Veel üks nädal, mis on natuke rohkem võistlusnädala kui trenninädala moodi. Siht on laupäevasel Ööjooksu poolmaratonil, muu trenn toimub kuidagi taustaks ja samas rütmis mis eelmisel nädalal - ei midagi uut.
Esmaspäeva õhtul läksin tegema Peetri jooksu järgset taastavat jooksu. Tegelikult ei olnud seal midagi taastada, sest 10 km ei ole tegelikult nii tappev distants ja pühapäevane puhkepäev oli üsna piisav, et väsimus ära pühkida. Ilm oli see-eest esmaspäeval korralikult vihmane ja kuna taevast ei paistnud ühtegi heledamat riba ka, siis ei olnud põhjust koju aknast välja vaatama ja kuivemat ilma ootama jääda. Otsisin kapipõhjast oma Nike Shieldid välja ja panin kileka selga ning tavapärasele 7,5 km ringile. Tegelikult ei mäletagi sellest suvest eriti vihmast jooksuilma, vähemalt pärast maikuud mitte. Juuni oli täiesti kuiv ja need üksikud trennid kus oleme natuke vihma saanud, on ikkagi olnud sellised väikese seenevihma sabina moodi, aga seekord ikka ladistas korralikult ja püsivalt kogu jooksu aja.
Algus läks rahulikult ja kerges vastutuules. Natuke tuli kõnniteel loikude vahel laveerida, aga ei midagi hullu. Arutechi juures oli juba päris hea rütm sees ja siis nägin ka esimest endasugust vihmapõlgurit vastu jooksmas. Kui esimese (6:12) ja järgmiste (6:02) rahulikus tempos tehtud kilomeetrite järel Järveküla kooli juurest tagasi pöörasin ja tuul ka selja tagant puhuma hakkas, läks kohe palju mõnusamaks. Esiteks ei peksnud tuul enam vihma niimoodi näkku ja teiseks olid jalad ka lahti läinud ja sain hakata tiheda kiire sammuga kodu poole uhama. Isegi Järveküla bussipeatuse tõusust läksin väga krapsaka sammuga üles ja kuigi pulss oli igati normi piires, siis koduni välja kerisin kilomeetreid umbes 5:50 tempoga. Selle hea enesetunde ja hooga oleks võinud isegi rohkem joosta, aga normiks antud 45 minutit sai ikkagi täis. Häälinurme teel vaatasin seda tohutut loiku, mis seal kurvis sõiduteele tekib ja mõtlesin, et sellise vihmase ilmaga oleks selle rajal Peetri jooks ikka huvitav olnud - lai tänav, aga kogu jooksjate rivi pressiks ennast kitsast rada pidi loigust mööda. Kodu juures tegin venitusi, aga harjutusi mitte eriti, sest märg asfalt (ja märjad sokid, ja riided, ja üldse kõik mis seljas ja ümber) eriti ei kutsunud võimlema). Seekord siis selline vabandus :)
- Distants 7,56 km
- Keskmine tempo 5:57/km
- Keskmine pulss 137
- Garmin Index 2.0
- VoMax 53
- Nähtud jooksjaid 4
Teisipäevase Sparta jooksutrenni eel kirjutas Ahto, et on Eesti meistrikateks treeniva pundiga staadionil ja Sparta fartleki viib läbi toomas. Spartasse sõites algas õhtu kurjakuulutavalt, sest äikesepilved kogunesid ja hakkas korralikult padukat kallama. Ennustasime diivanitel oodates siiski, et trenni alguseks jääb sadu järele ja nii läkski - ainult rada oli mudane, nii et tuligi mudafartlek.
Toomase trenni juures on kaks head asja ja esimene on see, et fartlek on vaheldusrikkam - seekord jooksime jälle põnevat ja uut moodi mööda suurt ringi: kõigepealt kiirendus suusatunneli juurest suure tõusu lõpuni, siis teine kiirendus tagasiteel lageda pealt kuni harjutuste tõusu lõpuni ja lõpetuseks neli postivahet kiirendust jõulinnaku juures. Kõik olid sellised 30-60 sekundilised sutsakad ja ühtlaste vahedega ringi peale jaotunud, aga tõusud tegid need lõigud natuke raskemaks. Tempo oli ka selline varieeruv - 3:40-st 4:20-ni, aga üldiselt oli enesetunne hea ja samm kerge. Lasime Kertu koos Annikaga eest minema ja Triinuga lobisedes läks samm lõikude vahepeal iseenesest liiga kiirekski. Ainus asi mis häiris olidki porilombid ja pehme rada, mille vahel tui aeg-ajalt hüpelda ja laveerida. Pärast jooksu olid enamike jalad ja nii mõnedki särgid korralikult poripritsmeid täis. Võtsin kogu trenni lõikudel mõnusa tempoga, nii et üle 180 eriti pulssi ei venitanud, aga viimasel spurdil jõulinnaku juures hakkas Triin võistlema, nii et pidin ikka viienda käigu ka sisse panema ja pingutama hakkama. Selle lisaringiga tegime jooksu koguni kilomeetri võrra tavapärasest pikema, nii et venitusele jäime isegi 2-3 minutit hiljaks.
Teine hea asi Toomase trenni juures on see, et jõuharjutused on kerged - lühemad seeriad kui Ahto laseb teha ja näiteks planku me isegi ei teinudki täna. Muidugi me teame, et me maksame selle eest järgmises Ahto trennis korralikult lõivu, aga ikka on hea kui saab natuke viilida. Kell näitas laktaadiläveks 4:49 @176, aga need numbrid ei ole eriti tõesed, sest tõusudel jooksmist ei oska pulsikell eriti õigesti hinnata.
- Distants: 9,8 km
- Keskmine tempo 5:39/km
- Lõigud 3:09-4:16/km
- Keskmine pulss 154 (max 190)
- Garmin Index 3.2
- VoMax 52
Kolmapäeval ei teinud midagi. Täiesti kohustuste- ja trennivaba õhtu oli.
Neljapäeval oli tavapärane Sparta trenn, oodatult tavapärasest kergem, sest hüppeid enne võistlusi tegema ei hakka. Kuna startisime soojendusega koos Pillega päris kiires tempos, aga jäin neist maha, sest pidin tossupaela kinni siduma, siis otsustasin endamisi, et proovin tiksuda soojenduse maratonitempos. Järve metsa mägisel rajal tegin umbes 5:35 tempoga soojenduse ja pulss oli seal umbes 150 ringis. Järve mets oma tõusudega on muidugi raskem rada ka kui Tallinna maratoni rada, aga üldiselt jäin pulsikellal nähtuga rahule. Pärast venitused ja Maile käe all kergem sett harjutusi + mõned kiirendused ja väga kerged hüplemised Toomasega tagasirge tõusul. Varakult sai Sparta poole tagasi sörkima hakata ja kokkuvõttes oli lühem ja lihtsam trenn kui tavaliselt.
- Distants 7,93 km
- Keskmine pulss 154
- Garmin Index 3.2
- VoMax 53
Reedel oli vaja teha võistluseelne soojendus. Pärast tööd ja enne Triinu sünnipäevale minekut tegin oma 15 min sörki ära, venitasin hoovis + 30 kätekõverdust ja siis plank. Mõtlesin teha mingi 1,5-2 minutit tunde järgi. Kui umbes minut oli tehtud, tiirutas hoovi rattaga väljanägemise järgi umbes 6-aastane tüüp. Keerutas paar tiiru ja küsis mu käest "Mida sa niimoodi teed?". "Harjutusi". "Mis harjutusi?". Ehk siis viimased 30 sekundit pidin selgitama järgmisele põlvkonnale, milleks plank kasulik on, ise kõhulihaseid pinges hoides. Hoolimata selgitusest see ilmselt poissi ei inspireerinud, vaid ta soovitas mulle ikka päris sporti (st. poksi) teha, et tugevaks saada. Selline mõte siis trenninädala lõppu.
- Distants 2,50 km
- Keskmine tempo 6:03/km
- Keskmine pulss 134
- Garmin Index 1.8
- VoMax 53
Sellega ongi trennidega selleks nädalaks kõik. Kõigest 28 km, aga sellele tuleb otsa laupäeva õhtune Ööjooksu poolmaraton. Järgmine nädal tuleb jälle oluliselt raskem.
No comments:
Post a Comment