Ei ole neli nädalat siia kirjutanud. Esialgu ei olnud nädalavahetuseti eriti aega põhjalikke nädala kokkuvõtteid teha, või motivatsiooni. Hiljem tundus juba mõttetu ja kuu teises pooles otsustasin, et teen seekord kuu kokkuvõtte. Mis siis novembrikuus toimus?
Intervallventti algas. Jah, keha pidi jälle harjuma selle rütmiga kus iga teisipäev saab tund aega esmaklassilist vatti Mariuse juhendamisel. Kõht-selg-hüpped-plank-kõht-selg-hüpped-plank jne. Harjumine käis seekord päris okeilt, kusagil kolmanda trenni järel enam ei valutanud eriti. Päris palju on kaasa aidanud see, et tänu viirusele on trennides palju vähem rahvast. Kõik on harjunud 30-40 inimesega Sparta suures saalis ja kui nüüd on pidevalt olnud 20-25, viimases trennis isegi 12, siis on harjumatult palju õhku ja ruumi. Ja kui on õhku, siis on trenni ka kohe lihtsam teha.
Olin nädal aega isolatsioonis. Ehk siis kodukontori režiimil pärast koroonahaigega kokkupuutumist. See tähendas, et ühe trenninädala pidin ühistrennidest loobuma ja tegema omal käel Peetri vahel jooksutiire. Novembri algus on selliseks jamaks võib-olla ka kõige parem/lihtsam aeg treeningkalendris. Aga koos on ikka palju parem trenni teha.
Esmaspäeviti käime Rahumäel, ehk tavaline Ahto fartlek mööda Rahumäe kolmnurki. Ja trepid. Eelmise aasta trennidega võrreldes oleme sel aastal justkui mõned nädalad "eespool" liikunud. Et see väike kolmnurk on üsna mudane (ja vihma on sadanud), siis hakkasime juba eelmisel nädalal tegema suure kolmnurga lõike (370-340-200m) ja treppide asemel oleme vihmaga/libedaga teinud hoopis mäkkejookse. Kui eelmisel aastal käisime seal kalmistu taga liivasel tõusul jooksmas, siis seekord 4-5 mäkkejooksu kohe sealt treppide kõrvalt järsust nõlvast üles. See on ikka eriline mõrvari tõus - kusagil kolmandal korral on juba jalad rasked ja reielihased tahaks lihtsalt kokku vajuda. Aga Rahumäe trennid on siiski toredad, sest hea on vaadata kui lõiguajad on ikkagi paar sekundit eelmisest aastast kiiremad. Ja nii rahulikult nagu eelmisel sügisel ei ole sel aastal veel kordagi soojendust-lõdvestust joostud. Rahumäele minnakse ikka tavaliselt 5:20-ga ja tagasi 5:00 tempoga.
Muu on business as usual - olen proovinud teha reedeti või pühapäeval ühe lühema taastava jooksu Peetri vahel ning laupäevast pikemat tiiru vaikselt pikendada 12 km pealt 15 km peale. Sealt on ka kilomeetrites pisut edasiminekut eelmise aastaga võrreldes. Selle novembrikuu jooksul jäi õige napilt 200 km täitumisest puudu - kokku tuli 198 km. Mingeid suuri võistluste ambitsioone selle kalendriaasta jooksul enam ei ole, nii et põhja ladumiseks igati paras.
