Trenniblogi 21.-27. detsember

Hakkab kiskuma jõuluseks ja see tähendab, et sel nädalal oligi ainult üks Sparta jooksutrenn esmaspäeval. Nagu lubatud, siis seekord jälle Rahumäel ja jõulunädalast hoolimata oli mingi paarkümmend jooksjat trennis. Sellepärast oli siis Toomas ka Ahtole seltsiks, et oleks ikka kaks gruppi ja kaks treenerit. Ilm oli veidi vihmane ja eeldasin, et Rahumäe rada on mudasem kui ta tegelikult oli. Sai joosta küll ja väga ei pidanud lompide vahel manööverdama.

Soojendusjooksu tegime jälle päris kiiresti ja Selveri-Rahumäe juures läks tempo 5:00-5:10 peale. Lõike tegime tavapäraselt - suurel kolmnurgal üle ühe. Kerta ja Urmas olid seekord minu tempogrupis ja Ahto koos Toomasega tiksusid ka meie taga kõik need kuus ringi. Lõikude ajaks jälle 25 minutit, aga nii palju ei jõudnud joosta kui eelmisel korral ja seda kaheksandat kiirendust ülesmäge ei jõudnud teha. Lõikude ajad tulid igatahes täiesti tavalised - pikemad 1:25-1:30 vahele ja lühemad 45 sekundi alla. Nothing special, aga pulss oli tavapärasest natuke madalam.

Pärast lõike veel 4x mäkkejookse ja siis 4x trepist ülesjookse ja hüppeid ka. Väga hull ei olnud, väga kerge ka mitte, aga vähemalt lõdvestusjooksul oli pulss normaalne ja ei kiskunudki kuhugi 170 kanti ära. Kuna mäkkejooksude ajal ei hoidnud Garminit sees, siis tuli statistikasse natuke lühem trenn.

• Distants 12,48 km
• Keskmine tempo 5:34/km
• Keskmine pulss 157 (max 188)
• Lõigud (7x 200-370m) 3:45-4:20/km tempoga
• LTHR 4:31 @179
• Garmin Index 3.3
• VoMax 52

Teisipäeval oli veel täitsa kontoripäev ja õhtul tegin selle peale 10 km rahulikku sörki. Tavapärane Peetri-Järveküla 10 km ring ja proovisin pulsi rahulikumaks sundida. Hästi ei õnnestunud, aga siiski palju parem kui eelmisel nädalal. Tempo olu umbes sama kui eelmine kord, aga pulss siiski u. 5 lööki madalam ja tulin lõpuni ka üsna rahulikult. Viimastel kilomeetritel hakkas reis siiski tunda andma ja see tegi olemise natuke ebamugavamaks.

• Distants 10,00 km
• Keskmine tempo 5:54/km
• Keskmine pulss 144
• Garmin Index 2.4
• VoMax 52

Kolmapäeval oli lühendatud tööpäev ja tegin enne pühi kodukontorit ka. Trenniplaanis oli selle koha peal ÜKE. Proovisin valida NTC äpist mõned kerelihaste suunitlusega kava - mitte liiga kerge, aga ka mitte liiga raske. Tegin siis lõpuks 15 minutilise Quick-Hit ABS kava ja sinna otsa Sander näidatud harjutused ka. Ei olnud liiga raske ja 15 minutit sai võrdlemisi kiirelt läbi (aus oleks olnud kusagil 20-25 minutit pingutada), aga soojenduseks OK. Üsna head harjutused olid ka mõned ja tegelikult see treeningu struktuur oli äpil üsna hea. Harjutusi oleks parem minu väikese telefoni asemel vaadata suuremast tahvlist, aga on nagu on.

Neljapäeval tegin enne Pangodisse sõitmist kiire 8 km jooksutiiru Peetris. Kell 10 Sparta hommikusse isetekkelisse trenni ei jõudnud (ja ei tundnud ennast väga motiveerituna ka selleks), lõunane Peetri jooks tundus mugavam. Ilm oli hea ja vaikne ja kuigi kolmapäeval sadas lund, siis neljapäevaks olid kõik teed juba puhtad ja sai asfaldil joosta. Tuult ei olnud, aga jooks läks algusest peale juba nässu. Startisin ilma, et oleks veendunud, kas Garmin on GPSi üles leidnud, sellega läks esimene kilomeeter 6:10 - tegelikult ei olnud nii aeglane, aga see ajas närvi ja ülejäänud jooks oli pulss ootamatult kõrge. Tempo täitsa tavapärane 5:55 kanti keskmiselt, aga enamik ajast pulss 150 all ja tegelikult ei peaks olema nii kõrge. Võimalik, et mõjutas lühike ööuni või jalad natuke eilsetest harjutustest kanged. Trenn tehtud, aga mingit head emotsiooni sellest ei jäänud.

• Distants 8,36 km
• Keskmine tempo 5:57/km
• Keskmine pulss 147
• Garmin Index 2.9
• VoMax 52

Jõulud olin Pangodis nagu ikka. Vastu igasuguseid ootusi tuli õhtul-öösel isegi lumi maha, nii et saime Helenaga kelgutamas käia ja lumememme teha. Õues on valget aega praegu nii vähe (ja pilves ilmaga veel vähem), aga vähemalt saab seda mõistlikult ära kasutada.

Laupäeval tulin linna tagasi ja kuna pärast pikka sõitu ei viitsinud enam pimedas pikka jooksu teha, siis laupäeva õhtul tegin kerge sörgi oma tavalisel 8,4 km ringil. Lumesadu oli Tallinnasse ka jõudnud, kuigi siin oli sadanud natuke vähem. Peetri kõnniteed olid sahatud, aga see õhuke koorik oli seejärel ära jäätunud ja tegelikult tuli joosta võrdlemisi libedal jääkoorikul. Enda kümne palli skaalal hindasin libeduseks 6/10. Tempos tuli seetõttu kõvasti järeleandmisi teha ja pikapeale andis tunda, et libedal jooksmine väsitab ka jalalihaseid oluliselt rohkem kui asfaldil. Õnneks oli vähemalt täiesti tuulevaikne ilm ja see ei seganud.

• Distants 8,36 km
• Keskmine tempo 6:05/km
• Keskmine pulss 147
• Garmin Index 3.0
• VoMax 51

Pühapäeval oleks pidanud tegema pika jooksu. Teed olid samad (või isegi veidi libedamad, seal kus rohkem oli kõnnitud), aga sellele lisaks veel keskmiselt tugev lõunatuul. Läksin lõuna paiku rajale mõttega käigu pealt vaadata, kuidas teen. Väga rahuliku algusega (6:05-6:15 tempo) jõudsin Vana-Tartu maanteele ja otsustasin teha väikese Assaku ringi. Esiteks sellepärast, et ei tahtnud Kindluse teele tuule kätte minna ja teiseks ei tahtnud enne homset Sparta trenni ennast liiga ära väsitada. Assakule jõudsin täitsa okeilt ja tagasi pöörates taganttuulega (ja valdavalt allamäge) joostes hakkas tempo ka kiiresti tõusma, viimased 3-5 km isegi alla 5:50, mis selle tee kohta on päris hea. Aga lihased väsisid isegi rohkem kui eilse trenni ajal.

Lõpuni jõudsin täitsa korraliku keskmise tempoga (alla 6:00 võib lugeda heaks). Ma ise hindan, et kusagil 10-15 sekundit võtab selline jääkoorik kindlasti tempot maha.

• Distants 13,00 km
• Keskmine tempo 5:57/km
• Keskmine pulss 149
• Garmin Index 3.0
• VoMax 51

Pärast jooksu tegin Sanderi antud harjutusi ka. Nendega olen üldiselt hästi järje peal, aga kerelihaste ÜKE osas jäi ainsaks trenniks sellel nädalal kolmapäevane NTC sett. Proovin uuel nädalal veidi paremini. Kilomeetreid kogunes see-eest korralikult - 52 km.

Trenniblogi 14.-20. detsember

Selline kahetine trenninädal oli. Intervallventti trennid jäävad ära. Mõtlesin selle asendada siis rahulikuma jooksuga ja vaadata nädala peale mingi iseseisev ÜKE ka sekka, aga kuna treenerid vahetasid päevad ära ja Ahto fartlek oli teisipäeval, siis tegin esmaspäeva õhtul kodus rahulikuma 10 km jooksu. Ilm oli jahe ja kerges miinuses, aga muidu vaikne ilm ja oleks pidanud olema kerge jooks, aga ei olnud - pulss algusest peale liiga kõrge ja tegelikult oli tegu, et üldse kuidagi enam-vähem alla 6:00 tempot hoida. Kerged jooksud ei tohiks nii kõrge pulsiga olla.

• Distants 10,00 km
• Keskmine tempo 5:55/km
• Keskmine pulss 149 (nagu pikka jooksu jookseks)
• Garmin Index 3.0
• VoMax 52

Teisipäeval oli Ahto fartlek. Seekord Järve metsas (seda teadsime ette). Otsustasin ka enam mitte Sparta riietusruumis käia, vaid läksin jooksuriietega Merko parklasse ja alustasin sealt, ja pärast siis koju duši alla. Jõudsin teha kaks suurt ringi soojendust - midagi väga kerget ei tundunud jalas olevat. Lõikudeks jooksime jälle neid vanu tuttavaid tõuse Viljandi maantee poolt. Kertu ja Jana panid kergema jalaga natuke ees, aga minul oli null energiat ja reielihas hoidis ka tagasi. Kangutasin kuidagi 9 ringi ära, aga tegelikult oleks tahtnud juba pärast viiendat ära lõpetada. Hea lõigu aeg sellel tõusul on umbes 35-40 sekundit, aga mul oli täiega tegu, et alla 40 hoida ja allamäge osal ei tahtnud pulss kuidagi ära taastuda. Lõikude peale tegime mäkke väljaasteid ja veel harjutusi ja siis kõik.

• Distants 10,32 km
• Keskmine tempo 5:55/km
• Keskmine pulss 158 (max 185)
• Ülesmäge lõigud 9x140m 35-40 sek (4:18-4:58/km tempo)
• Garmin Index 3.4
• VoMax 51

Kolmapäeval oli puhkepäev ja neljapäeval jälle Sparta jooksuharjutuste trenn. Läksin jälle autoga Merko juurde ja esimesel soojendusringil jõudis Pille mulle järele, nii et tegime koos temaga kaks ringi sooja - sai korralikult 5:10-5:20 tempos tõmmata. Kuna oli varasem trenn, siis jälle Maile harjutused. Üle tüki aja olime ka Kertuga samas trennis, nii et täitsa lõbus oli koos teha. Minu tuju tegi heaks see, et jalg tundus olevat okei ja tossude sees varbad ka ei hõõrunud (see ravi hakkab vaikselt tulemusi andma) nii et miski ei seganud ja sain täiega hea tihedusega harjutusi teha. Pärast jooksuharjutuste osa tegime jälle järsemal tõusul sammhüppeid, keksimisi ja mäkkejookse, aga tundus olevat natuke kergem trenn kui eelmisel nädalal. Vähemalt mul oli hästi energiat ka lõdvestusjooksu jaoks ja üldse selline üle keskmine enesetunne pärast kehvapoolset nädala algust. Samal ajal Garmin oli ilmselt pähe võtnud, et mu vorm on kehv ja määras VoMaxiks 50, ja selle järgi trennile ka suure pingutusastme. Go figure.

• Distants 8,04 km
• Keskmine pulss 156 (max 177)
• Garmin Index 3.2
• VoMax 50

Reedel jooksu ei teinud, selle asemel tegin kodukontorit ja käisin lõuna ajal Sanderi juures Innomedicas oma reiehäda kurtmas. Leidsime valuliku koha üles, Sander mudis seda veidi lahti ja sain asjalikke harjutusi ka kaasa, mida kodus teha.

Laupäeval läksin selle teadmisega pikale jooksule. Ilm oli soojaks pööranud (isegi +5C) ja endiselt tuuletu, nii et päris head tingimused, et joosta. Kohe esimesel kilomeetril panin tähele kui madal on pulss ja kui selle pealt jõudsin Peetri kooli juurde 5:51-ga, siis teadsin, et tuleb päris hea jooks. Nii oli ka. Esimesed 10 km läksin Assakuni 5:45-ga ja sealt edasi veel kiiremini. Väga kerge lõunatuul puhus ja see aitas kaasa, ja allamäge osa Järveküla juurest tagasi oli ikka juba üsna suviste jooksude moodi - pulss veidi üle 150, aga tempo 5:30-5:40 vahele. Tegin jälle Suurekivi teelt ühe kilomeetri tavapärasele 15 km ringile peale ja lõpetasin kodu juures päris hea enesetundega. Ülikiire jooks viimase aja vormi arvestades ja jalg ei teinud ka suuremat häda. Pärast jooksu tegin koos Helenaga kätekõverdusi, planku ja Sanderi reielihase harjutusi.

• Distants 16,00 km
• Keskmine tempo 5:42/km
• Keskmine pulss 152
• Garmin Index 3.1
• VoMax 51

Et reedel jäi jooks tegemata, siis pühapäeva õhtul tegin nädala viimase taastava sörgi. Ilm pisut tatine, aga tuul endiselt väga ei seganud ja kraadid kergelt plussis. Esimene kilomeeter oli ehmatavalt aeglane, aga pärast Järveküla pool läks kiiremaks ja lõpp juba isegi liiga kiire (loe: oleks pidanud aeglasemalt ja rahulikuma pulsiga jooksma). Aga reiega endiselt kõik OK ja ei tundunud ka väga suur pingutus olevat. Sellist jooksu oleks muidugi parem joosta 5:59 tempoga ja 140 pulsiga, aga proovime seda lähiajal parandada.

• Distants 8,37 km
• Keskmine tempo 5:51/km
• Keskmine pulss 145
• Garmin Index 2.5
• VoMax 52

Jooksukilomeetrite mõttes täitsa korralik nädal - 53 km ja põhimõtteliselt juba korralik koormus, aga ÜKE osas oli see nädal üsna vaeslaps. Jõulude ajal peab seda osa vaikselt hakkama parandama. Tõmbasin endale telefoni Nike Training Club äpi ka ja ilmselt saab teadjamatelt asjalikke trennisoovitusi sealt. Hea on see, et varbad enam eriti häda ei tee joostes ning loodetavasti saab reielihase ka korda.

Trenniblogi 7-13. detsember

Esmaspäeval oli juba tavapäraseks saanud Sparta jooksugrupi fartlek Rahumäel. Ilm oli külm ja natuke tuuline, nii et Rahumäele joostes tuli Pärnu maanteel vastutuules buffid ja mütsid ilusti peas hoida. Üle mitme nädala oli soojendusjooks tegelikult rahulikus tempos, 5:20-5:40 tempoga. Vähemalt ei tormatud kohe soojendusel 5:00 tempot tegema. Kui soojendus on rahulik, peaks olema lõike ikka natuke lihtsam joosta. Vähemalt oli lihtsam seetõttu, et maapind oli külmunud ja esimest korda ei pidanud muda sees kõvemat rada otsima, vaid sai sirgelt joosta. Tegime jälle Annelyga koos lõike - jälle pikemal kolmnurgal üle ühe - ja fartlek kokku 25 minutit. Lõikude ajad olid päris kiired, sest maapind oli tahe, pikemate lõikude ajad 1:25-1:28 vahele ja lühemal paugutasime korra isegi alla 42 sekundi (seal on pehme vs. kõva raja vahe ka kõige tuntavam). Lõpus päris üheksat lõiku ei jõudnud teha - läksin veel viimasele ringile, võtsin tõusuga lõigu ja tulin siis sörgiga poolelt kolmnurgalt tagasi.

Pärast lõike sai üle paar nädala jälle trepil hüppeid teha, sest trepp ise oli kuiv. See oli raske, sest jalad väsinud ja silmad pisaraid täis (alati probleem kui talvel jooksmas käin). Treppide järel veel kolm mäkkejooksu sealt kõrvalt, nii et midagi kerget trenni lõpuks ei olnud. Lõdvestusjooksu võtsin jälle natuke rahulikumalt ja sörkisin Spartasse tagasi.

• Distants 13,44 km
• Keskmine aeg 5:34/km
• Keskmine pulss 160 (max 189) - tegelikult võtsin lõigud naaatuke rahulikumalt kui eelmistel esmaspäevadel
• Lõigud (370-340-200m): pikemad 3:50-4:10 tempoga, lühemad 3:30-3:45.
• Laktaadilävi 4:31 @178
• Garmin Index 3.8
• VoMax 52

Teisipäeval oleks pidanud olema intervallventti päev, aga loobusin pärastlõunal trennist ja andsin oma koha Sparta broneeringusüsteemis ära. Keha oli väsinud, vaim ka, ja uni öösel kehv. Ei tundunud hea mõte trenni minna ja ausalt öeldes see koroona teema on ka selline, et parem äkki mitte toppida. Neljapäevaks saimegi uudise, et rühmatrennidega on vähemalt uue aastani kõik, nii et intervallventti läheb ka mõneks ajaks pausile. Tuleb kodus kerelihaseid ja ÜKE-t edasi teha või jõusaalis käia.

Neljapäeval olin see-eest pärast kahte puhkepäeva päris hea enesetundega Sparta trennis. Ilm oli endiselt kerges miinuses, aga lund ei olnud ja Järve metsas jooksuharjutuste trenni seetõttu päris hea teha. Jõudsin jälle varasemasse (17:30) trenni ja saime Mailega harjutusi teha - jooksuharjutuste blokk ei olnudki midagi väga keerulist. Pärast seda tegime jälle nendel tagumistel kõrgematel tõusudel hüpete blokid peale, aga pärast lõdvestusjooksul ei olnud jalad nii pehmed kui tavaliselt. See pisut aitas, et ei olnud tavalist ventti väsimust ja lihasvalu veel neljapäeval jalgades.

• Distants 10,15 km
• Keskmine pulss 148 (max 172)
• Garmin Index 2.8
• VoMax 52

Reedel tegin kodukontorit ja lootsin, et äkki saan ka lõuna paiku valges oma lühikese taastava sörgi ära teha, aga ei läinud nii ja rajale sain ikkagi õhtul kella 17 paiku pimedas. Taastav jooks ikkagi alla 140 pulsiga ei taha hästi välja tulla, aga tegin suhteliselt hea ja pingevaba sammuga ja püüdsin mitte kiirustada. Tavaline 8,4 km ring - kerge vastutuulega esimeses pooles, aga mitte midagi ilma mõttes keerulist või ebatavalist.

• Distans 8,38 km
• Keskmine tempo 5:54/km
• Keskmine pulss 146
• Garmin Index 2.7
• VoMax 52

Laupäeval oli pika jooksu päev. Vaatasin telekast laskesuusatamist ja tegin täpselt kahe sõidu vahel 1,5h jooksu. Plaan oli teha 15 km asemel natuke pikemalt - 16 km - aga kohe alguses oli enesetunne võrdlemisi raske. Tuul oli pisut tugevam kui reedel ja vastutuult Assaku poole rühkides tulid kilomeetri ajad pigem üle 5:50 ja pulss oli juba 150+. Ei saanud aru, kas polnud lihtsalt puhanud piisavalt või oli halb päev, aga sundisin mõtted rahulikuks ja teadsin, et teine pool tuleb pisut kiirem. Assakult edasi nii oli ka - kilomeetrid tulid võrdlemisi lihtsalt alla 5:50 ja viimased 5 km taganttuules ilma suurema pingutuseta (pulsi mõttes) isegi alla 5:45. Kodu juures tegin veel Suurekivi tänavalt väikese kaare, et kilomeeter juurde joosta ja olingi lõpus. Viimase kilomeetri vastutuule osa oli jälle pisut raskem, aga 10-15 km oli päris chill.

• Distants 16 km
• Keskmine tempo 5:47/km
• Keskmine pulss 154 - pika jooksu pulss läheb kogu aeg pisut madalamaks, varist jõuan isegi nii äkki alla 150, nagu peaks
• Garmin Index 3.3
• VoMax 52

Pärast jooksu tegin veel toas kätekõverdusi ja 1,5 minutit planku. Peab harjutama ennast alati pärast jooksu midagi tegema ja 1-2x nädalas ka korralikuma kerelihaste bloki sinna jooksule otsa tegema. Selle nädala intervallventti puudumisest hoolimata oli kilomeetreid 48 km. Uuel nädalal on trennide ajakava natuke lihtsam, sest venttiga ei pea arvestama, aga jooksu peaks selle võrra olema lihtsam rohkem teha.

Trenniblogi 1.-6. detsember

Kuna ma tegin novembrikuu kokkuvõtte kuu, mitte nädala kohta, siis on veidi teistsugune nädala kokkuvõte, mis algab teisipäevast.

Pärast esmaspäevast Rahumäe lõigutrenni (mis läks päris hästi) oli teisipäeval jälle intervallventti päev. Kuna koroona tõttu oli 10 treenija piirang ja ma olin ootejärjekorras number kaks, siis ausalt öeldes väga suurt lootust ei olnud trenni mahtuda ja kui päris aus olla, siis ma isegi natuke lootsin kergemat trenniõhtut koos lühikese sörgi ja lahjema iseseisva ÜKE-ga. Läks aga nii, et pärastlõunal sain sõnumi, mis ütles, et olen trennis sees ja siis ei saanud enam minemata jätta. Kertu sai ka ilusti peale ja nii me siis olimegi - kokku 11 treenijat + Marius. Teist nädalat järjest oli saalis tohutult palju ruumi ja õhku ja nii on lihtsam venttit teha. Marius tegi ka üsna kerge alguse ja esimesed pool tundi tundsin, et olen täitsa vormis. Raskem koht ja hüpete blokk tuli 40 minuti peal ja siis hakkasin trenni lõppu ootama. Mis mulle veel ventti juures meeldib, kui rahvast vähem on - Marius võtab trenni lõpus aega mõned venitusharjutused läbi teha ja see on ka taastumisel abiks. Pärast venttit vist uut trenni enam teisipäeva õhtul peale ei tule, nii et võime lõpetada ka 8.05 ja nii ongi natuke chillim.

Kolmapäeval tegin puhkepäeva. Isegi nii, et ei teinud planku ega ühtki muud harjutust. Samas venttist lihased ka ei valutanud. Esimene tunnus, et vorm hakkab paranema. Kahjuks tundub koroona-numbrite taustal (524), et see eilne ventti oli mõneks ajaks viimane siseruumide rühmatrenn.

Neljapäeval oli jälle tavapärane jooksuharjutuste trenn. Hea, et välitrennide kohta ei ole mingitest piirangutest esialgu juttu olnud. Halb, et seal väljas hakkab vaikselt talv peale tulema. Seekord siis esimene miinuskraadidega trenn. Kui +2-ga saab kurta mudase raja ja pori üle, siis -2-ga saab hädaldada külma ilma üle. Igatahes buff paksemalt ümber kaela ja Järve metsa. Seekord olime jälle esimeses grupis ja saime Maile trenni teha - kohe alustuseks tugev sääretõstete blokk, siis põlvetõstete blokk ja nii edasi. Lõpuks läksime tagumise järsu tõusu juurde tegema sammhüppeid ja keksimisi, nii et väsitati korralikult ära ja distants (10,8 km) tuli ka keskmisest neljapäevast pikem. Jalad nii väga väsinud ei olnudki, küll aga vaim.

Reedel tegin selle peale taastava jooksu. Kehva ööune ja kodukontori päeva peale oli korraks plaan teha jooks lõuna ajal valges ära, aga ei läinudki väga valges ja lõpuks jõudsin jälle pimedas jooksma. Ei jäänud rahule - tuharalihased natuke kanged (ventti + neljapäevast), pulss kõrge ja tempo mitte eriti kiire. Püüdsin joosta kusagil 5:55 tempoga, aga pulss oli lõpuks ligi 150. Ei ole hea vormi tunnus, kuigi Garmin premeeris mind lõpuks VoMaxi näiduga 52.

Laupäeval sinna otsa tavapärane Assaku 15 km ring. Tuul oli õnneks natuke  vaiksem kui reedel, aga endiselt lõunast, ehk siis Uuesaluni pisut vastu ja pärastpoole tagant. Rahulik algus ja esimesed 3 km 5:55 tempoga, aga Vana-Tartu maanteele jõudes oli pulss ikka 150. Uskumatu vormikriis ikka. Seekord õnneks suutsin distsipliini natuke paremini hoida ja rahulikuma pulsiga joosta. Mõtlesin, et kui kogu ringi peale alla 5:50 tempos jooksen, on okei. Üldiselt nii tuli ka - kilomeetri ajad hakkasid tulema pisut alla 5:50 ja viimased 5 km tulin juba 5:45 ringis taganttuulega. Pulss 150-160 vahel, aga keskminene tempo 5:48 @155 polegi nii kehv kui kartsin. Ehk siis natuke aeglasem tempo kui eelmisel laupäeval, aga see-eest ka rahulikum pulss. Ei olnud väga hea enesetunne jooksule minnes, aga lõpptulemusena selline okei grinding.

Pühapäeval ei olnud jooksupäeva, aga oli saalihoki. Detsembris on jälle kahel pühapäeval saalihoki kavas ja läksin ka punti. Seekord meid nii palju ei olnud kui eelmisel aastal tavaliselt, aga saime kaks tiimi kokku ja mängida küll. Minul läks esimese korraga päris hästi - 5 väravat skoorisin ja kokkuvõttes olime paremad ka. Hea keskmine pingutus - väga ei pidanud ennast ribadeks jooksma ja loodetavasti jäi esmaspäevaseks fartlekiks ka energiat. 

Kokkuvõttes hooajavahelise aja kohta täitsa korralikud kuus trenni nädalas. Et esmaspäeva ja neljapäeva distantsid hakkasid vaikselt pikemaks minema, siis tervelt 48 km + intervallventti + saalihoki.

Novembri kokkuvõte

Ei ole neli nädalat siia kirjutanud. Esialgu ei olnud nädalavahetuseti eriti aega põhjalikke nädala kokkuvõtteid teha, või motivatsiooni. Hiljem tundus juba mõttetu ja kuu teises pooles otsustasin, et teen seekord kuu kokkuvõtte. Mis siis novembrikuus toimus?

Intervallventti algas. Jah, keha pidi jälle harjuma selle rütmiga kus iga teisipäev saab tund aega esmaklassilist vatti Mariuse juhendamisel. Kõht-selg-hüpped-plank-kõht-selg-hüpped-plank jne. Harjumine käis seekord päris okeilt, kusagil kolmanda trenni järel enam ei valutanud eriti. Päris palju on kaasa aidanud see, et tänu viirusele on trennides palju vähem rahvast. Kõik on harjunud 30-40 inimesega Sparta suures saalis ja kui nüüd on pidevalt olnud 20-25, viimases trennis isegi 12, siis on harjumatult palju õhku ja ruumi. Ja kui on õhku, siis on trenni ka kohe lihtsam teha.

Olin nädal aega isolatsioonis. Ehk siis kodukontori režiimil pärast koroonahaigega kokkupuutumist. See tähendas, et ühe trenninädala pidin ühistrennidest loobuma ja tegema omal käel Peetri vahel jooksutiire. Novembri algus on selliseks jamaks võib-olla ka kõige parem/lihtsam aeg treeningkalendris. Aga koos on ikka palju parem trenni teha.

Esmaspäeviti käime Rahumäel, ehk tavaline Ahto fartlek mööda Rahumäe kolmnurki. Ja trepid. Eelmise aasta trennidega võrreldes oleme sel aastal justkui mõned nädalad "eespool" liikunud. Et see väike kolmnurk on üsna mudane (ja vihma on sadanud), siis hakkasime juba eelmisel nädalal tegema suure kolmnurga lõike (370-340-200m) ja treppide asemel oleme vihmaga/libedaga teinud hoopis mäkkejookse. Kui eelmisel aastal käisime seal kalmistu taga liivasel tõusul jooksmas, siis seekord 4-5 mäkkejooksu kohe sealt treppide kõrvalt järsust nõlvast üles. See on ikka eriline mõrvari tõus - kusagil kolmandal korral on juba jalad rasked ja reielihased tahaks lihtsalt kokku vajuda. Aga Rahumäe trennid on siiski toredad, sest hea on vaadata kui lõiguajad on ikkagi paar sekundit eelmisest aastast kiiremad. Ja nii rahulikult nagu eelmisel sügisel ei ole sel aastal veel kordagi soojendust-lõdvestust joostud. Rahumäele minnakse ikka tavaliselt 5:20-ga ja tagasi 5:00 tempoga.

Muu on business as usual - olen proovinud teha reedeti või pühapäeval ühe lühema taastava jooksu Peetri vahel ning laupäevast pikemat tiiru vaikselt pikendada 12 km pealt 15 km peale. Sealt on ka kilomeetrites pisut edasiminekut eelmise aastaga võrreldes. Selle novembrikuu jooksul jäi õige napilt 200 km täitumisest puudu - kokku tuli 198 km. Mingeid suuri võistluste ambitsioone selle kalendriaasta jooksul enam ei ole, nii et põhja ladumiseks igati paras.

Puhkus

Kaks nädalat pole juba midagi kirjutanud, aga pole ka millestki erilisest kirjutada. Pärast Saaremaad tegin hooaja järgse puhkenädala ja tõmbasin (jooksmise mõttes) juhtme seinast. Nüüd novembri lõpuni selline vabagraafiku alusel pisut umbes 40 km ringis (nädalas).

Sparta fartleki trennid on nüüd teisipäeva pealt esmaspäeva peale nihkunud ja kaks esmaspäeva oleme teinud Järve metsas Viljandi maanteel poolt mäkkejooksu lõike - umbes 8x150 meetrit tõusud on need. Võtavad korralikult jalad pehmeks.

Eelmisel nädalal oli ka hooaja esimene ventti - see on erakordselt raske just vaimselt. Esiteks tead juba trenni minnes, et oled seal esimestes trennides täiesti lödi. Teiseks tead, et terve järgmise nädala kõik kohad valutavad. Nii oligi - esmaspäeval tehtud 60 väljaaste valu sulas ühtlaselt ventti-valuga kokku ja kolmapäeva õhtul oli juba korralikult peksa saanud tunne. Aga hea meel on natuke sellest, et teisipäevase trenni suutsin enda skaalal kaasa teha ikkagi hindele 5/10, mis tähendab, et päris mati peal poolsurnult ei lebanudki.

Sparta trenidele lisaks ei ole eriti palju jookse teinud kui nüüd nädalavahetusel väikese Assaku ringi 13+ km pika jooksu tempos ja oktoobri viimasel nädalal tuli kilomeetreid kokku 32 km. Kui novembris suudan hoida keskmise 40 km peal, siis see on täitsa piisav.

Saaremaa Kolme Päeva Jooks 2020

Eelmine nädal oli Saaremaa Kolme Päeva jooksu nädal. See tähendas, et nädala jooksul pigem kerged trennid. Esmaspäeval tegime küll Ahto juhendamisel Spartas teravama fartleki - jooksime neid Järve metsa tõuse Viljandi maantee poolt. Päris 95-100% ei pingutanud, vaid nii et oleks mugav ja jaksaks taastavat osa ka sörkida. Ja siis veel pimedas liivasel mäeküljel erineva tehnikaga mäkkejookse. Hakkavad nüüd järjest peale need esmaspäevased fartlekid - kui õues on juba porine, külm ja pime. Seekord oli veel õnneks soe ja sai lühikeste pükstega joosta (oktoobri keskel!).

Pärast esmaspäeva mahtus nädalasse veel paar sörki - teisipäeval tegine 10 km ja neljapäeval enne võistlust 5 km. Natuke oleks tahtnud rahulikuma pulsiga joosta ja 5:48/km tempo ei andnud küll märku, et vorm mingi super hea oleks.

Reedel siis autoga praami peale ja Saaremaale, et juba pärastlõunal teha 10 km võistlus. Start oli KG juurest ning kuigi päeval korra natuke sadas, oli jooksu ajal kuiv ja 8 kraadi sooja. Piisav, et minna rajale pikkade varrukate ja lühikeste pükstega. Jooksmise mõttes ikkagi päris hea ilm ja erilist tuult ka ei olnud. Tegime lühikese soojenduse ja siis pikad dressid ära. Stardikoridoris oli teiste jooksjate vahel juba päris soe. Spartakaid oli väga palju ja võtsime stardis punti Janaga (kes oli Tartus äsja teinud 45:30), Maaritiga ja Kätliniga (kelle rekord pisut aeglasem). Hannes ja Kairit olid ka enam-vähem meie tugevusgrupis. Start oli natuke allamäge mööda Kaevu tänavat ja panime 4:30 tempoga ajama. Kui jõudsime Roomassaare suunas, siis läksin oma tempoga (~4:27) teistel natuke eest ära. Oli mugav joosta ja suutsin tempot hoida hoolimata sellest, et rada läks sadama pool kadakate vahele terviserajale. Päris palju ergutajaid oli ka raja ääres ja jooksjaid oli palju - alati oli ümberringi keegi punt. Kuuendal kilomeetril oli sadama bussipeatuses tagasipööre - korraks läks seal tempo 4:20 lähedale (liiga vara!) ja tagasi linna poole pöörates hakkas ka tuul vastu puhuma. Siis läks juba pingutamiseks - seitsmes ja kaheksas kilomeeter veel targalt napilt alla 4:30. Mõtlesin endamisi, et kui niimoodi hoida ja rada on täpselt 10 km, peaks saama isikliku rekordi 44:15 lähedale, aga kui 9. kilomeetri post tuli, ilmusid mu kõrvale justkui ei kusagilt Jana ja Hannes koos teistega ja hakkasid mööda rebima. Võtsin järele. Pöörde peal (sealt oli veel mingi 500-600m minna) tegi Ahto pilte ja pärast võistlust fotosid vaadates olin seal Janast isegi 5-7 meetrit tagapool. Finišisirgel oli elu pingutus, et selles pundis ennast hoida ja mitte alla anda - mitu korda käis peast läbi mõte, et enam ei jaksa ja las nad lähevad. Möödumiseks ei olnud kindlasti mingit energiat ja 100% jõust läks lihtsalt sellele, et Jana taga püsida. Mingitel hetkedel tundus ka temal natuke raskem olevat, hoolimata sellest, et Tarvo raja ääres ergutas ja kui juba finišikoridori seinad paistsid, tegin viimasel 20 meetril enda liigutuse - mõned pikemad ja tihedamad sammud ning jäin paari sekundiga Jana ja Hannese ette. Kairit ja Kätlin tulid kohe veel natuke tagapool.

Kell läks kinni 43:52-ga. Ametlik aeg (Saaremaal võetakse ainult netoaega) 43:50. Täiesti hullumeelse viimase kilomeetri olime jooksnud 4:08-ga (Jana ütles pärast, et viimane sirge oli umbes 3:50-3:55 tempoga). Üksi poleks elu sees suutnud ja ma pole kindel, et kunagi on üldse võimalik sellise pundiga veel lõpusirgel niimoodi rebida. Aga 10 km isiklik rekord langes peaaegu minutiga ja jõudis jälle uude minutisse. Väga suurepärane esimene päev, aga mitte ainult minul - kõik paugutasid isiklikke rekordeid, ka meeste ja naiste liidrid. Kertul oli meie pundist veel parem jooks - tema jõudis finišisse täpselt 39:59,9-ga. Kõige napimalt alla 40 minuti ja suur eesmärk täidetud. Veidi demotiveeriv oli selle kõige juures see, et mu suurepärane aeg andis umbes 650 jooksja seas kõigest 251. koha.

• Distants 10,00 km
• Aeg 43:50
• Keskmine tempo 4:23/km
• Keskmine pulss 178 (max 194)
• Garmin Index 4.8
• VoMax 54

Pärast jooksu taastasime spas lihaseid ja käisime õhtust söömas, et järgmiseks päevaks valmis olla. Ma ei ole varem kunagi kaks päeva järjest jooksnud, seega ei teadnud täpselt, mida järgmisest hommikust oodata. Teise päeva start oli Iidel kell 12 - see tähendas hommikul Sõrve sõitu ja kohapeal tegime kerge soojendussörgi - varvas hõõrus (natuke mure isegi, kuidas sellega 16 km joosta) ning jalad olid täiesti väsinud. Tegime oma tempopundiga plaani, et läheme 5:00 tempoga stardist minema, aga kui pauk käis, siis olid Hannes ja Kairit juba kusagil eespool ja Jana hakkas meie punti kohe algusest ~4:45 tempoga sikutama, nii et läks ikkagi tõsisemaks jooksmiseks kui olin plaaninud. Õnneks hakkasid jalad pärast kahte esimest kilomeetrit koostööd tegema ja läbi Laadla ja Ohessaare Jämaja suunas joostes saime päris hea rütmi sisse. Ees tiksusid mingi Tripassioni kolmik - kaks meest tegid ühele naisterahvale tempot ja samal ajal ka huumorit. Neil oli selle 4:45 tempoga piisavalt kerge joosta. Lobisemine tähendas, et kilomeetrid läksid kiiresti ja märkamatult. Hannes liikus meist ikka veel natuke eespool, aga Kairit pudenes 6-7. kilomeetri kandis meie punti, nii et läksime edasi neljakesi.  

Kui pool maad sai joostud, tundus sellel tüdrukul natuke jõud otsa saavat ning Tripassioni trio jäi meist maha. Viimased 6 km pööras rada metsa vahele ja hakkas üles-alla kulgema. See tähendas, et tempot oli raskem hoida. Peaaegu oleksin ühe kivi peale astudes ka jala välja väänanud, aga õnneks pääsesin ehmatusega. Viimased 3-4 km ikka joosti juba korralikult - maastikul 4:45 tempo viis pulsi kõrgemale ja lõpus olid jalad ka juba selgelt väsinud. Viimasel kilomeetril tundus, et Kairit on tüdrukutest kõige teravam. Finišispurdiga hoidsin ta enda selja taga, aga Hannest me kätte ei saanud - tema aeg oli 30 sekundit kiirem. Maarit, Jana ja Kätlin tulid kümmekond sekundit tagapool.

• Distants 16,21 km
• Aeg 1:17.34
• Keskmine tempo 4:47/km
• Keskmine pulss 171 (max 191)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 54

Kolmandal päeval oli vaja joosta jälle 16 km, seekord Kuressaares. Ilm hakkas kahtlaseks kiskuma, aga õnneks oli jooksu ajal just kuiv ja sai ikkagi lühikeste pükstega rajale minna. Eilne raske jooks jalgades tähendas, et seekord suuri tempo-ambitsioone ei olnud ja plaan oli tõsiselt lihtsalt 5:00-ga läbi joosta. See tähendanuks ka lõpuaega alla 3:20.

Esimesed 5 km mööda asfalti ka nii tegime. Mina vedasin Kätlinit ja Kairitit 5:00 tempoga. Jana kolmandal päeval loobus ja andis tempos järele, aga Maarit pani koos Hannesega kohe stardist jälle 4:45 tempoga ajama. Alguses oli distants hea ja sile ja sai ühtlaselt joosta, aga Lahekülas põikasime korra mudasele metsavaherajale, siis jooksime kilomeetri kruusateed ning seejärel golfiväljaku tagant jälle mööda kitsast sipelgarada maastikul kuni Tuulte Roosini. Maastiku lõigud võtsid tempot maha, nii et esimesed 10 km tulid keskmiselt 4:57/km tempoga. Tuulte Roosi juures oli mu selja taga vastutuule lõigus juba päris korralik punt, kellega koos joosta. Pärast tagasipööret Loode tammiku juures läks tuul jälle selja taha, rada kiiremaks ja tempo koos sellega - lõpuni oli jäänud ju kõigest 6 km. Tagasipöörded sellel viimase päeva rajal on üldse toredad, sest näeb tugevamaid ja nõrgemaid, saab hõigata ja lehvitada.

Kui 4 km oli lõpuni jäänud, viis rada uuesti stardi-finišipaigast läbi ja siis lossipargi suunas. Saime kätte poolpuudel Taavi ja tema jäi ka enam-vähem meie punti. Tempo kasvas ja oli juba lõpuspurdi pingutamise moodi (alla 4:50). Tuule tänaval hüüdis Kairit selja tagant, et "kui tohib paluda, siis veel mitte tempot juurde panna" - siis oli vee 2 km minna, aga viimasel kilomeetril pargis tundus jälle, et kõik on iseenda eest väljas. Kätlinil tundus olevat jõudu kõige rohkem ja ta proovis viimasel 500m eest ära minna, aga see polnud päris see kiirendus. Mina olin enamiku distantsist jooksnud seekord oma mugavustsoonis (pulss alla 170) ja kuigi jalad olid väsinud ja ei jaksanud ennast 100% pingutama sundida, siis lõpus oli jõudu veel piisavalt, et finišisirgel võimu näidata. Lõpuaeg natuke aeglasem kui laupäeval, aga piisavalt hea.

• Distants 16,00 km
• Aeg 1:17.57
• Keskmine tempo 4:53/km
• Keskmine pulss 167 (max 187)
• Garmin Index 4.8
• VoMax 54

Kolme päeva koguaeg 3:19.16,6 ja sellega 256. koht. Pole kõige kehvem aeg, aga näitab, et jooksutase meil Eesti harrastajate seas on ikka kõva, kui kõik tugevamad kokku tulevad.

Pühapäeval jõudsime veel enne ärasõitu autasustamisele - Andry oli kokkuvõttes kolmas ja Pille naistest teine. Spartakatega võtsime kõige arvukama klubi auhinna ja sellega sai sportlikule nädalavahetusele joone alla tõmmata.

Trenniblogi 5.-11. oktoober

 Eelmisest nädalast ei olegi trenni mõttes väga palju raporteerida, sest poolmaratoni järel oli selline lebo ja taastumise nädal. Tegelikult juba pühapäeval ei olnud enam poolmaratonist väga väsimust, aga et esmaspäeval oli oktoobrikuu esimeseks fartleki trenniks natuke liiga vara ja teisipäevane intervallventti veel ka kavasse ei kuulunud, ei jäänudki muud üle kui Peetri ja Järveküla vahel paar sörgitiiru teha. Need tulid üllatavalt madala pulsi ja reipa tempoga, justkui polekski just pikk pingutus all.

Sellest hoolimata oli päris mõnus selline kergem nädal teha ja vabad õhtud (minu jaoks on need õhtud ka vabad kui ainult koduse jooksutiiru peab tegema) olid teretulnud. Ainult säärelihased olid veel natuke kanged ja ei olnud päris lahti.

Neljapäeval käisime jälle Sparta jooksuharjutuste trennis - seekord Toomasega ja kaasas Ahto luba natuke kergemalt teha. Sääred olid endiselt kinni ja Turbotega varbad ka hõõrusid hullumoodi, nii et hea meelega tulime Kertuga natuke varem metsast tulema.

Reedel käisin Sanderi juures massaažis ja sain oma kinni joostud jalad natuke rohkem lahti muditud.

Laupäeval oli kavas poolpikk 1:15 jooks. Tegin väikese Assaku ringi ja tiirutasin veel natuke uusi radasid Kindluse kooli juurest läbi ja sain kodu juurde jõudes 13,5 km kokku. Tempo oli kiire (keskmine 5:40), aga pulss ka kõrge (keskmine 155) - kuidagi läks pulsiga lappama ja ei teagi kas see oli nüüd poolmaratoni väsimus mis lõpuks kohale jõudis või jalad olid lihtsalt eelmise päeva massaažist veel pehmed. 

Nädala lõpetas igatahes järjekordne puhkepäev ja oligi kõik. Sellist nelja kerge trenniga rahulikku nädalat ei mäletagi. Kilomeetreid tuli kokku ainult 38 km ja korralik taastav sörginädal.

Tartu Linnamaraton 21,1 km

Natuke tagantjärele ja hilinemisega väike kokkuvõte eelmisest trenninädalast ja laupäevasest Tartu Linnamaratonist.

Veel teisipäevase Sparta fartleki järel mingit väga head enesetunnet ei olnud - jooksime 4x700m lõike (tunneli juurest raudtee sirge koos tõusuga) ja põhimõtteliselt jooksin üksi, nii et tempo ei tulnud ka eriti kiire ja mingit enesekindlust see trenn ei sisendanud.

Kolmapäevane taastav jooks oli juba märksa parem - üle tüki aja jooksin 10 km päris krapsaka sammuga (5:42/km tempo) ja tundus, et vorm hakkab täitsa koguma. Reede hommikul tegin kiire 5 km soojenduse ja sõitsin Tartusse.

Ilm oli terve eelmise nädala super ilus ja oktoobri alguse kohta üllatavalt soe. Jooksupäevaks lubas ka vähemalt 15 kraadi sooja ja päikeselist/kuiva ilma, nii et erinevalt tavalisest Tartu Linnamaratoni võistlusest ei pidanud väga pikalt võistlusriietuse üle nuputama. Olin laupäeva hommikul varakult kohal, kõht Heleri ema tehtud putru täis ja riided valmis. Saime Atuga purskkaevu juures kokku, andsin talle geeli ja juhendasin, kus ja millal ta Anne kanali juures täpselt seisma peab. Tundus, et sai aru.

Kogunesime teiste Spartakatega ja ausalt öeldes väga mingit soojendusjooksu enne poolmaratoni ei viitsinudki teha - pigem võimlesime-venitasime niisama ja tegime aega parajaks. Paar minutit enne starti veel ühispilt pargis ja siis koridori.

Stardikoridor oli üsna tühi, nii et sain ilusti ennast etteotsa sättida. Koridor oli jaotatud eeldatava lõpuaja järgi - 1:30-1:45 vahemikus olin siis mina, kes plaanis heal päeval 1:40 kanti jooksu teha. Kusagil eemal oli ka 1:45 tempomeistri õhupall. Urmo, Annely ja Carolin ütlesid kõik, et 1:40 on nende jaoks liiga kiire ja jäid pigem sinna 1:45 gruppi.

Stardist läksin siis enda tempos ja kohe Kaubamajast alates proovisin tempot aeglustada, et esimene kilomeeter 4:50-st kiiremini ei tuleks (lõpuks tuli 4:45) ja ignoreerisin kõiki, kes must stardisirgelt mööda kihutasid. Turu tänav on allamäge ja sealt saab hea hoo sisse. Lisaks on Tartus tempomeistrite taktika alati see, et alguses joosta natuke kiiremini, sest lõpuosa on sellel rajal tuntavalt raskem. Nii olin isegi natukene üllatunud kui ühel hetkel selja tagant 1:45 tempogrupp müdinal kandadesse jooksis. Nendel liikusin küll ilusti eest ära, aga kogu distantsi esimese poole Ropkas läksin väga mõnusa ~165 pulsiga kindlalt 4:40-4:45 tempos ning teisest-kolmandast kilomeetrist hakkasin juba ka vaikselt selgasid võtma. Sõpruse sillale lähenedes (allamäge!) läks tempo isegi kiiremaks ja Garmini järgi oli 10 km 46:46 (Eedeni juures olnud ametliku kella järgi küll 47:17 vms.). Igati graafikus ja tagasi linna poole pöörates läks samm juba kiiremaks. Eedeni juures otsisin silmadega ka Kertut, et kas saame kuidagi rajal kokku - nägin Laurit maratoni rajalt tulemas, aga Kertust ei jälgegi, kuigi ma teadsin, et ma ise olin jooksnud esimese poole natuke kiiremini kui ma eeldasin.

Atu seisis täpselt õiges kohas ja sain geeli ka ilusti kätte, nii et elu oli chill.

Kusagil Atlantise juures läks juba natuke rohkem "päris" jooksmiseks. Kui esimene tund oli tehtud, siis tuli juba natuke pingutada, et 4:45 tempos püsida. Jõeäärsed kruusakattega pargiteed ei olnud nii mugavad joosta kui asfalt, ümberringi oli ka päris kustunud näoga maratoonareid ja selgelt lugesid kõik juba finišini jäänud kilomeetreid. Võib-olla üks raskem koht oli 15. kilomeeter, kui Ujula tänavalt tagasi pöörasime - teeremondi tõttu oli seal kruusakate ja tuul, mis hommikul oli veel üsna vaikne, puhus nüüd ka lõuna suunast vastu. Minul hakkas parem säärelihas kangeks jääma ja 15. kilomeetri joogipunktis sain millegipärast sooja vett (öäkk). 

Tähtvere park on alati selle raja kõige raskem koht, vähemalt nii tundub. Ilmselt sellepärast, et tee seal kergelt tõuseb, teekate on raskem joosta ja rada viib jälle südalinnast eemale. Finišini on ka veel 4-5 kilomeetrit, nii et päris lõpuspurdile on veel vara mõelda ja raskemad hetked on veel ees. Esimest korda tuli kilomeetri aeg siin mõned sekundid üle 4:45, aga pole hullu - distantsi esimesest poolest oli piisav varu, et seda lubada. Kui RC Cola joogipunkt selja taha jäi, tuli jälle laskumine - sain natuke kiirust tagasi ja pulssi ka taastada. Ja siis Ülikool ning Lossi tänava tõus. Ülikooli juures olin veel tempo mõttes täitsa heas graafikus, aga väsinud ka. Tõusust kolmveerandi jooksin, aga lõpus olin mures, et selle tammumisega oma säärelihast krampi ei tõmba ja et jaksaks ikka edasi joosta. Lubasin endale viimase lõpu 30 sekundit üles kõndida ja ütlesin, et nüüd üleval peab kohe uuesti jooksma hakkama, et 4:45 tempot hoida. Seda tegin, kuigi see Toomemäe ringil lehtede vahel üles-alla loksumine polnud ka midagi meeldivat.

Õnneks tuli laskumine piisavalt kiiresti ja teadsin, et nüüd on raskem rada selja taga. Päriselt ma ei teadnud, mis lõpuajaks võiks tulla ja olin valmis ka selleks, et see tõusu peal jalutamine viib mu lõpuprotokollis üle 1:40. Päris maksimumiga sprinti seetõttu ei teinud, aga kui Raekoja platsile pöörates näitas tahvel raja ääres, et 75m lõpuni ja kell finišikaare kohal oli 1:39:50, siis lükkasin kiirenduse sisse. Sekund-sekundis tiksus aeg ja lühenes distants finišijooneni kuni lõpuks tulin umbes täpselt 1:40-ga finišisse. Alles pärast telefonist Championchip-ist kontrollides sain kinnituse, et lõpuaeg tuligi 1:39:59 - täpselt plaani järgi. Garmini hinnangul oli distants veidi pikem ja GPSi- järgi poolmaratoni aeg isegi 1:39-38, aga ikkagi igatpidi eesmärk täidetud. Ja seda kolmveerand maad päris mugava ja hea enesetundega joostes, mis oli muidugi põhiline edasiminek.

Sellisest jooksust jäi muidugi superhea emotsioon - Rakvere siledamal rajal võiks analoogse jooksuga saada isegi minuti võrra parema tulemuse. Igatahes selgelt on selle aasta rasked trennid ära tasunud ja vorm sügiseks super hea. Kolmest purki pandud eesmärgist ka kaks nüüd täidetud.

Brit tuli ka umbes minut pärast mind üle finišijoone - enda kinnitusel ta mind ikka pöördekohtades kogu aeg nägi - nii et see skalp ka nüüd võetud :) 

• Distants 21,1 km (GPS-i järgi 21,17 km)
• Aeg 1:39:50
• Keskmine tempo 4:43/km
• Keskmine pulss 171 (max 190)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 54

Trenniblogi 21.-27 September

Jälle üks nädal jooksmist selja taga. Ei mäletagi, et septembrikuu lõpus oleks nii soojad ilmad olnud - igatahes pikka dressi pole veel selga pidanud panema.

Et võistlusjärgne nädal, siis alustasime natuke rahulikumalt ja tegime teisipäevases Sparta trennis neli raudtee sirget tavapärase viie asemel, aga kolmapäevast pööras ilm eriti soojaks ja taastava jooksu tempod said sellest kohe mõjutatud - kui vahepeal sörkisin kuni 140 pulsiga isegi 5:40 tempos, siis nüüd pidin pingutama, et 5:50 lähedal joosta.

Neljapäevases Sparta jooksuharjutuste trennis saime Mailelt korraliku mahvi hüppeid, põlvetõsteid ja muid harjutusi - seekord uue kattega puidulaastudest rajal, mis metsa vahele ilusti siledaks lükatud. Sellel pehmel rajal oli senisest veel raskem harjutusi teha ja pärast trenni olid jalad nagu vatist. Järgmise nädala poolmaratonile mõeldes tuli nende kangete jalgadega teha veel kaks täitsa huvitavat trenni.

Esimene oli reedel: SJ 3km + 10 km poolmaratoni tempos + LJ 1km. Poolmaratoni eesmärk oleks heades oludes minu jaoks 4:45 tempoga, nii et hoolimata oma kangetest jalgadest võtsin selle orientiiriks. Esimesed kaks kilomeetrit Assaku suunas küll rahulikumalt (4:45-4:50 vahele), aga viiendaks kilomeetriks olin juba graafikus ja kui Assakult tagasi pöörates ja kerge lõunatuul selja taha jäi, siis allamäge lõikudel sain juba korraliku lennu sisse. 10 km täpselt 47:00-ga (so. 4:42/km) ja ei tundunud väga raske, vaid täitsa paras. Nii suur erinevus on siis 4:40 ja 4:30 tempol.

Pühapäeval tuli seejärel teha 15 km, sellest 12 km tavalises pika jooksu tempos ja viimased 3 km 4:30-ga. Algus oli jube raske - ei tea kas sellepärast, et ka Garmin kaotas millegi tõttu alguses ära nii GPSi kui ka pulsi, aga Kindluse teele jõudes läks vaikselt paremaks ja teise poole tempo oli juba kiirem. 12 km keskmine tempo tuli 5:45 - ei midagi muljetavaldavat, aga sääred olid pärast reedest tempojooksu isegi veel rohkem kinni ja termomeeter näitas 23 kraadi, nii et oludele vastav. Viimased kolm kilomeetrit tempojooksu tulid raskemalt kui ma ootasin - õigemini 2 km oli täitsa okei, aga viimane kodu juures mööda Kuldala teed oli tõsine kangutamine, et tempot alla 4:30 hoida. Need suviste ilmadega tehtud 3+2+3x1km lõigutrennid tulid kohe meelde ja ega lõpus enam mingit väga suurt varu ei olnud ka, aga tempo eesmärgist suutsin ilusti kinni pidada. Vähemalt olid veidi vaheldusrikkamad trennid kui tavaliselt.

Niimoodi kokku tuli nädalaga jooksukilomeetreid 55 km - veidike tagasihoidlikum, et Raplast ära taastuda ja üle 20 km pikki otsi pole enam väga mõtet teha ka. Järgmisel nädalal jälle natuke rahulikum enne laupäevast võistlust.

VIII Rapla Selveri suurjooks - 10 km

Võistluste nädalal on trennidega rahulikum ja midagi väga eredat võib-olla kirjutada ei ole. Enamiku Peetri jooksuringe tegin tiksudes ja rahuliku pulsiga. Kokku kogunes sellel nädalal umbes 52 km.

Kõige eredamad trennimuljed on teisipäevasest Sparta trennist. Võrreldes eelmise nädalaga oli Järve mets ilusti ära kuivanud, ilm hea ja jahe ning jooksime jälle lühikesi raudtee sirgeid + 3 postivahet jõulinnaku juures. Ehe võrdlusmaterjal juunikuuga ja põhimõtteliselt polnud mingeid vabandusi, et mitte kiiremaid lõike teha. Sattusin ühte punti koos Raido ja Hannesega ning Raido sikutas kohe esimese raudtee sirge 2:10-ga. Ahto silkas sirge lõpus minust mööda ja hõikas "läheb-läheb". Krt, ma ju lähen! Selle aasta kiireim raudtee sirge igatahes. Teised lõigud olid samamoodi kiired - 2:12-2:16 vahele ja viies lõik uuesti 2:10. Ma valetaksin kui ütleks, et need tulid kergelt - tegelikult oli ka pulss lõigu lõpus 185-190 vahel ja midagi juurde panna ei olnud. Siiski veidi kiiremini kui hooaja alguses ja mingi areng tundub olevat toimunud. 

Teisipäevase ÜKE tegi meile Ahto asemel hoopis Sander, kes näitas veidi teistsuguseid harjutusi. Tema harjutustes on kõhulihastele lisaks palju rohkem erinevaid tasakaalu komponente ja Sparta saali lühikese mati peal on üsna raske tasakaalu hoida, ilma et sokkides jalad ära ei libiseks. Igatahes teisipäevase trenniga kinnistus, et olen kiirem.

Laupäeval oli Raplas juba mõned nädalad oodatud VIII Rapla Selveri Suurjooks. Selle hooaja kolmas katse teha 10 km alla 45 minuti. Terve nädala olin hädas korraliku ööunega, eriti neljapäeval vastu reedet, ning enne võistlust sain ka napilt 6h magada. Läksime Raplasse minu autoga koos Triinu ja Bretiga - Bret kurtis veel napimat ööund kui mina, nii et ma polnud oma võitluses vähemalt üksi.

Raplas oli ilm jahe (umbes 14C), aga lühikeste riietega täiesti joostav. Tegime keskmiselt korraliku soojenduse, siis pikad dressid seljast ära ja teiste spartakatega starti. Mingit võistluse emotsiooni stardikoridoris ei tekkinud - justkui oleks siia poolkogemata sattunud. Kerta otsis mu koridoris üles ja võttis minu kõrvale, aga pani muidugi stardipaugu järel kohe ees jooksu. 

Minu jooksu esimesed kaks kilomeetrit kulus sellele, et piinliku täpsusega kella vaadata ja mitte kiirustama hakata. Sain päris täpselt tempole pihta - 4:30 kanti kilomeetrid ja ei olnud väga raske. Kui linnast välja jõudsime, orienteerusin juba paremini ja sain aru, et nüüd tuleb vaim valmis panna. Stardis panime paika, et pikal maantee sirgel on tuul tagant, aga kuna see sirge pöörab kaarena, siis alguses puhus ikkagi vastu - ja nii kui 4 km märgi juures pöörde tegime, hakkaski raske osa. Et see sirge on ka peamiselt langeva profiiliga, siis algul aitas laskumine veidi vastutuult kompenseerida, aga tempo langes märgatavalt. Leidsin endale ühe laia seljaga konkurendi ja viilisin tema selja taga selle 1-1,5 km ära kuni lagedam osa sai otsa ja tuule suund jälle metsa taha jäi. Kuues kilomeeter tuli 4:37 ja korraks juba kartsin, et nüüd vajub tempo ära nagu Peetris, aga pingutasin natuke juurde ja järgmise kilomeetriga tegin selle kaotuse juba tagasi. Kui 6 km joostud sai, hakkas juba ka psühholoogiliselt kergem - piilusin korra pulssi (178), teadsin, et varu on, tuult ei olnud ja kui näed eespool maanteed ka veidi allamäge minevat, siis hakkab kohe kergem. Veel üks asi mis motiveeris oli Kerta selg - ta oli must mingitel hetkedel juba 200-250 meetri kaugusel ees, aga tema Sparta särki nägin kogu aeg ja maanteel hakkasin talle lähemale jõudma.

Kiirendasin oma tempo 4:20-4:25 peale ja hakkasin selgasid võtma - lühike heleda peaga naine sellest pundist, kes alguses minu ees jooksid, tuli kaasa, aga ülejäänutel oli vist pärast seda vastutuule lõiku liiga raske. Igatahes tulid kõik ees jooksjad väga kiiresti vastu ja Kertast panin kusagil 6-7 kilomeetri vahel mööda. Edasi läks juba tõusvas tempos - läksime selle blondi naisega nagu paarisrakendis täie hooga kogu rivist läbi. Tempo hakkas juba alla 4:20 kiskuma ja sellel tasemel kiirus oli juba pingutus. Viimase kilomeetri alguses tundsin, et hakkan juba väsima, aga viimase kurvi peal kus 800m oli lõpuni seisid Sparta ergutajad - Toomas, Annely ja teised. Nende hõikamine andis jälle hoogu juurde. Blond, kes mu selja taga kogu kiirenduse ära kannatas, jõudis viimasel 500m peal veel natuke juurde panna ja läks eest minema. Mina jõudsin finišisse kindlalt alla 45 minuti. Lõpuprotokolli kanti 44:48 (netoaeg 44:45), aga Garmin teatas juba finišisirge alguses, et 10 km sai täis. Kella järgi tuli distants 10,06 km ja 10 km aeg 44:30.

Tulemusega olen muidugi super rahul - ametlikest jooksudest ikkagi 1,5 minutit rekordi parandust (seda kevadist Sparta virtuaali ei arvesta) ja korralik realiseerimine pärast neid suviseid ebaõnnestumisi. Näha on, et trenni on tehtud ja seekord tegin taktikaliselt ka õigesti, oma jooksu - negatiivse splitiga, teises pooles kiirendades. Nii on ikka palju kergem joosta. Sain kindlust, et jaksan viimased 3-4 kilomeetrit ka 4:20 tempot hoida, nii et jalad võivad ka kiiremini käia kui tarvis.

• Distants 10 km (Garmini järgi 10,06 km)
• Aeg 44:48 (netoaeg 44:45)
• Keskmine tempo 4:27/km
• Keskmine pulss 176 (max 189) - palju madalam kui ootasin
• Garmin Index 4.6 - kella arvates jäi ikkagi varu
• VoMax 53 - tavapärane, et võistlustempos vajub madalamaks

Trenniblogi 1.-13. september

Eelmisel nädalal jäi kuidagi see trenniblogi kirjutamine vahele ja ei tunne vajadust seda tagantjärele samas formaadis ka teha, aga võtan siis viimased kaks nädalat trenni mõttes ühe postitusega kokku.

Kõige positiivsemalt üllatavam trenn oli eelmise nädala teisipäevane Sparta jooksugrupi fartlek. Tegime Järve metsas väikesel ringil 1km lõike - viis ringi jooksime koos Raido ja Taaviga ja kuigi mul oli Ahto poolt ette antud pulsi piir (170), tulid lõigud suht tagasi hoides 4:15-4:30 tempoga, mis tõusu ja maastikku arvestades on ülikõva. Kõik lõdvestusjooksud tegin rahulikult 5:40-5:50 tempoga ja ei olnud üldse väga suurt pingutamise tunnet.

Teine suur areng viimase kahe nädala jooksul on olnud see, et taastavatate jooksude tempo on tõusnud kuhugi 5:40 lähedale. Eelmisel kolmapäeval isegi 10 km @5:38, aga 'normaalsetes oludes' pigem 5:40-5:45 vahele. Kui terve suve olen pikalt sörkinud umbes 5:50-5:55 vahele tempoga, siis siin on selgelt uus tase korraga käes.

Kõige raskemad trennid on ikkagi olnud nädalavahetusel. Eelmine nädal tegin sellesama pikkade lõikude (3km + 2km + 3x1km) kombinatsiooni ja seekord jahedama ilmaga sain enam-vähem hakkama. Taastavatel osadel pidin ikkagi kõndima ka (miks üksi need pikad lõigud nii rämedalt rasked on, just psühholoogiliselt), aga suutsin kõik 1km lõigud alla 4:20 tempoga teha, kuigi pulss oli korralikult üleval selle pingutusega. Sinna otsa tuli pühapäeval 20 km rahulikult ja pean ütlema, et see oli raske - keha oli väsinud laupäevasest pingutusest, aga vaim veel enam. Ütlesin pärast Ahtole ka, et 15 km oleks ehk OK olnud, aga lihtsalt ei olnud entusiasmi ja kui tempo on ka väsimuse pealt madalam ja pulss kõrgem kui tavaliselt, siis pole väga midagi mis motiveeriks 20 km kannatama.

Sel nädalal on märksõnaks olnud ilm. Teisipäevase Sparta fartleki saime tehtud väga mudase ja libeda Järve metsa rajal, nii et poripritsmed selja taga kuklani. Neljapäevase harjutuste trenni ajal oli korralik torm - Mailet see muidugi ei morjendanud ja saime erinevate hüpete ja väljaastetega jalad täiesti kangeks. Ei olnud asi ainult minus, sest Triin kurtis samamoodi, et olevat olnud aasta kõige raskem harjutuste trenn. Käisime laupäeva hommikul Pirital ka Sparta maratoonaritele kaasa elamas ja pärast läksin nende puujalgadega tegema pikka jooksu - 25 km, sh. 5km lõpus tempokamalt. Sama jooks mille 2 nädalat tagasi Tartus tegin. Seekord olid ilmaolud nirud - tuulise ja vihmase algusega ei olnud kiita midagi ja esimesed 10 km üsna tagasihoidliku 5:49 tempoga, aga teine 10 km tuli juba 5:36-ga. Viljandi maanteelt Järvevana poole on ikka märksa lihtsam joosta ja tuul ka ei seganud. Viimased 5 km oli juba täitsa hea tunne ja tegin 5:15 tempoga Peetri vahel veel väikese ringi peale - palju kiirem kui Tartus selle jooksu lõpp oli ning tegelikult oli finišis tunne, et oleks võinud täitsa 2-3 kilomeetrit veel joosta. See näitab, et konditsioon on ikka täitsa hea.

Konditsiooni kiidab Garmin ka - VoMax on püsinud 54 peal (taastaval jooksul isegi 55) ja tundub, et vorm on päris hea.

Mahtu olen nüüd korralikult teinud ja selle kahe nädalaga on kogunenud 140 km jooksu. Nüüd tuleb natuke rahulikum puhkenädal ja järgmisel laupäeval jälle vormitest Raplas.

Trenniblogi 23.-30. august

 See jooksunädal on läinud erakordselt hästi. Ei tea kas sellest, et ilmad on natuke mõnusamad (jahedamad ja tuulevaiksed) või sellest, et suvel tehtud trenn hakkab lõpuks oma tulemusi näitama, aga nii kiiret taastumist Ülemiste jooksust ma küll ei oodanud. Esmaspäevane rahulik jooks tähendas 5:30-5:40 tempoga sörki ja pidin kohati isegi 5:30 pealt hoogu juurde panema, et pulss ikka 140 peal püsiks. Kuna strateegiaseminari tõttu seekord teisipäevasesse Sparta trenni ei jõudnud, siis tegin 5x2min + 5x1min fartleki kolmapäeval Peetris ja Assakul iseseisvalt ja nii kerget-kiiret lõigutrenni pole ka vist varem teinud. Kõigi taastavate lõikude tempo oli kusagil 5:40-5:50 vahele ja lõigud kiiremad kui eelmised kaks korda näiteks Tartus sarnast trenni tehes. 

Sellise jooksuvormi pealt tegin Tartus laupäeval 25 km pika jooksu. Mis siis, et 20+ km jooksu pole alates juulikuust teinud. Tekitasin endale sobivalt täpse 8,33 km Anne kanali - Ihaste ringi ja tiksusin seal 20 km väga lõdva sammuga 5:40 tempos (pärast arvutasin, et keskmine pulss vist 146 selle lõigu peale) ja siis veel 5 km @5:28 veidi reipamalt. Jaksasin joosta hoolimata sellest, et neljas trennipäev järjest ja vähemalt pulsi ja väsimuse mõttes olen neist jooksudest alati ära taastunud. Terve selle nädala saldo oli täiesti korralik 70 km ja ei tundunud raske. Nüüd kui pühapäevane puhkepäev ka selja taga, ei ole tunnet, et oleksin mingit väga julma trenni teinud. Garmin näitab ka juba nädal aega VoMaxi-ks 54 ja ütleb, et põhimõtteliselt selle aasta parim vorm on käes.

Mis on kehvasti, on see, et pole seda vormi kusagil realiseerida. Kalendris on nüüd tühjus kuni Raplani ja kui sellel nädalal teised Spartakad supertulemusi paugutasid (kes Kihnus, kes Võrus, kes Kuressaares) siis ikka natuke näris küll. Miks minul ei klapi - ei jooksuvormi ajastamise ega ilmadega. Jääb ainult loota, et sügisestel jooksudel on ka lisaks jahedale ilmale tuulevaiksed olud nagu praegu.

Aga neid sügishooaja jookse hakkab üha vähemaks jääma - see nädal teatas Ööjooks, et nemadki jätavad ürituse ära ja teevad jooksu virtuaalsena (minu laupäevane 25 km andis poolmaratoni tulemuseks 1:58.10 ja see läks ka Ööjooksu protokolli kirja). Loodetavasti Rapla ja Tartu ikkagi toimuvad ja saab selle hooaja tulemused seal ära joosta.

Ülemiste järve jooks 2020

Otsustasin, et muudan natuke selle blogi postituste formaati, räägin rohkem võistlustest ja vähem trennidest. Või siis rohkem sellest kuidas läinud on, mitte ainult numbritest. Numbrid on excelis nagunii ju.

Igatahes - sel nädalal oli Ülemiste järve jooks ja seega kergemad trennid. Seda oli vaja ka, et eelmise nädalavahetuse väsimus (ja eelkõige kehv enesetunne) kuidagi välja saada. Veel teisipäeval tegime Sparta trennis fartlekit nii, et mul oli null energiat. Õnneks olid lõigud seekord suurel ringil ja ülesmäge, nii et raudtee sirge aegu ei pidanud võrdlema, aga Taavist jäin kolmandal ringil juba selgelt maha ja kuigi pulss palju üle 175 ei läinud, oli selline enesetunne, et kohe kukun ümber.

Õnneks oli see kadunud kolmapäeva ja neljapäeva kergeteks jooksudeks. Tegin need Peetris suhteliselt hilja õhtul (vähem päikest ja jahedam) ja sain päris hea tempoga tiksumise tunde normaalse pulsiga kätte. Eriti neljapäeval, kui tegin 5km sörgiringi ja selle sees Peetri kooli staadionil 10x100m rütmijookse. Garmin arvas selle soorituse peale isegi, et VoMax on 54.

Laupäeval oligi siis Ülemiste järve jooks. Ilmaennustus pööras õnneks viimasel hetkel ära, nii et 24 kraadise palavuse ja lauspäikese asemel oli ainult 20 kraadi sooja ja pilves ilm. Väntasin jalgrattaga Maru ehituse kontori juurde ja avastasin rõõmuga, et Marius ja Co olid ikkagi Sparta telgi ka püsit pannud. Spartakaid kogunes jooksule omajagu ja kui olime kerge soojenduse ära teinud, siis stardikoridoris võtsime gruppi Kerta, Alina ja Taaviga. Plaan oli minna alguses 4:50-ga, mitte kiiremini, et mitte Peetri jooksu kannatamist korrata. Tegin kohe hommikul ühe strateegilise vea ja unustasin oma hõõrutud varbad ära plaasterdada - nüüd polnud palju muud teha kui lihtsalt 14 km niimoodi ära joosta. Nike'id ei ole väga head selles osas, aga ehk paremad kui Turbod.

Ülemiste järve ring oli seekord tehtud teistmoodi - algusega väljastpoolt järve ja veepuhastusjaama territooriumit, nii et raja algus oli mulle tuttav kergliiklustee. Neljapäeval nägin kilomeetriposte tähistavaid numbreid, mis olid Peetri juures kergliiklusteele spray-ga lastud ja teadsin, et 5km saab täis kohe Järveküla tõusul.

Start oli kiire, aga sundisime ennast rahulikumalt jooksma hoolimata sellest, et paljud meist juba enne Ülemiste keskuse ristmikku mööda kihutasid. Esimene kilomeeter tuli meil 4:42-ga - veidi kiiremini, aga tunus okei tempo. Tõehetk hakkas saabuma Lennujaama juures, kui hakkasime juba jooksjate rivis ettepoole liikuma ja paljud liiga kiiresti alustanud jäid järjest aeglasemaks. Peetri juurde pöörates tundus vastutuules eriti, et meil on nagu teine rütm sees ja ees olijad väsivad vastutuules kiiresti ära. Meil oli päris hea punt - lisaks Taavile veel üks Puudel ja paar suvalist meest ka, kelle selja taha tuulevarjus hoida. Et me teisi jooksjaid kinni püüdsime ei tulnud küll sellepärast, et me oleks kiirendanud - tempo oli väga ühtlaselt 4:40 peale ja tundus täitsa hea rütmiga jooks. 

5 km sai täis ja kohe tõusul oli esimene joogipunkt - natuke varem kui ma arvasin. Mul on mingi teema joogipunktidega, et ma ei oska juua vist - igatahes ma kaotan seal alati mõned sekundid rohkem kui peaks ja Leerimäe poole pöörates olid Kerta ja Alina juba natuke eespool. Allamäge joostes tundsin kuidas varbad juba tossu sees hõõruvad ja järve äärde jõudes hakkas minu jaoks raske osa - 6-8 km oli veel võrdlemisi vastutuules, kehval kruusateel ja hakkasin grupist maha jääma. Võitlesin iseendaga, et seda tuttavat 4:40-4:45 tempot hoida ja esimest korda jooksuvõistluste ajaloos vist kogesin seda kui raske hetk läks üle, see juhtus kusagil 8 km paiku kui vastutuul kadus ning tee läks vist natuke allamäge ka - tundus et sain pulsi ja rütmi jälle tagasi, teekate oli ka paremaks läinud (vähem auke) ja võtsin selle pundi sappa. Jälle oli hea grupp, kuskil 7-8 jooksjat, Kerta kõige ees tempot tegemas. Nii panime veel 2-3 kilomeetrit ja tundus, et osadel on raskem kui minul - Alina jäi must maha, mõned mehed ka. 10 km sai eneselegi ootamatult täis 46:53-ga. What the hell. Mismoodi ei saa siis 10km siledal asfaldil alla 46 minuti joostud??!

10,5 km peal oli Sparta joogipunkt, kus Ahto, Urmo ja Annely ergutasid ja siis hakkas krossi osa. Nüüd jõudis minu jaoks jooks vaimselt kohale - ei jaksanud üles- ja allamäge nendel küngastel pingutada. Tempo kukkus, varbad hõõrusid. Paar raskemat küngast isegi jalutasin tipuosa üles. Teadsin, et kaotan aega, aga mitte liiga palju. Alina ja Taavi läksid mööda ja kui lõpuks viimane kilomeeter algas, oli sellest jooksust juba kopp ees. Viimane km oli suhteliselt kangutamine, alles finišisirgel tegin asfaldil mõned kiiremad sammud.

Lõpuaeg 1:07.24 - distants isegi veidi üle 14 km. Lõpus kaotasin aega ja olin enda peale isegi natuke pahane, et ei pingutanud seda viimast 2,5 kilomeetrit korralikult lõpuni. Vabanduseks ainult nii palju, et tossude hõõrumine ei ole mingi hea motivaator, mis sunniks maksimumi välja pigistama. Kertast jäin lõpuks maha umbes 1,5 minutiga. 

Selles mõttes oli hea jooks, et tempovalik läks täkkesse ja kolmveerand jooksu tegin täpselt enda võimete järgi väga ühtlase tempoga. Esimesed 10km tulid kõik 4:39-4:43 vahele kilomeetri aegadga. Nii täpset jooksu ei suuda tavaliselt isegi trennis teha. Pärast seda kui metsa all palju kohti ära andsin, oli lõpuprotokollis kohaks 181 - täpselt sama mis Pühajärvel.

• Distants 14,04 km
• Aeg 1:07.24
• Koht 181
• Keskmine tempo 4:48/km
• Keskmine pulss 175 (max 187) - umbes selline nagu sellel distantsil olema peab
• Garmin Index 5.0
• VoMax 53 - isegi hea, tavaliselt kukub võistlustel kolinaga

Korra suutsin ennast sel nädalal veel üllatada ja see oli pühapäeval, kui pidin tegema taastava 30 minutit sörki. Jooksin väga kergelt ja kiirelt oma 5 km ringi, nii et mingit jälge ei olnud eilsest võistlusest. Tempo 5:44/km ja pulss 138. Superkompensatsioon? Võib-olla. Igatahes kontrast Peetri jooksuga oli ilmne.

Kuna võistluste nädal, siis kilomeetreid tuli koos Ülemiste jooksuga kõigest 38 km. Järgmised nädalad ehk on selles osas jälle pisut tummisemad.

Trenninädal 10.-16. august

Üle kahe nädala üks võistluste vaba nädal ja treeningplaan keeras kohe mahule. Alustasin muidugi puhkepäevaga Pärnus ja see vaba esmaspäev kulus väga ära. Pärast pühapäevast taastavat jooksu, kus ma täiesti sodi enesetundega lõpuni koperdasin, ei olnud mingit jooksutuju ka.

Teisipäeval käisime hommikul alpakafarmist läbi ja pärastlõunaks olime tagasi Pangodis. Minul oli treeningplaanis jälle 8x2min lõigutrenn ja läksin seda tegema Tartusse. Parkisin ennast Kalda tee Myfitnessisse ja sain proovitenni klausliga kõigest 3€ eest seal trenni teha. Lõigud tegin jälle Anne kanali ümber. Seekord oli natuke tuulisem kui eelmisel teisipäeval, aga ilm oli sellest hoolimata päris hea ja lõigud tulid kiirelt ja taastumine kergelt. Kõik taastavad osad jooksin reipalt alla 6:00 tempoga ja lõigud tulid pigem 4:10 kui 4:20 kanti. Viimase paugutasin jälle 3:59-ga. Pärast jooksu tegin Myfitnessis korraliku venituse ja natuke harjutusi puusale ka, mida Raiko saatis.

• Distants 12.44 km
• Keskmine tempo 5:20/km
• Lõigud 8x2min üle 3min 4:10-4:20/km tempoga
• Keskmine pulss 157 (max 187)
• Garmin Index 3.8
• LTHR: 4:40 @175
• VoMax 51

Kolmapäeval tegin sealsamas 10 km rahulikku sörki. Seekord küsis Myfitness juba 13€, aga ühe korra jaoks on see OK. Tegin väga rahuliku tempoga ja pulsiga 10 km ümber Anne kanali ja Ihaste ringil tiirutades. Lõpuks ei olnudki tempo enam väga rahulik, aga pulss püsis ilusti normis. Ilm oli ka tuulevaikne ja jahe, nii et väga suurepärased olud. Andis jälle enesekindlust tagasi, et kogu jooksuvorm ei olegi kadunud.

• Distants 10,00 km
• Keskmine tempo 5:50/km
• Keskmine pulss 139
• Garmin Index 2.1
• VoMax 53

Neljapäeval sõitsin Tallinnasse tagasi ja jõudsin kella 17.30-sse Sparta jooksuharjutuste trenni. Tegime Triinu ja Annikaga üsna krapsakas tempos kaks suurt ringi sooja ja siis Maile juhendamisel korraliku trenni. Korralik tähendab seda, et harjutused + hüpped ka. Pöiahüppeid õnneks palju ei olnud, aga sammhüppeid ja muid ikka korralikult. Seda oli ka distantsist näha.

• Distants 9,84 km
• Keskmine pulss 141 (max 167)
• Garmin Index 2.7
• VoMax 52

Reedel oli selle nädala kõige raskem trenn - pikad lõigud. Pikad lõigud tähendasid seda, et pidin kõigepealt tegema 3km @4:30 tempost, siis 3 minutilise pausi järel 2km sama kiiresti ja seejärel 3x1km 4:20 tempoga. Kokku 8 km võistlustempos - ei ole väga palju erinev koormus kui Peetri jooksul.

Õige oleks olnud seda jooksu teha muidugi enne lõunat, kui ilm oli pilves ja natuke jahedam, aga mina muidugi munesin pärastlõunani ja sain kõige raskemat jooksu teha päikese käes ja 22-23 soojakraadiga. Mõnus.

Otsustasin mitte nii väga pulsile keskenduda, vaid lihtsalt tempot hoida. Soojendussörgil ei olnud eriliselt head enesetunnet, aga esimesed kolm kilomeetrit kiirendust läks siiski päris hästi - esimese kilomeetri täpselt 4:30-ga ja Kindluse teele pöörates suutsin isegi tempot tõsta, nii et lõigu keskmine tuli äkki 4:28 või midagi nii. Teine lõik läks juba Assaku suunas ülesmäge ja teine kilomeeter läks oi-kui raskelt. Pöörded võtsid ka hoogu maha ja tempot oli raske hoida. Selge, et 4:30 oli väljakutse iseenesest ja 4:20 joosta tähendanuks mingit üsna soodsat maastikku, aga seda polnud kusagilt võtta.  Parem reielihas oli ka tagant kange, sest tegin Tartus Myfitnessis sangpommiga kükki ja see tõmbas lihased kinni, nii et kartsin endale liiga ka teha. Viadukti juurest startides sain esimesele kiirele lõigule minnes küll hoo sisse, aga siis vastutuules ja ülesmäge viljakuivati juurest tähendas, et hea et lõpuks selle lõigu 4:28-ga sain. Sama järgmisega (Järveküla bussipeatusest üles). Nende lõikude järel tegin taastaval osal juba kõnnipausi vahele, sest pulss oli üle 180. Viimaseks kiirenduseks olin juba korralikult kapsas - kiirust ei olnud ja pidin kangutama, et alla 4:40 saaks - viimane oligi 4:38. Kõik, minu võimete lagi. Lõdvestusjooksu pulss oli üle 160 ja kui kodu juurde jõudsin, siis istusin lihtsalt enne venitamist kaks minutit õues pingi peal. Lihtsalt nii kapsas. 

• Distants 14,58 km
• Keskmine tempo 5:21/km
• Keskmine pulss 161 (max 187) - tavaliselt üle 160 lõigutrenni pulss ikka ei ole
• Lõigud: 3km @4:28, 2km @4:28, 3x1km 4:28-4:28-4:38
• Garmin Index 3.9
• LTHR 4:44 @176
• VoMax 52

Laupäeval oli kavas taastav jooks - kerge 6 km. Ilm oli natuke liiga soe ja keha ootuspäraselt reedest väsinud, nii et sörgi kohta tuli pulss natuke liiga kõrge, aga muidu ootuspärane jooks. Tegin oma tavalise ringi Veski juurest ja Järvekülast kaarega läbi.

• Distants 6,00 km
• Keskmine tempo 5:52/km
• Keskmine pulss 143
• Garmin Index 2.4
• VoMax 53

Pühapäeval oli kavas (pool)pikk jooks - 18 km. Selle nädala kõige kuumem päev. Ootasin meelega õhtuni, et jooksma minna, aga terve päev oli selline uimane ja unine olek. Proovisin isegi pärastlõunal väikese uinaku teha, aga und ei tulnud ja pärast kella 17 läksin õue ja jooksma, et teha juba tuttav ring Jürile ja tagasi.

Esimesel kilomeetril sai selgeks, et ilm on palav. Selline pilvealune päike, aga hittis täiega ja õhk oli paks ja lämbe. Alustasin rahulikult ja teadvustasin endale, et eelmiste päevade trennid on jalgades, aga selliseks jooksuks küll valmis ei olnud. Juba neljandal kilomeetril oli raske ja viaduktini jõudes tahtsin pooleli jätta. Assaku lasteaia juures tegin juba kõnnipause sisse, et pulssi normaalsemaks saada, mis kippus üle 160 minema. Kuidagi tahtejõuga venitasin ennast Jürini ja pöörasin otsa ümber, et siis vastutuult tagasi joosta. Sitaks palav, higi voolas, kurk kuivas ja kõhus keeras. Veel kõnnipause. Lõpuks panin uuesti viljakuivati juurde jõudes kella kinni ja põhimõtteliselt jalutasin sealt koju. Lihtsalt nii sitt päev oli.

Ei teagi täpselt, milles asi - kas palav ilm, väsimus või midagi muud, aga lihtsalt täiega nulli tunne. Võimalik, et selle raske reedega tõmbasin ennast ikkagi piirini ja keha ei taastunud pikaks jooksuks piisavalt ära. Selge on see ka, et nendest trennidest on ka vaim lihtsalt väsinud ja kui raske hakkab, siis ei jõua iga päev täiega pingutada. Seekord siis selline poolik jooks.

Enesetunne oli muidugi äärmiselt kehv pärast sellist ebaõnnestumist, aga tuletasin endale meelde, et eelmisel aastal juhtus sellist ärakukkumist isegi paar korda. Et nüüd põhimõtteliselt esimest korda järele andsin, tähendab ikkagi, et olen tugevamaks saanud. Vaja lihtsalt natuke rohkem puhata ja pingutada need trennid täiega, mis kavas.

Allolev statistika pole päris relevantne, aga see on see mis Garminisse jäi.

• Distants 12,78 km
• Keskmine tempo 5:50/km
• Keskmine pulss 150
• Garmin Index 3.0
• VoMax 53

Pärast pühapäevast äpardumist tuli siiski nädala kokkuvõtteks 66 km jooksu, mida pole üldse vähe. Positiivsena võtan siit nädalast kaasa, et puus ei ole üldse valu teinud ja olen saanud sellise suure mahu juures valuvabalt terve nädala treenida, mis on great success.

Negatiivsena uudis sellest, et oktoobrikuine Paide-Türi rahvajooks jääb ära. Mitte et mul oleks olnud sinna plaanis minna, aga see seab kahtluse alla ka selle, kas Tartu jooksumaraton samal ajal ikka toimub või mitte ning võimalik, et õige ongi panustada ka sügisel 10 km ja 21,1 km distantsidele.

Peetri Jooks 2020

 Et Peetri jooksu postitust õigesti alustada, tuleks seda teha eelmisest õhtust kui ma avastasin, et mu nime ei olegi registreerunute nimekirjas. Teadsin täiesti kindlalt, et registreerisin ennast juuni lõpus ennast jooksule ja leidsin postkastist isegi registreerimistasu arve, aga ilmselt oli siis ülekandega mingi mure sest pangakonto väljavõttelt seda ei leidnud ja ei mäleta ka kindlalt, kuidas see tasumise protseduur välja nägi.

Igatahes selle jama pärast seisin kell 12 lõõskava päikese käes Peetri kooli juures ja proovisin registreerimist ära teha - vihates üle kõige saamatuid vabatahtlikke, kes uimerdasid kohale 10 minutit hiljem, ei saanud oma arvuteid ja internetiühendusi tööle ja üleüldse mitte muffigi aru saades, mida nad tegema peavad. Õnneks sain rinnanumbri kätte ja sealt tulema ja võisin rahulikult õhtuks valmistuma hakata.

Kell 17 kogunesime kooli juures juba spartakatega - tegime mõned ringid soojendusjooksu, natuke võimlemist ja harjutusi ning oligi valmis. Mida sooja ilmaga nii väga ikka sooja teha - õues oli 24 kraadi, aga kell 18 stardi ajaks olid varjud juba pikad ja vähemalt osaliselt sai selle ringi juba vilus joosta. Kerge tuuleõhk oli ka, nii et ei olnud nii paks õhk kui näiteks Võsul joostes oli.

Läksime 10 minutit enne starti koridori - üsna ette - ja võtsime Kertaga paari, et koos 45 minuti piiri rünnata. Suures saginas pärast pauku panime päris kiiresti ülesmäge Veski suunas ajama. Esimene ohu märk oli see kui Kertu ja Annika meid alles natuke enne Veskit kätte said. Teine ohu märk oli seal lagedal põllu peal kui Garmin näitas esimese kilomeetri ajaks 4:19, kuigi ma olin enda meelest juba 300-400m "aeglustanud". Selgelt liiga kiire algus - korraks hakkas isegi pistma, aga selle sain enam-vähem ära manageeritud. Kolmandal kilomeetril oli mul juba täielik jooksmine ja Kertal tundus olevat veel päris kerge - igatahes keksles ta üsna muretul sammul ja jooksis pisut eest ära. Esimese ringi lõpus hakkas minu tempo juba langema ja kukkus 4:40 peale. Enne ringi lõppu nägin Peetrit katkestamas - ka tema jaoks vist liiga kiire algus - ja ringi lõpus näitas finišikoridori kell 22:40. See tähendab, et ainult 10 sekundit eesmärgist maas ja kui nüüd ainult suudaks 4:40 tempot hoida, oleks päris hea.

Ei suutnud - 4:40-4:45 tempo oli teisel ringil minu lagi. Pulss oli juba teise ringi alguses üle 180 ja kui Veski juurde jõudsin, siis seal lageda peal nägin juba numbreid 190. Tundus täiesti pöörane, aga ei olnud sellist suremise ja kohe ümber kukkumise tunnet. Lasin natuke järele, aga umbes sellise 185-190 pulsiga tulingi teise ringi lõpuni. Tempos see väga palju juurde ei andnud, sest kahe joogipunktiga kaotasin aega. Joomata nii kuuma ilmaga aga ei saanud ka jätta. Kerta hakkas tasapisi sealt lageda pealt mulle lähemale tulema, aga joogipunktidega lasin ta jälle eest minema. Lõpuks oli meie vahe alla 100 meetri (kümmekond sekundit). Viimasel paaril kilomeetril enam midagi olulist juurde panna ei olnud - viimane kilomeeter tuli 4:29, aga see oli ka kõik. Lõpuaeg protokolli 46:20 - mõned sekundid kiirem kui eelmisel aastal, aga mitte päris see, mida lootsin.

Kuum ilm ei sobi mulle jooksmiseks, aga tunnen, et seekord tulemust ainult ilma peale ka panna ei saa. Ütleks nii, et 40 sekundit jäi ilma taha, 40 sekundit kaotasin rumala taktika ja liiga kiire algusega ning 10 sekundit jäi joogipunkti. Selge on see, et ma pean oma rekordeid negatiivse splitiga jooksma ja 45 minuti eesmärgil tähendab see kahte esimest kilomeetrit kõige kiiremini 4:35 tempos. Juurde panna ma jõuan, kui enne olen mõistlikult jooksnud, seda näitasin juba Pühajärvel. Kuidas muidu aru saada, et Pühajärve mägise jooksu ja Peetri sileda maa keskmine tempo praktiliselt sama. Ehk saab sügisel ikkagi Raplas veel vigade paranduse teha.

• Distants 10,00 km
• Aeg 46:20
• Keskmine tempo 4:38/km
• Keskmine pulss 182 (max 197)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 51

Trenninädal 3.-9. august

Järjekordne võistlusnädal - seekord nädala tippsündmuseks laupäevane Peetri jooks. Tegelikult peaks selle nädala kirjeldust alustama pühapäeva õhtust. Läksime Heleri ja Helenaga päevaks Pärnusse - jalutasime seal ringi ja käisime Supelsakstes söömas, aga õhtul majutuskohas lõin oma põlve kuidagi väga ootamatult ja kõvasti vastu ust ära, nii et sain isegi põlve pealt siniseks ja valusaks. Selle matsu ulatus jõudis kohale esmaspäeval kui põlv oli päris valus, nii et käia oli kange ja kükki (nt. jalanõusid jalga panna) oli päris valus. Ahto saatis küll uue treeningplaani kus esmaspäeva peal 10 km rahulikku jooksu, aga see tuli põlve tõttu skippida. Õnneks tundus tegu olevat lihtsa põrutusega, mis vajas paar päeva lihtsalt taastumist.

Teisipäeval olime Tartus - tegime Heleriga väikese spa-retreat'i ja päevakavas oli minu trenni jaoks ka tunnike ette nähtud, nii et proovisin kuidas põlv joosta kannatab ja tegin kiire fartleki ümber Anne kanali. Plaanis oli 8x2min üle 3min @4:10-4:20 tempoga. Mitte eriti maksimaalne pingutus ja tegelikult päris paras - 3 minutit on lühikeste lõikude puhul üsna pikk ja mugav taastumisaeg. Jooksin neli ringi ümber Anne kanali. Tuult ei olnud ka eriti ja nii tulid lõigud üsna võrdsed - esimesed neli umbes täpselt 4:15-ga ja järgmised juba kiiremini. Kuuenda ja seitsmenda jooksin juba alla 4:10 ja viimase 3:58-ga. Alla 4:10 tempos sain juba pulsi 180 peale ka, aga 4:15 tundus olevat täielik mugavustsoon - pulss kuni 175 ja taastumisel ilusti alla 150. Kõik taastavad lõigud tegin alla 6:00 tempoga.

• Distants 12,40 km
• Lõigud 8x2min 3:58-4:16/km tempoga
• Keskmine pulss 157 (max 187)
• Garmin Index 3.7
• VoMax 52

Teisipäeva õhtu läks küllaltki veiniseks ja kui kolmapäeval oli vaja teha 8 km taastavat jooksu, siis see muidugi kõige kergemalt ei tulnud. Tegin enne check-outi hommikul selle Tartus ära - jälle Anne kanalini, kolm ringi ümber kanali ja tagasi. Pulss oli üle ootuste kõrge - ei tea kas eelmisest õhtust või sellepärast, et lihtsalt kaks trenni üksteise otsas. Vasak puus tegi juba murettekitavalt valu, aga tegin jooksu ikkagi lõpuni teadmisega, et homme on puhkepäev ja enne Peetri jooksu jõuab taastuda. Tempo tuli tavaline taastava jooksu tempo 5:50-6:00 vahele, aga pulss selgelt liiga kõrge. Ei jäänud selle jooksuga rahule, aga mis teha.

• Distants 8,00 km
• Keskmine tempo 5:55/km
• Keskmine pulss 145 - liiga kõrge
• Garmin Index 2.7
• VoMax 52

Neljapäeval oli puhkepäev ja reedel (hommiku poole) tegin 30 minutit soojendusjooksu. Valisin Peetri jooksu 5km ringi kodu juurest ja läksin üsna varakult hommikul ringile. Ilmaennustus lubas nädalavahetuseks kuuma ilma, aga reede hommik oli tuulevaikne ja pilves, 20 kraadi sooja ei morjendanud eriti. Mis morjendas, oli valutav puus ja kahtlus, kuidas homne sellest sõltub.

• Distants 5,13 km
• Keskmine tempo 5:52/km
• Keskmine pulss 141
• Garmin Index 2.2
• VoMax 53

Reede õhtuks sain Raiko juurde ka füsioteraapiasse aja - diagnoosis mu puusavalu põhjuseks tuharalihase kinnituse pinge puusa juurest, mudis selle tunniga lahti ja sain lisaks kamaluga harjutusi kaasa. Selle taustal ostsin laupäeval enne jooksu juba Prismast endale võimlemislindi ja tennisepalli, millega seda lihast õige koha pealt masseerida.

Peetri jooks läks laupäeval mitte eriti kohutavalt, aga mitte ka päris nii nagu plaanitud. Sellest eraldi postituses. Vähemalt ei valutanud puus ja selle taha ei jäänud laupäeval midagi.

Pühapäeval pidin võtma suuna Pärnusse, aga enne seda veel tegema taastava 8 km. Kaheksa kilomeetrit iseenesest on üle keskmise pikk taastava jooksu kohta, aga seda enam, et võistlus oli alles õhtul ja juba hommikul kell 11 olin uuesti rajal. Ilm oli oluliselt kuumem ja päike paistis lagipähe - kui laupäeval oli veel üsna okei õhtusel ajal joosta, siis pühapäeval oli ikkagi Võsu vol. 2. Olin valmis selleks, et pärast laupäevast pingutust ei jaksa tavalises tempos joosta ja ütlesin endale isegi, et väga okei on 6:15 minna. Esimene kilomeeter oligi 6:12, aga kusagil Arutechi juures oli juba väga raske olla. Järveküla kooli juures oli juba päris raske ja Kindluse tee kvartalis tegin juba paar kõnnipausi sisse, et üle 150 tõusvat pulssi kuidagi alla saada. Lõpuks koperdasin kuidagi selle ringi koduni välja, aga üliraske jooks - vist üldse kõige raskem sel aastal.

• Distants 7,43 km
• Keskmine tempo 6:04/km
• Keskmine pulss 150 (max 170) - no kidding
• Garmin Index 3.1
• VoMax 51 - hea, et niigi kõrge hinne selle punnitamise peale

Järjekordse võistluste nädalaga sain kilomeetreid kokku ainult 43 km.

91. Suurjooks Ümber Viljandi Järve

1. august, mitte 1. mai. Väga imelik aeg Viljandi järve jooksu teha. Suvise jooksu osas esimene hirm on muidugi ilm, aga midagi koledat laupäeval ei paistnud - 17 kraadi sooja ja üsna vilu ja pilves, mis kokkuvõttes on üsna suurepärane jooksuilm.

Kell 12.00 stardiaeg eeldas hommikul varakult ärkamist. Pöörasin Honda nina Viljandi poole juba enne kella 9.00. Tegin Imavere Alexelas peatuse ja varustasin ennast jooksueelsete Snickersitega ja veidi pärast 10.15 olingi juba Viljandis. Nagu igal pool on ka seal pool linna üles kaevatud ja teeremont käis täie hooga. Püüdsin ennast kuhugi vanalinna parkida, aga juhuslikult sattusin juba Tartu maantee suunas linnast välja sõitma. Üsna umbropsu paremale järve poole keerates aga sattusin täpselt õigesse kohta - G4S vormis parkimiskorraldajad ootasid väikese tänava otsas ja sealsamas oligi jooksjate järve äärne parkla. Sain kiirelt kätte stardimaterjalid ja nägin juba ka paari Spartakat. Kui stardini oli veel 40min aega jäänud, siis tegime Raunoga veidi soojendusjooksu ja Urmo/Joeliga soojendusvõimlemist ja harjutusi.

Stardikoridoris olin täpselt 15 min enne starti. Õnneks oli stardinumber selline, et sain esimesse (0-500) numbriga gruppi. Sel aastal toimus üldse jooks kahe stardina ja mõlemas satsis pisut üle 1000 jooksja. Osalt sellepärast, aga ka hea stardikoha tõttu sain pärast pauku staadionilt väga mõnusalt minema. Esimene kilomeeter oli üsna kiire, aga pundis oli hea joosta ja endal ei olnud ka üldse väga raske, kuigi see asfaltee viib staadionilt eemale väikese tõusuga. Esimene kilomeeter sai läbi 4:33 ja mõtlesin ehmatusega, kas tõesti liiga kiire - plaan oli ju rahulikult alla 5:00 tempo teha. Huntaugu tõusu ründasin igatahes päris hoogsalt ja selle tõusuga teine kilomeeter sai täis 5:05-ga. Vau. Poolteist minutit puhast võitu juba eelmise aastaga võrreldes. Kusagil seal majade vahel mööda muru joostes taastasin pulssi ja põõsast mööda joostes sain korralikult mingi oksaga vastu nägu. Raske hetk sai mööda (kolmas kilomeeter 4:50) ja kui maanteele jõudsin, oli juba päris okei olla - neljas kilomeeter jälle 4:33 ja pulss käis vahepeal ikkagi kusagil 160-ndates jälle. Tšill. Kui terviserajale oli vaja pöörata, siis enne Orika silda meenus kui täis oli see tee jooksjaid eelmisel aastal. Seekord oli üsna normaalselt ruumi ja sai endale teed valida ning jalgade ette vaadata ka.

Soost jälle ei lõiganud (viga). Kiiremad lõikasid. Läksin mööda teed, nagu eelmisel aastal ja põllu peale jõudes sain aru, et alla 5:00 tempot on siin ikka raske hoida. Viisakas talumees oli vilja kombainilaiuselt ära lõiganud ja jooksjatele tee ette teinud, aga maha jäänud kõrred olid märjad ja libedad ja vähemalt alguses läks see osa nagu vati sees - tempo kohati kusagil 5:30 kanti ja nähes, et kilomeetri ajad on seal 5:00-5:10 vahel oli pigem kergendus. Kõige raskem oli seitsmes kilomeeter (5:23). Sellest ei mäleta isegi väga palju, jõhker põllu peal müttamine ainult. Isegi tuul oli kergelt vastu. Siis tuli jälle kruusatee, korraks isegi asfalt (jubedalt tahtsin sealt põllu pealt lihtsalt ära saada) ja joogipunkt. Seekord ainus. Sain korralikult juua ja kohe parema tempoga edasi, kuni tuli jälle põllu peale keerata - üheksandal kilomeetril kurikuulsa kraavi ületamine ja siis lõpuks allapoole laskumine. 

Ergutajaid oli raja ääres palju ja tundus, et osad kes esialgu seal maantee ääres Orika silla juures olid kaasa elanud, olid nüüd autoga sõitnud teisele poole järve ja seal jälle tuttavatele kaasa hüüdma. Ikka läheb-läheb oli põhiline.

Aga raskelt läks. Jalad olid sellest põllu peal müttamisest pehmed ja kui laskumine läbi sai, siis väga palju juurde panna ei olnud. Viimasel kilomeetril panin ühest MTA SK särgist veel mööda. Tundus nagu lõpuspurdi aeg tulevat, aga ei olnud energiat, et sellist pikka kiirendust teha nagu Pühajärvel. Pigem olin rahul sellise 4:50 tempoga seal lõpus. Staadionile jõudes siiski tegin sellise 150m spurdi ja püüdsin paar eesjooksjat kinni. Silmanurgast nägin, et lõpuaeg 57 midagi. Päris hea - tempo ja vaheaegade järgi pakkusin, et tulen kuhugi 59 minuti lähedale. Lõpuks oli ametlik protokolli aeg 57:41, netoaeg sellest veel 7 sekundit parem. Eelmise aasta jooksust olin jälle üle 3 minuti kiiremini ringi peale teinud - üsna Pühajärvega sarnane edasiminek.

Hiljem rahulikult Garmini andmeid analüüsides selgus ka, miks nii raske oli - ilmselt alustasin ikkagi pisut liiga kiiresti. Võitsin küll esimese nelja kilomeetriga päris palju aega, aga jooksu teise poole jooksin pidevalt 180-185 pulsitsoonis, nii et oli korralik pingutus hoolimata sellest, et mõtlesin minna kindla peale ja rahulikult 59 minutit tegema. Kokkuvõttes jäin jooksu, vormi ja tulemusega üsna rahule. Enesekindlust andis see ka, et esimesel kolmandikul oli asfaldil ~4:30 tempos üsna mugav joosta.

• Distants 11,7 km
• Aeg 57:41 (netoaeg 57:34)
• Keskmine tempo 4:55/km
• Keskmine pulss 178 (max 195)
• Garmin Index 5.0 - nii juhtub kui üle 5 km punases tsoonis joosta
• VoMax 52 - tavapärane drop võistlustempo juures

Trenninädal 27. juuli - 2. august

Jälle võistluste nädal ja päris hea vahelduseks, kui saab kergemalt ja lühemalt teha. Eriti kergelt ja lühidalt sai esmaspäeval (puhkepäev). Teen ikka järjekindlalt oma 10 000 sammu esmaspäeviti täis ja proovisin meelega kõiksugu asjatoimetused sellele päevale tõsta. Muuhulgas käisin lõuna ajal korra Ülemistes ja sain endale Sportlandist uued jooksutossud.

Zoom Fly 3- nendega saab vähemalt mõned kiired asfaldivõistlused sellel suvel-sügisel teha.

Teisipäeval oli tavaline Sparta fartleki päev. Ootasime Järve jõulinnakus pundi kogunemist kui korraga oli ragin ja terve valgustipostide rivi kõikus tugevalt - Godzilla-like moment põhimõtteliselt, aga süüdlaseks kuivanud puu, mis täiesti tuulevaiksel päeval otsustas ümber kukkuda ja otse elektriliini peale. Nii ta seal tee kohal siis rippus - kaabel õnneks oli piisavalt tugev ja katki ei läinud, aga kolm ringi saime selle puu alt lõike joosta.

Lõike jooksime Ahto juhendamisel seekord täiesti teistmoodi - suurel ringil, nii et tunnelist tõusu lõpuni, siis Viljandi maantee poolt teise tõusu lõpuni, väikesel ringil lühike raudtee sirge allamäge ja lõpuks kaks postivahet jõulinnaku juures. Nii saime teha kolm täisringi + esimesel soojendusringil jooksime ainult raudtee sirge.

Väga teistmoodi jooks ja rasketes oludes, sest esiteks oli rada suhteliselt märg, pehme ja mudane pärast päevast vihmasadu. Tuult ei olnud ja see vihmajärgne niiskus metsas tegi hingamise raskeks. Väga raske oli kiiret tempot hoida ja pulssi üles saada. Tõusude lõigud tegin tunde järgi, aga raudtee sirge tahtsin ikkagi pingutada. Seda oli suht keeruline teha, sest peaaegu terve trenni jooksin üksinda - viimasel ringil pudenes küll Kerta ees jooksvast grupist minu kõrvale, aga tema oli selleks ajaks vist juba liiga väsinud, et minuga lõike kiiresti joosta.

Tundus, et Garmin ka tekitas segadust juurde, sest sirge peal näitas tempot aeglasemat kui tegelikult lõigu ajast järeldada võis. Raudtee sirged (kokku neli) tulid 2:16-2:18-2:14-2:14 ehk siis umbes 3:52-4:00 tempoga, mis on üsna okei. Kogu distants tuli üle 10 km, mis on üllatavalt palju (tavaliselt jõuame tehtud 1-1,5 km rohkem).

Pärast jooksu saalis tehtud ÜKE tundus tavapärasest kergem, vähemalt plangu osa jaksasin pisut paremini teha kui tavaliselt.

• Distants 10,56 km
• Keskmine tempo 5:22/km
• Keskmine pulss 154 (max 184) - madalam kui tavaliselt
• Lõigud (4x600m raudtee sirge): 2:16-2:18-2:14-2:14 (3:52-4:00/km)
• Garmin Index 3.3
• VoMax 53
• LTHR: 4:37 @175 - pulssi ei saanud üles, aga nende tõusude juures on 4:37 päris hea kiirus

Kolmapäeval oli plaanis tavapärane 10 km rahulikult. Otsustasin teha rajaluuret ja mõõta ära Peetri jooksu 10 km ringi (ehk siis 2x5 km ringid). Alustasin kodu juurest, sellepärast kilomeetrid väga ei klappinud. Rahuliku esimese kilomeetri järel läks tempo päris kiireks. Tuul puhus läänest ja kohe oli aru saada, et see 5 km ring on ikka kiire rada - tuult sai põhimõtteliselt ainult korraks Veski juures lageda peal, aga 500m hiljem olin juba Ülemiste metsa vahel. Juba esimese ringi teises pooles olid kilomeetri ajad 5:45 peal ja teisel ringil sellepärast pulss võib-olla natuke kõrge (aga ei saanud enam hoogu pidama ka). Väga kiire jooks ja üldiselt hea vormi tunnuseks andis Garmin ja VoMaxi hindeks 54.

• Distants 10,14 km
• Keskmine tempo 5:47/km
• Keskmine pulss 141
• Garmin Index 2.2
• VoMax 54

Neljapäevases Sparta trennis tegime jälle esimeses grupis harjutusi. Seekord võttis esimese grupi Maile enda hoole alla. Tundusin olevat selles pundis praktiliselt ainus, kes Viljandisse plaanis minna, nii et hüpete osa tegin enda tunde järgi kergemalt, aga kogu distants tuli sellest hoolimata päris korralik.

• Distants 8,60 km
• Keskmine pulss 139 (max 166)
• Garmin Index 2.4
• VoMax 54

Reedel oli puhkepäev ja ei teinud midagi. Käisin ainult Mõigu kanali ääres ja jalutasin oma 10 000 sammu täis. Laupäevasest Viljandi järve jooksust teen eraldi postituse.

Pühapäeval tegin pärast Viljandit taastava lühikese jooksu - 6 km Peetris ja Järvekülas. Otsustasin oma uued papud sisse joosta ja läksin lõuna paiku tiirule. Esimene kilomeeter tuli päris erksas tempos, aga siis jõudis eelmise päeva võistlus kohale ja pulss läks kõrgemaks kui tavaliselt. Õnneks ei olnud väga palju vaja pingutada. Puus tegi ka natuke häda, aga polnud viga.

• Distants 6,00 km
• Keskmine tempo 5:51/km
• Keskmine pulss 144
• Garmin Index 2.6
• VoMax 52

Võistluse nädala kohta tuli kokku täitsa korralik 47 km.

Trenninädal 20.-26. juuli

Esmaspäeval oli puhkepäev pärast Võsu jooksu. Kuna pooliku kontoripäevaga väga palju samme ei kogunenud, pidin õhtul jalutustiirule minema ja vihma tõttu nihkus see pigem hilisemaks. Umbes 5000 sammu tuli kokku Mõigu vahel jalutades (tavapärasest Peetri-Järveküla ringist on natuke kopp ees juba).

Teisipäeval oli jälle trennipäev - Sparta fartlek ja ÜKE. Jõulinnakus said nädalavahetusel võistlejad Ahtolt ja Toomaselt korralduse rahulikumalt teha ja lühemaid lõike. Tegimegi siis nii, et ühe väikese ringi soojendust ja kaks ringi 7+10 postivahet süsteemis, kolmanda ringi 3+5. Kogunes selline päris tore punt - Eveliis, Kerta, Urmo, Urmas, Annely, kellega koos neid tegime ja kes kogu aeg meelde tuletasid, et kihutada ei tohi. Esimesed kaks ringi see isegi õnnestus ja tegin päris mugavaid kiirendusi pulsiga kuni 170-175. See postivahede lugemine on ikka õudne tähelepanu nõudev tegevus seal metsa vahel. Õnneks Eveliis ja Annely võtsid suurema osa sellest raamatupidamiskohustusest enda peale.

Kolmanda ringi läksime Eveliisiga juba kiiremalt teistel eest ära ja kui ringi lõpus Kaska vastu sörkis, siis temaga kohe pidi ühe max. kolme postivahelise lõigu tegema (100m 15.4 sek, ütles Garmin). 

Et ringe oli vähe ja need läksid kiiresti, saime Toomase juhendamisel jõulinnaku juures veel 4+3 erinevat kiirendust teha. Enesetunde järgi oli trenni esimene pool väga rahulik, aga teine juba selline täitsa keskmine pingutus.

ÜKE grupid jaotusid jälle kaheks ja meie läksime Ahtoga saali. Sel nädalal oli keegi ventilatsiooni kinni keeranud, nii et saalis oli täielik saun. Higi voolas juba kergemate harjutuste ajal ja kui lõpuplanku tegema hakkasime, siis ei leidunud põrandal ka enam kuiva kohta, kuhu küünarnukke toetada nii, et need ära ei libiseks. Ahto ÜKE on ikkagi kokkuvõttes asjalikum kui Toomase oma - Toomas seal metsa all eriti veel teeb kergemalt ja saab natuke rohkem viilida.

• Distants 8,67 km
• Lõigud: kaks ringi umbes 200m ja siis 100m - esialgu 4:00 kanti tempoga, aga pärast pigem ikka 3:30.
• Keskmine pulss 155 (max 185)
• Garmin Index 3.1 - ei olnud nii intensiivne kui tavaliselt
• Laktaadilävi: 4:44 @177 - ilmselt Garmin näitab kehvemat tulemust, kui ise tagasi hoian
• VoMax 51

Kolmapäeval tegin kodukontorit ja trenni mõttes oli tavaline 10 km ring. Plaanisin esialgu lõuna paiku tiirule minna, aga kuidagi lükkus see kogu aeg edasi ja lõpuks läksin täpselt kell 17. Õues oli selline ilm, mille kohta "tormine" öelda tundub väike understatement. Pärast jooksu treeningpäevikut täites näitas Garmin tuule kiiruseks 43 km/h - sellist näitu ei ole ma 2020. aastal veel kordagi näinud. Igatahes suund oli selline, et esimese poole sain joosta väga kergelt taganttuules ja teise poole siis pidin Vana-Tartu maanteel ka veidi vastutuult raiuma. Suutsin muidu pulssi hoida täitsa heal tasemel ja vormil ei tundunud väga midagi häda olevat. Sealt Ülemiste metsa servast kadus tuul ära ja sain allamäge juba kiirendada ka - viimane kilomeeter tuli päris hoogsalt 5:40-ga ja sellepärast ka keskmine tempo päris kiire, kuigi oleks võinud rahulikumalt joosta. Nii tuulise ilmaga on tegelikult raske rahulikku jooksu teha, nii et seda arvestades oli tempo/pulsi suhe päris hea.

• Distants 10,01 km
• Keskmine tempo 5:51/km
• Keskmine pulss 142
• Garmin Index 2.2 - ei olnud suur pingutus
• VoMax 52

Neljapäevase Sparta jooksutrenni soojendus oli juba paras rallimine. Kõigepealt ma suutsin kuidagi korraldada nii, et mu tossupael tuli kaks korda lahti, mis tähendas kahte 4:20 tempos kiirendust pundile järele. Tegime 30 minutit soojendust, see tähendas kahte suurt ringi, mis iseenesest on juba paras ronimine ja teise ringi keskmine tempo kippus olema seal kusagil 5:15 kandis, nii et kokkuvõttes väga rahuliku sörgiga tegemist ei olnudki. Harjutuste osa Toomase juhendamisel ei olnudki eriti raske - kõige intensiivsem osa oli pigem kolm kiirendust viadukti peal. Me päris iga nädal selliseid pikki kiirendusi ikkagi ei tee ja selle viadukti tõusu peal saab ikka pulsi juba üles.
Kokkuvõttes selline keskmine trenn. Enesetunde mõttes häiris kõige rohkem see, et Turbo2 tossud ikkagi hõõruvad kuidagi väikeseid varbaid ja see teeb kiirendused ebamugavaks. Pean meeles pidama, et nädalavahetuse raskematel trennidel need ära plaasterdaksin.

• Distants 9,53 km
• Keskmine pulss 147 (max 182)
• Garmin Index 3.0 - nojah, selle kiire alguse mõju ilmselt
• VoMax 52

Reedel oli raske trenn - kilomeetrised lõigud üle 3 minuti. Heleri läks lõuna paiku Saaremaale ja mina jäin Helenaga koju. See tähendas, et jooksu sain ära teha hommikul. Läksin enne kella 10.00 juba ringile ja ega keha eriti ärkvel ei olnud küll - seda oli soojendusestki tunda. Ilm oli jahe, aga tuuline ja kui Vana-Tartu maanteele jõudsin, nägin Assaku kohal väga tumedaid vihmapilvi. Korraks lõi seal isegi äikest ja kartsin, et saan selle lõigutrenni peale veel padukat kaela, aga õnneks siiski nii ei läinud.
Lõigud tuli teha 6-7x 4:20-4:25 tempos. Uuesalu alajaamani vastutuules ja tagasiteel siis eeldatavalt pisut lihtsamalt. Jooksin kohe hea tempoga ja pulsi mõttes tagasi ei hoidnud. Raske oli (aga pikad lõigud ongi kõige raskem trenn, nii et peabki olema raske). Kolmanda lõigu lõpus tundsin, et jalad on korralikult väsinud - Sparta harjutuste trenn oli eile õhtul ja tegelikult jäi taastumise aega ikkagi natuke napiks ja nii intensiivsetel kiirendustel andis see tunda. Assakul joostud kilomeeter oli kõige kergem ja tegi tuju natuke paremaks. Tegelikult oli sinnamaani kõik kilomeetrid pigem 4:20 lähedale, mitte 4:25, nii et päris kiire tempo, aga kuues lõik oli selle ringi kõige raskem - Reti teel pisut aega vastutuules joostes oli juba 4:30 kiirust raske hoida, siis järsk pööre ja Järveküla bussipeatuse tõusust üles - kogu kilomeeter väga raske ja kõik töötas mulle vastu. Kui lõpuks suutsin selle lõpetada napilt alla 4:30 ajaga, siis olin isegi täitsa rahul, aga otsustasin seitsmendat täna mitte teha.
Lõdvestusjooks oli selline tavapärane - 5:50 lähedale tempoga tiksusin alla 160 pulsiga, mis näitas justkui, et pulsi taha täna asi ei jäänud ja hapnikku tuli peale küll. Lihtsalt lihased veel neljapäevast väsinud.

• Distants 13,77 km
• Keskmine tempo 5:23/km
• Lõigud (6x1km): 4:23-4:21-4:21-4:21-4:21-4:30
• Keskmine pulss 161 (max 188)
• Garmin Index 3.9
• VoMax 52
• LTHR: 4:42 @176

Laupäeval oli ainult lühike taastav 6 km sörk. Kuna ärkasin Helena tõttu väga vara (kella 5 paiku hommikul) - st. tema magas edasi, aga minul enam und ei tulnud, siis olin päeval pigem magamata. Hea meel, et ainult kerge sörk oli vaja teha. Lapsehoidja tuli lõuna paiku ja sain kiirelt tiirule minna - ei tahtnud ka teha rohkem kui kavas kirjas, nii et jooksin oma tavalist 5 km ringi Peetri veski juurest, aga tegin sellele Järvekülas väikese haagi sisse. Arvestasin ise, et see peaks olema umbes kilomeetrine - päris nii ei olnud, oli 800m, aga enam-vähem pihta ikkagi.

Jooks ise oli väga tšill - üsna head ilma- ja tuuleolud, madala pulsiga start ja heas tempos minek. Lõpus seal Vana-Tartu maantee laskumisel ja edasi jälle kiirustasin (ei olnud vaja tegelikult joosta 5:44-ga seda neljandat kilomeetrit), aga tegelikult väga hea jooks ja Garmin hindas mu VoMaxi pärast Võsut jälle uuesti 53 peale.

• Distants 6,00 km
• Keskmine tempo 5:50/km
• Keskmine pulss 139
• Garmin Index 2.1
• VoMax 53

Pühapäeva õhtul oli pika jooksu päev, aga distants kõigest 18 km, mitte 22 km. See tundub praeguste treeningumahtude juures ikkagi selline poolkõva pikk jooks, aga kuna 18 km on liiga lühike, et Ülemiste järve ringi teha ja Assaku ringi + kombo ka ei erutanud eriti, siis mõtlesin joosta Jüri suunas ja tagasi. Kuna tuult eriti ei olnud, siis võis seal Pildiküla ja Assaku vahel lagedal joosta küll. Ilmselt oleks võinud isegi natuke hiljem minna, sest 22-23 soojakraadiga oli päikese käes natuke isegi liiga soe. Tegin rahuliku stardi, aga juba teine-kolmas kilomeeter olid alla 5:40 ja sellise mõnusa rütmiga jooksin vähemalt distantsi esimese poole. Orklani puhus kerge lõunatuul vastu ja kui ümber pöörasin, siis tagasiteel juba pigem tagant. Tagasi joostes hakkasin jälle veidi kiirustama (umbes täpselt sama moment kui Ülemiste tiirul Kangruni jõudes - kusagil 9-10 km peal) ja lõpus oli pulss natuke võib-olla liiga kõrge, aga tempo oli see-eest hea ja 5:30-5:35 vahele.

• Distants 18,00 km
• Keskmine tempo 5:37/km
• Keskmine pulss 150
• Garmin Index 2.9
• VoMax 53

Teine väga korralik trenninädal juulikuu jooksul - kuus trenni ja kuigi tegin lõigutrennid pisut kergemalt nii teisipäeval kui reedel, sain kokku 66 km. Vähemalt trennide põhjal on vorm Võsu ebaõnnestumisest hoolimata täitsa viisakas.