Esmaspäeval läksin tegema taastavat lühikest sörki. Päris hea enesetundega, sest ei olnud sellist nädalavahetuse mahvi taga nagu tavaliselt on olnud. Ilm oli külmaks pööranud, aga lund ei sadanud ja see tähendas, et sahad olid jõudnud enam-vähem korralikult paar tiiru kõnniteedele peale saada. Õues oli õhtul juba -12 kraadi, aga ilm oli täiesti tuulevaikne - peaaegu minu lemmikilm talvel jooksmiseks. Korralikum külm teeb lume ka kõvemaks ja jalal oli üle tüki aja toetuspinda - ei pidanud niimoodi lumesodi sees sumpama nagu viimastel nädalatel. Seetõttu läksin küll enda meelest tavapärase tempoga minema, aga pulss oli väga madal ja mõnus oli joosta. Veel kolmanda kilomeetri lõpus oli pulss alla 140, kuigi kilomeetri ajad hakkasid juba 6 minuti kanti kerima. Tuulevaikse külmaga tuli Järveküla põldude vahel veidi madalamates lohkudes isegi udu maapinna lähedale ja natuke niiskem õhk andis märku kui külm tegelikult õues on, aga tuulevaikuses ei seganud see üldse. Samasuguse kerge sammuga tulin lõpuni ja 8,4 km keskmine tempo 6:03/km. Pulss 143. Väga kerge jooks, Garmin andis pingutusele hindeks ainult 2.3. Viimati oli sama kerge joosta 1. jaanuaril pärast paari puhkepäeva - siis oli ka tuulevaikne ilm, aga asfalt puhas.
Jooksu peale tegin venitusi ja lumel paarkümmend kätekõverdust ka, et homseks intervallventtiks valmis olla.
Teisipäeval läksin ilma suuremate ootusteta intervallventtisse. Pika tööpäeva järel ootasin kohe algusest, et millal seekord raskeks läheb ja kas pean poole tunnini vastu. 15 minuti järel oli ootamatult lihtne ja kerge tunne - pulss polnud õieti üles saanudki ja õhku oli ka veel piisavalt, kuigi olin kõik seeriad algusest lõpuni kaasa teinud. Poole trenni peal olin ainult mõõdukalt väsinud ja ise ka natuke üllatunud. Põhiline oli lõpuks see, et mingit haamrit ei tulnudki. Kestsin ilma mingi surnud punktita lõpuni välja, ainult päris viimast tähekest kosmonautika vahele ei jaksanud hoida. Trenni lõpus ei olnud ka mingit täiesti surnud tunnet nagu tavaliselt on olnud. Vist päris esimene ventti minu sportlikus elus, mille olen suutnud niimoodi kaasa teha. Väga motiveeriv.
Neljapäeval olin jälle spordihallis liiga vara kohal (läheb ikka aega selle sõiduaja õigesti tabamisega) ja jõudsin soojendust teha isegi üle 7 km. Rahvast oli hallis üsna palju, aga kolmandat nädalat järjest käies juba tuttavad näod. Trenni tegi seekord Toomas. Treenerite käekirjad on ikkagi erinevad. Toomas pigem kiirustab venitusharjutusi tehes, teeb natuke rohkem jooksuharjutusi ja lõigud olid ka teistmoodi. Tegime staadioniringil kõigepealt 5x100m üle 100m, siis 5x200m üle 200m ja siis kolm ringi veel lühikese makismumkiirendusega (u. 70m). Viimaseks olid mu jalad ikka üsna pehmed ja sellisel hulgal energiat ei olnud kui eelmised korrad sirgel lõike joostes. Pikkade lõikude keskmised kilomeetri ajad tulid 5:10-5:15 ja 200m ajad umbes 40-44 sekundit. Lõdvestusjooksuga kokku tuli kilomeetreid üle 13, nii et päris intensiivne trenn
Reedel pidin ennast natuke jälle motiveerima, et pikale jooksule minna. Õues oli külmakraade vähem, aga see tähendas, et lumi (nii sahatud kui see ka oli) oli muutunud jälle pisut pudrulaadseks ja see hoidis tempot tagasi. Kusagil 4-5 km kandis sain hea rütmi kätte ja läksin 6:00-6:10 vahele tempoga. Lõpuks Vana-Tartu maantee ääres allamäge lõigul isegi alla 6:00. Kokku tuli 15 km keskmise tempoga 6:07/km ja pulss 147.
Laupäeval oli jälle 10-11 kraadi külma ja leppisime Janekiga kokku, et läheme õhtul halli jooksma. Mul oli vaja teha 8 km sörki ja see sobis koos lobisemiseks küll. Kella 18.30 paiku spordihalli jõudes oli see aga broneeritud ja trenni teha ei saanud. Administraator teatas lahkelt, et ka Lasnamäe hall on täna kinni. Lõpuks läksime Audentesesse ja saime seal tühjas saalis jooksu ära teha. 8 km tuli kergelt ja tavapärase tempoga, aga lõpus üllatusin sellest kui kõrge pulss oli - tempo 5:57/km ja pulss 153. Miskipärast kuidagi ei taastunud ära vist eilsest.
Pühapäeval oli erakordne päev selles mõttes, et kossuseltskonda ei saanudki kokku. Pärast seda kui tunni jagu oli messengeris juba põrgatatud, et kes tuleb ja kes mitte, sai selgeks, et paremal juhul saab mängida 2 vs 2 ja jätsime trenni ära. Nii et nädalavahetus oli rohkem puhkus ja järgmiseks nädalaks valmistumine. Võib-olla siis teen esmaspäevase sörgi veidi pikema.
Nädal kokku: 45 km + intervallventti.
Teisipäeval läksin ilma suuremate ootusteta intervallventtisse. Pika tööpäeva järel ootasin kohe algusest, et millal seekord raskeks läheb ja kas pean poole tunnini vastu. 15 minuti järel oli ootamatult lihtne ja kerge tunne - pulss polnud õieti üles saanudki ja õhku oli ka veel piisavalt, kuigi olin kõik seeriad algusest lõpuni kaasa teinud. Poole trenni peal olin ainult mõõdukalt väsinud ja ise ka natuke üllatunud. Põhiline oli lõpuks see, et mingit haamrit ei tulnudki. Kestsin ilma mingi surnud punktita lõpuni välja, ainult päris viimast tähekest kosmonautika vahele ei jaksanud hoida. Trenni lõpus ei olnud ka mingit täiesti surnud tunnet nagu tavaliselt on olnud. Vist päris esimene ventti minu sportlikus elus, mille olen suutnud niimoodi kaasa teha. Väga motiveeriv.
Neljapäeval olin jälle spordihallis liiga vara kohal (läheb ikka aega selle sõiduaja õigesti tabamisega) ja jõudsin soojendust teha isegi üle 7 km. Rahvast oli hallis üsna palju, aga kolmandat nädalat järjest käies juba tuttavad näod. Trenni tegi seekord Toomas. Treenerite käekirjad on ikkagi erinevad. Toomas pigem kiirustab venitusharjutusi tehes, teeb natuke rohkem jooksuharjutusi ja lõigud olid ka teistmoodi. Tegime staadioniringil kõigepealt 5x100m üle 100m, siis 5x200m üle 200m ja siis kolm ringi veel lühikese makismumkiirendusega (u. 70m). Viimaseks olid mu jalad ikka üsna pehmed ja sellisel hulgal energiat ei olnud kui eelmised korrad sirgel lõike joostes. Pikkade lõikude keskmised kilomeetri ajad tulid 5:10-5:15 ja 200m ajad umbes 40-44 sekundit. Lõdvestusjooksuga kokku tuli kilomeetreid üle 13, nii et päris intensiivne trenn
Reedel pidin ennast natuke jälle motiveerima, et pikale jooksule minna. Õues oli külmakraade vähem, aga see tähendas, et lumi (nii sahatud kui see ka oli) oli muutunud jälle pisut pudrulaadseks ja see hoidis tempot tagasi. Kusagil 4-5 km kandis sain hea rütmi kätte ja läksin 6:00-6:10 vahele tempoga. Lõpuks Vana-Tartu maantee ääres allamäge lõigul isegi alla 6:00. Kokku tuli 15 km keskmise tempoga 6:07/km ja pulss 147.
Laupäeval oli jälle 10-11 kraadi külma ja leppisime Janekiga kokku, et läheme õhtul halli jooksma. Mul oli vaja teha 8 km sörki ja see sobis koos lobisemiseks küll. Kella 18.30 paiku spordihalli jõudes oli see aga broneeritud ja trenni teha ei saanud. Administraator teatas lahkelt, et ka Lasnamäe hall on täna kinni. Lõpuks läksime Audentesesse ja saime seal tühjas saalis jooksu ära teha. 8 km tuli kergelt ja tavapärase tempoga, aga lõpus üllatusin sellest kui kõrge pulss oli - tempo 5:57/km ja pulss 153. Miskipärast kuidagi ei taastunud ära vist eilsest.
Pühapäeval oli erakordne päev selles mõttes, et kossuseltskonda ei saanudki kokku. Pärast seda kui tunni jagu oli messengeris juba põrgatatud, et kes tuleb ja kes mitte, sai selgeks, et paremal juhul saab mängida 2 vs 2 ja jätsime trenni ära. Nii et nädalavahetus oli rohkem puhkus ja järgmiseks nädalaks valmistumine. Võib-olla siis teen esmaspäevase sörgi veidi pikema.
Nädal kokku: 45 km + intervallventti.
No comments:
Post a Comment