Esmaspäeval tegin pärast Rapla 10 km jooksu taastava sörgi. Tavapärane 45 minutit, ehk siis 7,4 km. Ilm oli samasugune jahe nagu Raplas, kuigi tuul oli natuke tagasihoidlikum - kokkuvõttes päris hea jooksuilm. Alustasin päris kiiresti ja kergelt, kõik kilomeetri ajad tulid alla 6 minuti. Distantsi teises pooles hakkas pulss natuke rohkem üles kiskuma ja võib-olla andis eilne võistlus ennast organismis natuke märku. Tulin hea tempoga lõpuni ja kuna jooks oli nii kiire, siis pidin kodu juures veel 300m kaare peale jooksma. Kokku seekord 7,68 km keskmiselt 5:55/km tempoga. Pulss 137 - täitsa tavaline trenn, aga nii hea hoog kohe järgmisel päeval pärast võistlust natuke üllatas. Tundub, et nüüd pean ka sörgiringile hakkama meetreid peale jooksma, sest 7,4 km jääb liiga väheks, et 45 minutit täis saada.
Teisipäeval oli Sparta fartlek + harjutused trenn. Ahto hoiatas eelmisel nädalal, et seekord on teisipäeval Toomase trenn ja tema teeb Mailega neljapäeval. Käisin enne tööpäeva lõppu Standardist läbi ja kuna olin juba seal, siis jõudsin väga varakult kohale. Trenni algust oodates lugesin telefonist Ahto saadetud meili - Ahto saatis juuni alguse treeningplaani ja ühtlasi kirjutas, et esmaspäevane (st. eilne) jooks on optional ja teisipäevase fartleki asemel võiks teha lihtsalt 45 min jooksu. Kuigi oli fartlekivabastus, siis vaim oli valmis, aga leppisin endaga kokku, et võtan vajadusel rahulikumalt.
Ilm oli vilu ja natuke vihmane, aga täiesti joostav. Tegime seekord soojenduse lühemalt ja Toomas viis meid lõike jooksma tagumisele mägisele osale - umbes 600m ring, millest pool ehk 300m jõhkra tõusuga kiirendust ja teine pool (teise jõhkra tõusuga) sörki. Jõudsime teha natuke harjutusi ja lahtijookse ka ja siis 4x300m lõigud mäkke.
Võtsin ennast heaga rivis tahapoole ja tegime koos Kaisa, Annely ja Caroliniga neli ringi. Esimese lõigu unustasin Garminiga korralikult registreerida. Teised jäid 1:20-1:27 vahele, ehk siis mingis amorfses 4:30-4:50 tempos. Ei olnud eriti kiire, aga tõusul oli see OK. Mingis mõttes hea isegi, et ei teinud tavapäraseid lõike ja võrdlusmoment puudus, sest korralikuks pingutuseks puudus päris õige motivatsioon ja tuhh ja esimese ringi järel natuke tundsin, et keha on väsinud. Järgmistel ringidel juba taastusin ja nii kiirus kui enesetunne läks paremaks. Kokku tuli 7,53 km. Keskmine tempo 6:01/km ja keskmine pulss 149, aga need ei näita eriti midagi, sest selle sees on nii sörk kui fooride taga ootamine kui jooksuharjutused kui kiirendused. Ühtlasi sai selle trenniga täis 1000 km sellel aastal.
Hiljem tegime saalis tavapärase venitamise ja harjutused. Toomas oli harjutuste osas pigem leebe Ahtoga võrreldes (näiteks traditsioonilist planguringi ei teinudki), aga see-eest tegime natuke teistsuguseid harjumatuid asju.
Õhtul panin ennast Narva poolmaratonile ja Peetri jooksule kirja. Juunikuine Narva poolmaraton on selle kevadtsükli viimane võistlus - eesmärk on teha hea enesetundega aeg alla 1:50. Edasi väike võistluspaus kuni äkki Pühajärve jooksuni. Peetri jooksust lihtsalt ei saa kõrvale jääda, sest kodurada ja eelmise aasta aeg tahab ületamist.
Neljapäeval oli Sparta trenn, täitsa tavapärane. Tegime rahuliku soojendusjooksu ja siis sättisin ennast Ahto gruppi. Tegime tavapäraseid harjutusi. Sain muuhulgas teada, et olen 36 aastat sääretõstejooksu valesti teinud - jooksuharjutusena tuleks sääretõstet tegelikult teha nii, et jalg läheb alla kiiresti, mitte üles. Harjutuste intensiivsus oli pigem madal - keskmine pulss tuli ainult 142. Lõppu tegime 5+5 kiirendust (5 mäest üles ja 5 mäest alla) - hallitrenni talvised 10x70m lõigud tulid kohe meelde. Lõpetuseks hüpped ühel jalal koos paarilisega. Kokku tuli 8,67 km. Selline keskmine trenn.
Reedel oli vaja teha pikk jooks, aga mitte enam 1,5h, vaid juba 1h 40 min. Õhtupoolik tervitas korraliku tuulega. Otsustasin teha tavapärase Assaku ringi ja siis vaadata, kui palju on vaja Peetris veel peale joosta. Alustasin väga rahuliku pulsiga, aga väga kiire tempoga. Kilomeetri ajad tulid kõik alla 5:50 ja kuna alguses puhus tuul pigem ka tagant, siis Vana-Tartu maantee lõigul 5:38. Väga kere oli joosta kuni Assakul uuesti vastutuult pöörasin ja Würthi tõusust pidin hakkama üles raiuma - ei osanud kuidagi tempos järele anda ja kuigi kilomeetri aeg tuli korralik, siis pulss läks üles ja ülejäänud distantsi oli pulss nagu tavapäraselt seal 150 lähedal. Peetrisse jõudes tundsin, et sääred on eilsetest hüpetest natuke kanged. Joogipunkti ka ei olnud, nii et jooks läks natuke raskemaks ja (hiljem Garminist järele vaadates) kõik jooksu dünaamika näitajad nagu sammusagedus ja vertikaalne suhe langesid sellel viimasel 2-3 km ringil. Peetri kooli juures nägin ülekäigurajal Sveni autoga läbi sõitmas ja viipasin - endal oli selleks ajaks juba 17 km tehtud. Lõpuks tuli kokku 18,08 km keskmiselt 5:46/km ja pulss 146. Selle aasta (seni) kõige pikem jooks, samas ka kõige kiirema tempoga pikk jooks. Pulsi mõttes ei olnud raske, aga pigem jalad ei olnud harjunud 10 min kauem pingutama ja eelmiste päevade trennid olid veel natuke lihastes.
Pühapäev lõpetas intensiivse nädala fartlekiga. Kavas oli 6x1 km @160-170 üle 3 minuti. Viimati jooksin kilomeetriseid lõike vist aprillis ja kuus kordust ei tundunud eriti kole ka, nii et oli päris huvitav teada, kas vahepeal on mingit arengut ka toimunud või mitte. Ilm oli pigem külm (12 kraadi) ja väga tuuline - ei soosinud eriti lõigutrenni, aga mis teha. Nagu välja tuli, siis vorm on päris hea - lõigud tegin täitsa keskmise pingutusega 5:00 ümber (huvitav miks ma maikuus ei suutnud 3 min lõike kiiremini teha) ja pulss hakkas üle 170 kiskuma alles viimasel kahel lõigul, mida pidin Assakult tagasi tulles vastutuult raiuma. Siiski väga korralik trenn ja lõdvestusjooksu pulss 150-155 ringis näitas samuti, et väga ära ennast ei katkestanud. Kokku tuli 13,71 km, keskmine tempo 5:32/km ja keskmine pulss 158. Lõikude ajad 4:55-5:01, nii et väga ühtlaselt algusest lõpuni.
Kohe pärast Rapla 10 km jooksu tuli siis selline intensiivne trenninädal, et kokku 55,7 km. Siia juurde sobib ka öelda, et maikuu kilomeetrid kokku olid 231 km. Nädala lõpu raskemate trennide kiirused näitavad, et arengut on toimunud küll. Järgmisel nädalal teen trennide mõttes jälle kergemalt, et Narva poolmaratoniks värske olla.
Reedel oli vaja teha pikk jooks, aga mitte enam 1,5h, vaid juba 1h 40 min. Õhtupoolik tervitas korraliku tuulega. Otsustasin teha tavapärase Assaku ringi ja siis vaadata, kui palju on vaja Peetris veel peale joosta. Alustasin väga rahuliku pulsiga, aga väga kiire tempoga. Kilomeetri ajad tulid kõik alla 5:50 ja kuna alguses puhus tuul pigem ka tagant, siis Vana-Tartu maantee lõigul 5:38. Väga kere oli joosta kuni Assakul uuesti vastutuult pöörasin ja Würthi tõusust pidin hakkama üles raiuma - ei osanud kuidagi tempos järele anda ja kuigi kilomeetri aeg tuli korralik, siis pulss läks üles ja ülejäänud distantsi oli pulss nagu tavapäraselt seal 150 lähedal. Peetrisse jõudes tundsin, et sääred on eilsetest hüpetest natuke kanged. Joogipunkti ka ei olnud, nii et jooks läks natuke raskemaks ja (hiljem Garminist järele vaadates) kõik jooksu dünaamika näitajad nagu sammusagedus ja vertikaalne suhe langesid sellel viimasel 2-3 km ringil. Peetri kooli juures nägin ülekäigurajal Sveni autoga läbi sõitmas ja viipasin - endal oli selleks ajaks juba 17 km tehtud. Lõpuks tuli kokku 18,08 km keskmiselt 5:46/km ja pulss 146. Selle aasta (seni) kõige pikem jooks, samas ka kõige kiirema tempoga pikk jooks. Pulsi mõttes ei olnud raske, aga pigem jalad ei olnud harjunud 10 min kauem pingutama ja eelmiste päevade trennid olid veel natuke lihastes.
Pühapäev lõpetas intensiivse nädala fartlekiga. Kavas oli 6x1 km @160-170 üle 3 minuti. Viimati jooksin kilomeetriseid lõike vist aprillis ja kuus kordust ei tundunud eriti kole ka, nii et oli päris huvitav teada, kas vahepeal on mingit arengut ka toimunud või mitte. Ilm oli pigem külm (12 kraadi) ja väga tuuline - ei soosinud eriti lõigutrenni, aga mis teha. Nagu välja tuli, siis vorm on päris hea - lõigud tegin täitsa keskmise pingutusega 5:00 ümber (huvitav miks ma maikuus ei suutnud 3 min lõike kiiremini teha) ja pulss hakkas üle 170 kiskuma alles viimasel kahel lõigul, mida pidin Assakult tagasi tulles vastutuult raiuma. Siiski väga korralik trenn ja lõdvestusjooksu pulss 150-155 ringis näitas samuti, et väga ära ennast ei katkestanud. Kokku tuli 13,71 km, keskmine tempo 5:32/km ja keskmine pulss 158. Lõikude ajad 4:55-5:01, nii et väga ühtlaselt algusest lõpuni.
Kohe pärast Rapla 10 km jooksu tuli siis selline intensiivne trenninädal, et kokku 55,7 km. Siia juurde sobib ka öelda, et maikuu kilomeetrid kokku olid 231 km. Nädala lõpu raskemate trennide kiirused näitavad, et arengut on toimunud küll. Järgmisel nädalal teen trennide mõttes jälle kergemalt, et Narva poolmaratoniks värske olla.
No comments:
Post a Comment