Trenniblogi 22.- 28. aprill

Esmaspäeval tegin pühapäevase pettumuse järel taastava jooksu Peetris. Põhimõtteliselt carbon copy Tartu jooksust - esialgu hea rütmiga, aga kui Järveküla kooli juurest tagasi pöörates tuul ka natuke vastu hakkas puhuma, oli pulss piirajas ja kaks kilomeetrit järjest sõtkusin 6:36-ga. Piinlik värk. Ei tea, kas see soojemaks pööranud ilm ka natuke mõjutas, aga ei ole sellist kerget minekut, mis esmaspäeviti muidu on ikka olnud. Kokku tuli 7,39 km, tempo 6:26/km ja pulss 139. Väga rahule ei jää, aga vormi testitaksegi teistel jooksudel. Garmin keeras oma hinnangu mu VoMaxile ka selle peale kraadi võrra madalamaks - 51.

Teisipäev oli hästi toimekas nii tööl kui pärast tööd ja kui lõuna aeg läbi sai, hakkasin otsima motivatsiooni selle hooaja viimaseks intervallventtiks. Ilm oli nii ilus, et sai täitsa T-särgi väel õues ringi käia (aprilli kohta väga ebatavaline). Teadsin, et Lauri täna ei tule ja kartsin, et pean seal saali nurgas Mariuse taktikepi all üksinda pingutama, aga Annika oli õnneks kohal ja Raini ka. Hoolimata ilusast ilmast sai saal poolenisti täis. Marius tegi seekord natuke teises järjekorras kava ja mingid lihased tõmbas veidi rohkem kinni kui eelmisel korral. Raskuse/hakkama saamise koha pealt vaadates selline keskmine trenn. Kosmonautikat lõppu ei jõudnudki teha (pesunaine oli seekord) - kes käinud on, need teavad. Järgmisel nädalal on teisipäeval puhkus ja eks siis paistab, mis Ahto treeningplaani koha pealt ventti asemele välja mõtleb.

Neljapäevases Sparta jooksugrupi trennis oli hea tunne juba kohe soojendusjooksu tehes. Rainiga jooksime tugeva pundiga koos ja kuidagi märkamatult, aga üldse mitte raskelt, keris kiirus sinna 5:10-5:20 vahele. Pulss ei olnud Järve metsa maastikku arvestades üldse kõrge, aga joosta oli hea ja jalad puhanud. Jooksuharjutuste tegemise ajaks ei suutnud otsustada, kas minna Maile või Toomase gruppi, aga Toomas tegi sel korral jagamise hoopis mehed-naised, nii et mehed läksid Toomasega tagumisele sirgele ja seekord saime meie tugevama trenni - pikemad harjutuste lõigud ja 8-harjutuse blokid, nii et tagasi tuli alati sörgiga joosta. Tagumine sirge on seal Järve metsas selline, et harjutuste alguse tegime praktiliselt siledal maal ja teise poole suhteliselt järsult tõusva kaldega rajal, nii et blokkide viimased raskemad harjutused tõmbasid pulsi korralikult 170 peale. Hiljem kiirendused otsa ja Matiga sörkisime koos Sparta poole tagasi. Kokku tuli täpselt 9.00 km ja keskmine pulss 150.

Reedel, enne pikka jooksu otsustasin, et peaks proovima tihedama sammuga joosta. Üldiselt öeldakse, et hea sammusagedus on 180, pikematel jooksjatel ehk 170 kanti. Sofia rääkis kuidas Eldar oli enda sammusagedust metronoomiga proovinud paika saada ja avastasin, et minu Garminil ka see funktsioon täitsa olemas. Igaks juhuks sellega trikitama Assaku ringil ei hakanud, proovisin lihtsalt tihedama sammuga algusest peale minna ja heale rütmile keskenduda.
Ilm oli selline vilu ja pilvine, õhtul hiljem lubas vihma. Panin ikkagi lühikesed riided. Esimese kilomeetri tegin 5:56, aga järgmised läksid juba päris kiirest ja mitu korda nägin ka aega alla 5:50. Kogu aeg läksin tiheda sammuga ja nn. valsirütmi ise kaasa lugedes. Assakul oli veel pulss täitsa normis ja 10 km  vaheaeg 58:17. Distantsi teises pooles küll väga palju juurde panna ei jõudnud (ja 15 km juures oli juba natuke raskem rütmile keskenduda), aga jalad olid siiski suhteliselt värsked ja enesetunne kuni lõpuni hea. Kodu juures pidin 300m veel juurde jooksma, et igal juhul 1,5h trenni kätte saaks. Lõpuks 15,5 km keskmiselt 5:50/km ja pulss 146. Selline tunne nagu oleks uuesti jooksma õppinud. Pärast kontrollisin üle ja sammusagedus täpselt 170.
Pikal maal peaks selline tehnika olema igal juhul ökonoomsem, lisaks ei põruta jalgu ja hoiab liigeseid.

Laupäeval oli ilm kevadiselt  suviselt ilus ja sooja vist isegi 18 kraadi. Proovisin taastavat jooksu samamoodi tiheda sammuga teha. Kuna seal tempo aeglasem, siis võib see kõrvalt vaadates natuke tippimise moodi välja näha, aga tegelikult väga lihtne rütmi hoida ja lihtsa pingutusega saab väga kiiresti edasi. Kui tavaliselt on need taastavad sörgid umbes 6:20-6:30 tempoga, siis seekord tuli algusest peale 6:10 ringis kilomeetri ajad ja kahel korral nägin isegi kellal 6:03. Lõpuks ilma erilise pingutuseta 7,38 km ring 6:08/km ja pulss 137. Väike rajarekord seegi. Garmin premeeris mind teatega, et upgrade'is mu VoMaxi uuesti 52 peale.
Nende jooksude järgi otsustades peaks küll olema praegu elu parim jooksuvorm. Vaatame, kas see kolmapäeval ka Viljandi järvejooksul realiseerub.

Pühapäevaks oli ilm täielikult muutunud. Aknast välja vaadates küll mitte - õues oli samamoodi päikseline nagu eile, aga temperatuur oli umbes 10 kraadi kukkunud ja külm kirdetuul lõõtsus. Fartlek oli seekord lühemate lõikudega, pidin jooksma 10x1min üle 3 minuti @175. Endalgi oli huvitav teada, mis tempo sellistele lõikudele sobib. Sellist sarnast 200-250m lõigutrenni tegime tegelikult ju talvel sisehallis ka. Tuli nii, et lõigud kuhugi 4:05-4:36 vahele. Väga palju sõltus lühikese lõigu puhul sellest, kuhu see rajal kukkus - ülesmäge ja vastutuult aeglasemalt, allamäge ja taganttuulega kiiremini. Ühtlast sammurütmi on fartlekiga muidugi palju raskem hoida, see sai ka selgeks. Viimase lõigu lustisin Vana-Tartu maanteel allamäge joostes üsna täiskiirusega ja lasin pulsi natuke kõrgemale kui vaja, aga iseenesest ei olnud väga kurnav trenn. Kokku tuli 12,15 km keskmise tempoga 5:36/km. Pulss 158.
Garmin andis pingutusele hindeks 3.8 ja teadustas, et laktaadilävi on 172 @4:55. Ammu ei ole sellist trenni teinud, mis laktaadiläve aitaks mõõta. Viimati vist detsembris? 172 on täiesti ootuspärane, aga mitte kunagi pole laktaadiläve kiirus nii hea olnud, detsembris oli pigem 5:06-5:08 kandis. Nii et siin on ka selge areng näha.

Kuna pühapäevane jooks oli natuke lühem, siis kilomeetreid kogunes selle nädalaga 51,5. Üks intervallventti ka lisaks. Järgmisel nädalal on koguni kaks puhkepäeva, aga jooksu peaks tulema sama palju.

Trenninädal 15.-21. aprill

Aprill hakkab jõudma poole peale ja Viljandi järvejooks läheneb. Vahelduseks oli üks lühike töönädal, mis oli seda lühem, et esmaspäeval-teisipäeval olime kolleegidega hoopis Lahemaa taga Eismal strateegiaseminaril ja kontorisse jõudsin seetõttu ainult kahel päeval.

Esmaspäeval võtsin muidugi jooksuriided kaasa, sest Jamesiga sai nii kokku lepitud ja pärast tööjutte läksime väikesele sörgile. Ilm oli soe ja metsa vahel looklev külavahetee tuulevaikne. Tempo läks seetõttu ootamatult kiireks. Kahtlustasin maanteed, et see läheb pidevalt allamäge ja pärast tagasiteel on vaja hakata ülesmäge rühkima, aga päris nii ei olnud. Igatahes kilomeetrite tempo jäi 6:00-6:10 vahele ja tegime 7 km. Keskmine tempo 6:05/km ja pulss 139 (täitsa OK, arvestades et jooks oli koos jutuajamisega). Saldosse jäi ka üks nähtud rebane.

Teisipäeval jõudsime pärastlõunal linna tagasi ja õhtul toimus intervallventti - selle hooaja eelviimane. Marius küll lubas, et viimasesse venttisse müüb pileteid - 1000 € pääse, nagu Alla Pugatšova juubelikontserdile. Saal oli pooltäis nagu viimasel ajal ikka - uusi nägusid enam vastu kevadet seal eriti ei kohta, kõik on vanad kalad. Tundub, et iga trenniga läheb ventti kergemaks - sel teisipäeval tegin kogu trenni täiega kaasa ja lõpus oli selline tunne nagu pühapäevase fartleki lõpus: väsinud, aga kui vaja, siis jaksaks ikka mõned harjutused veel teha. Kahju isegi, et hooaeg läbi saab, see hea vorm jõuab kindlasti sügiseks ära kaduda.

Neljapäevasesse jooksugruppi minek tuli madala motivatsiooni pealt, sest oli nädala viimane tööpäev, praktiliselt reede, ja pika nädalavahetuse eel tahaks natuke varem kontorist lahkuda. Seda ei ole mõtet teha siis kui trenn algab kell 18 ja varem kohale jõuda ei ole eriti mõistlik. Teine keeruline väljakutse viimasel nädalal on õigete jooksuriiete valik, eriti kui need tuleb varahommikul õhtuseks trenniks kaasa pakkida. Õues liikudes tundub juba nagu lühikese püksi ilm, aga pikad püksid igaks juhuks kaasa. Vähemalt on garanteeritult päikseline ja kuiv ilm ja vihmakilet ei pea võtma. Oligi enam-vähem lühikese püksi ilm.
Sparta jooksugrupi trennidega on kuidagi nii, et Toomase trenn on liiga kerge ja Maile trenn jälle liiga raske. Sokutasin ennast seekord Toomase gruppi, aga pidevalt tabasin ennast mõttelt, et liiga lihtne. Toomas teeb lühemalt ka, seega sai varem lõpetada ja pärast lühikest lõdvestusjooksu kogunes ainult 8,37 km ja keskmine pulss alla 150.

Reedel oli suur reede. Tööle minema ei pidanud, ilm oli väljas ilus. Sai natuke hommikul pikemalt logeleda ja siis lõuna ajal jooksule. Loogika ütles, et kuna neljapäevane trenn oli kergem, siis peaks reedel olema ka lihtsam. Läksin kodu juurest kohe tiheda sammuga minema ja täitsa normaalse pulsi juures tulid esimesed kilomeetrid alla 6 minuti ja sama hooga läks edasi ka. Kindluse teel hakkasid ajad minema juba 5:50 kanti ja tundsin, et algus kisub liiga kiireks, aga täitsa normaalse enesetundega tuli hea tempoga jooks edasi, isegi Assakult tulin 5:50-6:00 kilomeetri aegadega läbi. 12 km kandis tundsin, et jalad on väsinud ja pulss oli selleks ajaks 150 lähedal ka. Purakat enam polnud, et väga palju allamäge lõigul juurde panna, aga seda polnud vajagi. Uus "rajarekord" 15,22 km peale - 1:29:33. See tähendab 5:53/km ja pulss 147.  Pärast jooksu pakkisin kotid ära (trenniasjad ka) ja nädalavahetuseks Pangodisse.

Laupäeval käisin pärast puude lõhkumist Tartus ja tegin kohustusliku sörgi ära. Emajõe äärest alustades jõudsin päris hea tempoga Anne kanali äärde, aga siis hakkas tunda andma, et eilne jooks on jalgades ja iga tiiruga ümber kanali tahtis pulss rohkem üle 140 ronida. Ei olnud eriti head energiat ega sammu. Mingil kilomeetril nägin isegi aega 6:35. Kolm tiiru pidin tegema ja siis jõe äärt mööda tagasi Raekoja platsini. Kokku tuli natuke pikem distants kui tavaliselt - 7,71 km. Keskmine tempo 6:27 ja pulss 139.

Pühapäeval oli pikk tagasisõit Tallinnasse ja pärastlõunal oli vaja teha pühapäevane fartlek ära. Viimast korda aprillis pikalt. Kuldala teel tundsin külmavõitu kirdetuult ja kartsin, et ehk olen isegi liiga õhukeselt riides, aga esimese lõigu ajaks läks see tunne muidugi üle. Esimesed kolm intervalli tulid päris hea tempoga, alla 5:10, kuigi jalad olid väsinud ja kõht raske. Kuidagi ei sobi kokku need Tartusse sõidud koos jooksuga - jalad on pärast 2h autos istumist kanged ja üldse ei taha liikuda. Neljanda lõigu tegin Assaku tõusul vastutuules 5:21-ga ja viiendal, kui pulss juba liiga varakult piirajasse lendas, lõin käega ja murdusin. Jäigi selline poolik trenn ja sörkisin Assakult koju tagasi. Õhtul muidugi olin pahane ja tige enda peale, et nii lihtsalt alla andsin, aga mõnikord lihtsalt ei ole trennipäeva. Kokku tuli 9,40 km keskmise tempoga 5:41/km.


Muidu täitsa OK trenninädal, lihtsalt lõpp oli korralik pettumus. Kilomeetreid tuli 47,7 + intervallventti.

Trenninädal 8.-14. aprill

Pärast nii head pühapäevast fartlekit läksin esmaspäeval täitsa hea tujuga taastavat jooksu tegema. Ilm pööras sellel nädalal ilusast kehvapoolseks põhimõtteliselt üleöö. Kui pühapäeval oli veel 10-12 kraadi sooja, siis esmaspäev tervitas 2-3 soojakraadi ja vihma-lörtsiseguse ilmaga. Sooje kindaid, mütsi ja jakki veel suveks kappi panna ei saanud. Soojad riided selga, kilekas ka, shieldid jalga ja ringile.

Aruheina lasteaia juures viskas Garmin mingi väikese vimka sisse ja näitas liiga kõrget pulssi. Võtsin hoo selle peale maha ja esimene kilomeeter tuli ainult 6:33, aga juba teisel kilomeetril sain ajaks 6:13, mis oli ehmatavalt kiire, kuigi pulss ilusti 135 ümber. Aga nii läks ülejäänud trenn ka edasi - kerge sammuga, madala pulsiga ja enamik kilomeetreid alla 6:20 ajaga. Viimased kaks tulid isegi 6:10. Võimalik, et see kiire temperatuurilangus andis hoogu juurde ja oli kergem hingata, suhteliselt tuulevaikne ilm tegi ka jooksu kergemaks ja kindlasti see, et pühapäeval ei jooksnud ennast niimoodi tühjaks nagu nädal tagasi. Igatahes ringi lõpus oli 7,39 km keskmine aeg 6:17/km ja pulss 135. Kõige kergem-kiirem taastav jooks, mis sel aastal teinud olen. Arvutasin venitades kiiresti, et kui keskmine tempo peaks millalgi alla 6:05 jõudma, siis tuleb pikem ring valida, sest 45 minutit jooksu ei tule enam täis. Praegu on hea tempo korral ajad 46-47 minuti vahel.

Võib-olla tänu sellele, et viimased kaks trenni olid suhteliselt kerged ja taastusin ära, oli äärmiselt kerge ka teisipäevane intervallventti. Marius tegi jälle trenni ja nii nagu eelmine kord oli umbes pool saali rahvast täis, see tähendab, et ruumi oli lahedalt. Tuttavaid oli vähe, võtsime Agnesega tagareas kohad sisse ja hakkas peale. Kui eelmisel nädalal väsisin ära 40-45 minuti paiku, siis nüüd panin uhkelt lõpuni välja ja tunni lõppedes ei olnudki tavapärast poolsurnud tunnet. See tähendab, et sellest talvehooaja intervallventtist on tõesti kasu olnud. Kahju ainult, et nüüd kui mingi vorm paistma hakkab, tuleb varsti hooaja lõpp peale. Ainult paar nädalat veel jäänud.

Neljapäeval Spartasse jõudes pakkus administraator mulle jooksugrupi variantideks kas Maile või Ahto. Valisin Ahto, aga Ahtot tegelikult ei olnud ja kogu suur punt tegi Maile käe all trenni. See tähendas ka, et eelmiste nädalatega võrreldes oli trenn oluliselt intensiivsem - pikemalt saime teha erinevaid põlvetõsteharjutusi ja hüppeid. Jalad olid trenni lõpus päris pehmed, kuigi lõdvestusjooksu (allamäge) kilomeetril sain üllatuseks aja 5:15. Kokku tuli veidi rohkem distantsi ka kui tavaliselt - 9,21 km, aga pulss ka keskmisest kõrgem - 151.

Reedest pikka jooksu alustasin üsna krapsakalt - kohe esimesed kilomeetrid olid keskmiselt alla 6:00 tempoga ja Kindluse teel nautisin haruldast taganttuult. Assakule jõudes olukord muutus - olin pulsi mõttes juba pigem piiri peal, aga enda meelest üsna kiire sammuga liikudes nägin paar kilomeetrit järjest nii aeglast numbrit nagu 6:10. Siis jõudis kohale, et jalad lihtsalt ei ole neljapäevasest trennist ära taastunud. Ülejäänud jooks läkski niimoodi punnitades ja alla 6:00 kilomeetreid oli raske saada. Enesetunne isegi OK, jooksmine raske ei tundunud, lihtsalt keha ei olnud päris värske. Kokku tuli 15,22 km täpselt 1:32:00, so. 6:03/km. Kõva tagasiminek paari nädala taguse ajaga võrreldes, seda enam, et ilm oli mõnusalt jahe ja tuult eriti ei olnud. Pulss 149.

Laupäevane taastav sörk oli täiesti uneventful. Rahuliku pulsiga tiksusin ringi ära ja tempo mõttes täiesti tavaline 6:20-6:30 vahele. Kokku 7,39 km, keskmine tempo 6:23/km ja pulss 148.

Pühapäevasele fartlekile läksin natuke pessimistlikult, sest eelmise nädala jooks oli superhea ja seekord ei olnud nii kerget enesetunnet. Lohutasin ennast teadmisega, et iga kord ei saagi PB joosta ja trenn on kõigest trenn. Tuul oli jälle tugevam ja endiselt ida poolt, nagu reedel. Seetõttu sain üsna rahulikult alustada ja esimesed lõigud tulid ilusti 5:10-5:15 vahele. Võtsin millegipärast selle 5:15 endale sihtmärgiks ja proovisin seda tempot hoida, isegi Assaku tõusult ülesmäge ja vastutuult rühkides. Selle punnitamise tõttu sain pulsi natuke rohkem punasesse kui peaks, kuigi tempo ja jaksu mõttes kestsin ilusti. Viimasel lõigul ei olnud samuti sellist purakat nagu eelmisel nädalal - 5:08, kui eelmisel korral oli 5:03. Lõdvestusjooksul oli tegu, et pulssi aeroobses hoida. Korralik pingutus (Garmin hindas 4.3). Kokku tuli 16,54 km ja keskmiselt 5:37/km (vist ka sellest, et lõikude vahel jooksin pigem kiiresti). Lõigud 5:08-5:16, väga ühtlaselt (aga kilomeetrid muidugi erineva raskusastmega). Keskmine pulss 161.
Selle jooksuga sain ennast selle nädala Garmini challenge'is Kairitist napilt mööda - kokku 55 km jooksu + intervallventti.  Uus nädal tuleb natuke vaheldusrikkam, sest esmaspäeval olen Eismal (James lubas jooksuasjad kaasa võtta) ja nädala lõpus Lõuna-Eestis.

Trenninädal 1.-7. aprill

Enne 1. aprilli sain Ahtolt kätte ka uue kuu treeningplaani. Midagi eriti uut ei ole, ainult et pühapäevane fartlek läheb veel natuke pikemaks (ei ole aprillinali).

Võtsin ka kokku märtsikuu trennistatistika - 203 km + 2 intervallventtit (2 jäi ära, sest Vietnam). Ahto arvas, et pika jooksu hea vorm ja madal pulss on põhja ladumise faasis kõige olulisem, fartleki ajad praegu vähem tähtsad. Selle teadmise võtsin uude trenninädalasse kaasa ja hakkasin jälle peale.

Esmaspäevane rahulik taastav jooks oli pulsi mõttes veidi raskem kui tavaliselt. Loogiline, sest pühapäeval jooksin endast ju üsna punasesse ja selge, et organism tundis seda veel esmaspäeval. Esimesed kolm kilomeetrit läksin taganttuules, küll üsna tagasihoidliku 6:25 tempoga, aga Järveküla kooli juurest tagasi pöörates oli paar kilomeetrit vastutuules isegi üle 6:30. Kui Ülemiste metsa varju jõudsin, siis kadus tuul ära ja sain krapsaka sammuga seitsmenda kilomeetri isegi 6:20-ga tuldud. Kokku 7,39 km ja keskmine tempo 6:27/km. Pulss 138. Pulsi mõttes OK, aga tempo keskmisest aeglasem, on kokkuvõte.

Teisipäevane ventti oli see-eest palju parem. Keha oli taastunud ja kuigi vaimselt väike motivatsioonikriis kollitas (eks ma eelmisel nädalal hellitasin ennast mõttega, et äkki aprillis juba rohkem jooksu ja venttit ei tee), siis läksin ilusast ilmast hoolimata kohale. Spartas on nüüd aprillist ka teisipäeviti jooksutrennid - Ahto teeb huvilistega lühikest lõiku (esmaspäevased on pika lõigu trennid) ja nägin trenni sõites Rihot ja Peepu juba Järvevana kergliiklusteel, aga minu tee viis saali. Lauri ja Agris olid kohal ja tüdrukud ka - kokku umbes sama suur hulk rahvast kui eelmisel nädalal (ehk siis pool saali). Seekord oli kohal ka Marius ja võib-olla selle pärast tundus trenn isegi lihtsam - kindlasti lihtsam kui see mida Reigo tegi. Igatahes jaksasin ikkagi mingi 90% kõik asjad kaasa teha ja ära väsisin alles 45 minuti juures. Hea tunne jäi sellisest trennist.

Neljapäeval oli juba suur kevad väljas (tegelikult oli juba kolmapäeval, aga siis ei olnud jooksupäeva). Sparta jooksugrupi trennis andis see tunda läbi selle, et enamik olid üle riietunud. Mati ja Riho olid 14-kraadise ilma juures valinud juba lühikesed püksid. Ise ka panin musta jaki (viga) ja võtsin igaks juhuks kindad kaasa (viga). Trenni tegime Toomasega, seekord juba rajal, sest jää oli läinud ja tee üsna kuiv. Harjutuste jaoks tähendab see seda, et on vähem muhke ja lohke ja pole nii suurt ohtu jalg kuidagi valesti väänata. Pärast veel paar kilomeetrit lõdvestuseks. Kokku 8,89 km.

Reedel oli sama soe ilm ja oskasin juba arvestada. Panin õhukese pluusi selga (taganttuulega tundus seegi liiga palju) ja tegin Assaku tiiru ära. Veidi läks võib-olla alguses pulss kõrgemale kui tavaliselt, aga distantsi teise poole sain joosta taganttuulega ja siis jooksid kilomeetri ajad järjest alla 5:50. Kokku 15,24 km. Tempo jälle 5:56/km ja pulss 148. Jalad olid veidi väsinumad kui eelmisel nädalal, aga vormi mõttes sarnane jooks.

Laupäeval läksime vastu õhtut Janekuga koos tiirule. Korjasin ta Peetri kooli juurest sappa ja tegime Järveküla kooli ja viljakuivati juurest ringi. Lobisedes oli pulss veidi kõrgem kui peaks ja tempo kippus ka natuke kiireks minema, aga enam-vähem sinna 6:20 kanti tempo tuli. Tagasi Peetri kooli juurde jõudes oli tehtud 6,69 km - veidi vähem kui pidanuks ja ajaliselt veidi alla 43 minuti, aga pole hullu. Tempo 6:24/km ja pulss 145. Tegime kooli staadionil veidi jõuharjutusi ka ja pärast sörkisin veel kilomeetri koju (seda enam Garminiga ei registreerinud). Leppisime kokku, et võtame jooksuasjad ülejärgmisel esmaspäeval Eismale kaasa ja teeme seal ka õhtul sörgi ära.

Pühapäevast fartleki pisut pelgasin, sest eelmine nädal läks nii raskelt ja laupäevane ei olnud just eriline taastav jooks. Panin samamoodi õhukeselt riidesse nagu reedel (oleks võinud ikka lühikeste pükstega minna, kirjutan nüüd õhtul) ja hakkasin minema väikese kaarega ümber Kuldala pargi, sest seekord oli vaja joosta kilomeetri võrra rohkem kui tavaliselt. Tuul oli täiesti teiselt poolt kui eelmisel nädalal - esialgu vastu ja pärast Assakut siis tagant. Esimese lõigu sain küll Vägeva teel teha valdavalt taganttuulega ja see aitas rütmi saavutada. Vastutuule lõigud tulid suhteliselt keskmise pingutusega alla 5:20 ja pärast Assakut taganttuulega läks juba päris lihtsaks. Kuna kiired ja aeglased lõigud olid eelmise nädalaga natuke nihkes, siis see sobis mulle rohkem. Põhiliselt seetõttu, et halvemad nurgad, pööramised ja ülekäiguradade ületamised sattusid nüüd valdavalt taastumise lõikudele ja ei seganud tempot. Vana-Tartu maanteele tagasi jõudes sain alles pulsi viimasteks lõikudeks 170 lähedale ja viimasel allamäge kilomeetril proovisin jalgadega kiiremini kerida ja sain ilusti 5:03 ajaks. Ei tunduks midagi nii erilist, aga see oli juba kaheksas kiirendus ja ma ei olnud endiselt omadega punases. Lõpuks tuli väga kergelt kogu trenn - kokku 16,52 km ja keskmiselt 5:40/km. Lõigud 5:03-5:19 vahele. Keskmine pulss 158 (max 173) ja Garmin andis jooksule hindeks 4.1 (ja millegi pärast hindas mu VoMaxi alla 50 peale). Ise olen küll muidugi päris rahul ja motiveeritud.
Pärastlõunal läksime veel Helenaga jalutades mänguväljakule ja päevaga tuli kaugelt üle 20 000 sammu.


Nädal kokku: 54+ km jooksu + intervallventti. Põhiliselt rahul pühapäevase fartlekiga ja tundub, et treeningutel hakkab mingisugune mõju paistma.