, ei midagi erilist. Rahvast tundus silma järgi hinnates olevat õnneks veidi vähem, nõks alla 40, nii et mahtusime ilusti ära. Selle nädala ventti ainus mure oli, et sääred ja pöid olid Rahumäe treppidest täiesti pehmed. Hüppeharjutusi (hargitamised ja jalad-ette) ei jaksanud üldse teha. Tavaliselt hävin mingite teiste harjutustega ja hüpped teen energiliselt kaasa. Pärast trenni oli veel samamoodi tunda, et jalad on kõige rohkem väsinud ja kõik jooksugrupi omad kurtsid sama. Äkki neljapäeval siis harjutustes selle võrra leebem trenn.

Neljapäeval oli enesetunne ja jalad Sparta trennis veel esmaspäevast ja teisipäevast liiga väsinud, et Maile gruppi minna ja sammhüppeid teha. Reie välisküljed olid kanged - natuke läks järele mõtlemiseks aega, et meenutada: see oli see kükkimine venttis. Nii et tegime Kertuga Toomase kergema trenni - natuke keksimist ja peaaegu üldse mitte hüppeid.

  • Distants 9,14 km
  • Keskmine pulss 138 (max 179)
  • Garmin Index 2.5
  • VoMax 50

Laupäeval oli ilm täitsa viisakas ja otsustasin kerge jooksu teha - tavapärase 7,5 km ringi. Alguses vist GPS ei võtnud korralikult, igatahes pulss kellal hüppas ja esimese kilomeetri ajaks näitas 6:48 (esimest 300m ei lugenud, sellepärast). Aga edasi läks täitsa normaalselt - kuigi alguse oli võib-olla liiga rahulik pulsiga 130 ümber, siis distantsi teine pool oli juba enam-vähem, sinna 6:00-6:10 vahele. Ringi lõpus nägin Evelyni ka jalutustiirule minemas. Kokkuvõttes selline enam-vähem, aga ilmselt peaks ühe ~10 km jooksu tegema igal nädalavahetusel.

  • Distants 7,34 km
  • Keskmine tempo 6:17/km (pigem sinna 6:10 kanti)
  • Keskmine pulss 138
  • Garmin Index 2.5
  • VoMax 50


Pühapäeval otsustasin ennast üle 8 kuu korvpalli mängima vedada - normaalne seltskond oli koos, 9 mehega sai 4 vs. 4 üle väljaku mängida. Jooksmise ja võhma mõttes OK, aga visketehnika ja väljaku tunnetus loomulikult täiesti kadunud selle pika pausiga ja kaitses mingit esimest sammu ka teha ei jaksanud. Terve nädalavahetuse oli selg ka olnud täiesti kinni ja see ka natuke segas. Enda liigutamise mõttes OK trenn, aga mingit head emotsioonid ei jäänud.

Kokkuvõttes täitsa asjalik trenninädal - kilomeetreid endiselt tagasihoidlikult (30 km), aga kokku viis trenni.



Saturday, November 9, 2019

Trenninädal 4.-10. november

Võtsin sel nädalal samamoodi chillilt nagu eelmisedki. Esmaspäeval läksime Sparta trennis esimest korda Rahumäe treppidele. Triin ja Annika viilisid (õigemini Triin viilis ja Annika pidi tööl olema), nii et jooksime soojenduse koos Kertuga ja püüdsime tugevamata tempos püsida. See tähendas siis 5:15-5:30/km suhteliselt hoogsas rütmis kulgemist. Õnneks oli taganttuul ja pulss väga üles ei läinud.
Rahumäel, nagu ikka, kerge sett jooksuharjutusi ja siis jooksime kolmnurksel rajal fartlekit - lühikesed lõigud, 200-250m ja nii, et üks lõik mugavalt kiiresti, teine lõik taastumiseks. Kogu aeg sattus kiirendus niimoodi erineva koha peale. Ring oli lühike ja ringide lugemine läks sassi, kokku tegime umbes 20 minutit, Garmini ajaarvamise järgi tähendas see 9x200-250m, tempoga proovisin natuke tagasi hoida ja sopane rada pisut segas, aga üldiselt tulid lõikude kiirused kuhugi 4:00 lähedale. Rada oli natuke liiga sopane ja ega meie kamp seda ka kuidagi vähem pehmeks ei teinud.
Trenni lõpetasid trepiharjutused - tiheda sammuga trepist jooks, pika sammuga jooks ja kaks seeriat pöiahüppeid, mis tõmbasid pulsi korralikult üles. Lõpuks 4 km lõdvestusjooksu Spartasse tagasi. Siin keris Kertu juba korralikult tempot peale ja vastutuules andis järel püsida. Järve metsa juures näitas Garmin kilomeetri ajaks juba 4:37. Kokku tuli tavalisest pikem distants ja tõsisem treening, aga see on OK. Vähemalt oli vaheldusrikas.
  • Distants 12,17 km
  • Keskmine pulss 157 (max 182)
  • Fartleki lõigud (9x200-250m) 3:55-4:25/km
  • Garmin Index 3.7
  • Laktaadilävi 4:51 @177
  • VoMax 51
Teisipäevasesse intervallventtisse oli õnneks meeles õigel ajal enne õhtut kirja panna. Enne jõudsin 10 minutit lindi peal sörkida ka. Kirja panemine oli õige tegu, sest rahvast oli jälle megapalju (42) ja saal tihedalt täis. Triin viilis, aga ülejäänud olid ilusti kohal ja Marius tegi jälle trenni. Algus hakkas täitsa mõnusalt peale, kusagil poole tunni peal oli veel mõnusalt raske ja mõned uued harjutused ka (nt. rätsepistest ülestõus ja harkis jalgadel istudes mõlemale küljele maha pööramine). Raskeks läks kusagil 40 minuti peal - pärast teist aeroobset setti, kus vaheldumisi jalad ette hüpped, slaalom ja hüppega väljaasted. Nii et viimased 15 minutit higistasin ja pingutasin. Lõpuks ei olnud särgil mitte ühtegi kuiva laiku, aga selle võrra jälle loodetavasti natuke tugevam.

Nädala alguse fartlek + ventti andis natuke säärelihastes isegi tunda. Ärkasin kolmapäeva hommikul selle peale, et vasak säärelihas tõmbas voodis krampi. Aga muidu juba tip-top ja keha hakkab ventti hooajaga juba harjuma.

Neljapäeval olin terve päeva WPH konverentsil ja siis sealt otse Spartasse. Suhteliselt kõige külmem ilm sellel sügisel - nullilähedase temperatuuriga läks kaubaks nii buff kui ka talvekindad. Tegime tavalise soojenduse ja kuna nii Kertu ega Triin ei hakanud Toomase kergemasse gruppi minema, tegime kogu Maile raskema trenni kaasa - see tähendas hüppe osas 200 sammhüpet + kõiki muid keksimisi sinna peale. Jalad väsitas ära korralikult ja kilomeetreid tuli ka. Kõht läks poole trenni peal tühjaks, nii et pärast trenni hävitasime jõulinnaku juures kiiresti õunakasti ära.

  • Distants 9,27 km
  • Keskmine pulss 148 (max 184)
  • Garmin Index 3.0
  • VoMax 50

Sunday, November 3, 2019

Trenninädal 28. oktoober - 3. november

Triin saabus esmaspäevasesse Sparta trenni Orkla šoksi näidistega, mida ta lahkelt jagas, nii et sain ka kolm tahvlit endale koju kaasa võtta. Kusagilt peavad need trennikalorid ju tagasi tulema.
Ahto jooksutrenn oli teistsugune kui ootasime - seekord jooksime veel samamoodi Järve metsas nagu eelmisel nädalal, kuigi mulle (ja tundus, et paljudele teistele ka) oli meelde jäänud, et läheme seekord Nõmmele.
Igatahes täitsa tavapärane kaks ringi soojendust, natuke harjutusi, viis ringi kiirendusi ülesmäge (seekord suutsin jõudu paremini jagada ja ühtlasemalt joosta) ja siis liiva sees mäkkejooksud. Neid tegime pimedas juba raudteeviadukti kõrval, kus kergliiklustee valgustus valgust andis. Tõus oli selle võrra veidi lühem (aga liivasem) ja saime sealt 3+3 korda põlvetõstejooks + mäkkejookse teha.
Ainus asi mis kogu trenni vältel segas oli väike varvas - seesama hõõrutud koht maratonieelsest treeningust. Sörgi ja tavalise jooksu ajal ei olegi seda tossu sees tunda, aga mingite harjutuste ajal, mäest alla joostes ja kiirendustel (pidurdustel) hõõrub ja on valus ja segab juba päris tõsiselt.
Kilomeetreid tuli koos lõdvestusjooksuga päris korralikult ja järgmisel päeval on ka ventti.
  • Distants 10,27 km
  • Keskmine pulss 153 (max 187)
  • Garmin Index 3.2
  • VoMax 50
Teisipäeval oli siis ventti. Selle hooaja neljas. Merle ja Kertu said selle trenniga oma ventti-süütusest lahti, aga treenijaid oli rohkemgi. Tegelikult isegi nii rohkelt, et napilt mahtusime saali ära - vist oligi 40 kohta täis. Igatahes mina pole venttis 1,5 hooajaga varem nii palju inimesi korraga näinud. Pakkisime ennast tihedamalt rividesse ja läks lahti.
Seekord oli Mariuse trenn, seega rutiin üsna tavapärane. Piilusin silmanurgast kadedusega Annikat, kes minu kõrval tegi kogu kava väga kergelt kaasa ja umbes 30% tihedama sagedusega kui mina jaksasin. Tagareas Kertu tundus veidi rohkem hädas olevat tempos püsimisega. Kusagil 45 minuti peal hakkasin ise seekord ära väsima, kuigi lõpuni tulin ilusti. Ikkagi peab paika see reegel, et 3-4. trennikord on juba kergem. Marius tegi ka vähem jalgadele kui Reigo ja rohkem kerelihastele, nii et fookus oli natuke teine.

Neljapäeval erinevalt eelmisest nädalast midagi ei valutanudki, nii et oli päris julge jooksuharjutuste trenni minna. Teisipäeval käisin enne venttit apteegis ja sain varba jaoks spetsiaalse compeet villiplaastri ka. See aitab ikka natuke paremini kaitsta seda õrna viga saanud kohta.
Lihased enam venttist eriti valusad ei olnud. Kertu ja Merle kurtsid rohkem, et jalad on hellad. Sörkisime ennast Järve metsas rahulikult soojaks - ilm oli ka meeldivalt sügiseselt soe. Trenni mõttes jäime jälle Maile gruppi, kus jooksuharjutusi sai korralikult 1,5 postivahet teha ja siis hüppeid peale. Sammhüppeid lasime mööda seda sirget tõusu 20+25+30+40 seeriatega. Jalad väga pehmed pärast harjutusi ei olnudki ja tagasi sörgil Spartasse näitas Garmin üsna viisakat pulsi aega. Kaks korralikku mäkketõusu kiirendust tegime ka ülesmäge ja ilmselt selle pealt raporteeris Garmin laktaadiläveks 4:49/km @179. Võtan hea meelega vastu.
Villiplaastrist oli ka päris suur abi. Varvas ei saanud joostes eriti haiget ja lubas kõik harjutused ja kiirendused ilusti kaasa teha.

  • Distants 8,95 km
  • Keskmine pulss 144 (max 188)
  • Garmin Index 2.5
  • VoMax 50








Friday, October 25, 2019

Trenninädal 21.-27. oktoober

Ikka on veider trenninädala kokkuvõtet juba reedel kirjutada, sest pole harjunud nädalavahetusel mitte midagi tegema. Kolm trenni nädalas võiks olla piisav taseme hoidmiseks, sest tegelikult ei ole need kõige kergemad trennid ka.

Esmaspäeval jätkasime Ahto jookustrenniga. Õues läks juba natuke liiga pimedaks, et Järve metsa krossirajal joosta ja seetõttu tegime kaks ringi terviserajal. Ahto hõikas raja kõrvalt teisele ringile minnes, et teeksime teisel ringil tõusud teravama sammuga ja kilomeetrid tulidki üsna reipad.
Pärast jooksu natuke harjutusi ja siis viis mäkkejooksu spurti - esimesel pingutasin üsna täiega, vaatasin veel jooksu ajal, et Annika tuleb kerge sammuga kõrvale ja alles lõpu eel sain aru, et pingutan täiega Briti tempos :D Igatahes tõmbasin ennast esimese kiirendusega korralikult kinni, nii et ülejäänud tulid selle kõrval väga raskelt. Trenni lõpetuseks suure mäe liivasel tõusul põlvetõstejooksud ja mäkkejooksud - kumbagi kolm. Jalad sai pehmeks ja keha väsinuks küll. Eelmisel nädalal tegime vastupidi - kõigepealt mäkkejooksud ja siis kiirendused. Seekord olid jalad kiirendustest nii läbi, et mäkke ei jaksanud üldse minna.
  • Distants 9,86 km
  • Keskmine pulss 150 (max 184)
  • Garmin Index 2.7
  • VoMax 50
Teisipäeval oli intervallventti. Marius küll eelmisel nädalal rääkis, et ei tema ega Reigo saa tulla ja äkki Evelin teeb trenni. Lootused kergemale trennile kadusid siis kui Reigo ikkagi saali astus. Seekord oli Triin ka esimest korda ja sai siis ikkagi korraliku kava kohe soojenduseks. Reigo tegi rohkem väljaasteid ja hüppeid - alguses pulsi mõttes rahulikumalt, aga mingi hetk hakkas intensiivsus kasvama. Mulle meeldib ventti juures kõige rohkem see moment kui umbes pool trenni on tehtud ja ma tunnen, et olen täiega trennis sees - higi voolab, aga teen kõik harjutused algusest lõpuni kaasa ja suudan selle 10 sekundilise pausiga piisavalt ära taastuda. Selline in the zone võitleja tunne, kus tahaks hüüda, et noh, mis järgmiseks - teeme ära. Kui kusagil 20 minuti peal sinna tsooni jõuad, tundub trenn väga lihtne ja aeg lõpuni kulub väga kiiresti.
Mis ei ole lihtne, on loomulikult järgmised päevad - kolmapäeval valutasime juba Annika ja Triinuga võidu lihaseid. Seekord tegime väljaasteid külje peale või natuke teistmoodi, igatahes reie tagumistele lihastele sain ka eesmised ja külgmised valusaks. Kõht ja alaselg nii palju koormust ei saanud, nii et sellega oli kõik OK

Neljapäeval läksin nende valusate lihastega jooksugrupi trenni harjutusi tegema. Ilm oli mõnus soe - võib-olla viimane sügiseselt soe trenni ilm. Kindlasti viimane trenn, mis algab üsna valges. Meie pundist oli ainult puhanud Kertu trennis ja tema järel läksin Maile raskemasse gruppi ja saime korralikult põlve- ja sääretõsteid teha (1,5 postivahet) ning seejärel tagumise suure mäe tõusul sammhüppeid ja muidu hüppeid kuhjaga peale. Raske oli, aga tehtav - kõige rohkem häiris hoopis see, et väikese varba ärahõõrutud külg valutas. Väikesest plaastrist seal peal ei olnud vist väga kasu (ja pärast tundus, et see oli oma kohalt hoopis maha hõõrdunud). Valusad reielihased ei seganud nii palju harjutusi kuivõrd kiirendusi oli niimoodi raskem teha. Igatahes kilomeetreid saime tavapärasest rohkem ja intensiivse trenni ka, aga kolm puhkusepäeva ilmselt suudavad selle kompenseerida.
  • Distants 9,48 km
  • Keskmine pulss 148 (max 182)
  • Garmin Index 2.9
  • VoMax 50

Thursday, October 17, 2019

Trenninädal 14.-20. oktoober

Esmaspäeval käisin esimest korda Sparta esmaspäevases trennis - see mis nüüd oktoobrikuust teisipäevase fartleki asemel on. Trenn koosneb kahest osast - kõigepealt kaks ringi mööda Järve metsa krossirada, siis natuke jooksuharjutusi ja siis mäkkejooksud ja kiirendused.

Kõigepealt krossist. Krossirada ma olen seal vilksamisi näinud - seda tähistavad ka puudele siin-seal maalitud punased-oranžikad laigud - aga pole kunagi täies pikkuses jooksnud. Krossirada on pikem kui terviserada, sest teeb palju käänakuid ja lookleb edasi-tagasi metsa vahel ja üles alla - vahepeal peaaegu terviseraja peal, vahepeal sellest risti üle. Algus oli päris kiire ja hoogne - panime sama tempoga metsa all edasi nagu ikka harjunud oleme, aga joosta oli harjumatult raske - rada on pehme, eriti pärast vihma, omajagu mägine ja järskude pööretega, mis tõmbavad hoo maha. Eriti karmiks läks siis kui jooksime liinide alt läbi ja jõudsime selle tagumise suure mäeni, kust viis rada vist küll vähemalt 4-5 korda üles ja siis uuesti alla. Pulss oli punases ja kui nägin kellal järgmist kilomeetri aega 7:00, siis tuli küll ahastus peale. Keskmiselt jooksime ikkagi natuke kiiremini, umbes 6:30-6.40/km, aga suhteliselt võistlusaegne pingutus tundus. Teist ringi me oma pundiga ei jõudnudki lõpuni joosta, sest ettenähtud aeg (45 minutit) sai enne otsa. Teise ringi ajal läks metsa all ka progresseeruvalt pimedaks, nii et pidi hoolega vaatama nii raja peale jalgade ette kui ka metsa all näo kõrgusel olevaid oksi.
  • Distants 6,59 km
  • Keskmine tempo 6:34/km
  • Keskmine pulss 164 (max 182)
  • Garmin Index 3.5
  • Vomax 49 - VoMax kukkus kolinal, sest ega Garmin rajast midagi ei mõiganud


Pärast krossi tegime mõned lühikesed postivahed jooksuharjutusi seal tunneli äärsel tõusul ja sörkisime siis suure mäe äärde mäkkejookse tegema. Kõigepealt pehmel küljel liiva sees vaheldumisi põlvetõstejooksud ja mäkkejooksud 3+3 korda, siis terviseraja peal 5x2,5 postivahet kiirendusi kergelt ülesmäge. Sai jalad korralikult käima ja tagasi Sparta poole sörkides oli pulss lõdvestusjookus kohta keskmisest kõrgem ja jalad pehmed.
  • Distants 3,53 km
  • Keskmine pulss 156 (max 178)
  • Garmin Index 3.2
  • VoMax 49
Ahtoga leppisime pärast trenni kokku, et nüüd oleks mõistlik teha hooaja järgne puhkuse periood. Ehk siis hoida toonust Sparta trennidega ja jätta pikad jooksud ja muud asjad korraks kõrvale, et keha saaks puhata. Kõlab nagu plaan. Novembri teises pooles siis vaatame uuesti.


Teisipäeval oli hooaja teine intervallventti. Triin ja Kertu endiselt viilisid, õnneks Annika oli kohal ja aitas lippu hoida. Seekord tegi trenni Marius ja tema trennid on hoopis teistsugused kui Reigol. Eeldasin, et on natuke kergem kui eelmisel nädalal, aga algus oli sellise hooga, et esimese 7 minutiga olin täiesti küpse ja mõtlesin õudusega, et tervelt 45 minutit veel minna... õnneks läks vahepeal jälle kergemaks ja kusagil 20-45. minuti peal oli selline in the zone tunne - tegin kõik harjutused algusest lõpuni kaasa, venitasin ja jõudsin taastuda. Lihtsalt algus oli õudne. Marius ei tee väljaasteid, aga see-eest planku saime teha korralikult ka kerelihaste "pakett" on põhjalikum. Aga kui jalad ei valuta, on ka neljapäeval hoopis teine tunne trenni minna. Garmin väitis, et keskmine pulss oli trenni ajal 99, max 173. Tundub enam-vähem tõenäoline, kuigi väikese reservatsiooniga, sest pulsivööd ei olnud.


Neljapäevase Sparta trenni pidime tegema lühemalt ja ilmselt vähema arvu osalejatega, sest reedest algas Saaremaa kolme päeva jooks ja suur osa jooksugrupist oli juba ennast Saaremaale sättinud. Triin ja Annika ka feilisid, nii et pidin endale uue sörgikaaslase leidma. See õnnestus, aga soojendusjooksust kujunes normaalsest kiirem kihutamine keskmiselt 5:41 tempos. Ilm oli õnneks soe, tuulevaikne ja uduvihmane ja natuke hakkas isegi liiga soe. Võimlemisel loendasin kokku tervelt 33 jooksjat, kuigi seal olid siis vanad ja uued segamini. Õnneks mõned tuttavad näod ka - enamiku harjutustest tegime koos Britiga. Brit korra isegi märkis, et trennis on kuidagi vaikne - kuna paljud ei tea üksteist, siis sellist jutuvada ei ole, mis sunniks Toomast aeg-ajalt häält tõstma.
Trenn ise oli tõsine ja hea, sest Toomas lasi mittevõistlejatel teha kahe postivahe pikkuselt harjutusi ja Briti järel oli hea harjutusi teha ja tema hea tehnika motiveeris. Kokku tuli tavalisest natuke pikem distants ka.

  • Distants 8,87 km
  • Keskmine pulss 147
  • Garmin Index 2.8
  • VoMax 50

Kilomeetreid pole mõtet sellisel puhkenädalal eriti lugeda. Aga mis uut hooaega silmas pidades sai paika pandud, on Portugali laager 20.-30. märtsil. Nüüd lebo esmaspäevani.

Sunday, October 13, 2019

Trenninädal 7.-13. oktoober

Esmaspäevane taastav sörk oli selline mittemidagiütlev. Tempo mõttes parem kui eelmise nädala jooksud, aga Tartu poolmaraton ikka veel jalgades. Ilm oli jahe, aga tuulevaikne, nii et tingimuste üle eriti kurta ei saa.

  • Distants 7,38 km
  • Keskmine tempo 6:07/km
  • Keskmine pulss 138
  • Garmin Index 2.0
  • VoMax 52


Teisipäeval oli selle hooaja esimene intervallventti. Triin ja Kertu veel viilisid, aga Annikaga olime kohal. Keda ei olnud kohal, oli Marius - nii et trenni andis Reigo. Seetõttu saime rohkem väljaasteid ja vähem toenglamangus olla. Väga hull ei olnudki, sest mingeid harjutusi ikka suve jooksul Ahtoga on tehtud. Kella vaatasin esimest korda umbes 25 minuti peal - ei olegi kõige hullem. Sain sellest ka aru, et kui ma muidu jaksan kätekõverdusi normaalselt teha, siis kõrge pulsiga mitte eriti. Arenguruumi kevadeni on.

Kui teisipäeval oli enesetunne pärast trenni päris chill, siis kolmapäeval hakkasid erinevad lihased progressiivselt valutama ja neljapäeva hommikul voodist tõustes oli ikka selge, et ventti on midagi muud. Selle lihasvalu pealt läksin neljapäevasesse jooksuharjutuste trenni ja kui oli võimalus valida, siis hiilisin Toomase kergemasse gruppi. Jooksuharjutustega sai kõhulihastest valu ja väsimuse välja raputatud, aga tagumised reielihased olid ikka veel veidi kanged. Muidu oli hea trenn. Jooksudistantsi kogunes täpselt 8 km, aga pulsinäitajad ei ole eriti usutavad, sest unustasin pulsivöö koju. 

Reedese pika jooksu lükkasin laupäevaks, et jalad jõuaks venttist ära taastuda. Ette ruttavalt võin öelda, et see eriti ei aidanud - läksin päeval sellise vihmaeelse ilmaga jooksma ja panin igaks juhuks kileka ka peale - vist poleks olnud vaja. Ilm oli tohutult tuuline - esimese kilomeetri lükkas tagant, Vägeva teel jälle vastu ja Assakult tagasi sain vastutuules raiuda. Ei tea, kas eelmise nädalavahetuse poolmaratonist, teisipäevasest venttist või neljapäevastest pöiahüpetest, aga olin täiesti väsinud - tempo tavapärase 5:40-5:50 asemel napilt alla 6:00/km ja mitmed kilomeetrid isegi aeglasemad. Pulss oli punases juba esimese kolme kilomeetriga ja Assakult tagasiteel raiusin juba pigem aeroobset jooksu, mitte rahulikku pikka jooksu. Viimased 5 km tundsin ka seda, et jalad on toorelt väsinud - kõik lihased, nii reied kui sääred. Sellest ka ilmselt aeglane tempo. Kangutasin kuidagi lõpuni ja otsustasin, et pühapäeval on mõistlikum teha jooksuvaba päev.
  • Distants 15,19 km
  • Keskmine tempo 5:57/km
  • Keskmine pulss 150
  • Garmin Index 3.2
  • VoMax 52


Kilomeetrite osas tagasihoidlik nädal - 31 km + intervallventti. 


Friday, October 11, 2019

Tartu Linnamaraton 21,1 km

Tartu linnamaratoni poolmaraton oli selle hooaja viimane võistlus. Mõtlesin septembris, et ehk lähen koos Triinuga nädal hiljem ka Rabajooksule, aga pärast Rae Runi jooksmist läks 5km isu küll üle.

Nädal enne poolmaratoni oli keeruline - stressirohkel nädalal läksid trennid üles-alla ja tegelikult väga enesekindlust enne võistlust ei olnud. Sõitsin reedel Pangodisse ja hommikul pidime seal varakult ärkama, et Helenaga kella 10-ks linna Tillujooksule jõuda. Läks aga nii, et Helena sai reedel vaktsiinisüsti ja ärkas öösel kerge palavikuga. Ilmselt vaktsiin natuke mõjus ka enesetundele, nii et ta ei suutnud hästi magama jääda ja seega pool ööd kulus lapse rahustamise ja magama saamise peale. Kuna hommik oli väga külm, siis oli selge, et palavikus lapsega nii külma ilmaga jooksuvõistlusele ei lähe.
Sõitsin siis üksinda kella 10-ks linna. Heleri jäi Helenaga koju. Üksinda starti minna oli palju nõmedam kui mitmekesi, lisaks pidin ümber mõtlema ka geelitaktika, sest geeli ei olnud kellegi kätte jätta ja pidin leidma koha, kuhu see võistluse ajaks panna.

Jõudsin 10 paiku linna, võtsin telgist stardinumbri, panin asjad praksisesse ja võistlusriided selga - pika pluusi peale veel üks T-särk ja kuna selle pika dressika selja peal oli mingi tasku, mahutasin geeli kuidagi sinna ära. Kindad ja müts ka. Soojendusjooksu tehes sai selgeks, et päikese käes stardikoridoris hakkab veidi soojem, aga kusagil puude all vilus oli ikka ainult paar kraadi sooja ja võrreldes eelmise aasta 13C-ga oli ikka üsna hilissügise moodi.

Panin jooksuks paika eesmärgid:
A-eesmärk: 1:45
B-eesmärk: aeg alla 1:50
C-eesmärk: isiklik rajarekord (1:54.20)

Stardis hoidsin 1:45 tempomeistri lähedale ja stardisaginas Turu tänavalt alla joostes hoidsin tema tempot. Oli selge, et tempomeister proovib kiiresti alustada, et raja teises pooles oleks võimalik rasketel tõusudel natuke järele anda. Püsisin kaks kilomeetrit tema 4:50 tempos, aga siis oli pulss 170 ja oli selge, et niimoodi ma poolmaratoni lõpuni ei kesta. Loobusin jõe ääres tempomeistri õhupalli jälitamisest ja läksin oma tempos edasi. Umbes kahe kilomeetri peal oli ka selge, et kindad oli olnud viga - kätel hakkas liiga soe ja võtsin need ära ning hoidsin põhimõtteliselt jooksu lõpuni käes.
Ropka tõusudel andsin tempos natuke järele ja allamäge oli jälle kiirem. 10 km aeg Eedeni juurde jõudes oli 50:45 - mitte üldse väga halb. Olles Anne kanali selja taha jätnud, võtsin esimese geeli sisse ja niimoodi 5:15 tempos oli täitsa okei kulgeda. Tagapool jõe ääres jõudis Kristel mulle järele. Lisasin selle peale tempot ja tõmbasin tal natuke jälle eest ära. Uuesti üle jõe Tähtvere pargis oli tempo aeglasem, aga ümberringi oli neid rohkem (nii poolmaratoonareid kui maratoonareid), kellel oli veelgi raskem. Suhtelisest kiirusest hoolimata oli tempo langenud 5:20 peale ja kui Tähtveres need kaks tõusu ka tehtud sai, siis oli pulss ikka 180 peal ja punases. Niimoodi läksin siis Lossi tõusule vastu. Enne tõusu läks Kristel must ka uuesti mööda ja ei olnud seda käiku, et talle järele hoida. Tõus oli raske - tõmbas ikka korralikult kinni ja päris lõpus üleval loobusin ja jalutasin üles. Motivatsioon oli üsna maas, sest teadsin, et mingit head aega ei tule - 1:50 eesmärgiga oli ka nibin-nabin. Allamäge kiirendamiseks enam palju jõudu ei olnud ja mingit lõpukiirendust rammima ei hakanud. Finišisirgele jõudes nägin, et 1:50 oli just täis kukkunud ja lõpuaeg tuleb rohkem - minu kella järgi 1:50.03, ametlik brutoaeg 1:50.20. 

Finišis oli tühi tunne. Ei olnud millegi nimel joosta ja ei olnud ka tulemuse mõttes mitte midagi erilist. Peaaegu 8 minutit Rakvere Ööjooksu isiklikust rekordist aeglasem. Tahaks süüdistada rasket rada, aga Kertu ja Triin tegid maratonis ja poolikus isiklikud, Kristel samuti (tema jõudis napilt alla 1:50 kohale).
Pärast jooksu analüüsi tehes ei saanud ka öelda, et poleks pingutanud - pulsivahemikud läksid kilomeeter-kilomeetrilt täpselt samamoodi nagu Rakveres. Lihtsalt Rakveres suutsin selle pulsiga 4:50 tempot hoida. Võimalik, et mingi osa maratoniväsimust on endiselt kehas. Magamata öö ka loomulikult mõjutas. Hooaega ei olnud tore niimoodi lõpetada, aga vähemalt C-eesmärk ja rajarekord tuli, nii et selle teadmisega saab uuele hooajale hakata vaikselt põhja laduma hakata.
Distants: 21,1 km (minu kella järgi täpselt 21,00 km)
  • Aeg: 1:50.20 (netoaeg 1:50.03)
  • Keskmine tempo 5:14/km
  • Keskmine pulss 174 (max 188)
  • Garmin Index 5.0
  • VoMax 51



Monday, October 7, 2019

Trenninädal 30. september - 6. oktoober

Nädal algas taastava sörgiga esmaspäeval. Ei tea, kas Rae Runist oli tõesti keha nii pehme või lihtsalt stressirohke päev tööl, aga sain teha tõesti tagasihoidliku sörgi. Keeruline oli pulssi ettenähtud vahemikus hoida ja tempo oli keskmiselt kuhugi 6:10-6:20 vahele. Üsna ringi alguses lõin tempole käega ja läksin lihtsalt pulsi järgi lõpuni. Vist paari kuu kõige aeglasemaid taastavaid jookse.

  • Distants 7,38 km
  • Keskmine tempo 6:11/km
  • Keskmine pulss 137
  • Garmin Index 2.0
  • VoMax 52


Teisipäeval oli 1. oktoober ja Spartas oli juba sügisene tunniplaan. See tähendas esimest intervallventtit, aga me Triinuga läksime ikkagi teisipäevast fartlekit jooksma. Kiirem punt - Sander, Riho, Silja, Peep jt. olid ka metsas. Tegime tavapärased lühikesed ringid - esimesel ringil venitasime kiirendusega nii kaua, et tegime selle üelvalt mäe otsast ja lühikese raudtee sirge, aga järgmised kolm ikkagi tõusu alt ja 700-meetrised. Selle erinevusega küll, et kuna Ahto oranže koonuseid ei olnud, siis jõulinnaku juures seda lühikest spurti ei teinud. Lõikude kiirused olid väga ilusti ühte auku - 3:03-3:04 kanti ajad (st. 4:19/km pika lõigu tempo) ja taastumine oli väga hea. Trenni lõpus näitas Garmin laktaadiläveks isegi 4:40 @177, mis on pärast augustit esimene tõesti hea näit, mida ma näinud olen.
  • Distants 9,65 km
  • Keskmine tempo 5:58/km
  • Lõikude tempo 4:19/km
  • Keskmine pulss 145 (max 188)
  • Garmin Index 3.0
  • VoMax 52
Pärast jooksu tegime jõusaalis powerplate'i nurgas kerelihaste harjutusi ka. Esimesed 10 minutit ütles Triin harjutusi, siis ma ütlesin mõned päris harjutused ka, mida ta vältis (nagu Erki Nool või käe keha alt läbi viimine). Lõpuks tundus, et saime päris Ahto ÜKE tasemel trenni kätte (kuigi planku tegime ainult 2x1min).


Neljapäevase Sparta trenni asemel oli kavas lühike 35 minutit sörk. Tegin juba varem läbiproovitud kaks ringi Peetri vahel. Stressirohke tööpäev selja taga ja enesetunne oli pärast suurepärast teisipäeva esmaspäevas tagasi - tempo aeglane ja pulss kõrge. Natuke selle üle ärritunult tegin jooksu ära ja mõtlesin murelikult, mis mind laupäeval Tartu poolmaratonil sellise vormi pealt ootab.
  • Distants 5,75 km
  • Keskmine tempo 6:13/km
  • Keskmine pulss 136
  • Garmin Index 2.0
  • VoMax 52
Selline lüike trenninädal siis - napilt 23 km. Üks väga hea ja kaks väga kehva trenni. Ei teagi, mida sellest arvata. Loodetavasti olen laupäevaks vähemalt puhanud.



Sunday, September 29, 2019

Trenninädal 23.-29. september

Esmaspäevane taastav jooks algas hästi - proovisin pulsi järgi rahulikult minna nii, et esimese kilomeetri lõpuks jõuaks pulss 130 peale. Samm tundus kiire ja tihe, sellepärast sain halva üllatuse, kui esimese kilomeetri aeg oli kõigest 6:15. Järgmised kilomeetrid olid juba kiiremad ja täna rahulikule algusele püsis pulss ka lõpuni normi piires. Üldiselt oli keskmine jooks, ehk jaksasin kerge pulsiga minna umbes 6:00 tempos.
  • Distants 7,68 km
  • Keskmine tempo 6:02/km
  • Keskmine pulss 136
  • Garmin Index 2.1
  • VoMax 52

Teisipäeval oli selle hooaja viimane fartlek + ÜKE. Ilm oli selline amorfselt 11-12 kraadi ümber, nii et enamik läks jooksma pikkade riietega, mina (ja mõned veel) panime lühikesed püksid, sest fartlek ikkagi.
Soojendusel jälle natuke kiirustasime tempoga (kuigi me Triinu ja Kertuga olime nagunii kogu kambast maha jäänud). Lõigud olid nii nagu eelmisel nädalal - 700m kiirendus tõusu algusest ja raudtee äärse sirge lõpuni. Juba esimesel lõigul jäin Kertust ja Triinust natuke maha - varvas hõõrus tossu sees ja natuke pistis ka, nii oli raske pingutada ja pulssi üles suruda. Jäingi üksinda jooksma ja neid lõike pressima. Üksi oma tempos võib ka joosta, aga natuke pingutad ikka nii vähem. Lõigud tulid kõik ühte auku 3:12-3:15 ajaga (4:29-4:35/km tempo) ja nelja ringiga tõmbasin joone alla ka.
ÜKE oli see-eest lihtsam kui tavaliselt (või ma jaksasin paremini). Igatahes Kertu mu kõrval oli palju rohkem hädas nii kätekõverduste kui planguga. Üldiselt oli hea trenn, kuigi oleks tahtnud lõikudel paremat kiirust näha.
  • Distants 8,61 km
  • Keskmine tempo 5:37/km
  • Lõikude tempo: 4:29-4:34/km
  • Keskmine pulss 156 (max 187)
  • Garmin Index 3.7
  • VoMax 52
  • Laktaadilävi 4:51 @175

Neljapäevases Sparta trennis panin soojemalt riidesse ja sain tegelikult kohe aru, et olen overdressed. Oleks pidanud panema õhema dressika, mitte selle windstopperiga musta jaki. Ilm oli 12C, aga tuulevaikne ja tundus tegelikult üsna soe. Ma ei saa aru, mis teema selle soojendusjooksuga nüüd sügisel on, aga mingi jube vajadus on kõigil kütta neid esimesi ringe 5:20 tempoga - nii pole kunagi suve jooksul kihutatud.
Seekord oli trennis vähem rahvast, sest samal ajal joosti Taltechi teatejooksu ja paljud olid seal.  Kertu ja Annika ka puudusid, nii et meie pundist pusisime Triinuga kahekesi. Toomas võttis uuemad jooksjad endaga ja ülejäänud tegime Mailega koos täistrenni - harjutuste ja hüplemistega. Paar uuemat nägu oli meie grupis ka ja kohe oli näha, et kui ikka tehnikatrennis varem käinud ei ole, siis sellised asjad nagu külg ees põlvetõstejooks vms. võtavad neil võhma palju kiiremini välja. Aga tegelikult oli väga hea trenn ja jalad ei väsinud trenni lõpuks üldse ära, kuigi Maile lasi korralikult pöiahüppeid ja sammhüppeid lõpus teha. Enda vastupidavusega jäin väga rahule.
  • Distants 7,71 km
  • Keskmine pulss 144
  • Garmin Index 2.5
  • VoMax 51

Reedene (pool)pikk jooks oli eelmise nädala koopia - 15,2 km Assaku tiir. Hea oli see, et ilm tundus veel natuke soojem kui neljapäeval (eriti päikese käes) ja sain tiirule minna lühikeste pükste ja õhukese jakiga. Tempo valisin pulsi järgi (õigesti) ja algus oli aeglasem kui eelmisel reedel. Mõtlesin, et kui tuleb keskmiselt 5:40-5:50 vahele tempoga jooks, siis on hästi. Vana-Tartu maanteel sain seekord natuke vastutuult ja tempot tuli tagasi hoida, aga Assakult tagasi pöörates oli see-eest tuul juba tagant. Proovisin jooksu ajal nuputada - millest seekord aeglane tempo, ei tohiks ju olla mingit suurt pingutust selja taga, aga 10-11 km peal sain aru, et säärelihased on väsinud - Maile eilne trenn! Need pöiahüpped ja muud harjutused, mis me tegime, ei väsitanudki neljapäeval nii ära, aga reedese jooksu viimasel kolmandikul oli neljapäevane trenn veel korralikult jalgades. Viimased 5 km oli natuke kummaline tunne kus pulsi järgi oli täiesti OK joosta, aga jalgu pidin sundima kiiresti liikuma. Lõpuks nii tuligi - aeg selline nagu on, aga pulsi mõttes normaalne jooks.

  • Distants 15,23 km
  • Keskmine tempo 5:46/km
  • Keskmine pulss 147
  • Garmin Index 2.8
  • VoMax 52

Pühapäeval oli tavapärase intervalli asemel Rae Run 5,8 km lühike võistlus. Täitsa sobival ajal, nädal enne Tartu poolmaratoni ja väike motivatsioon jalgu kiiremini liikuma saada. Erilisi eesmärke sellele võistlusele ei seadnud, orientiiriks oli suvine aeg samal rajal - 27:14. Ilmaennustus lubas paduvihma terveks päevaks, aga kuigi hommikul sadas, siis võistluste ajal oli kuiv ja piisavalt soe, et lühikeste riietega jooksule minna.
Rahvast oli rohkem kui suvel - kool ju ka alanud. Spartast olid Triin, Annely ja Peep + Marius oma noorte grupiga. Nägin enne jooksu ka Janost ja soojendusel põrkasin kokku Sten Senkeliga. Triin oli enne võistlust luuret teinud ja teatas, et värske multš on rajale pandud - seda ma ausalt öeldes ei oodanud. Suvel oli veel suht normaalne selle vana kinnitambitud raja peal joosta.
Startdist läksime minema kiiresti - isegi liiga kiiresti ja proovisin ennast tagasi hoida. Esimene kilomeeter tuli siiski 4:24 - vist praktiliselt sama mis suvel, ja teine 4:35. Pulss oli normaalne, kusagil 175-178 vahel, aga jalgades eriti värskust ei olnud ja keeruline oli ennast sundida pingutama. Esimesed kaks kilomeetrit on sellel rajal ka kõige kergemad - edasi tulid raskemad lõigud, kus tõusunukid, vastutuul ja kurvid tõmbasid tempot maha. Jooksime suuremas osas hoopis raja kõrval murul, sest märg multš oli liiga libe. Murule oli kohati täitsa normaalne jooksurada esimeste poolt ette tehtud, aga kohati läks liiga märjaks ja vesiseks. Tempo langes 5:00 lähedale. Lõpus pärast tõuse proovisin ikka kiirendada ka ja nägin pulsikellal numbreid üle 190, aga rajarekordit seekord ei tulnud - suvisele ajale jäin paarikümne sekundiga alla. Tulemuse mõttes üsna sama jooks, mis suvel, aga rada oli kindlasti raskem joosta.

  • Distants 5,81 km
  • Keskmine tempo 4:44/km
  • Keskmine pulss 179 (max 192)
  • Garmin Index 4.0
  • VoMax 51



Lühikese Rae Runi tõttu oli nädala kilomeetreid natuke vähem kui tavaliselt - 45 km. Septembrikuu kokku tuleb pärast homset taastavat sörki 179 km. Vähem kui tavaliselt, aga maratonieelne ja -järgne lühemate ja kergemate trennide rivi on selle languse taga.




Sunday, September 22, 2019

Trenninädal 16.- 22. september

Puhkenädala järel tuli jälle üks päris trenninädal. Maratoni järgselt oli sügise ja hooaja lõpu plaan selline, et Tartus oktoobri alguses joosta poolmaraton ja vahepeal ühe sutsakana septembri lõpus Rae Run sügisjooks (5,8 km). Kui Tartu poolmaratoni osas on eesmärgid veel ebamäärased (isiklik rekord raskel rajal tundub veidi liiga ambitsioonikas), siis Rae Runi osas on asi veidi lihtsam - eesmärk on parandada enda suvist aega samal rajal (27:14), kuigi lühikesi lõike ja kiirusetreeningut on suhteliselt vähe tehtud.

Esmaspäeval alustasin nädalat tavapärase 45 minutilise sörgiga. Ilm oli terve päeva vihmane ja vastik ning pärast tööd koju jõudes istusin umbes tunnikese, vaatasin padukat akna taga ja mõtlesin, kas tasub minna. Õnneks just siis kui kell 18 õue liikusin, jäi sadu järele. Panin lühikesed püksid jalga, kileka peale ja shieldid jala otsa (et jalad märjaks ei saaks) ja läksin enda tavaliselt ringile ümber Järveküla kooli. Vihmahoogude vahel oli väga tuulevaikne ja tegelikult päris soe, nii et mõnus oli joosta hoolimata sellest, et veidi tuli lompidest ümber laveerida. Pärast rahulikku algust tegin teise ja kolmanda kilomeetri võib-olla veidi liiga kiiresti (5:51), aga üldiselt oli hea jooks ja distantsi teises pooles jõudsin rahuliku pulsiga hoida 6:00 tempot või isegi veidi kiiremini. Kokkuvõttes hea jooks, kuigi see, et jalad olid kerged, oli pärast nädalast jooksupausi ootuspärane. Kui Häälinurme tänaval juba peaaegu koduni olin jõudnud, hakkas uuesti sadama, nii et sain katuse alla kuivama ja venitama täitsa õigel ajal.


  • Distants 7,69 km
  • Keskmine tempo 5:59/km
  • Keskmine pulss 137
  • Garmin Index 2.1
  • VoMax 52



Teisipäeval oli tavapärane Sparta trenn, kuigi mitte päris tavapärane. Sel ja järgmisel nädalal on Sparta jooksugrupi tasuta proovitrennid ja Toomas proovib läbi uue pundi meile uusi trennikaaslasi leida. Sellega seoses oli vanadele olijatele palve koguneda mitte Sparta fuajees (et uusi mitte ära ehmatada), vaid jõulinnakus kell 18.00 ning sealt fartlekile minna. Teine oluline palve Toomaselt oli see, et me jookseksime lõiku natuke aeglasemalt kui tavaliselt :D

Hakkasime Spartast 17.55 liikuma ja saime jõulinnakus Ahtolt juhtnöörid teha "vanakooli" fartlek. See tähendas - umbes 700 meetrine lõik raudtee ääres, aga algusega mitte künka otsast, vaid sirge alt tõusu algusest + väike jupp kiirendust jõulinnaku juures. Nii jooksime viimati mais-juunis ja tegelikult oli alguses väga keeruline ennast mingile lõigu ajale orienteerida. Lühikese lõigu aegu mäletan juba peast, aga kevadisi aegu - mitte eriti. Teine probleem, miks keeruline oli ennast jälgida, oli seotud sellega, et pulsivöö patarei oli tühjaks saanud. Tegelikult andis Garmin sellest märku juba maratoni ajal, aga et ma ei ole jõudnud selle patarei vahetamisega seni tegeleda, on muidugi minu süü. Fartleki ajal andis see kohe tunda, kui esimese lõigu peal näitas Garmin süütult pulsiks 152-158, kuigi teadsin, et olen tõenäoliselt kusagil 170 peal. Esimese lõigu jooksime 3:03-ga, teise lõigu väga hea hingamise ja sammuga (Triinu tuules) 3:01-ga. Kolmanda lõigu aeg tuli 3:04, aga seetõttu, et kas fartlekipausist (2 nädalat pole lõigutrenni teinud) või sellest, et keha pole lõigu alguse tõusuga harjunud, hakkas paremas küljes pistma ja kuigi see otseselt jooksmist ei takistanud, siis hakkas see iga lõiguga üha rohkem segama. Viimase ringi lõigul võtsin lõpus juba rahulikumalt käigu välja ja tegin selle 3:12-ga. Kogu aja proovisin meenutada, mis need kevadised lõiguajad olid ja olin kindel, et alla 3:00 me kindlasti ei jooksnud ja tavapärane aeg võis olla 3:10-3:20 vahel. Järele kontrollides selgus, et nii oligi - kuigi juunis olime jooksnud parima aja sellel lõigul ka täpselt 3:01, siis tuli see kõvema kangutamisega kui seekord (kuigi ma ei teadnud oma pulssi, nii et päris kindel ei saa olla kui kõva see kangutamine praegu oli). Aga et suudan kõik lõigud 3:00-3:05 vahele teha, näitab ka ikkagi mingit arengut.
Jooksu ajal nägime silmanurgast uusi trennihuvilisi ka - neid oli umbes 20 kandis ja valdavald naised/tüdrukud. Nemad jõudsid Järve metsa meie ringi ajal ja korraks saime kahe grupi peale raja korralikult äärest ääreni rahvast täis. Naersin, et osade jaoks oli see ilmselt Tallinna Maratoni Stroomi lõigu flashback, aga tunneli juurest läksid nemad edasi sörkima pikale ringile ja pärast nägin neid silmanurgast künka otsas venitusi ja harjutusi tegemas, nii et ilmselt said nad Toomase käe all midagi sarnast meie neljapäevase jooksuharjutuste trenniga.
Pärast fartlekit tegime tavapärase venitamise ja ÜKE, mis ei olnudki nii raske kui oleks võinud olla. Intervallventti hooaja alguseni jääb ka kõigest paar nädalat.

  • Distants 8,78 km
  • Lõigud 3:01-3:12 (keskmine tempo 4:08-4:35/km)
  • Keskmine pulss 153 (max 173) - kindlasti valed numbrid
  • Garmin Index 3.5 (ei ole selle täpsuses kindel)
  • VoMax 52


Neljapäevase Sparta trenni ajaks oli juba sügis kohale jõudnud. Võtsin trenni kaasa kogu erineva varustuse - pikad ja lühikesed riided + kileka, sest ilma lubas 8-12 kraadi ja võib-olla vihma ka. Jooksma läksin pikkade pükste ja õhukese pikkade varrukatega jakiga (märgime siis ära, et 19. september oli esimene pika dressi jooksuilm), aga kohe soojendusjooksu tehes hakkas natuke sadama ja kilekas oli loomulikult jäänud autosse, nii et päris hästi sellega ei läinud. Sörkides tõmbas vihmaga käed külmaks ja oleks tegelikult kindaid tahtnud, aga need olid ka jäänud kotti. Samas - mõned olid kas päris lühikeste pükste või T-särgiga, nii et minu seis ei olnud üldsegi kõige halvem. Venitusi tegime seekord heliklipi ja Martin Kõrve virgutusvõimlemise juhendi saatel. Seistes ja venitades hakkas muidugi päris jahe.
Marge võttis seekord kergema trenni grupi ja kõhklesime pikalt, kuhu minna, sest tegelikult võistluseid ju tulemas ei olnud ja mingit head vabandust (peale laiskuse) kergemat trenni teha ei leidnud. Aga läksime ikkagi Margega (Annika jäi Toomase punti) ja tegime metsa all harjutusi + kergemaid hüppeid ka. Kilomeetreid kogunes tavapärasest vähem - vist sellepärast ka, et olime Merko maja pool ja lõdvestusjooksu tegime lihtsalt otse Spartasse tagasi. Igatahes oli trenn kuidagi lühem ja kergem kui tavaliselt.

  • Distants 7,2 km
  • Keskmine pulss 140 (max 172) - keskmisest madalam
  • Garmin Index 2.3
  • VoMax 51 - ei tea mis selle kukkumise taga nüüd oli

Reedel on pika jooksu päev. Tegelikult on Tartu poolmaratonini kavas poolpikk jooks 15 km. Tundub lihtne, aga esimene väljakutse oli õigete riiete valik, sest mingi ebamäärase 10-12 kraadi juures ja selle pulsivahemikuga on päris keeruline hinnata, mis on õige variant. Lõpuks läksin pika dressiga. Õhukesed kindad libistasin juba lasteaia juures taskusse tagasi ja tegelikult oleks pidanud panema õhema dressika.
Tempovalik oli algusest peale liiga kiire - sain sellest juba Uusmaa tee tõusust üles ronides aru, aga kuidagi ei osanud jalgu aeglasemalt käima panna ja pigem jäi tempo samaks (5:40 ringis) ja pulss keris vaikselt 150-le lähemale. Rahulikumalt hakkasin jooksma Assakule jõudes ja sealt alates oli tempo pigem 5:45 peal. Endale oleks meeldinud rahulikuma pulsiga joosta, aga kuna õhk oli jahe ja jalad suht head, siis tegelikult ei olnud väga pingutav jooks. Ainus asi mis segas oli see, et toss hõõrus vasaku jala väikese varba pealt - tegin selle koha enne maratoni veidi suuremate tossudega liiga ja tegelikult õnn, et see maratoni ajal hõõruma ei hakanud. Järgmises trennis peaks sinna ikka plaastri peale panema.
Ilma osas jälle vedas, sest kui koju venitama sain, hakkas järjekordselt sadama ja venitamised sain katuse all ära teha.

  • Distants 15,21 km
  • Keskmine tempo 5:43/km
  • Keskmine pulss 149
  • Garmin Index 2.9
  • VoMax 52

Pühapäeval olin riietumise mõttes natuke targem ja panin õhema dressika selga. Tegelikult oleks vist võinud ka lühikeste pükstega minna, sest hoolimata jahedast ilmast (9C), oli päikese käes üsna soe ja intervall on intervall. Kavas olid pigem kerged kiirendused - 5x5min üle 3 minuti @165-170. Distantsi mõttes kuhugi 11-12 km vahele, nii et tiirutasin need kilomeetrid Peetri ja Järveküla vahel ära.
Üsna keskmine ja sündmustevaene jooks oli. Kõnniteed olid vihmast lõpuks ära kuivanud ja hea oli joosta, erandiks esimene kiirendus, kus pidin peatuse tegema, et tossupael kinni siduda. Muidu tulid kilomeetrid kindlalt alla 5 minuti ja kõige raskem oligi vist neljas kiirendus. Tulin siis Käokella ridaelamute vahelt vastutuules, tänavad keerutasid ja kord oli taganttuul ülesmäge, siis vastutuul allamäge joostes. Seal läks pulss ka punasesse ja tegelikult ei oleks üldse pidanud nii palju pingutama (tempo mõttes). Hea oli see, et lõdvestusjooksu pulss oli üsna madal, seega üle kusagil ei pingutanud ja 1. septembriga võrreldes palju parem jooks. Pärast oli mõnus päikese käes venitada ka.


  • Distants 11,50 km
  • Keskmine tempo 5:37/km
  • Lõigud 4:52-4:58/km
  • Keskmine pulss 155 (max 177)
  • Garmin Index 3.7
  • VoMax 51

Kokku tuli nädalaga täpselt 50 km jooksu. Järgmisel nädalal üsna sama kava, selle vahega, et pühapäeval tuleb Rae Run fartleki asemel.









Wednesday, September 18, 2019

Puhkenädal 9-15. september

Maratonijärgselt võtsin ühe nädala päris chillilt. Ahto keelas rangelt maratoonaritel teisipäevasesse trenni tulla (küll leebus ja ütles, et ÜKE-sse võib tulla, aga ainult ÜKE pärast ei viitsinud ka). Kolmapäeval olid jalad juba täitsa head ja jooksutuju tagasi, nii et neljapäeval otsustasin Sparta trenni minna.

Tegime seekord lühemalt, ainult tunnise trenni, sest plaanis oli ka hooajale väike vahekokkuvõte teha ja sellega 19.30 kohvikus alustada. Soojendusjooksu ja venituse järel jagunesime kaheks - Toomas võttis maratoonarid enda hoolde ja tegime raudtee sirgel natuke jooksuharjutusi - ei midagi äkilist, kiirendusi praktiliselt ei teinud ja Toomase jutu järgi oli ka eesmärk mitte väsinud lihaseid lõhkuda. 20 minutit harjutusi ja siis sörk Spartasse tagasi. Kuna Garmin oli endiselt autopause'i peal, siis läks trenn kella jaoks pidevalt käima ja jälle pausile ja lõpuks oli nii distantsi kui kestvuse mõttes andmed väga kummalised.


  • Distants 4,53 km (kella järgi)
  • Keskmine pulss 149
  • Garmin Index 2.7
  • VoMax 52

Reedel jälle puhkasin ja sõitsin nädalavahetuseks Pangodisse. Pühapäeval tagasi sõites oli eriliselt rõlge ilm - terve 200km Pangodist Tallinnani sadas vihma, temperatuur oli pisut üle 10 kraadi ja kuigi jalgades juba jooksutahet oli, siis väga ei kutsunud sellise ilmaga õue minema. Kui puhkenädal, siis puhkenädal. Esmaspäevast jälle tavapärasesse trennirutiini. Kuna reedest pühapäevani oli Garminil ka activity tracker välja lülitatud, sain nelja päevaga kokku ainult 28 000 sammu ja jäin iganädalases sammuvõistluses selgelt viimaseks.

Tallinna Maraton 2019

Pühapäeva hommikul ärkasin täpselt kell 6. Lõin silmad lahti ja samal ajal tegi telefon bling - Triin andis endast märku ja kontrollis, et olen üleval. Tavapärane müsli sisse (esialgne plaan oli putru teha, aga ära tee midagi, mida sa tavaliselt ei tee, ega söö midagi, mida sa tavaliselt ei söö) ja apelsinimahl. Kohvist loobusin, sest ei tahtnud jooksu ajal küll mingit metsapeatust teha.
Asjad olid pakitud - vaseliin, Snickers, varugeelid, rahakott ja joogipudel.

Asjad kokku ja autosse ning umbes kell 7:45 olin Vabaduse väljakul. Expo telgid olid juba lahti ja kuigi plats tundus tühjavõitu, siis rahvast vaikselt kogunes. Jalutasin poodides ringi ja sain viisaka hinnaga 2 paari jooksusokke ning panin need kotti. Sparta telk oli ka juba lahti tehtud ja rahvas kogunes sinna - Triin jäi Tallinna maratoni pundiga ühispilti tegema, me chillisime telgis ja ootasime starti. Kõik tegid ettevalmistusi - määrisid midagi, vahetasid riideid või hirmutasid teisi. Õed Siibakud tegid korraliku vaseliiniralli ja naersid mu üle kui ütlesin, et mul pole kunagi midagi hõõruma hakanud ja ei pea vajalikuks teipida või määrida.
Lõpuks oli kell 8:45 - ühispildi aeg ja siis kerge sörgiga stardikoridori Viru väravate juurde. Minu number oli 1160 ja startisin C-grupist. Enamik meie pundist olid kas B-koridoris või eliidi seas ja 1160 tähendas, et startisingi umbes teise tuhande algusest. Mingit olulist emotsiooni ei olnud, tavaline võistluste start. Hea oli see, et Viru tänaval vanalinna müüride vahel seistes ei olnud lühikeste jooksuriietega kuidagi külm ja ilmaolud olid põhimõtteliselt ideaalsed. Võistluste teadustaja hoiatas veelkord kõiki jooksjaid 60-70m peal olevast äärekivist ja start oligi antud täpselt kell 9:00.

Liikuma hakkamisega läks natuke rohkem aega kui arvasin ja stardikoridori jäi umbes 30-60 sekundit. Või nii ma umbes ise arvestasin. Garmin hakkas aega mõõtma sellest hetkest kui päriselt liikuma sain ja seetõttu ei olnud bruto- ja netoaeg päris tasakaalus. 60m peal olev äärekivi oli tõesti ebameeldiv ja hea, et sellest ette teadsin - teiste jooksjate jalgade vahelt ei oleks pruukinud seda oodata. Mere puiesteele jõudes saime juba rahulikuma jooksurütmi sisse võtta ning proovisin võtta enda eesmärgi 5:30 tempoga.


1 km 5:47

Esimene kilomeeter lõppes Rannamäe tee tõusuga. 5:47 on stardi kohta normaalne aeg, kuigi teadsin, et brutoaeg on tõenäoliselt pigem 6:00-6:10. Täpselt minu selja taga jooksis 4:00 tempogrupp ja kuulsin kuidas tempomeister kellelegi inglise keeles nõuandeid jagas, kuidas käsi jooksu ajal lõdvemalt hoida ja mis strateegiaga jooksma läheb

2 km 5:21

Liiga kiire. Kompenseerisin natuke liigselt oma aeglast algust ja pärast Rannamäe tee tõusu oli kerge minna liiga hoogsa sammuga edasi. Teed ja tänavad olid seal Põhja puiesteel tuttavad ja tagasi Linnahalli poole läks tee ka kergelt allamäge, nii et kiire aeg oli tegelikult natuke oodata ka. Kõige kiirem kilomeeter tervel maratonil.

3 km 5:22

Peaaegu sama kiire, kuigi püüdsin hoogu tagasi hoida, aga põhjuseks eelkõige see, et tee viis allamäge Kalasadama suunas ja hea kerge oli joosta. Proovisin leida mingeid orientiire või inimesi, kellega koos joosta. Eespool liikus mingi roosa parukaga tüüp, minu kõrval kohe üks lühike patsidega blond tüdruk. Pundi tekkimine oli keeruline, sest tundus, et kõik liiguvad kuhugi - ühed jäid tahapoole ja teised jälle tulid tagant ja jooksid mööda: 4:00 tempogrupp hakkas selleks ajaks pisut  juba maha jääma.

4 km 5:23

Ikka liiga kiire. Pulsi mõttes tiksusin mugavalt alla 160. Nüüdseks olin aeglase stardi kindlasti tagasi teinud ja võisin rahulikult tempot alla lasta. Neljas kilomeeter viis ümber Lennusadama ja asfaldi asemel oli jalgade all tänavakivi - mitte kõige mugavam, aga jalad olid veel puhanud ja see ei häirinud. Lennusadamas oli ka esimene meeleolupunkt, kus Tartu Milli lippude kõrval mängis mingi tümps. 

5 km 5:32

Viiendal kilomeetril tuli mere äärest natuke mäkke ronida ja tõusul lasin sammu aeglasemaks. Samuti oli seal ka esimene joogipunkt. Plaan oli igas punktis natuke juua, aga keda ei olnud, olid jootjad. Esimene joogipunkt oli selgelt alamehitatud ja keeruline oli juua kätte saada - ilmselt ei oodatud, et maratoonarid kohe alguses juua võtavad. Natuke vett sain ja läksin edasi. Iga viie kilomeetri tagant oli ka vaheajapunkt koos ajavõtumati ja punaste numbritega kellaga (brutoaeg). Ei teadnud seda oodata ja unustasin esialgu vaadata, mis Garmini ja brutoaja erinevus oli. Minu kellal sai 5km täis veidi enne kui raja post seda näitas, sest olin jooksma hakanud veidi enne stardijoont. Igatahes umbes hindasin, et olen 40 sekundit "õigest" ajast maas.

6 km 5:24

See lõik läks mööda Soo tänavat. Mulle tõesti meeldis Kalamajas joosta, sest rada läks üsna sirgelt, aga tänavad olid kitsad ja tuulevarjulised, rada sile ning ergutajaid oli raja ääres korralikult. Üks tädi tegi oma esimese korruse köögiakna lahti ja tagus jooksjatele ergutuseks kulbiga vastu potipõhja rütmi. Paljud Kalamaja elanikud olid tulnud rõdule oma hommikuriietuses jooksu vaatama - kes pidžaamas, kes hommikumantliga.

7 km 5:28

Ja edasi Balti jaama suunas. Rahvast endiselt raja ääres parasjagu ja olin selleks ajaks täpselt õige temporütmi kätte saanud.

8 km 5:22

Jälle veidi liiga kiire, aga endiselt meeldis Kalamajas joosta, sest tänavakate oli mõnus ja rütm oli hea.

9 km 5:23

Sellel kilomeetril oli järgmine joogipunkt, kus aitasid NATO sõdurid. Nende omi oli mõned rajal ka jooksmas, äratuntavad pruunide NATO Battlegroup särkide järgi. Rada pööras nüüd Ristiku tänavale ja läks viadukti alt allamäge edasi - kiire aeg on sellega selgitatav.

10 km 5:21

Ikka liiga kiire, kui järele mõelda. Joostes vist nii ei tundunud. Rada ristus Sõle tänavaga, kus oli kogu liiklus selleks ajaks seisma pannud. Nägin Taavit mööda jooksmas, kes oli jälle Musta Puudli (valge) särgiga ja ütles, et püüab 3:45 tempomeistri õhupalli, mis meist mõnisada meetrit eespool liikus. 10 km netoaeg 54:20. Veidi liiga kiire, kui tagasi mõelda, aga enam-vähem. Arvestasingi umbes nii, et esimesed 10 km on lihtsalt mittemidagiütlev matk ja päris jooksmine algab teisest kolmandikust, kui 14 km on joostud.

11 km 5:23

Jõudsime Stroomi randa ja Sportlandi ergutuspunkt tervitas meid seal. Raja ääres nägin Mailet ergutamas ja andis natuke sammu juurde. Lõpuks hakkas tunda andma, et jooks käib.

12 km 5:28

Sellest kilomeetrist ei mäleta eriti midagi.

13 km 5:28

Tempo mõttes jooksin hästi ja pulss oli kusagil 160-165 peal, nii et täitsa normis. Jõudsime Paldiski maanteele ja sinna oli tehtud aedadest "lüüs" - see tähendab, et jooksjad suunati siksakitades üle tee ja ühe kaupa said reguleerijad lüüsist ka sõidukeid läbi lasta. Parasjagu ootasid bussid seal läbipääsuvõimalust ja bussireisijatel oli võimalik aknast maratoonareid vaadata. Siksakitamine ja pöörded ei olnud muidugi kõige ökonoomsem viis edasi jõuda.

14 km 5:27

Jõudsime Veskimetsa kergliiklusteele - sirge tee ja suhteliselt igav joosta. Kerge tuul puhus vastu (pole hullu, praegu veel jaksan, hiljem puhub tagant ka). Hea oli see, et uuel asfaltkattel on suhteliselt hea joosta.

15 km 5:29

Kerge põiekas oli hakanud tekkima ja mõtlesin, kas kusagil on võimalik ennast tee ääres kiirelt kergendada. Oleks olnud võimalik, aga häda polnud veel nii suur. Teadsin, et loomaaias on ebaviisakam seda teha, aga pole hullu.

16 km 5:23

Jälle kuidagi liiga kiire. Jõudsime Kadaka Selveri taha ja raja ääres oli Urmo. Jõudsin küsida, miks ta ei jookse ja ta hõikas, et tegi laupäeval kümmet. Nojah. Pöörasime Õismäe teele ja seal oli jälle rohkem inimesi raja ääres ergutamas ka. Otsisin silmadega juba geelipunkti, aga ei leidnud, selleni jõudsime alles Loomaaia värava juures. Rabasin esimese paki pihku ja küsisin jooksu pealt, millega see on. "Cola". Viskasin paki maha ja järgmine tütarlaps hüüdis "Apelsin!" See oli minu pakk! Sain kätte ja kergesti lahti ja läks kiiresti alla.

17 km 5:27

Loomaaias oli väga igav joosta. Ühtegi looma ei näinud enne kaamelite aedikut. Mõned ergutajad olid tulnud siiski loomakostüümide ja plakatitega. Õhk tundus loomaaias seisvat ja kuidagi raske ja nüri ja vaikne oli. Sain aru, et võtsin esimese geeli liiga hilja ja see tusane tunne on osalt madala veresuhkru süü.

18 km 5:31

Loomaaia rada viis kusagilt kruusalõigult läbi ja oli kurviline ning jõudsime värava juurde. Esimest korda nägin pulssi 170. Loomaaia ZOO raidkirja juures oli mingi valvur - mõtlesin, et sellepärast, et keegi sinna ei urineeriks. Jah, põiekas oli veidi tugevamaks läinud.

19 km 5:33

Kohe pärast loomaaia väravat tuli eriliselt vastik järsk pööre ja kõnnitee tõusis seal meetri võrra. Edasi läks rada mööda kergliiklusteed Haabersti ringi suunas. Endiselt oli raske ja pulss oli 170 lähedal - ei tahtnud seda kõrgemaks lasta.

20 km 5:28

Jooksime Kakumäe suunas ja pärast jalakäijate tunnelist läbi minekut sain juba pulsi paremini korda - geel kickis ja rütm läks paremaks. Teadsin, et seal peaks olema tee ülesmäge, aga joostes ei saanud sellest eriti aru. Need on Triinu kodurajad ja võib-olla on need tema jaoks tuttavamad. Hakkas kätte jõudma see osa jooksust, kus hakkasin järgmist joogipunkti ootama, sest jooks oli nüüd juba pingutuse moodi. Olin enda peas jaganud distantsi kolmeks - 14 km lõigud, nii et olin praegu teisel kolmandikul.

21 km 5:29

Jõudsin esimese Sparta joogipunktini. Kilomeetri ajad olid veel head, aga pulss hakkas juba üles kiskuma ja jooksmine oli pingutus. Joogipunktis olid Sparta lipud, aga ühtegi tuttavat nägu ei näinud.

22 km 5:33

Tegelikult rohkem kui 5:33. Jõudsime Harku raba terviseradadele ja asfalt muutus pargi kõvakattega teeks. Otsustasin ära teha oma metsapeatuse, aga erinevalt nendest kes sügavale metsa kalpsasid, lasin põie sealsamas raja ääres kiirelt tühjaks. Samal ajal sai selgeks, et olin pulsikellaga teinud suure vea - jätsin autopause funktsiooni enne jooksu sisse, nii et Garmin luges ainult minu jooksuaega. 5:33 ei sisalda seetõttu põiepeatust. Arvestasin sinna mõttes 20 sekundit juurde ja panin edasi. Pulss oli üle 170 ja lootsin, et nüüd Roccast allamäge joostes saan pärast pausi pulsi normaalsemaks.

23 km 5:31

Veel terviseraja kruusateed. Sirge lõpus oli joogipunkt. Nägin kaugel Raul Ollet ja võtsin juua - äkki ergutas keegi vasakult - Kertu! See oli teine Sparta joogipunkt ja olin täitsa ära unustanud, et Kertu lubas joogipunkti abiks minna.

24 km 5:30

Jõudsime Vabaõhumuuseumi juurde ja tagasi tänavale - st. kõnniteele. Jalad hakkasid väsima ja selgeks sai, et geelide vahe on liiga pikk. Tempo oli veel hea, aga energiat ei olnud ja nüüd hakkas distants ka juba tunda andma. Tee oli alguses pisut sile, aga hakkas vaikselt langema.

25 km 5:32

Mäletan, et võtsin siin sammu rahulikumaks, sest olin aru saanud, et kui kell näitab tempoks 5:35-5:40, siis tegelikult tuleb kilomeetri aeg piisavalt 5:30 lähedale, et ei pea ennast ribadeks pingutama. Pigem ei tahtnud pulssi üle 170 palju hoida.

26 km 5:34

Läksime kõnniteelt kergliiklusteele ja see kurvitas kuidagi allamäge mere äärde. Lõpuks tuli joogipunkt, aga keda ei olnud, oli Kata.

27 km 5:46

Võtsin juua ja nägin Katat joogipunktist natuke kaugemal koos geelidega. Kiirelt tema juurde ja käigu pealt geel sisse ning kaks tükki taskusse. Energia oli päris otsas juba ja teadsin, et läheb aega, enne kui need geelid mõjuvad. Viimased kilomeetrid oli olnud keeruline 5:30 tempoeesmärki hoida, aga teadsin, et mul on jooksu mõttes piisavalt varu, et viimane kolmandik ka aeglasemalt tulla. Siia kilomeetrile jäi sekundeid geelidega kohmitsemise tõttu

28 km 5:55 ?

Jooksin üle laudadest silla Stroomi ranna poole. Alguses ei tundunudki väga jube, aga kui maismaa osalt silla osale jõudsin, sain aru, millest Krõõt eelmisel aastal kirjutas. See õõtsumine ei tundunud üldse jala all eriti hea. 28. kilomeetril tõmbas ka parema sääre esimest korda krampi, nii et pidin natuke jalutama ja siis selgus ka tõsine error, mille enne starti olin teinud: olin unustanud Garmini autopause režiimile, mis tähendas, et kui tempo alla 7:00 langes, jättis Garmin automaatselt pausi peale. Tegelikult oli siin vist kilomeetri ajaks üle 6:00, lihtsalt Garmin enam ei registreerinud seda.

29-30 km

Võitlesin Stroomi rannas edasi-tagasi sik-sakitades krampidega. Proovisin uuesti jooksma hakata ja siis tõmbas ka vasaku säärelihase kinni, nii et üle paarisaja meetri järjest joosta ei saanudki. Venitamine eriti ei aidanud, joogipunktini oli ka veel minna. Kusagil 30. kilomeetril jõudis järele 4:00 tempomeistri õhupalliga üsnagi suur punt ja selles grupis nägin ka Annaliisat. Meel oli õnnetu, tempomeister kutsus küll kaasa, et jaksad-jaksad. Jaksasin küll jah, aga jalad ei lubanud joosta.
30. kilomeetri vaheajast läksin üle veel 2:50-ga. Arvutasin endamisi, et 12 km minna ja kui isegi 5:45-ga jaksaks joosta, siis ehk jõuaks enne 4:00 kohale. See andis korraks jõudu pingutada, aga ikka kõigest 300-400m, enne kui jalad jälle liiga valusaks tõmbasid.

30-35 km

Kangutasin ennast kõnnipausidega vaheldumisi Stroomist kalmistuparki ja edasi Kopli poole. Kalmistupargi osa oli eriliselt salakaval, sest seal oli palju väikeseid tõuse, kus jalad täiesti kinni tõmbasid ja olin sunnitud kõndima. Allamäge lõikudel õnnestus jooksmine paremini.

35-40 km

Jõudsime Kopli liinide juurde ja edasi oli vaja ainult linna poole jõuda. Üks Iisraeli jooksja sörkis rahulikult, ananass peas, finisi poole. Tempo oli aeglane, aga tal oli oma eesmärk. Kopli liinide juures jõudis Annika mulle järele ja kutsus kaasa - proovisin, aga jalad ei lubanud jälle eriti pikalt joosta. Annika lõpetas lõpuks 4:10 lõpuajaga.

41-42 km

Paksu Margareta juurest oli ainult allamäge joosta. Sain seal juba isegi täitsa sörgihoo sisse. Korra tundsin Mere puiesteel jälle krampe, aga tempot rahulikumaks sundides suutsin nendega hakkama saada. Vene kultuurikeskuse juures hakkas terve rivi Jaapani turiste korraga risti üle tee ronima ja nagu nad liiguvad - hanekarjana üksteise järel - täitsid terve tänava ära. Mõtlesin juba, kellele neist otsa peaks jooksma ja tundsin kaasa giidile, kes paanikas neid kõnniteel korrale kutsuda proovis.


Finiš

Viru tänava avanedes oli finiš tegelikult suhteliselt ilmetu. Ühtegi tuttavat mind ju ergutamas ei olnud ja jooksugrupi kaaslased olid ka tõenäoliselt juba Sparta telgis riideid vahetamas. Finišis oli jooksjate rida piisavalt hõre, et teadustaja sai kõiki lõpetajaid nimepidi tervitada. Nägin finišitablool aega 4:15 ja mõtlesin, et nõrk küll, aga esimese maratoni kohta küllap mitte liiga piinlik. Netoaeg tuli lõpuks 4:14:58. Hea madal latt, millest edasi liikuda.
Finisijärgne koridor oli väga-väga pikk kuni Vabaduse väljakuni. Sain medali, siis mingi aeg hiljem kaks pudelit joogiga, siis mingi nännikoti (kõike seda korraga käes hoida oli omajagu keeruline). Jõudsin Sparta telki, kus enamik juba valjult muljetas. Kuulsin, et Pille jooks lõppes õnnetult mõnisada meetrit enne finisijoont ja koos katkestamisega läks ka Eesti meistrivõistluste pronks. Ei olnud minul kõige halvem päev. Marion ja Raido seevastu tegid puhta töö ja Marion tuli Eesti meistriks uue isiklikuga 2:50:08.
Käisime maratoni puhkealal kambaga söömas ja joomas ja siis hakkas ka vihma sadama - täpselt nagu ennustatud, veidi pärast kella 14. Kojusõidu ajal sadas juba korralikumalt, nii et ilma mõttes läks isegi hästi.

Hiljem ja järgmistel päevadel olid jalad natuke väsinud ja kanged, aga kolmapäeval tundsin ennast juba piisavalt hästi, et jooksuisu tuli tagasi. Kõige naljakam valu oli tegelikult vasakus biitsepsis - ilmselt jalalihased on trenniga harjunud, aga käsi ei ole pidanud kunagi 4h järjest jooksuasendis hoidma. Pärast maratoni oli isegi raske autoga koju sõita, sest roolikeeramine andis käsivarres tunda.


Õppetunnid

Kõige olulisem õppetund (ja mille taha jäi suur osa tulemusest) oli muidugi seotud krampidega - uurisin pärast jooksu ka värskelt Eesti meistrilt, kuidas ta krampideks valmistub ja sain teada, et tema oli juba juulikuust alates magneesiumit võtnud ja kaks nädalat enne võistlust jalalihaseid magneesiumiõliga määrinud. Tundsin ennast täieliku amatöörina, sest arvasin, et nädal aega magneesiumikuuri on piisav, et probleeme ennetada. Viga. Muidugi - kui pole kunagi varem nii pikalt jooksnud, siis teatud kilomeetritest või ajast alates ongi tegemist kaardistamata alaga ja kõigeks ei oska end valmis panna. Ahto arvas ka, et ettevalmistusperioodil võiks järgmisel aastal teha mõned pikemad jooksud (2,5-3h), et keha pikema pingutusega paremini harjuks ja neid jookse pikema perioodi peale hajutada. Praegu jäi augustisse natuke palju võistlusi ja natuke vähe treeningnädalaid, et ühe kuuga keha piisavalt ette valmistada.

Teine õppetund oli seotud geelitaktikaga - Rakveres olin poolmaratonil tegelikult targem kui nüüd täismaratonil. Edaspidi tean, et pean esimese geeli võtma 11-12 km pealt ja siis edaspidi iga 20 minuti tagant (kuidas jooksutempo lubab, minu jaoks tähendab see siis umbes iga 4km  tagant). Nii et maratonile võiks arvestada rahulikult 7 geeli. ja nende kaasavõtmise, rajalt saamise või ette varumise plaanid tuleb järgmisel korral rahulikumalt paika panna.

Midagi läks pihta ka - 5:30 tempovalik oli tegelikult jõukohane ja kui sealt midagi ette heita, siis võib-olla seda, et osad kilomeetrid esimese 10 km sees läksid natuke liiga kiiresti.

Igatahes lõpetasin suhteliselt hea enesetundega - täitsin enda C-eesmärgi selleks maratoniks ning sellist maratoni aukartust, nagu veel kevadel tundsin, mul peale finišit enam ei olnud. Peale jooksu oli motivatsioon hoopis kõrgel ja olin valmis ennast kohe ka järgmiseks aastaks kirja panema. Selle aastase vormi pealt on järgmiseks hooajaks juba palju parem platvorm, millelt edasi minna.


Distants: 42,195km (tõenäoliselt rohkem, aga kuna mu kell liiga palju autopause'is, siis pean lähtuma ametlikust distantsist)
Aeg: 4:15:44 (netoaeg 4:14:58)
Koht: 1379 (2160 lõpetajat)
Keskmine pulss: 164