Esmaspäev algas visiidiga spordiarsti juurde ja sain oma jalahädale täpsema diagnoosi - tõsturlihase vigastus. Tore on see, et ma sain teada nüüd, et mul selline lihas üldse olemas on. Halb on see, et häda on temaga. Aga ravi määrati ka - ultraheli ja harjutused. Kui hästi läheb, peaks 3-4 nädalaga korda saama. Samal ajal joosta lubati (jei!), aga kõiksugu hüpped ja spurdid keelati ära, mis tähendab, et Sparta jooksugrupp peab veel mõned nädalad ootama.
Esmaspäevane Sparta trenn oli tubli ja toimekas. Väga palju juurde ei jaksanud panna, aga jälgisin rohkem tehnikat ja hoidsin head tempot harjutuste vahel. Hantlitega kätele pidin tegema 6kg raskusega, sest viieseid polnud kusagil näha ja kõhulihastele panin ka kordusi juurde.
Teisipäeval oli tempojooksu päev ja olin igati motiveeritud lõpuks korralikult oma 11,7 km tiiru ära tegema. Kahjuks ilm päris nii ei arvanud ja õues oli korralik koerakas; 4-5 kraadi sooja ja vihma ladistas. Tegin vaimu tugevaks ja läksin siiski ringile. Algus oli kerge, hoidsin pulsi järgi tempot ja kerisin esimesi kilomeetreid 5:35-5:40 vahele. Kindluse teeni oli tuul ka natuke tagant, mõnus oli joosta ja pulss alla 170. Tagasitulek läks juba raskemalt, sain kusagil seal Kindluse tee majade vahel jalad märjaks, varbad külmetasid ebameeldivalt, vastutuult näkku peksva vihmaga ei olnud üldse tore raiumine. Hoidsin tempot, kuigi pulss läks kõrgemaks, aga suutsin ilusti ringi lõpuni teha. Küti teel tuli korraks ka kergem moment kui vastutuul ära vaibus. Väikesele ringile minnes sai särts jalgadest otsa ja viimased kilomeetrid tulid 5:41 peale, aga üldiselt jään rahule - aeg suts alla 1:06, mis pole märkimisväärne, aga arvestades trennipausi ja olukorda, jään rahule. Keskmine pulss 172, mis on tempojooksu kohta normaalne.
Kolmapäeval tegin Sparta trenni, mis läks üllatavalt kiiresti ja lihtsalt. Surumine on endiselt probleem - 5-6. seeria ajal väsib lihas järsku ja ootamatult ära, sellepärast ei ole suutnud seal eriti juurde panna. Aga mujal lisasin raskust mõõdukalt (hantlitega rinnalihas, hantlitega lendamine). Hantlitega lendamine on viimasel ajal selline harjutus, et teen enam-vähem nende raskustega mis püramiidis parasjagu on. Seekord oli keegi kõik 2-4 kg hantlid ära virutanud, nii et sain kuidagi tehtud 8/6/5/3 seeriaid.
Neljapäeval jooksime MTA SK grupiga Pirital. Tegin üle aasta aja Pirita terviseraja 7,2 km ringi. Tõesti hästi rahulikult, sest Gerli oli eriti aeglane ja ei jaksanud absoluutselt tõusu joosta, aga sellest hoolimata oli ta tubli ja pidas lõpuni vastu. Lõpuks tuli 7.25 km umbes 1:03-ga, aga keskmine pulss see-eest ainult 139, mis oli igati hea, sest muidu selliseid madala pulsi jookse ei suuda ennast sundida tegema. Ringi lõpetasime juba täielikus paduvihmas ja läbimärjana.
Reedel tegin puhkepäeva ja laupäeval laisklesin ja lükkasin pika jooksu pühapäevale. Selles oli teatud osa laiskust ja teine osa seda, et aprillikuu eesmärk 100 km sai neljapäevaga tehtud ja ei taha üle koormata ennast praegu.
Kui nädala sees oli kaks väga vihmast jooksupäeva, siis nädalavahetus oli soe, ilus ja päikeseline. Tuul oli seekord niipidi, et alguses enam-vähem tagant ja alates Assakult enam-vähem vastu. Võib-olla sellepärast, aga võib-olla lihtsalt sellest, et natuke mahtu juba on all, aga jõudsin pulssi alla 160 hoida kuni Sintravella tõusuni. Siis juba enam mitte, ja natuke kiirendasin lõpukilomeetritel ka, aga üldiselt vormikõver hakkab tõusma ülespoole. Vana-Tartu maanteel tulid vastu jalgratturid ja väike kutt, kes rivis sõitis, keeras mulle täiesti peale, nii et pani lenksuga mulle jooksu pealt vastu puusa ja ise lendas muidugi sellest külili. Õnneks jäid kõik terveks, aga ehmatus oli korraks suur.
Täna väsisid pika ringi peale reielihased, just tagumised, palju rohkem ära kui eelmisel nädalal, nii et ringile juurde panema ei hakanud, seega 13.8 km umes 1:31-ga ja keskmine kiirus 6:36, mis on enam vähem sama mis eelmisel nädalavahetusel, aga keskmine pulss 156, mis on palju madalam.
Nädala kokkuvõte: kaks Sparta trenni, kolm jooksu ja 32.7 km
