Trenninädal 21.-27. jaanuar

Esmaspäeval läksin tegema taastavat lühikest sörki. Päris hea enesetundega, sest ei olnud sellist nädalavahetuse mahvi taga nagu tavaliselt on olnud. Ilm oli külmaks pööranud, aga lund ei sadanud ja see tähendas, et sahad olid jõudnud enam-vähem korralikult paar tiiru kõnniteedele peale saada. Õues oli õhtul juba -12 kraadi, aga ilm oli täiesti tuulevaikne - peaaegu minu lemmikilm talvel jooksmiseks. Korralikum külm teeb lume ka kõvemaks ja jalal oli üle tüki aja toetuspinda - ei pidanud niimoodi lumesodi sees sumpama nagu viimastel nädalatel. Seetõttu läksin küll enda meelest tavapärase tempoga minema, aga pulss oli väga madal ja mõnus oli joosta. Veel kolmanda kilomeetri lõpus oli pulss alla 140, kuigi kilomeetri ajad hakkasid juba 6 minuti kanti kerima. Tuulevaikse külmaga tuli Järveküla põldude vahel veidi madalamates lohkudes isegi udu maapinna lähedale ja natuke niiskem õhk andis märku kui külm tegelikult õues on, aga tuulevaikuses ei seganud see üldse. Samasuguse kerge sammuga tulin lõpuni ja 8,4 km keskmine tempo 6:03/km. Pulss 143. Väga kerge jooks, Garmin andis pingutusele hindeks ainult 2.3. Viimati oli sama kerge joosta 1. jaanuaril pärast paari puhkepäeva - siis oli ka tuulevaikne ilm, aga asfalt puhas.

Jooksu peale tegin venitusi ja lumel paarkümmend kätekõverdust ka, et homseks intervallventtiks valmis olla.

Teisipäeval läksin ilma suuremate ootusteta intervallventtisse. Pika tööpäeva järel ootasin kohe algusest, et millal seekord raskeks läheb ja kas pean poole tunnini vastu. 15 minuti järel oli ootamatult lihtne ja kerge tunne - pulss polnud õieti üles saanudki ja õhku oli ka veel piisavalt, kuigi olin kõik seeriad algusest lõpuni kaasa teinud. Poole trenni peal olin ainult mõõdukalt väsinud ja ise ka natuke üllatunud. Põhiline oli lõpuks see, et mingit haamrit ei tulnudki. Kestsin ilma mingi surnud punktita lõpuni välja, ainult päris viimast tähekest kosmonautika vahele ei jaksanud hoida. Trenni lõpus ei olnud ka mingit täiesti surnud tunnet nagu tavaliselt on olnud. Vist päris esimene ventti minu sportlikus elus, mille olen suutnud niimoodi kaasa teha. Väga motiveeriv.

Neljapäeval olin jälle spordihallis liiga vara kohal (läheb ikka aega selle sõiduaja õigesti tabamisega) ja jõudsin soojendust teha isegi üle 7 km. Rahvast oli hallis üsna palju, aga kolmandat nädalat järjest käies juba tuttavad näod. Trenni tegi seekord Toomas. Treenerite käekirjad on ikkagi erinevad. Toomas pigem kiirustab venitusharjutusi tehes, teeb natuke rohkem jooksuharjutusi ja lõigud olid ka teistmoodi. Tegime staadioniringil kõigepealt 5x100m üle 100m, siis 5x200m üle 200m ja siis kolm ringi veel lühikese makismumkiirendusega (u. 70m). Viimaseks olid mu jalad ikka üsna pehmed ja sellisel hulgal energiat ei olnud kui eelmised korrad sirgel lõike joostes. Pikkade lõikude keskmised kilomeetri ajad tulid 5:10-5:15 ja 200m ajad umbes 40-44 sekundit. Lõdvestusjooksuga kokku tuli kilomeetreid üle 13, nii et päris intensiivne trenn

Reedel pidin ennast natuke jälle motiveerima, et pikale jooksule minna. Õues oli külmakraade vähem, aga see tähendas, et lumi (nii sahatud kui see ka oli) oli muutunud jälle pisut pudrulaadseks ja see hoidis tempot tagasi. Kusagil 4-5 km kandis sain hea rütmi kätte ja läksin 6:00-6:10 vahele tempoga. Lõpuks Vana-Tartu maantee ääres allamäge lõigul isegi alla 6:00. Kokku tuli 15 km keskmise tempoga 6:07/km ja pulss 147.

Laupäeval oli jälle 10-11 kraadi külma ja leppisime Janekiga kokku, et läheme õhtul halli jooksma. Mul oli vaja teha 8 km sörki ja see sobis koos lobisemiseks küll. Kella 18.30 paiku spordihalli jõudes oli see aga broneeritud ja trenni teha ei saanud. Administraator teatas lahkelt, et ka Lasnamäe hall on täna kinni. Lõpuks läksime Audentesesse ja saime seal tühjas saalis jooksu ära teha. 8 km tuli kergelt ja tavapärase tempoga, aga lõpus üllatusin sellest kui kõrge pulss oli - tempo 5:57/km ja pulss 153. Miskipärast kuidagi ei taastunud ära vist eilsest.

Pühapäeval oli erakordne päev selles mõttes, et kossuseltskonda ei saanudki kokku. Pärast seda kui tunni jagu oli messengeris juba põrgatatud, et kes tuleb ja kes mitte, sai selgeks, et paremal juhul saab mängida 2 vs 2 ja jätsime trenni ära. Nii et nädalavahetus oli rohkem puhkus ja järgmiseks nädalaks valmistumine. Võib-olla siis teen esmaspäevase sörgi veidi pikema.


Nädal kokku: 45 km + intervallventti.

Trenninädal 14.-20. jaanuar ja uus treeningplaan

Nädal algas esmaspäeval nagu tavaliselt rahuliku 12 km sörgiga. Kõnniteed olid lumised, aga enam-vähem sahatud. Läksin kodu juurest liikvele võib-olla natuke liiga aeglase pulsi ja tempoga. Esimene kilomeeter oli isegi 6:31, aga siis läks natuke reipamaks ja ajad tulid 6:00 lähedale. Kui kõnniteedel oli tavapärane sahatud lumi, siis ülekäiguradadel oli libe jääkiht koos autode poolt lahti sõidetud lumesodiga - väga ohtlik kombinatsioon, kuna selle pudru alt pole põhimõtteliselt võimalik näha, kuhu sa tegelikult astud. Kindluse teel oli sellest esimene märk ja kui Väljaotsa teel kõnniteelt sõiduteele astusin, siis kukkusin korraks isegi pikali ja panin külje maha. Õnneks kukkusin õigesti ja ei saanud haiget, aga märk siiski. Viimsaed kilomeetrid läksid juba päris kiiresti alla 6:00 ja kokku tempo 6:05. Pulss 148. 

Teisipäeval oli jälle intervallventti. Kuna Marius oli Eesti koondisega Dohas, siis Reigo andis jälle trenni ja mahvi saime korralikult. Eelmisel nädalal saime teha kõvasti väljaasteid, seekord oli kätekõverdusi rohkem kui tavaliselt. Väga motiveerivalt ei kõla kui öeldakse, et toenglamang on "puhkeasend" kahe või kolme harjutuste seeria vahel. Harjutuste järjekord oli ka selline, et trenni lõpu "jaksamise" tunnet ei jõudnud tekkida ja kusagil 40 minuti juures oli hoopis pöördumatult kott tunne. Alati tuleb venttiga koos endale meelde tuletada, et see kõik mõjub ja töötab pika aja jooksul, aga tahaks tunda rohkem seda tunnet, et päriselt jaksan.

Neljapäeval jälle Sparta jooksugrupp Tallinna Spordihallis. Proovisin jõuda õigeks ajaks kohale, aga jõudsin ikkagi liiga vara ja enne harjutusi tegin jälle väga pikalt (7 km) sooja. Peeter tuli ka seekord trenni, et veidike Sparta jooksugrupi aegu meenutada. Harjutusi tegime seekord lühemalt, aga kiirendusi täiega - kõigepealt 10x70m ja pärast veel 5x70m. Kui esimesed 10 lõiku jaksasin paremini kui eelmisel nädalal, siis viimase 5 ajal oli jalg juba korralikult pehme.

Siis tõkkeharjutused ja väike kilomeetrine lõdvestus peale. Kokku tuli 13+ km, millest 7-8 km sellist head sörki.

Ahtolt sain ka neljapäeval uue trennikava kätte - natuke kergem nädalalõpp kui seni, arvestades ka seda kui intensiivsed on meil neljapäeval Sparta trennid ja et viimasel ajal on pühapäevane korvpall tervelt 1,5 tundi.

Uus plaan näeb välja selline:

E- 45 min rahulik taastav jooks

T- Intervallventti

K- puhkepäev

N- jooksugrupi trenn spordihallis

R- pikk jooks 1,5h aeroobsel lävel

L- 45 min rahulik taastav jooks

P- korvpall

Kui pühapäeval korvpalli ei ole, siis laupäeval puhkepäev ja pühapäeval ~10km tempojooks.

Reedel tegin uue kava järgi kohe esimese trenni. Mõtlesin, et huvitav mis distantsi ja tempoga seda 1,5h jooksma minna, aga kuna terve päeva sadas lund, siis esimene pilk kodutänavale ja oli selge, et täna mingist tempost rääkida ei maksa. Kogu Peetri kõnniteed olid täiesti lund täis ja sahkamata. Lepiku teel oli keegi hea hing natuke kõnniteed puhtaks teinud, aga praktiliselt terve jooks oli üks korralik hanges sumpamine ja ega need väikesed tänavad kus sõiduteele astusin, ka midagi teistsugust ei olnud. Kilomeetri ajad olid seal 6:20 lähedal ja jalad väsinud. Vana-Tartu maantee ääres tuli lõpuks lumesahk mööda kergliiklusteed vastu. Hüppasin korraks lumehange ja lasin saha mööda ja pärast oli juba märksa toredam värskelt sahatud teed mööda joosta. Kilomeetri ajad läksid ka korraks normaalseks. Distantsi tagumise otsa jooksin Tallinna poole mööda lennujaama äärset kergliiklusteed. Kuigi Evelyn seda reklaamis, siis Tallinna kõnniteed nüüd nii hästi hooldatud ka ei olnud. Raske ja nüri oli kogu see jooks ja teeolud keskmiselt ikkagi väga kehvad. Tagasi koju jõudes oli 15,4 km joostud ja keskmine tempo 6:18/km. Pulss 147 - normaalne, aga tempo vähemalt 10 sekundit alla normaalse.

Laupäeval oli harjumuspäratult lühike ja kerge jooks. Kõnniteed olid enam-vähem hästi ära sahatud ja läksin oma tavalisele 8,4 km ringile. Proovisin hoida kilomeetri ajad alla 6:10 ja enam-vähem nii tuli ka. Ilm oli ilus ja päike isegi natuke paistis. Järveküla söötis põllul tegi keegi suusarada sisse ja palju rahvast oli väljas jalutamas. Tiksusin lõpuni 6:09/km tempoga. Pulss 146 ja Garmin arvas, et pingutus ainult 2.7 vääriline.

Pühapäevases kossus oli mängijaid täpselt nii palju või vähe, et saime teha üle väljaku 4-4. Kuna eile oli peaaegu et puhkepäev, võtsin eesmärgiks korralikult joosta. Nii oligi, et kui ise ei viilinud, siis sai selgeks et ega paljud teised algusest lõpuni ei jaksanud ja kõik poolteist tundi olin nii rünnakul kui kaitses korralikult kohal. Selle pealt tuli ka korve ja muud actionit rohkem, kuni kolmandas mängus Neeme käest 1-1 olukorras korralikult vastu lõualuud raksu ära sain. Õnneks midagi katki ei läinud, aga tuhhi võttis pisut vähemaks. Pooleteise tunni järel ei olnud isegi väga väsinud enesetunnet. Nii palju on ikka vahet kui pühapäevasesse trenni kolme intensiivset päeva kaasa ei võta.

Nädal kokku: 49 km jooksu + intervallventti + korvpall. Täitsa OK.

Trenninädal 7.-13. jaanuar

Aasta teist nädalat alustasin esmaspäeval rahuliku 12 km sörgiga. Õues oli kerge sula ja kõnniteid oli justkui sahatud ka enam-vähem, aga pulss läks kuidagi kiiresti üles ja päris "õiget" tempot oli raske hoida. Tagasiteel tegin viimased kilomeetrid 6:00 ringis, aga keskmine tuli 6:06/km ja pulss 148. Tavaliselt märgin oma trennipäevikusse mingi kommentaari teekatte kohta ka ja "sahatud lumi" peaks tähendama sellist kõva teekatet, kus jalg eriti tagasi ei anna, aga see plusskraadide juures sahatud kiht vajus ikkagi iga sammuga natuke sisse ja ei olnud kõige lihtsam joosta.

Teisipäeval oli selle aasta esimene intervallventti. Peale selle, et alaselja harjutused tulevad raskelt, oli täitsa okei trenn. Jaksan korralikult teha hüppeid ja asju. Marius lasi seekord teha kolm seeriat väljaasteid ja ootasin iga kord, et millal nüüd reielihas krampi läheb, aga ei läinudki. Lõpus kosmonaute tehes oli tuju igatahes veel päris hea.

Kolmapäeval oli selle aasta esimene puhkepäev, kus tõesti ühtegi trenni ei teinud. Chill.

Neljapäev on Sparta jooksugrupi päev, aga et tahtsin Ahtoga treeningkavast rääkida, siis läksin seekord hoopis Tallinna spordihalli. Avastasin ootamatult, et töö juurest on sinna palju lihtsam sõita kui Spartasse, sest Järvevanaga võrreldes ummikuid sisuliselt ei ole ja 17:15 olin juba kohal ja auto ära parkinud. See tähendas, et sain vajalikust kõvasti rohkem, isegi 7 km soojendust joosta. Kerisin rahulikult neid umbes 250m ringe oma tavalises tempos, kuni teised ka kogunesid ja Pille eestvedamisel natuke kiiremat käiku ka tegime. Venitamine oli veidi teistmoodi kui õues, sest sai rahulikult mattide peal pikutada. Jooksuharjutustele lisaks saime sirgel 10x lõike teha (esimene lõigutrenn vist pärast eelmise aasta augustit) ja siis veel üle tõkete hüplemisi. Kokku läks isegi kauem kui tavaliselt õues läheb ja kilomeetreid kogunes ka üle 12 km. Väga hea trenn, kuigi teisipäevast venttit oli veel natuke kõhulihastes ja jalgades tunda.

Reedel olin jälle õues ja tegin 10 km tempojooksu. Nädala jooksul oli lund isegi juurde sadanud, teeolud olid kehvemad kui esmaspäeval ja tuul oli ka tugevam. Kui ma distantsi esimeses pooles isegi arvasin, et suudan alla 5:10 tempot hoida, siis tagasiteel vastutuules pidin järele andma. Vana-Tartu maantee ääres olid mingid lõigud, kus tekkis siiras küsimus, et mida hekki see sahamees üldse teinud on, sest tee peal oli konkreetselt kiht lahti lükkamata putru. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et 5:11/km tempo oli nende olude kohta päris hea tulemus. Keskmine pulss tavapärane 166, kuigi jälle olin natuke liiga palju ülemistes pulsitsoonides, et see mulle meeldiks. Aga selline vorm on küll, et alla 52 minuti võiks 10 km iga ilmaga teha.

Laupäevane pikk jooks oli teeolude mõttes reedesega copy-paste ja kulgemise mõttes ka. Nende kehvade teedega jooksin päris heas tempos kuni Uuesaluni, aga siis Assaku hooldamata ja kurvilistel kõnniteedel läks päris raskeks. Viadukti juures oli juba täielik lumes sumpamine ja jalad üsna väsinud. Üks idioodist sahamees oli ülekäiguraja ette meetrise lumevalli lükanud. No... seriously??! Energiat ei olnud ja kaks eelmist trennipäeva olid ka selgelt jalgades. Kokku tuli 16,26 km keskmise tempoga 6:06/km. Pulss 150. Normaalse pulsi, aga väsinud jalgadega aeglane jooks.

Pühapäeval tegin kõige selle peale ka veel poolteist tundi korvpalli. Korralik meeskond oli koos, saime üle väljaku 5 vs. 5 mängida ja üsna normaalsed tasavägised mängud olid ka. Korvpalliga on enesetunne alati selline nagu venttis - poole trenni peal tundub, et eriti ei jaksa enam ja tahaks mõned rünnakud viilida, aga lõpus on jälle energiat rohkem kui teistel. Mingi parabooli laadne kogumine.

Nädal kokku: 50 km jooksu + intervallventti + korvpall. Hea nädal.

Trenninädal 1.-6. jaanuar

Head uut (trenni)aastat! Minu nädal algas (ja aasta lõppes) nii halvasti, et sellest pikemalt rääkida isegi ei taha. Ütleme nii, et kossuhooaja lõpetamine Armudus läks ootamatult pikale ja kui mu käest ka viisakalt küsiti, et kui palju jõite, siis aus vastus on - kõik jõime ära. Armudus sai viin nimelt otsa enne kui me lõpetasime. Aasta viimane päev tähendas kodust kudemist pärastlõunani, mil enesetunne muutus lõpuks piisavalt heaks, et Tartusse sõita.

Uue aasta saabudes olin see-eest juba oluliselt tublim ja kolmapäeva õhtul juba tagasi Tallinnas olles tegin selle aasta esimese jooksutiiru. Ilm oli ootamatult soe, teed puhtaks sadanud-sulanud ja +4C juures sai teha natuke vihmase 12 km sörgi üsna sügisestes tingimustes. Üle tüki aja õnnestus nii, et tuli väga rahulik mugava pulsiga jooks tõusvas tempos, nii et pulss jäi kõvasti alla aeroobset läve, aga kilomeetri ajad jõudsid 6 minuti alla. Lõpuks keskmine 6:02/km, aga pulss 143. Pole paha. Garmin muidugi arvas, et see sooritus väärib ainult 2.3 punkti ja upitas mu VoMaxi uuesti 51 peale, kus see pole olnud juba alates sügisest.

Kuna sel nädalal (jälle) intervallventtit ei olnud, siis tegin ka kolmapäeval lühikese sörgi. 8,4 km ei tundu palju, aga aasta esimese tööpäeva lõpuks olid ilmastikuolud kardinaalselt muutunud. Kurjakuulutav torm jõudis Soomest Eestisse ja tervitas vinge tuisuga. Ükski normaalne inimene sellise ilmaga jooksma ei lähe, aga kui trenn on kirjas, siis tuleb minna. Kodust startides oli tuju veel täitsa positiivne (ja tuul tagant). Esimesed üllatused saabusid juba lasteaia juures, kus tuisk oli kõnniteele põlvekõrgused hanged lükanud. Selliselt möödus sisuliselt kogu ring - kohati oli kõnnitee täiesti puhtaks tuisanud ja sai vabalt joosta, kohati sundisid hanged põlvetõstejooksu tegema. Vana-Tartu maanteel tuiskasin neljanda kilomeetri eneselegi ootamatult 5:43-ga. Nii juhtub kui torm tagant lükkab. Tagasitee oli see-eest valdavalt vastutuult raiudes ja üsna väsitav. Lõppu jõudsin keskmise tempoga 6:03/km. Pulss 147 ja Garmini hinnang 3.0.  Ei oleks midagi märkimisväärset, aga ilmaolusid arvestades jään üsna rahule. Treeningpäevikut sirvides jääb silma, et praktiliselt iga aasta jaanuaris on vähemalt üks selline torm ja eelmisel aastal oli see 7. jaanuaril.

Neljapäeval oli aasta esimene Sparta jooksugrupi treening. Järve metsa alune oli mugavalt lumine (mitte märg ja porine) ja temperatuur kergelt miinuses. Rajal nägi isegi suusajälgi, aga jooksuharjutusi oli sellisel rajal päris hea teha. Toomas tegi trenni ja hoidis tempot üleval, et külm ei hakkaks. Tegime siiski natuke lühemalt, sest pärast trenni pakkus Toomas Spartas äsjase juubeli puhul kooki. Trenni mõttes kogunes 7,82 km.

Reedese tempojooksu ajaks oli ilm jälle täiesti muutunud ja pööranud kergele sulale. Kõnniteed olid natuke lumised, aga sulailmaga see õhuke lumekiht isegi ei seganud nii palju. Alustasin natuke liiga kiiresti ja kusagil 5. kilomeetri peal tunnistasin endale, et lumel on ikkagi natuke raskem joosta kui puhtal asfaldil eelmisel nädalal. Tulin sellise enam-vähem normaalse tempoga lõpuni, kokku 10 km peale keskmine tempo 5:11/km ja pulss 167. Numbrid täitsa normaalsed, aga veetsin natuke liiga palju aega ülemistes pulsivahemikes ja Garmin hindas pingutust 4.2 vääriliseks.

Kui reede oli veel täitsa joostav, siis laupäeval oli hoopis teistsugune päev. Ilm oli paar kraadi miinust ja hommikust peale sadas lumesodi. Peetris tähendab see, et ega keegi enne ülejärgmist hommikut sahka ei viitsi välja ajada ja kõnniteed olid üsna puhastamata. Esialgu ei tundunudki väga hull - siin Peetri vahel ikka rahvast liigub ja kõnniteedel jäljerajad sees - tundus et võib joosta küll ja energiat oli ka täitsa okeilt. Läksin rahuliku pulsiga ja eneselegi üllatuseks sellises pehmes lumesodis väga krapsaka tempoga 6:00 ringis. Kindluse teel sain joosta sõiduteel autojäljes, tuul oli taga ja tegin isegi 5:55 kilomeetri, aga siis hakkas põrgu pihta. Liiva teel oli lume all libedus ja pool energiat läks tühja. Assakule jõudes oli selge, et seal pole päevi sahatud ja pehmes lumesodis ülesmäge lõikudel hakkas energiat kuluma palju. Kui viaduktini jõudsin, oli 10 km joostud ja tundsin, kui väsinud jalad on sellest pidevast sumpamisest. Kiirus oli vajunud kuhugi 6:10 kanti ja ega eriti ei hoolinud ka, tahtsin lihtsalt kuidagi lõpuni tulla. Õnneks oli tagasiteel tuul kusagilt külje pealt ja tagant, nii et ei pidanud vastutuult raiuma, aga kuna kogu aeg sadas lund juurde, siis olid Peetri kõnniteed ka kehvemas seisus kui pool tundi tagasi. 16,24 km tuli keskmise tempoga 6:05/km. Pulss 150 ja Garmini hinne 3.1. Sellel talvel oli vist 23.12 umbes sarnane pehme lumesodiga ilm kui pikka jooksu tegin, aga mitte pooltki nii hull kui nüüd. Kuidagi on uue aasta algusesse sattunud kaks väga ekstreemse ilmaga jooksu, loodetavasti ülejäänud jaanuar tuleb natuke mõnusamates tingimustes.

Pühapäeval tegin selle nädala peale veel korvpalli ka. Kossutrenn algas õnnetult kui soojendusel sain palliga nii valusalt vastu näppe, et sõrmeliiges tegi nõksaka ära. Mängu tegin ilusti lõpuni, aga nüüd kodus on sõrm paistes ja valus. Rumalalt ei taibanud külma ka peale panna - Peetri koolis on kraanid seadistatud kõik sooja vee peale, aga õuest oleks võinud ju kas või lund haarata. Muidu poolteist tundi kossu, nagu tavaliselt ja vise läks ka seekord täitsa ilusti. 4 vs. 5 mängimiseks on 1,5 tundi ikkagi palju - ei jõua nii intensiivselt joosta kogu aeg. Vastastel oli seekord vahetusmees ka, meil mitte.

Uus aasta igatahes on alanud higiselt - kuus päeva ja kuus trenni. Kokku 54 km + korvpall.

Trenninädal 24.-30. detsember

Jõulud ja aastavahetus jätavad trennigraafikule oma jälje. Jõulude ajal proovisin jõule pidada. Teisipäevane intervallventti jäi samuti ära ja esimene aktiivne liigutamine pärast jõulusööminguid oli alles kolmapäeval, kui olin Pangodist tagasi linna jõudnud ja läksin oma nädala alguse sörgitiirule. Kuigi ilm oli plussis, siis kõnniteed olid libedad ja vist oli selle talve kõige esimene päris libeda ilma jooksuring. Kuidagi tegin selle 12 km ära, aga midagi väga toredat ei olnud, sest energiat läks palju libeda tõttu kaduma ja tempo polnud midagi erilist. Lõpuks keskmiselt 6:06/km ja pulss 153.

Neljapäeval olin täitsa tublilt kohal Sparta jooksugrupi trennis. Nii palju oli vihmasadu ja sula päästnud, et võrreldes kolmapäevaga olid kõnniteed üsna puhtad, aga metsa all valitses totaalne kiilakas. Tegime oma lühikese soojendussörgi Pärnu maantee äärsel kõnniteel ära ja siis Merko parklas jooksuharjutusi ka. Kuna kõval kattel, siis rohkem harjutusi (yey, põlvetõsted) ja vähem hüppeid. Pärast jooksime mööda Järvevana kergliiklusteed veel kilomeetreid peale. Lõpuks tuli kokku 8,74 km.

Kõik see sula ja vihm olid reedeks isegi Peetri kõnniteed jõudnud puhtaks teha, nii et reedene tempojooks toimus üsna ideaalilähedastes tingimustes - ilm oli udune ja tuulevaikne. Läksin kodu juurest minema ja esialgu tundus, et ei saa kuidagi normaalset kiirust üles ja tempot alla 5:20. Siis tänava lõpus teatas Garmin, et leidis nüüd GPSi üles ja esimese kilomeetri tegelik aeg oli 5:13. Teine tuli juba 5:03 ja pidin ennast tagasi hoidma, et liiga kihutama ei hakkaks. Sellest hoolimata tuli üsna kergelt kilomeetri ajad 5:05 ümber ja kuna 7. kilomeetri juures oli pulss veel täiesti mugavustsoonis, siis sain viimasel kilomeetril Häälinurme tänava allamäge lõigul natuke kiirendada ja teha 4:53 kilomeetri aja. Kokku 10 km keskmiselt 5:05/km ja pulss 166. Täitsa respektaabel ja talvehooaja tavalisest tuli kümnekas umbes minuti kiiremini.

Laupäeval käisime Paldiskis ja pidasime ema ja venna perega jõule. Tagasi jõudsime pärastlõunal ja sellepärast ei saanud minna oma tavapärasele pikale jooksutiirule. Pikk jooks tuli niisiis teha Peetris, vanal tuttaval 8,4 km ringil. Lihtsalt kaks korda. Pikk ja tüütu, aga kuna ilm oli sama hea kui reedel ja tee puhas, oli mõnus joosta. Läksin rahuliku sörgiga esimesele ringile, aga tempo oli madala pulsi kohta ootamatult kiire ja kilomeetri ajad tulid järjest alla 6 minuti. Teisel ringil andsin tempos natuke järele. Lõpuks 16.36 km 5:59/km tempoga ja pulss 148. Garmin arvas selle pingutuse 2.8 punkti vääriliseks.

Pühapäeval mängisime jälle peetrikatega kossu - seekord jälle poolteist tundi, aga kuna mängijaid oli 13, sai vahetustega teha ja üle välja 5vs5 pidevalt intensiivest tempot hoida. Teisel poolajal saime korra maa-ala kaitsegi isegi nii hästi toimima, et keerasime teise meeskonna rünnaku täielikult lukku. Omamoodi nauding ongi see, kui saab kaitses pidama ja lauas pallid kätte.

Kokku see nädal 47 km jooksu + korvpall. Detsembrikuus kokku tuli 193 km. Mitte päris 200, nagu tahtsin, aga peaaegu.

Et see on aasta viimane trennipostitus, on paslik 2018. aasta kokku võtta.

Aasta jooksul tuli 198 jooksutrenni, kokku 2164 km

Lisaks jõudsin korvpalli mängima 17 korda ja intervallventtisse 10 korda.