Trenninädal 19.-25. august

Esmaspäevane taastav sörk pärast Ööjooksu tuli küllaltki raskelt. Kuna ma pole korralikku poolmaratoni sel hooajal jooksnudki, tundsin esimest korda kuidas 21 km on ka pärast puhkepäeva jalgades ja võtsin seetõttu teadlikult tempo mõttes rahulikumalt. Tavaline 7,5 km ring tuli esialgu 6:07 lähedal kilomeetri aegadega, aga distantsi teises pooles sain jalad ikka natuke käima ka ja keskmise aja kiiremaks. Pärast jooksu venitasin korralikult, aga mingit ÜKE isu ei olnud. Toomase trennijuttudest teadsin, et poolmaraton läheb kehast välja umbes nädalaga, nii et eeldatavalt hiljemalt reedel võiks olla juba normaalne enesetunne.

• Distants 7,57 km
• Keskmine tempo 6:05/km
• Keskmine pulss 137
• Garmin Index 2.0
• VoMax 53

Teisipäeval oli 20. august. Iseseisvuse taastamise päev ja töölt vaba, aga leppisime eelmisel nädalal julgelt kokku, et teeme ikka õhtuse trenni Spartas. Osalejaid oli vähem kui tavaliselt, aga umbes 20 ringis ikka. Triin jõi mingis pulmas, Kertu oli juba Saaremaal, Kata sörkis Türil ja ülejäänud eestikatel võistelnud lakkusid kodus haavu. Ainult Pille ja Joel tegid enne ÜKE-t 20 km pika jooksu, nii et sain seekord administraatori käest number 3 pileti.

Fartleki tegime koos Annika, Annely ja Urmasega. Tavapärane Ahto fartlek - raudtee äärne lühike 600m sirge + 2 postivahet kiirendust jõulinnaku juures. Algus oli raske ja jalad olid kohe soojendusel kuidagi kinni. Esimene lõik läks ikka väga kangelt ja puiselt, aga tegime pulsi mõttes meelega kergemalt ka, nii et aeg 2:32 ei tundunudki väga kole. Mida ring edasi, seda paremaks (ja kiiremaks) läks ja eriti see lühike kahe postivahe pikkune kiirendus aitas iga ringiga jalgu lahti joosta. Viimane lõik oli juba "nagu päris" ehk 2:18 ajaga ja tempo alla 4:00. Üldiselt oli tavalise teisipäevaga võrreldes ikka natuke kergem ja rahulikuma pulsiga üritus.

Venitamine ja ÜKE toimusid seekord rühmatreeningute saalis, sest mahtusime sinna kõik ilusti ära ja ei pidanud matte üles-alla tassima. ÜKE tuli samuti üle keskmise raskelt, sest motivatsiooni nappis ja keha oli ikka veel natuke väsinud, aga tegin enam-vähem ilusti kõik kaasa. Viimaseks planguringiks ei jätkunud päriselt jõudu, aga enam-vähem. Ikka parem kui puududa või midagi ise pusida.

• Distants 8,80 km
• Keskmine tempo 5:51/km
• Lõikude tempo 3:59-4:20/km
• Keskmine pulss 146 (max 184) - lõikude vahel jooksime vist seekord rahulikumalt
• Garmin Index 2.8
• VoMax 53

Neljapäeval oli tavapärane Sparta trenn. Tavapärane selles mõttes, et kõik olid kohal ja kuigi nädalavahetusel oli tulemas Ülemiste järve jooks ja Kihnu Männakäba maraton, siis võistlejaid oli ikkagi alla poole ja Maile sai enamikuga korraliku trenni ära teha. Tegime tuttava tõusu peal harjutusi ja nagu Tooams enne trenni hoiatas, siis suhteliselt tugev ja jahe tuul oli puhumas ja trenni lõpuks hakkas päike madalamale vajuma - see tähendas, et harjutustelt tagasi jalutades paistis madalalt silma ja metsa vahel olid varjud pikad. Sügis tuleb. Pärast harjutuste osa läksid võistlejad kiirendusi ja lihtsamaid rütmiharjutusi tegema ja meie tegime kõrgepingeliinide all liivas veel erinevaid pöiahüppeid. Jaksasin hästi, kuigi jalad sai korralikult pehmeks.

• Distants 8,33 km
• Keskmine pulss 145
• Garmin Index 2.4
• VoMax 53

Reedel oli jälle pika jooksu päev ja vaja ära teha kõige pikem pikk jooks ever - 25 km. Kuna olin kodus, oli võimalik teha tiir ümber Ülemiste järve (ja siis veel natuke peale). Ilm oli muidugi parajalt rõve - kogu pärastlõuna õhtuni sadas pidevalt, aga kuna ei tundunud, et see sadu võiks kuidagi järele jääda, siis panin kileka selga ja läksin rajale. Otsustasin maratoniks paari asja testida - kõigepealt seda, kas sääristega on parem joosta kui ilma. Teiseks proovisin ära kaks SiS-i geeli, mis kohe alguses taskusse läksid. 

Algus oli suhteliselt vastikult vihmane - kilekaga oli raskem joosta kui kergete riietega, vihm peksis kõvasti ja tuul ka keerutas, kohati iilidena korralikult vastu. Aga oli liiga märg ja liiga pikk distants, et selle vihmaga T-särgiga jooksma minna. Tempo ei olnud alguses midagi erilist - 5:50 ja 6:00 vahel ja kuna tuul oli vastu, siis pulss oli kõrgemal kui mulle oleks meeldinud. Uuesalu kandis sain rütmi natuke paremini kätte, aga mõnusaks läks alles Viljandi maantee ääres, kui tuul pööras selja taha ja sain hoogsa sammuga kilomeetreid võtta - ajad tulid korraga 5:40 lähedale ja samm oli päris hea. Vihm jäi selleks ajaks ka natuke järele, nii et päris mõnus oli joosta. Uuele kergliiklusteele pöörates võtsin esimese geeli sisse ja valmistusin üle viadukti ronimiseks. Pulsi tõmbavad sellised tõusud korralikult üles ja terve Järve metsa lõik läks taastumiseks. Järvevana tee alguses võtsin teise geeli ja tegin lühikese joogipausi Tallinna Vee kaevu juures, edasi oli täitsa OK joosta kuni Renniotsa tunneli laskumise ja tõusuni - pulss läks uuesti üles ja siis hakkas jaks otsa saama. Viimased 5 km vajus tempo kiiresti alla ja pulss läks liiga kõrgele ja taevast hakkas vihma uuesti kõvemini kallama. Poolmaraton sai täis 2:03-ga ja kodu juures sai täis täpselt 22 km, aga see oli juba korralik kannatamine. Pulss oli 150-ndates ja tempo vajus 6:00 peale. Vastik, märg ja väsinud oli olla ja hoolimata geelidest sai jõud kuidagi väga kiiresti otsa. Äkki Rakvere poolmaraton, mis veel jalgades oli? Kannatuste väike ring Peetris sai läbi ja jäin higise ja märjana venitusi tegema.

• Distants: 25 km
• Aeg: 2:26.36
• Keskmine tempo 5:52/km (poolmaratonil oli veel 5:50).
• Keskmine pulss 151 (liiga kõrge!)
• Garmin Index 3.2
• VoMax 53 

Laupäeval ergutasin Ahtot, Annikat ja teisi Ülemiste järve jooksuraja kõrval ja tegin siis rattaga lühikese 10 km tiiru. Tundus, et sai sääred natuke paremaks küll kui reedel pärast jooksu.

Õhtul käisin Nike'i poes ja sain uued jooksusokid + uued tossud (Pegasus 36).

Pühapäeval tuli teha teine mammut-trenn sellel nädalal. Pikad lõigud 8x5min üle 3 minuti ehk umbes 16,5 km lõigutrenni. Läksin hommikul optimistlikult ringile ja muuhulgas ka uusi tosse sisse jooksma. Esimene kilomeeter oli päris krapsakas, aga aeg ainult 6:06 ja pulss juba 140 peal (!). Oli selge, et organism on veel tegelikult väsinud reedest ja võib-olla ka alles Rakvere poolmaratonist. Võtsin soojenduse osa rahulikult, aga juba esimesel lõigul oli selge, et jalad on väsinud ja rasked ja mingit tempot oli raske hoida. Esimesed kaks 5min lõiku jõudsin küll alla 5:00 tempo, aga Kindluse teel nägin juba pulssi üle 170 ja Liiva teel läks juba raskemaks - pulss ei taastunud ära ja jooksusamm oli raske. Assaku tõusust üles ronides lõin juba tempole käega ja proovisin lihtsalt õiges pulsivahemikus lõigud ära joosta, aga kuna taastumine oli iga pausiga raskem, siis otsustasin tagasiteel Würthi juures, et sellise enesetundega pole mõtet seda trenni ära kangutada ja lõpetasin kiirendused pärast 6. lõiku ära ning sörkisin siis läbi Peetri rahulikult koju. "Rahulikult" tähendas muidugi seda, et lõdvestusjooksu pulss oli kõrgem kui 4. augustil sama trenni täies mahus tehes. Raske oli ja sitt enesetunne, et nii vähe aega enne maratoni trennid ei õnnestu ja vormi pole ollagi, aga tegelikult annan endale aru, et ilmselt sai lihtsalt natuke liiga palju pingutust ja väsimust ühe nädala peale kokku. Augusti alguse raskele nädalale tulin ju Pühajärve jooksult, mis ainult 10,7 km ja siis ei teinud ma neljapäeval Sparta trenni ka kaasa.

• Distants: 12,69 km
• Keskmine tempo 5:42/km
• Keskmine pulss 157 (max 176)
• Lõigud 4:56-5:13 tempoga
• Garmin Index 3.7
• VoMax 52

Oli raske nädal ja ei olnud eriti palju positiivseid emotsioone, aga järgmised kaks nädalat läheb kergemaks ja siis peaks jõudma ka enne maratoni ilusti ära taastuda. Kokku kilomeetreid siiski päris palju - 62,4 km.

Eesti Ööjooks 2019

Kas minna panema või panna minema? Pärast Peetri jooksu oli enda plaan teha Rakveres mugava tempoga isiklik rekord kuhugi sinna 1:47-1:48 kanti, aga Ahto ässitamisel ja soovitusel head ilma ja rada ära kasutama minna, oli järgmine plaan sihtida 1:45 aega, mis tähendaks poolmaratonis esialgu umbes 5:00 tempost kinni hoidmist.

Rakverre startisime kella 18.00 ajal, korjasime kamba auto peale ja Triinu tehtud Halloweeni šokolaadi prototüüpi maitstes jõudsime Rakverre kohale veidi pärast kella 19. Rakveres parkimiskoha otsimisega oli mõningane segadus, sest kogu sõiduaja ei olnud keegi selle peale mõelnud, aga pärast mõningast ringi tiirutamist leidsime parkimiskoha kohe keskväljaku kõrvale, mis ei olnud staadionist üldse kaugel. Stardimaterjalid ja särgi saime kiiresti kätte ja siis oli aega veidi expol ringi jalutada, Spartakad kokku koguda ja lobiseda. Kuigi suurt soojategemise plaani ei olnud, võtsin oma Enerviti geeli sisse ja läksin siiski lühikesele tiirule koos Tarmo, Silja ja Leonidiga ja 20 minutit enne starti ei olnudki muud teha kui oodata - "võimalikult stardijoone lähedal", nagu Triin ütles, et mitte massi kinni jääda. Rahvast oli staadionil väga palju aga tagantjärele võib öelda, et enamik olid ikkagi 10 km stardis, sest poolmaratoni lõpetajaid oli ainult 1094. Inimesed olid kuidagi viisakad - väga sinna eliitgrupi koha peale ei sättinud, nii et saime Spartakatega seal laiutada. Ööjooksul on selline reegel, et tuleb joosta võistluste ametliku särgiga, mis seekord oli must, aga üks tüüp oli end ikkagi stardikoridori Rae valla musta spordivormiga sättinud. Tempomeistrite valged õhupallid kogunesid ka stardikoridori kõrvale - 1:35, 1:45 ja 2:00 ajale jooksjad said sättida enda sammu tempomeistrite järgi.

Start oli täpselt kell 21.30 ja seda peab ütlema, et Ööjooksu korraldajad showd teha oskavad. Ilutulestik taevas ja tulemöll raja kõrval saatsid jooksjad Rakvere tänavatele. Kiired sammud staadionilt välja ja siis juba proovisin ennast tagasi hoida, et enda kokku lepitud 5:00 tempost kinni hoida. Esimene ring oli veidi pikem kui teine ja tegi kesklinnas lisa "paunakese" koos korraliku tõusuga lossimägede poole, aga jalad olid värsked ja tõusud ja kurvid ei tundunud väga rasked. Kusagil teisel kilomeetril oli ka väga nõme tagasipööre (nagu nõelasilm), mis võttis hoogu maha. Nägin seal Triinu teisel pool teed vastu jooksmas ja jõudsin ergutamiseks hõigata ka. Esimene 5 km kulus suuresti rajaga tutvumisele ja jooksurütmi leidmisele - tempo oli 4:50 lähedal, ehk omajagu alla 5:00 eesmärgi, aga pulss üsna mugav 170 ringis. Natuke kartsin, et äkki läheb sellega lõpuks raskeks, aga enesetunne oli nii hea, et lasin jalgadel tööd teha.

10 minutit pärast poolmaratoni starti lasti peale 10km jooksjad ja nende kiiremad lendasid meist 3-4. kilomeetril mööda. Kuigi selline segamini jooksmine on alati natuke nõme, siis suudeti päris hästi need riskid ära maandada ja 10km jooksjad said paremalt poolt ilusti mööda. 

Ööjooks on selles suhtes tore nagu Peetri jooks, et rada on täis meeleolupunkte, kust leiab kõike - alates DJ-dest kuni puhkpilliorkestriteni. Kusagil ei pea väga pikalt tühjal rajal jooksma ja südalinnas kulgeval rajal oli alati palju pealtvaatajaid ja ergutajaid ka. Kõige ägedam oli MyHitsi DJ station, mis oma värvilistest väravatest koridoriga oli pika allamäge sirge lõpus - mõnus oli seal joosta ja klubimuusika tõmbas korralikult käima. Terve ringi jooksul olid korraldajate kilomeetripostid totaalselt vale koha peal ja umbes 300m pärast õiget kohta. Nende järgi polnud mõtet tempot vaadata, usaldasin Garminit selles suhtes rohkem.

Ringi lõpu poole rada mitmes kohas jagunes ja staadionile lähenedes oli 10 km joostud tempoga 48:28. Üks jooksja jõudis just siis mu kõrvale ja uuris, mida kell näitab. Ütlesin talle tempo (umbes 4:50) ja 10 km aja. Tüüp noogutas, pani klapi kõrva tagasi ja ähkis ees minema. Staadioni juures nägin ergutavat Sanderit ja siis tuli joogipunkt, mida olin oodanud, aga kus ei olnud ühtegi jootjat. Lõpuks pidin peaaegu seisma jääma, et laualt spordijook kätte saada ja kuigi see mu tempot väga ei mõjutanud, siis natuke närvi ajas ikka, et korraldajad selle joogipunktiga hakkama ei saanud.

Teine ring oli lühem kui esimene ja ilma selle raske tõusuta. Ees nägin nüüd jälle seda Rae valla särgis jooksjat, kes läks enam-vähem minu tempoga. Võtsin oma rahuliku 5:00 tempo jälle sisse ja imesin teise ringi alguses oma taskus kaasas kantud SiS geeli ära. Kofeiiniga geel kickis korralikult kusagil 13-14. kilomeetri kandis ja samm läks jälle reipamaks. Rae valla särgiga mees oli jätnud endale Laada tänavale auto esiklaasi peale energiashoti ja võttis selle tee pealt kaasa - kaval! Edasi oli juba tuttav ring ja kusagil hakkasin vaikselt selgasid ka võtma. Rae valla särk jäi selja taha, tuttav MyHitsi DJ punkt ja siis hakkas viimane 5 km. Pulsi mõttes jooksin ikkagi enda jaoks õiges tsoonis - kusagil 170-175 vahel, aga 16. kilomeetri kandis hakkasin jalgades väsimust tundma. Säärelihased natuke tuikasid, sest võistlustempo on ikka midagi muud kui trennis sörkimine. Oleks tahtnud veel ühte geeli, aga seda ei olnud ja mõtlesin, et äkki oleks olnud tark panna võistluseks kompressioonsäärised. Ma pole nendega sel aastal eriti trenni teinud ja pole tundnud vajadust ka, aga võistlustempoga pingutuse puhul oleks ehk olnud neist abi. Samm ei olnud enam eriti värske, aga keskendusin sellele, et jooksutehnika ära ei laguneks ja teadsin, et selle 5 km kestan ikkagi ära - vaja vaid joogipunktides juua ja mitte löntsima hakata. 5:00 tempo oli ikka veel jõukohane (aga juba pigem 4:55-5:00, mitte enam 4:50. Õnneks hakkasid teisel ringil korraldajate rajamärgistus Garminiga ühte sammu käima ja sain kilomeetri ajad üsna täpselt seal kus vastav plakat püsti.

16. km tagasipöörde kohas nägin eespool Annikat ja jõudsin temale hõigata. Tagasipöördelt tulles nägin esimest korda vastu jooksmas ka 1:45 tempogruppi, kes olid umbes 300 meetrit tagapool. Olin kogu distantsi oma tempos neist eespool jooksnud, aga olin kindel, et nii halvasti nüüd mu tempo ka ei lange, et nende punti vajuma peaksin. Järgmised kilomeetrid oli ikkagi kangutamine, sest sammu tuli sundida ja väsinud jalad ei tahtnud nii kiiresti minna kui kops oleks võimaldanud. Veidi segasid ka 10 km jalutajad, kes raja parema poole olid hõivanud. Kepikõnd oli seekord korraldajate poolt keelatud, aga see ei takistanud kohalikel rahvasportlastel distantsi lihtsalt läbi jalutamast. Iga väikene tõus (ja neid on Rakveres omajagu) võttis jalgadest jõudu vähemaks ja igal laskumisel pidin sundima sammu kiiremaks, et mitte tempos kaotada.

Kusagil 20. kilomeetri kandis proovisin lõpukiirendust alustada ja lisaks mulle ka mõned teised 21 km jooksjad olid selgelt tulemuse peal väljas ja pingutasid täiega. Õnneks oli raja lõpuosa staadionini täiesti allamäge ja sai hea hoo sisse. Staadionil oli jalutajaid juba nii palju, et keeruline oli konkurente eristada, aga 300 meetrit mööda tartaani sujus selles mõttes hästi, et vähemlt ei jäänud keegi neist jalutajatest jalgu. Lõpusirgele pöörates nägin finšikellal numbreid 1:42-ga ja teadsin, et siit tuleb kindlalt alla 1:43 aeg. Lõpuks ametlik aeg 1:42.51, netoaeg 9 sekundit kiirem. Garmini järgi suutsin raja 100m lühemaks optimeerida. Isikliku rekordi parandust seega üle 11,5 minuti. Eesmärgist üle 2 minuti kiirem.

Finiš! Sain medali kaela ja termokile ümber (kuigi ilm ei olnud üldse jahe) ja siis suunati jooksjad staadioniväravast välja, kus meid distantside järgi koridoridesse jagati ja nännikotid ulatati. Nägin kohe ka Kertut ja Annikat staadioni seina ääres laibalaagrit pidamas ja läksin nende juurde venitama - kõigil läks jooks väga hästi: Kertu tegi aja 1:35 peale, Annika jõudis alla 1:40 ja Triin lammutas nii vägevalt kui 1:32, mis andis naistet 17. aja. Naistest võitis Marion, kes tegi esimest korda poolmaratoni alla 1:20 - see on juba midagi müstilist. 

Pärast pakihoidu ja duši all käimist ja nännikoti osalist tühjendamist (üks õun läks kõhtu, pudel vett ja Coca-Colat järele), suundusime tagasi auto juurde ja Tallinnasse. Tallinn-Narva maantee oli autosid täis nagu tipptunnil, sest kõik see 7000 inimest pidi ju kuidagi koju jõudma. Koju sain lõpuks veidi enne kella 2:00 hommikul ja magama veel hiljem, sest väsimusest hoolimata oli adrenaliin võistlustest veel üleval.

Distants 21,1 km (kella järgi 21 km)

Aeg 1:42.51 (netoaeg 1:42.42)
Koht 354.

Keskmine tempo 4:54/km

Keskmine pulss 173 (max 186)

Garmin Index 5.0 (sain ikkagi pingutuse skoori ka kätte)

VoMax 52

Trenninädal 12.-18. august

Veel üks nädal, mis on natuke rohkem võistlusnädala kui trenninädala moodi. Siht on laupäevasel Ööjooksu poolmaratonil, muu trenn toimub kuidagi taustaks ja samas rütmis mis eelmisel nädalal - ei midagi uut.

Esmaspäeva õhtul läksin tegema Peetri jooksu järgset taastavat jooksu. Tegelikult ei olnud seal midagi taastada, sest 10 km ei ole tegelikult nii tappev distants ja pühapäevane puhkepäev oli üsna piisav, et väsimus ära pühkida. Ilm oli see-eest esmaspäeval korralikult vihmane ja kuna taevast ei paistnud ühtegi heledamat riba ka, siis ei olnud põhjust koju aknast välja vaatama ja kuivemat ilma ootama jääda. Otsisin kapipõhjast oma Nike Shieldid välja ja panin kileka selga ning tavapärasele 7,5 km ringile. Tegelikult ei mäletagi sellest suvest eriti vihmast jooksuilma, vähemalt pärast maikuud mitte. Juuni oli täiesti kuiv ja need üksikud trennid kus oleme natuke vihma saanud, on ikkagi olnud sellised väikese seenevihma sabina moodi, aga seekord ikka ladistas korralikult ja püsivalt kogu jooksu aja.

Algus läks rahulikult ja kerges vastutuules. Natuke tuli kõnniteel loikude vahel laveerida, aga ei midagi hullu. Arutechi juures oli juba päris hea rütm sees ja siis nägin ka esimest endasugust vihmapõlgurit vastu jooksmas. Kui esimese (6:12) ja järgmiste (6:02) rahulikus tempos tehtud kilomeetrite järel Järveküla kooli juurest tagasi pöörasin ja tuul ka selja tagant puhuma hakkas, läks kohe palju mõnusamaks. Esiteks ei peksnud tuul enam vihma niimoodi näkku ja teiseks olid jalad ka lahti läinud ja sain hakata tiheda kiire sammuga kodu poole uhama. Isegi Järveküla bussipeatuse tõusust läksin väga krapsaka sammuga üles ja kuigi pulss oli igati normi piires, siis koduni välja kerisin kilomeetreid umbes 5:50 tempoga. Selle hea enesetunde ja hooga oleks võinud isegi rohkem joosta, aga normiks antud 45 minutit sai ikkagi täis. Häälinurme teel vaatasin seda tohutut loiku, mis seal kurvis sõiduteele tekib ja mõtlesin, et sellise vihmase ilmaga oleks selle rajal Peetri jooks ikka huvitav olnud - lai tänav, aga kogu jooksjate rivi pressiks ennast kitsast rada pidi loigust mööda. Kodu juures tegin venitusi, aga harjutusi mitte eriti, sest märg asfalt (ja märjad sokid, ja riided, ja üldse kõik mis seljas ja ümber) eriti ei kutsunud võimlema). Seekord siis selline vabandus :)

• Distants 7,56 km
• Keskmine tempo 5:57/km
• Keskmine pulss 137
• Garmin Index 2.0
• VoMax 53
• Nähtud jooksjaid 4

Teisipäevase Sparta jooksutrenni eel kirjutas Ahto, et on Eesti meistrikateks treeniva pundiga staadionil ja Sparta fartleki viib läbi toomas. Spartasse sõites algas õhtu kurjakuulutavalt, sest äikesepilved kogunesid ja hakkas korralikult padukat kallama. Ennustasime diivanitel oodates siiski, et trenni alguseks jääb sadu järele ja nii läkski - ainult rada oli mudane, nii et tuligi mudafartlek.

Toomase trenni juures on kaks head asja ja esimene on see, et fartlek on vaheldusrikkam - seekord jooksime jälle põnevat ja uut moodi mööda suurt ringi: kõigepealt kiirendus suusatunneli juurest suure tõusu lõpuni, siis teine kiirendus tagasiteel lageda pealt kuni harjutuste tõusu lõpuni ja lõpetuseks neli postivahet kiirendust jõulinnaku juures. Kõik olid sellised 30-60 sekundilised sutsakad ja ühtlaste vahedega ringi peale jaotunud, aga tõusud tegid need lõigud natuke raskemaks. Tempo oli ka selline varieeruv - 3:40-st 4:20-ni, aga üldiselt oli enesetunne hea ja samm kerge. Lasime Kertu koos Annikaga eest minema ja Triinuga lobisedes läks samm lõikude vahepeal iseenesest liiga kiirekski. Ainus asi mis häiris olidki porilombid ja pehme rada, mille vahel tui aeg-ajalt hüpelda ja laveerida. Pärast jooksu olid enamike jalad ja nii mõnedki särgid korralikult poripritsmeid täis. Võtsin kogu trenni lõikudel mõnusa tempoga, nii et üle 180 eriti pulssi ei venitanud, aga viimasel spurdil jõulinnaku juures hakkas Triin võistlema, nii et pidin ikka viienda käigu ka sisse panema ja pingutama hakkama. Selle lisaringiga tegime jooksu koguni kilomeetri võrra tavapärasest pikema, nii et venitusele jäime isegi 2-3 minutit hiljaks. 

Teine hea asi Toomase trenni juures on see, et jõuharjutused on kerged - lühemad seeriad kui Ahto laseb teha ja näiteks planku me isegi ei teinudki täna. Muidugi me teame, et me maksame selle eest järgmises Ahto trennis korralikult lõivu, aga ikka on hea kui saab natuke viilida. Kell näitas laktaadiläveks 4:49 @176, aga need numbrid ei ole eriti tõesed, sest tõusudel jooksmist ei oska pulsikell eriti õigesti hinnata.

• Distants: 9,8 km
• Keskmine tempo 5:39/km
• Lõigud 3:09-4:16/km
• Keskmine pulss 154 (max 190)
• Garmin Index 3.2
• VoMax 52

Kolmapäeval ei teinud midagi. Täiesti kohustuste- ja trennivaba õhtu oli.

Neljapäeval oli tavapärane Sparta trenn, oodatult tavapärasest kergem, sest hüppeid enne võistlusi tegema ei hakka. Kuna startisime soojendusega koos Pillega päris kiires tempos, aga jäin neist maha, sest pidin tossupaela kinni siduma, siis otsustasin endamisi, et proovin tiksuda soojenduse maratonitempos. Järve metsa mägisel rajal tegin umbes 5:35 tempoga soojenduse ja pulss oli seal umbes 150 ringis. Järve mets oma tõusudega on muidugi raskem rada ka kui Tallinna maratoni rada, aga üldiselt jäin pulsikellal nähtuga rahule. Pärast venitused ja Maile käe all kergem sett harjutusi + mõned kiirendused ja väga kerged hüplemised Toomasega tagasirge tõusul. Varakult sai Sparta poole tagasi sörkima hakata ja kokkuvõttes oli lühem ja lihtsam trenn kui tavaliselt.

• Distants 7,93 km
• Keskmine pulss 154
• Garmin Index 3.2
• VoMax 53

Reedel oli vaja teha võistluseelne soojendus. Pärast tööd ja enne Triinu sünnipäevale minekut tegin oma 15 min sörki ära, venitasin hoovis + 30 kätekõverdust ja siis plank. Mõtlesin teha mingi 1,5-2 minutit tunde järgi. Kui umbes minut oli tehtud, tiirutas hoovi rattaga väljanägemise järgi umbes 6-aastane tüüp. Keerutas paar tiiru ja küsis mu käest "Mida sa niimoodi teed?". "Harjutusi". "Mis harjutusi?". Ehk siis viimased 30 sekundit pidin selgitama järgmisele põlvkonnale, milleks plank kasulik on, ise kõhulihaseid pinges hoides. Hoolimata selgitusest see ilmselt poissi ei inspireerinud, vaid ta soovitas mulle ikka päris sporti (st. poksi) teha, et tugevaks saada. Selline mõte siis trenninädala lõppu.

• Distants 2,50 km
• Keskmine tempo 6:03/km
• Keskmine pulss 134
• Garmin Index 1.8
• VoMax 53

Sellega ongi trennidega selleks nädalaks kõik. Kõigest 28 km, aga sellele tuleb otsa laupäeva õhtune Ööjooksu poolmaraton. Järgmine nädal tuleb jälle oluliselt raskem.

Peetri jooks 2019

Peetri jooksule läksin ühe eesmärgiga - minna koduradadel isiklikku rekordit paugutama. Pärast Raplat oli kange tahtmine 10km alla 47 minuti joosta, aga viimased trennid ja Garmini teade, et laktaadiläve kiirus on 4:37, sundisid unistama juba 46 minuti piiri püüdmisest. Laktaadiläve kiirus on tavaliselt enam-vähem võrdunud 10km võistlustempoga, nii et see andis enesekindlust ja julgust proovida.

Võistluspäeva hommikul aga olid jalad ja säärelihased veidi ebamugavalt kanged - ilmselt on süüdi neljapäevane Sparta trenn (või õigemini see, et ma eelmised 3 neljapäeva puhkuse ajal sealt puudusin). Jooksuharjutused on ilmselt mingid lihased ära väsittanud ja  veidi andis tunda. Lootsin, et soojendusega saan jalad veidi paremini liikuma ja ega midagi väga hullu nüüd nende lihastega ka ei olnud, lihtsalt särtsu ehk vähevõitu.

Eesmärkidest ka - nagu Raimo Ülavere blogist äsja loetud ja ka Spartakatele enne võistlust edasi räägitud - peab olema kolm eesmärki. Seda selleks, et kui esimene eesmärk ei täitu, oleks võistluse jooksul motivatsiooni edasi pingutada ja finišis vähemalt väike õnnestumise tunne. Seega panin kõigepealt paika enda võistlustaktika - minna stardist 4:40 tempoga minema ja pärast 6. kilomeetrit teha ülejäänud jooks 4:30-ga. See annaks lõpuajaks täpselt 43:00. Taktika põhjal ka kolm eesmärki:

A-eesmärk: 46:00

B-eesmärk: tulla ühtlase 4:40 tempoga lõpuni (46:40)

C-eesmärk: isiklik rekord (47:14)

Jalutasin mõõdukalt enne starti kooli juurde, kuhu oli päris võimas expo ala kokku pandud. Just oli algamas 5km start ja nägin koridoris Urmot ennast valmis panemas.  Sain stardimaterjalid kätte - sel aastal on Peetri jooksul teine korraldaja, mis tähendab, et üht-teist on muutunud. Ajavõtt oli endiselt kiibiga, aga kiip ei olnud numbri taga, vaid väike junn mis oli vaja siduda tossupaelte külge, et kaduma ei läheks. Veidi ebamugavat pusimist oli sellega ja väike hirm ka, et niimoodi võivad paelad jooksu ajal lahti tulla.

Sparta telk oli ka oma koha peal ja esimesed juba saabunud. Meie jooksjaid oli päris palju. Tegime koos Leinidi ja Tarmoga sooja ja kui 20 minutit oli stardini, tahtsime veel tualetis ära käia, aga järjekorrad olid selleks ajaks hirmsad. Proovisime, kas kooli riietusruumides saab kiiremini löögile ja õnnestus ikkagi napilt õigel ajal ära käia. Tualetijärjekorras kohtasin ka teist Urmot, kes oli ka jooksule tulnud. Jõudsime Leonidiga ilusti õigeks ajaks stardikoridori ja võtsime koos Janaga koha 40-50 minuti koridoris sisse. Eespool oli see koridor, mis mõeldud alla 40 minuti jooksjatele, aga kui sinna hakkas üha enam valguma selliseid inimesi, kelle näostki näha, et 40 minutiga nad 10km kindlasti ei jookse, liikusime ka ettepoole.

Start oli ootamatu - ei mingit countdowni, ei mingit hoiatust, lihtslt lühike vile ja korraga hakati eespool jooksma. Panin kella tööle ja järgnes üks kõige mõnusamaid esimesi kilomeetreid võistlustel, mida tean - mu ees oli palju ruumi ja tagant ka ei trüginud keegi hooga mööda. Tundus, et olin oma väga õigel stardikohal. Esimese kilomeetri alustasin muidugi liiga kiiresti ja proovisin juba enne veski tõusu natuke hoogu maha tõmmata. Pulss jäi mugavustsooni, aga esimene kilomeeter tuli siiski 4:28, mis oli veidi liiga kiire. Jana ja Urmas liikusid natuke eespool, aga mitte kaugel ja kui sain oma rütmi sisse, siis kolmandal kilomeetril sain nad juba kätte - Jana jäi maha Kindluse teel ja Urmas kruusalõigul põldude vahel. Kindluse teel jooksis ka Mihkel minust kergel sammul mööda ja kadus kiiresti eest. Kruusalõigul oli ka korraks vastutuult tunda, aga üldiselt oli üsna heades oludes jooks - soe oli küll (üle 20 kraadi), aga õnneks tuulevaikne ja tuul on see, mis Peetri jooksu võib kõige enam ära rikkuda. 

Läksin oma kindla plaaniga, 4:40 tempos ja pulsiga umbes 175 kanti tuttavaid kilomeetreid, Liiva teelt läbi ja väikese tõusuga tagasi suure tee poole. Tagasi Vana-Tartu maanteele jõudes tuli korraks teed ületada ja üks auto sõitis just siis suhteliselt nina eest mööda - Erje! (Erje küll väitis, et pole tema, aga jooksuvaenlase sildi saab küll külge). 

Kogu distantsi esimese poole liikusin 4:40 tempos või natuke kiiremini ja koos kiire stardiga oli 6. kilomeetriks kogunenud umbes 22 sekundit varu. Siis oli vaja hakata kiirendama ja... ei suutnud. Pulsi mõttes olin veel täiesti mugavas ~178 pulsitsoonis ja teadsin, et selle lõpu peaksin 180-183-ga ära kannatama, aga lihtsalt jalad ei käinud kiiremini ringi ja sain ainult 4:40 tempoga edasi minna. Parim, mis ma suutsin teha, oli allamäge kilomeetri 4:35-ga kangutada. Arvutasin peas mis ma arvutasin, aga hakkas tunduma, et 46 minutit ei tule täna täis, ag B-eesmärk peaks tulema kindlalt. Kodutänavale viimasele kilomeetrile pöörates oli meeldiv, et endiselt oli plaju jooksjaid ees,  taga ja ümberringi. 

Finišisirgele pöörates teatas Garmin, et 10km on juba täis. Tegin oma lõpuspurdi ja kaare alla jõudes oli kellal 46:22. Ametlik aeg mõned sekundid kehvem (netoaega Peetri jooksul vist ei võetud), aga kui kodus rahulikult Garminist ja Endomondost jooksu andmeid järele vaatasin, siis näitas nii minu kui Mihkli jooks, et tegelik distants oli 80-90 meetrit 10km-st pikem. Garmini järgi netoag 10km peale 45:58!, nii et kella ja GPSi uskudes ikkagi tuli A-eesmärk täis. Sellega olen väga rahul.

Pärast jooksu nuputasin ka tükk aega, kuidas korraldajatel õnnestus see rada pikemaks venitada. Üks koht mis meelde tuleb, on pööre veski juures, kus eelmisel aastal joosti sõiduteel, aga sel aastal suunati jooksjad kaaregag mööda kergliiklusteed ülekäigurajale. Teine koht on muidugi stardi-finiši asukohas, sest see rada ongi 10 km ja distantsi saab täpseks teha starti natuke edasi ja finišit tagasi nihutades - küllap seekord oli siis natuke vastupidi läinud.

Mul ei ole Garmini indeksi järgi õnnestunud pärast Rapla 10km jooksu ühtegi korda 5.0 intensiivsusega jooksu teha. Kui Pühajärvel hoidsin ennast tagasi ja 4.6/5.0 oli isegi arusaadav, siis Peetri jooksu 4.5/5.0 ei olnud küll päris plaani järgi - pulsi mõttes jäi lõpuosale ikkagi korralik varu sisse ja see tähendab, et materjali on veelgi kiiremaks ajaks. Kui nuriseda, siis Raplas oli ilm ka 10 kraadi jahedam kui Peetris, aga muidugi need on kõigest pisiasjad, kui oled rohkem kui minutiga isiklikku parandanud.

• Distants 10,08 km
• Ametlik aeg 46:27 (netoaeg 10 km 45:58)
• Koht 185
• Keskmine pulss 177 (max 190)
• Garmin Index 4.5
• VoMax 52

Trenninädal 5.- 11. august

Sel nädalal oli trennide mõttes kerge, sest laupäevane Peetri jooks kriipsutas plaanist maha nii reedese pika jooksu kui pühapäevase pika lõigutrenni. Muu oli täitsa tavapärane.

Esmaspäevase sörgi tegin paremini pulsi järgi kui varasematel nädalatel. Kui Järveküla kooli juurest vastutuult pöörasin, tuli muidugi kaks väga aeglast kilomeetrit (6:08-6:09), aga Vana-Tartu maantee äärse metsa varju jõudes sai rahuliku pulsiga päris kiireid samme teha ja viimane lõpp tuli 5:52/5:55 tempoga. Kokku täitsa rahuldav jooks ja keskmine tempo ronis ka lõpuspurdi toel normaalseks.

• Distants 7,56 km
• Keskmine tempo 6:02/km
• Keskmine pulss 138
• Garmin Index 2.0
• VoMax 53

Teisipäevane Sparta trenn toimus väga ideaalsetes tingimustes - vihmaeelne jahedus ja pilves ilm. Otsustasin siiski eelmise nädala paugutamise järel, et seekord teen rahulikumalt. Fartlek oli tavapärane - lühike raudtee äärne allamäge sirge + kaks postivahet jõulinnaku juures. Esimese lõigu alguses olin kuidagi hajevil, nii et õige nupu asemel vajutasin pulsikellal pausi ja alles poole sirge peal sain aru, et aeg ei jookse. Sellest siis kogu trenni distants andmetes natuke lühem. Lõigud tulid täiesti normaalse tempoga (3:59-4:08) ja hea pingutusega. Tagasi Sparta juurde sörkides hakkas just vihma tugevamini sadama. Garmin näitas laktaadiläveks 4:37 @176. Väga normaalne - kui see peaks mu 10km kiirus olema, siis olen väga rahul.

Venitusharjutusi tegi seekord Ahto asemel Sander ja näitas mõned päris head venitused. Põhiline omadus oli neil see, et teatud asendis lihtsalt ei saa olla ilma, et soovitud lihas ei oleks pinge all. Tavapäraseid venitusharjutusi võib vabalt ka valesti teha (venitada vale lihast või üldse mitte venitada. Jõuharjutuste osas üllatusi ei olnud, ikka samad plangud, kätekõverdused ja kerelihaste pööramised.

• Distants 8,66 km
• Keskmine tempo 5:34/km
• Lõigud 3:59-4:08/km
• Keskmine pulss 149 (max 186)
• Garmin Index 3.0
• VoMax 53

Neljapäevase Sparta trenn oli vihmajärgne, aga kuna oli nii tuulevaikne ja parajalt soe, siis tundus õhk raske ja lämbe ning harjutusi tehes voolas higi juba nagu saunas ja enesetunne oli raske. Jooksupartner röövis meie tavapärase tõusu ära, nii et harjutusi tegime kõrgepingeliini all lagedal ja tundus, et sealsed postivahed olid pigem pikemad (kuigi laugemad). Ei olnud kõige lihtsam trenn, aga kui jooksuharjutuste järel küsis Maile, et kes võistlema lähevad, siis pöörast kolmveerand seltskonda rajalt kõrvale lõdvestusjooksu tegema. Pole ka ime, sest see nädalavahetus on Peetri jooks, Tartu Skechersi 10km, Igamehe maraton ja vist ka Muhumaa jooks.

• Distants 8,76 km
• Keskmine pulss 145
• Garmin Index 2.4
• VoMax 52

Reedel ei pidanud kontorisse minema, sest suvepäevad olid. Kavas oli enne Peetri jooksu väike soojendus - 15min. sörki + võimlemine. Hommikuse pilves ilmaga tegin lühikese tiiru Peetri tänavatel ja mõningaid harjutusi ka. Pulss oli rahulik ja tempo aeglane, täiesti mittemärkimisväärne trenn.

• Distants 2,68 km
• Keskmine tempo 6:12/km
• Keskmine pulss 130
• Garmin Index 1.7
• VoMax 52

Sellega ongi nädala trennidega kõik. Lihtne nädal, napilt alla 28 km tuli kokku. Ükski trennidest ei olnud ülemäära positiivne, aga ka midagi halvasti või valesti ei läinud. 

Trenninädal 29. juuli - 4. august

Augustis on kaks võistlust - kodune Peetri jooks ja Rakvere Ööjooks, kus eesmärgid on ambitsioonikad. Ei rohkem ega vähem kui 10 km ja poolmaratoni isiklikud rekordid. Nende võistluste vahele peaks saama vähemalt kaks nädalat korralikku mahutrenni teha ja esimene selline nädal algas tegelikult juba juuli lõpuga.

Esmaspäeval täiesti tavaline kerge jooks. Algus oli päris kiire ja krapsakas (5:58), aga teisest kilomeetrist hakkas pulss ikka korralikult üles minema, kuigi ilma- ja tuuleolud tundusid täitsa soodsad. Ilmselt oli Pühajärve jooks veel natuke kehas ja kui muud moodi ei saanud sellest aru, siis pulss andis märku. Ei tahtnud tempot ka alla lasta ja kangutasin kõrge pulsiga lõpuni. Siiamaani hästi ei saa aru kuidas juuni alguses suutsin vabalt alla 6:00 tempoga kergeid jookse teha ja nüüd mitte mingi valemiga. Igatahes see esmaspäevane jooks ei pakkunud jälle mitte mingit head emotsiooni.

• Distants 7,55 km
• Keskmine tempo 6:03/km
• Keskmine pulss 140
• Garmin Index 2.2
• VoMax 51

Teisipäeval pööras ilm jahedaks ja Sparta trenn toimus fartleki jaoks üsna ideaalsetes oludes. Puudujaid oli omajagu - Kertut ei olnud ja Rainit ka mitte, aga tegime koos Triinuga lõike. Täpselt sama Ahto drill nagu eelmisel korral - lühikesed allamäge sirged raudtee ääres + kaks postivahet kiirendust jõulinnaku juures. Kohe alguses oli tunne, et seekord tulevad lõigud hästi välja ja tulid ka - kui eelmisel nädalal pidin pingutama, et hoida aegu alla 2:30, siis seekord tuli kõige aeglasem lõik (esimene) 2:25-ga ja järgmised juba alla 2:20. Viimasel lõigul oli jõudu veel nii palju, et otsustasin PB teha ja tõmbasin poole sirge pealt Triinult eest ära. Pulsi tõmbasin ka selle spurdiga loomulikult maksimumi ja sain tunda, mis tunne on 150 meetrit täiesti punases joosta, aga lõpuks aeg 2:07 (ehk 3:43/km tempo). Not bad. Trenni teine osa ehk venitused + harjutused olid täiesti tavapärased - jälle andis natuke tunda, et peaks neid ka iseseisvalt rohkem tegema.

• Distants 8,73 km
• Keskmine tempo 5:37/km
• Keskmine pulss 150 (max 197)
• Lõigud 3:43-4:06/km
• Garmin Index 3.1
• VoMax 52

Kolmapäeval oli trennivaba päev ja sõitsin Pärnusse puhkama. Neljapäevane Sparta trenn jäi seetõttu ära ja pidin ise endale midagi trenni mõttes kombineerima. Jooksin siis Pärnus ranna äärest mööda Papiniidu kergliiklusteed nii kaugele kui see ulatus - Papiniidus olime Heleriga kaks suve tagasi ja tee oli mulle tuttav, aga sealt edasi polnud varem läinud - umbes kilomeetri jagu läks tee veel Riia poole. Vahepeal oli näha ka ehitusplatsi, kuhu ilmselt tehakse uusi kortereid. Hoidsin kogu jooksu rahulikku pulssi ja plaan oli tagasi Rannastaadioni juurde jõudes teha staadionil mõned jooksuharjutused, aga kuna staadioniväravad olid kinni ja ei saanudki aru, kuidas sinna sisse pääsema peaks, siis jäi seekord nii, et lihtsalt rahulik jooks.

• Distants 8,10 km
• Keskmine tempo 6:07/km
• Keskmine pulss 135
• Garmin Index 2.0
• VoMax 52

Reedel oli vaja teha selle nädala kõige karmim test Pikk jooks oli seekord 22-24km ja joosta tuli seekord Tartus, sest reede hommikul sõitsime juba Heleri ja Helenaga Pangodisse. Stressasin selle jooksu pärast omajagu, sest pikast sõidust olid jalad kanged ja Tartu rajad on raskemad kui oleks olnud Tallinnas ümber Ülemiste järve tiirutada. Hea oli see, et ilm oli jälle jahe ja vilu ja igasuguseks jooksuks üsna ideaalne. Läksin Tiigi tänavalt üsna kiire sammuga minema ja nagu ikka, siis raskeks läks 8. kilomeetril Mõisavahe tänava tõusul - mitte eriti raskeks pulsi mõttes, aga pärast Garmini andmeid järele vaadates nägin, et jooksutehnika ja sammusagedus hakkas seal natuke lagunema. Jaama tänavalt alla tulin hea tempoga (5:38) ja 10 km vaheaeg oli 58:01. Edasi otsustasin minna Narva maantee poole, aga ei osanud karta, et Puiestee tänav nii raske tõusuga on - see võttis jalad omakorda natuke pehmeks ja üles-alla maastik jätkus ka Raadile Eesti Rahva muuseumi juurde joostes. Raadi uuselamute juures sattusin korraks segadusse ja otsustasin siis tagasi pöörata ning tagasi Anne kanali juurde joosta. Kanali juures sai allamäge tee otsa ja 19. kilomeeter täis ning siis tundsin ka esimest korda, et jalad on väsinud ja see hakkas pulsis ja tempos natuke tunda andma. Kokkuvõttes tuli siiski päris hea enesetundega jooks ja tegin nõutust raskema osa (24km) ära. Garmin premeeris mind seepeale teatega, et VoMax on tagasi 53 peal. Ülemiste järve tiir oleks kindlasti kergem olnud. Tõusumeetreid koguneb Tartus pikal jooksul keskmiselt umbes 2x rohkem kui Assaku tiirul.

• Distants 24,01 km
• Keskmine tempo 5:51/km
• Keskmine pulss 148
• Garmin Index 3.0
• VoMax 53

Pühapäeval oli sünnipäevaks kavas pikk lõigutrenn. Seekord juba kodus Tallinnas. Juulikuu  6x5min asendus augustis 8x5min lõikudega. Kalkuleerisin endamisi, et kogu jooks peaks olema nii umbes 15 km ja läksin enda tavalisele Assaku ringile. Esimese lõigu jooksin Peetri vahel veel osaliselt vastutuules ja Uusmaa teel ülesmäge, aga edasi nautisin distantsi esimeses pooles taganttuult. Sihtisin tempo natuke alla 4:50 ja jooksin üsna kerge pingutusega esimesed neli lõiku kuni Assakuni. Esimest korda pidingi natuke pingutama hakkama Assaku mäest üles joostes ja see lõik läks juba 4:55 tempoga. Kuues ja seitsmes kiirendus olid vist kõige raskemad - kõige rohkem vastutuules ja eks jooks oli hakanud juba natuke jalgadesse väsimust koguma ka. Proovisin hoida tempo mugavalt alla 5:00, aga samm ei olnud enam nii hea, kuigi taastumine lõikude vahel oli endiselt super ja läksin kiirendustele ikkagi umbes 140-145 pulsiga. Nii tulin lõpuni ka - lõdvestusjooksu tegin veel rahulikult 140-150 pulsiga. Vana-Tartu maanteel sain muidugi valearvestusest ka aru - tegelikult tuli distants üle 16 km, nii et pidin Kuldala ümber veel sörkima, et kogu trenni saaks lõpuni teha. Lõpus olid jalad natuke väsinud (reedene pikk jooks veel ka ilmselt jalgades) aga pulsi mõttes siiski täiesti kerge trenn ja läks tabelisse positiivsena kirja.

• Distants 16,04 km
• Keskmine tempo 5:32/km
• Keskmine pulss 154
• Garmin Index 3.5
• VoMax 53

Kokku tuli puhkuse lõpetuseks päris võimas trenninädal. Kilomeetreid kogunes rohkem kui 64 km. Nii pikalt kui reedel pole elus vist üldse korraga jooksnud. Kui juulikuus tundus, et jooksuvorm on kuidagi platoo peale pidama jäänud, siis nüüd on tunne juba päris optimistlik - pikka jooksu kannatavad jalad üha kauem ja lõigutrennide järgi otsustades on kiirus ka kusagilt tagasi tulnud. Järgmisel nädalal on trennide mõttes jälle tagasihoidlikum ja põhiüritus on laupäevane Peetri jooks.