Sunday, June 30, 2019

Trenninädal 24.-30. juuni

Esmaspäeval sõitsin jaaninädalavahetuselt tagasi Tallinnasse, aga enne tegin Pangodis oma puudelõhkumislihased soojaks. Hoolimata õudsest liiklusest jõudsin üsna mõistlikul ajal koju. Õhtul oli vaja ära teha taastav jooks. Kuigi ilm oli ilus, siis jooks ise oli selline tujutu - löntsiva aeglase sammuga sörkides ei olnud jalgades ei särtsu ega kiirust. Enamik kilomeetri aegu tuli 6:00-6:10 vahele ja alles Vana-Tartu maanteelt allamäge tulles sain esimest korda kellale 5:55. Pulsi mõttes oli selline raskemat sorti jooks, kus teisest kilomeetrist alates olin ülemise limiidi lähedal, aga kurja juur oli siiski jooksudünaamika - 159 sammu minutis on tugevalt alla normaalse ja sellise sammusagedusega ei saagi mingit kiirust arendada. 
  • Distants 7,58 km
  • Keskmine tempo 6:02/km 
  • Pulss 138
  • Garmin index 2.0
  • VoMax 53



Teisipäeval oli Sparta jooksugrupi fartlek. Toomase juhtimisel tegime seekord üsna omapärase fartleki - suurel ringil ja nii, et raudtee sirge ainult künka pealt allamäge lõigul, siis jõulinnaku juures kaks postivahet ja mägisel osal kaks pikka mäkketõusu. Taastumisaeg jäi sellisel ringil tavapärasest palju lühemaks ja kuigi kangutasime kõvasti siis väga lihtne ei olnud. Kertu küpsetas ennast iga mäkketõusu eel ära ja lonkis mäest üles samal ajal kui mina proovisin jõudu mõistlikult jagada. Kokku jõudsime teha kolm ringi kiirendusi. Kui viimasel ringil raudtee sirgel gaasi põhja lükkasin, tuli sirge keskmiseks tempoks 3:58/km. See juba on midagi.
  • Distants 8,81 km
  • Keskmine tempo 5:39/km 
  • Pulss 150
  • Garmin index 3.2
  • VoMax 53
Fartleki järel oli tavapärane venitamine ja jõuharjutused. Venitamist tegi seekord Maile ja jõuharjutusi Toomas, aga kui tavapäraselt on Toomas teinud kergemalt kui Ahto, siis seekord pääsesime väga lõdvalt - kõigest 20 minutit harjutusi ja kõik. Selline tunne, et trenn jäi natuke poolikuks.


Neljapäeval oli tavapärane jooksugrupi trenn. Vihm jäi õnneks vahetult enne trenni järele, õhk oli hea ja värske ja hea oli joosta. Muidu täiesti tavaline keskmise-raske koormusega trenn. Pöiahüppeid tehes mõtlesin muidugi sellele, kas need reedel veel pikal jooksul säärelihastes tunda annavad või ei. Lõpetasime võidu kiirendustega mäest üles - mina olin oma grupi teine, samal ajal kui Triin naiste jooksus napilt Annikat võitis.
  • Distants 8,54 km
  • Keskmine tempo -
  • Pulss 137
  • Garmin index 2.1
  • VoMax 53


Reedel oli pika jooksu päev. Säärelihased ei tundunud neljapäevast eriti väsinud ega valusad, seetõttu oli meeleolu optimistlik. Ilm oli ka meeldivalt jahedavõitu, kuigi tuuline. Et esialgu sain valdavalt taganttuulega ja värske sammuga minna, siis esimesed 5-6 kilomeetrit tulid väga kiirelt - 5:40 ringi. Assaku tõusul pidin tempos natuke järele andma, aga kümnele kilomeetrile jõudsin siiski päris hea vaheajaga - 56:50. Aga et 5:40 oli täiesti reaalselt käeulatuses, siis kangutasin viimase lõpu vastutuules ikkagi kiiresti, mis siis et pulsiga olin viimasel ringil juba natuke liiga punases. Uus rajarekord ja positiivsust lisab, et suudan sellise pulsiga nii pikalt sellise tempoga joosta. Viimase kuuga olen tulnud kiiruses 5:50->5:40 peale.

  • Distants 18,11 km
  • Keskmine tempo 5:40/km
  • Pulss 147 - grammi võrra kõrgem kui tavaliselt
  • Garmin index 2.9
  • VoMax 53


Pühapäeval oli selle nädala kõige palavam ilm. See oli muidugi ette teada, ja otsustasin minna intervalli jooksma alles õhtul. Sain koristamise ja muude asjadega aga natuke varem valmis ja jooksuringile läksin juba poole kuue ajal - veidi liiga vara, sest päike küttis alles täiega ja värskendavat tuuleõhku polnud ka kusagilt puhumas. Soojenduse tegin natuke liiga kiiresti, aga siiski normaalse pulsiga. Esimese kiirendusega oli selge, et mingit PB laadset jooksu siit ei tule. Tegin esimese kilomeetri 4:53-ga ja mõtlesin, et alla 5:00 hoida oleks juba hea. See mõte läks vett vedama kolmandal lõigul Assaku tõusul - kerge tuul vastu, päike küpsetas ja taastumine null. Pärast kolmandat lõiku hakkasin ka taastumisel natuke jalutama, et pulssi vähegi normaalsena hoida - igasugune jooksmine tundus ühel hetkel raske, pulss oli punases ja jalad pehmed. Kangutasin siiski kuidagi lõpuni ja sörkisin Peetrist läbi koju - pulss oli isegi sörgi juures 170 lähedal, sest no lihtsalt ei saanud enam kuidagi maha. Üks kõige väsitavamaid intervalltrenne selles kuus. Garmin ütles, et laktaadilävi sellise jooksuga 4:51 @175. Nojah. Ainus lohutus on see, et järgmine nädal tuleb jahedam.
  • Distants 13,09 km
  • Keskmine tempo 5:43/km
  • Pulss 159 (max 181) - selgelt liiga kõrge
  • Garmin index 3.9
  • VoMax 53
  • Lõigud (6x1km) 4:53 - 5:08

Nädala peale kokku tuli tavapärane 56,25 km

Sunday, June 23, 2019

Trenninädal 17.-23. juuni

Esmaspäeval pidi olema kerge päev. Jõudsin töölt seekord varem koju (õigemini - ei hakanud pärast koosolekuid täis päeva tagasi kontorisse minema) ja läksin rahulikult õhtusele ringile. Positiivse üllatusena ei olnud kella 18 paiku üldse palav ja puhus üsnagi tuntav tuul. Tuul oli, aga mida ei olnud, oli energia. Enda meelest läksin algusest peale üsna reipa sammuga, aga enda meelehärmiks avastasin, et esimese kilomeetri aeg oli kõigest 6:03 ja see pani pingutama, kuigi pulss nagu päris ei lubanud. Kuigi esimene pool oli veel taganttuulega, ei tulnud alla 6:00 tempo üldse nii kergelt kui ootasin ja kui Järveküla kooli juurest tagasi pöörasin, olingi jälle pulsi ülemise läve peal. Siis tuletas keha ka meelde, miks nii raske on - kõht oli lihtsalt tühi. Pika päeva peale jäi seekord lõuna üldse söömata ja sellepärast ei olnud trenni jaoks piisavalt energiat. See tunne kui jooksu ajal on kõht jubedalt tühi, on mu meelest mingi special kind of vastik, eriti kui peab pikka jooksu tegema. Seekord õnneks ei pidanud pikalt seda kannatama, aga loo moraal - ära mine tühja kõhuga jooksma.
Tempo mõttes oli tagasitee (vastutuules) päris hea. Pulsi mõttes... neeh. Seekord ei unustanud väikest lisajuppi joosta, nii et kokku 7,59 km 5:57/km tempoga. Pulss 138 - on olnud kergemaid/rahulikumaid sörke.
Pärast jooksu tegin jälle harjutusi (nagu endale lubasin). Seekord 30 kätekõverdust ja 1.40 planku.

Teisipäevane Sparta trenn läks samuti kuidagi raskelt. Juba soojendust tehes kurtsime Triinuga mõlemad, et energiat ei ole ja ei jaksa korralikult vist täna teha. Kertu see-eest tunnistas üles oma nädalavahetuse pidutsemise, aga see-eest tundus rajal olevat väga puhanud ja motiveeritud.
Kiirendused läksidki raskelt - lõikude ajad olid lõpuks tegelikult normaalsed (esimesed 3:06-3:11 ehk siis mingi 4:18-4:28 vahele tempo), aga kõik tuli kuidagi kangutatult ja taastumine ei olnud lõikude vahel eriti hea. Viimase kiirenduse tegime pooleldi viha ja kangutamisega. Pulsi tõmbasin juba poole sirge peal üle 180 ja kui käiku vahetasin ja Kertust mööda spurtisin, tuli korra max (191) kellale ette. Viimane lõik 3:00 (4:11 tempoga) - päris hea, aga võinuks tulla kergemalt. Kokku tuli 8,77 km keskmiselt 5:39/km tempoga. Pulss 152.
Jõutreeningu osa saalis oli see-eest päris hea. See kodus vahepeal plankude ja kätekõverduste tegemine ikka aitab - seekord oli harjutusi tunduvalt lihtsam teha kui tavaliselt ja Ahto ka väga karmilt ei kiusanud seekord.


Neljapäeva pärastlõuna tervitas totaalse palavuse ja leitsakuga. Toomas jagas enne trenni Spartas šokolaadimedaleid neile, kes esimesena kohal olid - mina ja Triin saime loomulikult ka oma medalid kätte, sest me kipume olema alati esimesena platsis. Trenn ise midagi kerget ei tõotanud, sest ilm oli lihtsalt nii palav ja nii nagu eelmiselgi nädalal ainult nörritas meid lootusega äikesele ja vihmale.
Soojendusjooksu tegime ära jälle ootamatult kiiresti - vaikselt hakkab tunduma nagu me viiliksime, sest pika ja lühikese ringi lõpetame 25-26 minutiga ja tegelikult võiks veel natuke peale joosta. Harjutusi tegime seekord vanal tuttaval tõusul ja kõik koos, sest Mailet ei olnud ja Toomas tegi trenni ühes grupis. Kui me seal tõusul niimoodi suure kambaga põlvetõstet jm. tegime, siis täitsime ühtlase massina terve raja ära ja kohe tuli meelde Kärt, kes ikka ütles, et "kuradi Spartakad, arvavad et kogu Järve mets on nende oma!" Toomas lasi meid trenni lõpus ka uut kergliiklustee viadukti katsetada ja tegime kaks pikka kiirendust mäest üles. Kuna keegi ei teadnud täpselt kui pikk see tõus tegelikult on, siis panime alguses kiiresti minema ja lõpus läks ikka korra raskeks ja sai pulsi punasesse küll.
Kogu selle palavuse peale tuli Spartasse tagasi jõudes kokku 8,81 km. Vihma sai alles õhtul kella 22 paiku.

Reedel hakkas neljapäevane leitsak taanduma ja ootasin tavapärasest natuke kauem, enne kui pikale jooksule läksin. Erinevus eelmise nädalaga oli kohe tunda ja seisnes selles, et jalad olid värsked, mitte neljapäevasest trennist sodid. Puhanud jalgadega läksin väga reipas tempos ja juba Assakul oli selge, et siit tuleb selle aasta parim ringiaeg. Tagasiteel Järveküla kooli juures hakkasid kilomeetri ajad jälle alla 5:40 tulema. Väsimus jõudis kohale alles 17. kilomeetril, aga siis oli lõpuni üsna vähe maad. Kokku tuli 18,11 km 5:42/km tempoga. Keskmine pulss oli tavapärane 146. Mingil määral kvaliteedi märk on ka see, et koguni 7 km tegin 5:40 ajaga või kiiremini.

Laupäeval sõitsin jaanipäevaks Pangodisse ja pühapäeval tegin Tartus juba tuttaval ihaste ringil oma fartleki ära. Juunikuu tavapärane 6x1km üle 3 minuti. Kiirendama hakkasin Anne kanali taga A Le Coqi spordihoone juures ja esimesed 3 lõiku läksid üsna mugavalt 4:50-4:55 tempos, ilma, et pulss oleks üle 170 tõusnud. Annelinnas hakkas jama peale - kõigepealt tuli mingi teeremondi tõttu tänava teisele poolele kolida ja muidugi neljas lõik läks Mõisavahe tänava tõusult üles. Teadsin seda muidugi ette ja hoidsin selleks natuke varu, aga sain siiski korralikult pulsi piirajasse. Neljas tuli ka kõige aeglasem (5:09) ja kuigi viimased kaks kiirendust sain allamäge tagasi linna poole joosta, siis kindlasti jättis see enda jälje taastumisele. Kokku tuli 13,53 km keskmise tempoga 5:30/km (päris OK) ja pulsiga 157 (tavapärane). Enesetunde mõttes hea jooks, numbrite mõttes mitte väga erinev eelmise pühapäeva Assaku tiirust.

Kokkuvõttes väga asjalik trenninädal ja kogusin 57 km. Juuni viimase nädala peaksin sama plaani järgi jooksma ja juulikuust siis väikesed muudatused.





Sunday, June 16, 2019

Trenninädal 10.-16. juuni

Pühapäeval olin veel Narva katkestamisest parajas masenduses, aga uue nädalaga otsustasin selle ebaõnnestumise selja taha jätta. Meeles olid Mare Porki sõnad eelmise nädala Laulasmaa strateegiamüksult - inimesel on võimalik iga päev hommikul ärgates otsustada, milline tema päev tuleb. Nii et otsustasin edasi joosta ja nautida protsessi, üksikutest tagasilöökidest hoolimata.

Esmaspäeval käisime osakonnaga motivatsiooni tõstmas - bussiga Jaanihanso siidritalusse. Kõigepealt koolitus ja siis väike ekskursioon siidritootmise teemal, degustatsiooniga loomulikult. Kordaläinud päev lõppes Tallinnasse tagasi jõudmisega kella 18 paiku, nii et õhtusele jooksutiirule sain tavapärasest natuke hiljem. Ilm oli juba pühapäeval kõvasti jahedamaks läinud, nii et kerge sörgi sain teha täitsa normaalsetes oludes ja täitsa normaalse tempoga - 6:00 ringis või natuke kiiremini. Enesetunne oli täitsa keskmiselt hea ja pulsi madalal hoidmisega ei olnud probleemi, aga olin ringi lõpus nii mõtetes, et panin kella kodu juures kinni ja unustasin selle, et vähegi kiirema liigutamise juures pean nüüd juba natuke peale jooksma, et soovitud 45 minutit ikka täis tuleks. Seekord tuli siis vähem - 7,38 km ja keskmiselt 5:58/km. Pulss 136. Business as usual.

Teisipäeval oli esimene tõsise trenni päev. Spartas sai veidi muljetada Narvast ja siis läksime ringile. Tegime lõike seekord Triinu ja Kertuga ja (vähemalt esimesel ringil) mängis vedurit hoopis Leonid. Leonidi tuules põrutasime jahedast ilmast hoogu saanuna isegi 3:01-ga! See tähendab keskmine tempo 4:08. Järgmised tulid 3:07-3:12, ehk siis neli kiirendust 4:08-4:21 vahele. Pulss püsis ilusti alla 180 ja tempo mõttes ei olnud eriti raske, aga tiim lagunes natuke ära, sest Kertu põrutas minust natuke kiiremini ja lasin vahe sisse ning Triin samal ajal ei tulnud kolmandast lõigust enam tempoga päris hästi kaasa ja tegi natuke rahulikumalt. Kokku siiski 8,73 km. Selle distantsi peale keskmine tempo 5:35/km, aga pulss kõigest 149 - oluliselt madalam kui tavaliselt.
Pärast venitamist tegime harjutusi ka ja kohe esimese planguralli ajal oli selge, et Toomas oli meid eelmised kaks nädalat hellitanud. Ahtoga oli trenn ikkagi päris raske ja viimaseks planguringiks tegelikult mingit energiat ei jäänudki. Aga kiired lõigud jätsid igatahes trennist hea ja positiivse mulje. Ühtlasi panime Triinuga paika, et Rae Runil  juuli alguses teeme ühe kiire sutsaka trennihooaja vahele.

Neljapäeval oli Sparta jooksugrupi trenn. Merle vaevles motivatsioonikriisis ja jättis tulemata, mina läksin täitsa entusiastlikult (sest eelmisel nädalal jäi neljapäevane trenn ju vahele). Kahjuks ei olnud minuni jõudnud info, et täna tehakse ühistrenni pilte-videot ja olime Pillega kahekesi oranžides särkides sinise mere keskel :D Pärast vaatasin, et Toomase meilid on üldse kuhugi postkastist kaduma läinud - peaks vaatama kas ma ikka olen seal meililistis või mitte.
Trenn ise oli... raske. Tegelikult mitte füüsiliselt, sest harjutused ei olnud väga rasked ja nagu Garmin näitas, siis ei käinud pulss kordagi üle 170, aga õhus oli selline paks leitsak nagu enne äikest ikka on. Hingata ei olnud suurt midagi ja juba soojendusjooksul oli särk üsna märg. See väsimus kandus kuidagi jalgadesse ka, seetõttu annan trennile keskmise hinde. Kokku tuli 9,18 km ja pulss 149.

Reedel pidin sõitma Tartusse, aga enne oli vaja ära teha pikk jooks. Ilm oli isegi täitsa viisakas ja suuri etteheiteid oludele ei ole, aga peaaegu koheselt oli selge, et jalad on täiesti pehmed ja säärelihased kustunud. Neljapäevased pöiahüpped olid jõhkralt jalgades ja mitte mingit särtsu ei olnud ja põlvevalu hakkas samuti segama. Pulsi mõttes tegin hea jooksu - rahuliku algusega ja võib-olla esimesed kilomeetrid ei tulnud ülemäära kiired, aga selle-eest oli pulsi mõttes varu jooksu lõpus tempot tõsta ja väikese lisaringi kilomeetri ajad tulid ka ilusti alla 5:50. Kokku 18,1 km ja keskmine tempo 5:49/km. Pulss 146. Natuke aeglasem kui kaks nädalat tagasi, aga üldiselt keskmiselt hea jooks. Õhtul sõitsin Pangodisse ja väsinud jalad said veel 2,5h autos fikseeritud asendis istuda.

Laupäeval müttasime Helenaga ringi ja käisime kaks korda järve ääres ujumas (st. naised käisid - mina käisin korra varbaidpidi vees ja sain kinnitust faktile, et vesi on ikka erikuradikülm alles) ja jõime Heleriga veini kui laps oli magama pandud.

Pühapäeval sõitsin tagasi Tallinnasse. Ilm oli läinud juba üsna suviseks ja päike küttis terve Tallinn-Tartu maantee aknast sisse. Sellepärast jätsin fartleki targu kaugemasse õhtusse ja läksin tiirule siis kui varjud juba pikad. Jalad olid okei, samm oli tihe ja pulss madal. Kui jooksmiseks läks, tuli esimene kilomeeter väga kergelt 4:47-ga ja võtsin eesmärgiks teha kõik kuus kilomeetrist kiirendust alla 5:00 tempo. Assakuni oli väga kerge, aga seal Würthi jurues ei lasknud vist neljandast lõigust ennast päris korralikult ära taastuda, nii et viienda alguses olin enam-vähem kohe piirajas ja pidin natuke pingutama, et kahte viimast alla 5:00 hoida. Siiski üsna kerge jooks - kiirem ja madalama pulsiga kui näiteks kaks nädalat tagasi, kuigi ilm oli siiski üsna soe (22 C). Hea lõpp sellele trenninädalale. Pärast venitust tegin veel 1,5 minutit planku.


Seekord oli väga korralik trenninädal ja kokku kogunes 57 km. Garmini sõnul pole ühtki väga rasket trenni teinud - see pühapäevane intervall oli kõigest 3.7. VoMax on Garmini sõnul 52-53 (pigem siiski 53).



Sunday, June 9, 2019

Narva Energiajooks 2019

Narva Energiajooksu eilsest poolmaratonist pole midagi eriti head kirjutada. Võtsin hommikul Raini ja Kaisa auto peale ja läksime Narva suunas - meeleolu oli optimistlik, hoolimata sellest, et koos päikese välja tulekuga hakkas temperatuurinäidik auto armatuuril halastamatult tõusma.
Narva jõudes ja auto ära parkides oli kraade juba 27. Viimane Snickers ja hoiatuste järgi palju vett peale ja panime stardialas numbrid külge.
Stardis oli (minu jaoks) oodatust vähem rahvast, ei olnudki väga pikk rivi ja oma numbriga sattusin mõnusalt veel puu vilusse starti ootama. Esimene kilomeeter oli mäest üles aga pärast seda sai Kreenholmi poole liikudes päris hästi rütmi sisse - läksin plaani järgi nii umbes 5:20 ringis tempoga ja otsustasin, et panen võimaluse korral pärast 6. kilomeetrit natuke juurde. Palavus tappis korralikult, Kreenholmi kruusasematel teedel natuke tolmutas ka ja kuigi joogipunktid olid iga 3 km tagant, siis tundus, et võiks olla veel palju tihedamini. Kuna start oli kell 11, siis läks ilm ka iga kilomeetriga palavamaks. Kuuendal kilomeetril läks rada tagasi allamäge stardialasse ja siis linnuse tagant uuesti ülesmäge. Kiirendus tundus raske, nii et jäin sellesama 5:15-5:20 tempo juurde, kuni 10. kilomeetril tundsin kuidas enesetunne kiiresti halvaks läheb ja pea natuke ringi käib. Olen korra elus Hispaanias kuumarabanduse saanud ja sümptomid (peapööritus, kananahk) hakkasid kahtlaselt samamoodi tunda andma. Ees oli pikk lage päikese käes kõrvetav sirge ja veel 10 km jooksu, nii et tegin otsuse seal joon alla tõmmata ja stardipaika tagasi jalutada. Ei saa öelda, et oleks tempoga üle pingutanud ja pulss oli tegelikult veel sellel hetkel mugavalt alla 170, aga tundus, et keha lihtsalt ei kannatanud eda kuuma ja võib-olla siiski jäin natuke janusse.
Niisiis minu jaoks pika Narva sõidu järel ei mingit tulemust, medalit ega isegi pikka trenni mitte :( Suur pettumus ainult, aga ehk tuleb neid jookse normaalse ilmaga veel. Täna panin ennast igatahes Ööjooksule kirja - tuleb siis augustis poolmaratoni isiklikku rekordit üritada. Loodetavasti on õhtul joostes jahedam.
Motiveerin ennast nüüd järgmised poolteist kuud selle kehva jooksu taustal trenni tegema ja vaatame augustis siis, kuhu see viib.

Friday, June 7, 2019

Trenninädal 3.-9. juuni

Esmaspäev tervitas uue töönädala puhul umbes 10 kraadi soojema temperatuuriga kui nädalavahetusel. Lisaks äratas Helena mind hommikul kell 5 üles ja enne tööpäeva uuesti magama ei suutnudki jääda. Seetõttu ennustasin õhtuks pigem raskemapoolset jooksu või vähemalt et nii kerge tempo ja madala pulsiga jooksu, kui harjunud olen, ei pruugi seekord tulla. Tahtsin ikkagi tempo alla 6:00 hoida ja natuke kiirustasin alguses. See andis ka pulsis kohe tunda, sest esimesed 3 km pidin jooksma otse vastutuules. Kui Järveküla kooli juures tagasi pöörata sain, läks samm kohe kergemaks ja pulss normaalseks tagasi. Sellest hoolimata olin lõpuni tsooni ülemises otsas. Kokku tuli 7,57 km keskmiselt 6:00/km ja pulss 138. Garmin väga ei laitnudki - pingutus 2.0 ja VoMax 53, aga on olnud kergemaid ja kiiremaid esmaspäevi.

Teisipäeval oli veel soojem. Spartasse jõudsin jälle liiga vara kohale, aga see-eest sain lõpuks kätte enda sinise Sparta selle hooaja jooksusärgi. Päris pikalt pidin ootama, et L-suurus jälle kohale jõuaks.
Trenn ise oli natuke pikem, sest tegime soojenduseks suure ringi, mitte väikese. Läksime jälle Triinuga koos lõikudele ja kuigi ilm oli soe, siis ajad üsna ühte auku eelmise trenniga kui tagasirgel lõike tegime - 3:10-3:17 (so. umbes 4:21-4:34 tempoga). Trenn oli selle väikese vahega, et iga taastumislõigu vahele tuli jõulinnaku juures joosta veel kaks postivahet kiirendust.
Soe ilm ja tempo väsitasid ikkagi lõpuks ära - kolmanda ja neljanda lõigu tegime küll hea tempoga, aga pulss hakkas kerima juba üle 180, nii et väga lihtne ei olnud. Sparta juurde tagasi jõudes oli kellal ees 9,65 km. Keskmine tempo 5:39/km ja pulss 157.
Venitus ja jõuharjutused olid seekord esimese korruse suures spordisaalis. Tassisime matid sinna (kõigile vist lõpuks ei jätkunudki). Jõuharjutuste osa oli suhteliselt lihtne - Toomas lasi ka kätekõverdusi teha (minu eriala) ja planku vist praktiliselt ei teinudki (küll aga kõiki teisi kõhulihase harjutusi).
See teisipäevane oligi viimane raske trenn sel nädalal.

Kolmapäeval oli strateegiamüks - kahepäevane ja seekord Laulasmaal. Ilm oli kolmapäevaks läinud juba eriliselt kuumaks ja kuigi saalis istudes ei saanud sellest arugi, oli õues juba 30 kraadi. Merevesi oli ka juba väidetavalt soe (pigem siiski leige) ja vapramad käisid isegi ujumas. Meile oli Agnes planeerinud õhtusesse kavasse 7 km matka mööda liivaseid Laulasmaa radu. Kuuma suveilmaga oli see parajalt higistama ajav ettevõtmine, hoolimata sellest et pulssi üles ei saanud.

Neljapäeva pärastlõunal olin juba tagasi kodus. Auto termomeeter näitas terve tagasisõidu 31 kraadi (ja nii oli ka), nii et kui kella 17 ajal 5 km sörki tegema läksin, oli selgelt raske joosta. Tavapärasest tempost võis ainult unistada ja rahulikku pulssi napilt vahemikus hoides tegin kilomeetri aegu umbes 6:10 lähedale. Kokku tuli 5 km keskmiselt 6:10/km ja pulss 138. Keha peab kuumaga veel harjuma.
Kodu juurde jõudes tegin veel Kuldala pargi servas kruusasel rajal 5x50m lahtijooksud. Naabrid kindlasti vaatasid, et kes see hull siin akna taga sibab, aga nevermind :)

Reedeks oli kavas 20 minutit sörki. Minu tempos tähendab see siis umbes 3,5 km. Soovitavalt oleks pidanud selle tegema hommikusel ajal, aga kuna oskasin endale kella 8.30-ks juba esimese koosoleku organiseerida ja mulle meeldib ka hommikuti magada, siis ei mänginud välja :)
Õhtul polnud ka viga - temperatuur oli neljapäevaga võrreldes oluliselt madalam (26 C), või vähemalt nii tundus, sest õhk oli kuidagi värskem ja kerge oli joosta. Tegin oma vana 3,5 km ringi ja tempo oli ka juba märksa tuttavam kui neljapäeval - 3,77 km ring tuli 5:55/km tempoga ja pulss kõigest 132

Need viimased päevad ei olnud küll mingid erilised trennid, aga nädalavahetust arvestades ei saa ennast üle pingutada. Laupäevane ilmaennustus lubab Narvas väikese varieeruvusega 27-29 kraadi kuuma ja on fifty-sixty  tõenäosus, et saame poolmaratoni keskel ka korraliku äikesevihma. Tallinnas igatahes reede õhtul korra sähvis ja natuke sai asfaldi märjaks ka.

Jooksukilomeetreid tuli sel nädalal umbes 27 km. Koos homse poolmaratoniga 48 km - vähem kui keskmiselt, aga see-eest pikk võistlus.

Sunday, June 2, 2019

Trenninädal 27. mai - 2. juuni

Esmaspäeval tegin pärast Rapla 10 km jooksu taastava sörgi. Tavapärane 45 minutit, ehk siis 7,4 km. Ilm oli samasugune jahe nagu Raplas, kuigi tuul oli natuke tagasihoidlikum - kokkuvõttes päris hea jooksuilm. Alustasin päris kiiresti ja kergelt, kõik kilomeetri ajad tulid alla 6 minuti. Distantsi teises pooles hakkas pulss natuke rohkem üles kiskuma ja võib-olla andis eilne võistlus ennast organismis natuke märku. Tulin hea tempoga lõpuni ja kuna jooks oli nii kiire, siis pidin kodu juures veel 300m kaare peale jooksma. Kokku seekord 7,68 km keskmiselt 5:55/km tempoga. Pulss 137 - täitsa tavaline trenn, aga nii hea hoog kohe järgmisel päeval pärast võistlust natuke üllatas. Tundub, et nüüd pean ka sörgiringile hakkama meetreid peale jooksma, sest 7,4 km jääb liiga väheks, et 45 minutit täis saada.

Teisipäeval oli Sparta fartlek + harjutused trenn. Ahto hoiatas eelmisel nädalal, et seekord on teisipäeval Toomase trenn ja tema teeb Mailega neljapäeval. Käisin enne tööpäeva lõppu Standardist läbi ja kuna olin juba seal, siis jõudsin väga varakult kohale. Trenni algust oodates lugesin telefonist Ahto saadetud meili - Ahto saatis juuni alguse treeningplaani ja ühtlasi kirjutas, et esmaspäevane (st. eilne) jooks on optional ja teisipäevase fartleki asemel võiks teha lihtsalt 45 min jooksu. Kuigi oli fartlekivabastus, siis vaim oli valmis, aga leppisin endaga kokku, et võtan vajadusel rahulikumalt.
Ilm oli vilu ja natuke vihmane, aga täiesti joostav. Tegime seekord soojenduse lühemalt ja Toomas viis meid lõike jooksma tagumisele mägisele osale - umbes 600m ring, millest pool ehk 300m jõhkra tõusuga kiirendust ja teine pool (teise jõhkra tõusuga) sörki. Jõudsime teha natuke harjutusi ja lahtijookse ka ja siis 4x300m lõigud mäkke.
Võtsin ennast heaga rivis tahapoole ja tegime koos Kaisa, Annely ja Caroliniga neli ringi. Esimese lõigu unustasin Garminiga korralikult registreerida. Teised jäid 1:20-1:27 vahele, ehk siis mingis amorfses 4:30-4:50 tempos. Ei olnud eriti kiire, aga tõusul oli see OK. Mingis mõttes hea isegi, et ei teinud tavapäraseid lõike ja võrdlusmoment puudus, sest korralikuks pingutuseks puudus päris õige motivatsioon ja tuhh ja esimese ringi järel natuke tundsin, et keha on väsinud. Järgmistel ringidel juba taastusin ja nii kiirus kui enesetunne läks paremaks. Kokku tuli 7,53 km. Keskmine tempo 6:01/km ja keskmine pulss 149, aga need ei näita eriti midagi, sest selle sees on nii sörk kui fooride taga ootamine kui jooksuharjutused kui kiirendused. Ühtlasi sai selle trenniga täis 1000 km sellel aastal.
Hiljem tegime saalis tavapärase venitamise ja harjutused. Toomas oli harjutuste osas pigem leebe Ahtoga võrreldes (näiteks traditsioonilist planguringi ei teinudki), aga see-eest tegime natuke teistsuguseid harjumatuid asju.

Õhtul panin ennast Narva poolmaratonile ja Peetri jooksule kirja. Juunikuine Narva poolmaraton on selle kevadtsükli viimane võistlus - eesmärk on teha hea enesetundega aeg alla 1:50. Edasi väike võistluspaus kuni äkki Pühajärve jooksuni. Peetri jooksust lihtsalt ei saa kõrvale jääda, sest kodurada ja eelmise aasta aeg tahab ületamist.


Neljapäeval oli Sparta trenn, täitsa tavapärane. Tegime rahuliku soojendusjooksu ja siis sättisin ennast Ahto gruppi. Tegime tavapäraseid harjutusi. Sain muuhulgas teada, et olen 36 aastat sääretõstejooksu valesti teinud - jooksuharjutusena tuleks sääretõstet tegelikult teha nii, et jalg läheb alla kiiresti, mitte üles. Harjutuste intensiivsus oli pigem madal - keskmine pulss tuli ainult 142. Lõppu tegime 5+5 kiirendust (5 mäest üles ja 5 mäest alla) - hallitrenni talvised 10x70m lõigud tulid kohe meelde. Lõpetuseks hüpped ühel jalal koos paarilisega. Kokku tuli 8,67 km. Selline keskmine trenn.

Reedel oli vaja teha pikk jooks, aga mitte enam 1,5h, vaid juba 1h 40 min. Õhtupoolik tervitas korraliku tuulega. Otsustasin teha tavapärase Assaku ringi ja siis vaadata, kui palju on vaja Peetris veel peale joosta. Alustasin väga rahuliku pulsiga, aga väga kiire tempoga. Kilomeetri ajad tulid kõik alla 5:50 ja kuna alguses puhus tuul pigem ka tagant, siis Vana-Tartu maantee lõigul 5:38. Väga kere oli joosta kuni Assakul uuesti vastutuult pöörasin ja Würthi tõusust pidin hakkama üles raiuma - ei osanud kuidagi tempos järele anda ja kuigi kilomeetri aeg tuli korralik, siis pulss läks üles ja ülejäänud distantsi oli pulss nagu tavapäraselt seal 150 lähedal. Peetrisse jõudes tundsin, et sääred on eilsetest hüpetest natuke kanged. Joogipunkti ka ei olnud, nii et jooks läks natuke raskemaks ja (hiljem Garminist järele vaadates) kõik jooksu dünaamika näitajad nagu sammusagedus ja vertikaalne suhe langesid sellel viimasel 2-3 km ringil. Peetri kooli juures nägin ülekäigurajal Sveni autoga läbi sõitmas ja viipasin - endal oli selleks ajaks juba 17 km tehtud. Lõpuks tuli kokku 18,08 km keskmiselt 5:46/km ja pulss 146. Selle aasta (seni) kõige pikem jooks, samas ka kõige kiirema tempoga pikk jooks. Pulsi mõttes ei olnud raske, aga pigem jalad ei olnud harjunud 10 min kauem pingutama ja eelmiste päevade trennid olid veel natuke lihastes.

Pühapäev lõpetas intensiivse nädala fartlekiga. Kavas oli 6x1 km @160-170 üle 3 minuti. Viimati jooksin kilomeetriseid lõike vist aprillis ja kuus kordust ei tundunud eriti kole ka, nii et oli päris huvitav teada, kas vahepeal on mingit arengut ka toimunud või mitte. Ilm oli pigem külm (12 kraadi) ja väga tuuline - ei soosinud eriti lõigutrenni, aga mis teha. Nagu välja tuli, siis vorm on päris hea - lõigud tegin täitsa keskmise pingutusega 5:00 ümber (huvitav miks ma maikuus ei suutnud 3 min lõike kiiremini teha) ja pulss hakkas üle 170 kiskuma alles viimasel kahel lõigul, mida pidin Assakult tagasi tulles vastutuult raiuma. Siiski väga korralik trenn ja lõdvestusjooksu pulss 150-155 ringis näitas samuti, et väga ära ennast ei katkestanud. Kokku tuli 13,71 km, keskmine tempo 5:32/km ja keskmine pulss 158. Lõikude ajad 4:55-5:01, nii et väga ühtlaselt algusest lõpuni.

Kohe pärast Rapla 10 km jooksu tuli siis selline intensiivne trenninädal, et kokku 55,7 km. Siia juurde sobib ka öelda, et maikuu kilomeetrid kokku olid 231 km. Nädala lõpu raskemate trennide kiirused näitavad, et arengut on toimunud küll. Järgmisel nädalal teen trennide mõttes jälle kergemalt, et Narva poolmaratoniks värske olla.