Trenniblogi 23.-29. detsember

Jõulunädalal on olnud hoopis teistmoodi trennitegemine. Esiteks sellepärast, et intervallventtit pole. Teiseks sellepärast, et olen terve nädala hoogsalt süsivesikuid laadinud (loe: ohjeldamatult söönud kõike mis maitsev tundub) ja kolmandaks olen Sparta trennide puudumist pidanud kompenseerima iseseisva tegevusega.

Esmaspäeval oli selle nädala ainus Sparta trenn. Ahto tegi trenni ja hoolimata lühendatud tööpäevast ikka kell 18 õhtul. Nagu Toomas juba lubas, siis seekord esmaspäevane trenn Rahumäe asemel Järve metsas. Tegime lühema soojenduse, natuke pikemalt harjutusi (eriti külg ees ja selg ees põlvetõstet) ja siis mäkketõusufartlekit seal tagumistel kõrgetel tõusudel. Fartleki osa seekord selline, et Viljandi mnt. poolt raudtee äärest tõusu mööda üles ja siis sörgiga mäest alla tagasi. Selliseid lühikesi järske mäkke kiirendusi tuli kokku 8, igaüks ~150m pikk (sõltus natuke, kust täpselt startida).

Esimesed lõigud olid kuidagi väga rasked - kohe jäin Triinust ja Annikast maha ja tundus, et jalad ei liigu üldse. Kristel ja Urmas jõudsid ka järele ja läksid kolmandal ringil reipa sammuga mööda. Kusagil 4-5. ringi ajal hakkas diisel tööle, sain Raini ja Annika kätte ja jooksin sealt edasi peaaegu nende tempos - lõigud tulid natuke üle 4:00/km, kiiremad isegi natuke alla, mis lühikese lõigu kohta ei ole kiire, aga tõusu arvestades tegelikult täitsa OK. Need mäed väsitasid tegelikult lõpuks ära küll ja sain pulsi üle 180 ka. Tagasi Spartasse joostes oli lõdvestusjooksu pulss igatahes tavalisest kõrgem.

• Distants 10,42 km
• Keskmine pulss 154 (max 187)
• Lõigud 3:51-4:24/km tempoga
• Laktaadilävi 4:42 @182 (pole halb tõusul joostud lõikude kohta)
• Garmin Index 3.5
• VoMax 50

Teisipäeval otsustasin ventti asemel teha ühe intensiivse tempojooksu trenni ja testida 10 km vormi. Plaan oli joosta umbes 5:00 lähedal 10 km, ette ja taha 1 km soojenduseks-lõdvestuseks. 

Läksin oma 12 km ringile ja ilm tundus päris lubavalt tuulevaikne. Pärast esimest kilomeetrit lükkasin käigu sisse - esimene kiire km oli suht mugavalt 4:55 tempoga, nii et proovisin seda hoida. Poolel maal olin juba natuke väsinud ja pulss üle 170, nii et tundus tulevat korralik pingutus, aga suutsin tempot hoida ilusti 4:55-5:00 vahel. Viimased kolm kilomeetrit Käokellast edasi läks raskeks ja pulss oli 180 lähedal - veidi liiga kõrgel, aga mitte ülemäära palju. Tundus, et kas siis eilne trenn oli veel natuke jalgades või keha ei ole harjunud pikemalt kiiret tempot hoidma. Tempo eesmärgi täitsin (10 km tuli ajaga 49:40, ehk 4:58/km), aga pingutus oli natuke raskem kui ootasin. Pikkade riietegaa ja talvise saiavormi pealt OK (eelmisel aastal paugutasin sarnaseid ringe 5:05-5:15 tempoga). Pluss oli see, et keha tegelikult ei tõrkunud 180+ pulsiga jooksmast (kuigi Garmini hinnangul oli pingutus väga korralik).

• Distants 12,02 km
• Keskmine tempo 5:09/km (tempo osa 4:58/km)
• Keskmine pulss 167 (max 183)
• Laktaadilävi 4:51 @177
• Garmin Index 5.0 - veidi kõrge hinne, arvestades, et suvel ei saanud 10 km @177 joostes ka üle 4.5 kätte
• VoMax 50

Kolmapäeval tegin puhkepäeva ja neljapäeval jõulupühade lõpetuseks lihtsalt mingi 50 minutit sörgitiiru. Jätsin selle õhtu peale, pärast paari tunnist uinakut Helena kõrval.

Valisin vanakooli 8,4 km raja Kindluse teelt läbi. Päeval oli sadanud mingit lörtsi sarnast asja ja õhtul temperatuuri langedes muutis see märg kõnniteed pisut libedaks. Ei tea, kas teisipäevane tempojooks oli natuke jalgades või libe tee mõjutas, aga tempo oli aeglasem ja pulss kõrgem kui tavaliselt. Alustasin paar esimest kilomeetrit 6:05-ga ja kuna pulss ronis selleks ajaks kuhugi 140-145 vahele ja ei tahtnud eriti alla tulla, siis tuligi edasi mingi ebamäärane pika jooksu pulsiga jooks, kuigi kilomeetreid vähem. Tempo rõõmustamiseks põhjust ei andnud, aga ~5 sekundit kilomeetrile jätaks libeduse süüks.

• Distants 8,36 km
• Keskmine tempo 6:10/km
• Keskmine pulss 144 
• Garmin Index 2.8
• VoMax 50

Reedel oli tavapärane tööpäev ja õhtul oli plaanis teha korralik 15 km tiir. Kuna pimedaks läheb nii varakult, siis päris tavapärast Assaku ringi ei tahtnud/julgenud pimedas teha. Selle asemel tegin lühikese Assaku ringi ja proovisin seda siis kuidagi Peetri ja Järveküla vahel pikendada, et 15 km kokku saada. Hommik üllatas väikese lumekihiga ja kuna temperatuur oli umbes -2C, siis see ei sulanud kõnniteedelt õhtuks kuhugi, nii et sain joosta sellisel õhukesel karedal jää-lume koorikul, mis õnneks enamasti väga libe ei olnud, aga puhas asfalt kindlasti mitte.

Läksin kohe algusest peale pulsi järgi rahulikult ja kuhugi sinna 6:05 kanti tulid kilomeetrid. Õhtuses talvises Peetris on üsna üksik ja igav joosta, ainult enda sammud ja pulsikella numbrid saadavad. Järveküla lasteaia juurest Assaku poole pöörates oli tuul tagant ja tempo kiire. Suutsin seal Assakul poolel maal hoiduda kiusatusest liiga vara kiirendada ja selle asemel tulin mõnusa pulsiga Peetri suunas tagasi. Kiiremaid samme hakkasin Käokella ridaelamute juures tegema, kus 10 km täis sai (selleks ajaks keskmine tempo 6:04). Viimased 5 km tulid juba kiiremini - Vana-Tartu maantee servas alla 6:00. 14 km sai Niinesaare teel täis ja tegin ühe lisaringi Suurekivi teelt läbi - nii tuli maja ees täpselt 15 km. Keskmine tempo 6:02, mis ei ole midagi erilist, aga arvestades teed ja libedust täitsa okei. Palju rohkem olen rahul sellega, et pingutus oli rahulik ja keskmine pulss kõigest 144. Juba neljapäevase jooksuga võrreldes nagu öö ja päev.

• Distants 15,01 km
• Keskmine tempo 6:02/km
• Keskmine pulss 144
• Garmin Index 2.6
• VoMax 51

Pühapäeval jäi taastav jooks natuke hilisemaks, kui ma esialgu plaanisin. Ilm pööras sulale, aga mitte nii palju et oleks teed puhtaks sulatanud. See tähendab, et Peetri kõnniteed olid vaheldumisi sula lumekoorik, pigem libe jää ja üksikutes kohtades ka puhas asfalt.

Alustasin mõistliku pulsiga, proovisin joosta lõdva sammuga ja pärast esimesi paari rahulikku kilomeetrit otsustasin, et 6:10-6:20 tempo rahuliku pulsiga on tänaseks hea küll. Pärast Järveküla kooli pööras küll tuul selja taha ja taganttuules sain Vana-Tartu maantee ääres mõned kilomeetrid ka 6:05 lähedale, nii et keskmine tempo tuli nende teeolude kohta väga korralik 6:12/km.

Pärast jooksu venitasin korralikult ja tegin Helena imestavate pilkude taustal 2 minutit planku.

• Distants 7,38 km
• Keskmine tempo 6:12/km
• Keskmine pulss 138
• Garmin Index 2.1
• VoMax 51

Täitsa korralik jooksunädal - kuna intervallventtit ei olnud, siis kilomeetreid seekord koguni 53 km.

Trenninädal 16.-22. detsember

Nädal algas esmaspäeval juba tavapärase Rahumäe fartlekiga - võib-olla isegi viimase Rahumäe fartlekiga sel aastal, sest Toomas lubas neljapäeval, et 23.12 trenn tuleb rahulikum ja Järve metsas ja 30.12 plaane ei tea.

Vist esimest korda jooksime Rahumäele täiesti normaalse pulsiga mingi 5:50-6:00 tempos. Ilm oli soe ja märg (õnneks ei sadanud), nii et paras mudafartlek oli. Tegime jälle neidsamu suuri kolmnurki (kus kaks pikka lõiku, üks koos tõusuga, ning üks lühike). Tempo oli kiire - Triin tõmbas suht esimesel sirgel täpiks ära, Kertu sai oma diisli kusagil kolmandal ringil tööle ja tulime Annika ja Urmasega lõpuni, kuigi puhtalt kella vaadates tulid pikkade sirgete lõigud 4-6 sekundit kiiremad kui eelmisel nädalal. Neljandal ringil väänasin muda sees oma hüppeliigest - natuke valusalt, aga õnneks pigem selline pooltõsine ehmatus. Jooksin lõigud lõpuni ja siis tegime treppe ka. Hoidsin jalga nii palju, et treppidel hüppeid ei teinud, aga jooksud tegin kaasa.

Tagasi sörk Spartasse läks alguses rahulikult, aga pärast Järve metsas allamäge üsnagi hoogsalt. Mingi 160-se pulsiga oli ootamatult mugav joosta ja kerisin rahulikult kilomeetrid 5:10 tempos. Trenni lõpus näitas Garmin, et laktaadilävi on 4:33/km @182. Nii head taastumist nii kõrge pulsi pealt pole vist kunagi olnud. Tegi meele heaks ja tuju rõõmsaks, et vist hakkab lõpuks vormikõver ülesmäge minema.

• Distants: 12,65 km
• Keskmine pulss: 153 (max 190)
• Lõigud (200m-380m): 3:36-4:19 tempoga
• Laktaadilävi: 4:33 @182
• Garmin Index 3.4
• VoMax 51

Teisipäevasesse intervallventtisse jõudsin täitsa õigeks ajaks, et jooksulindil kerge soojendus teha. Mõtlesin sörkida 10 minutit 6:00 tempos, aga lõpuks tegin 12 minutit ja sain juba särgi natuke märjaks. Turja- ja kaelalihased saab kuidagi väga kangeks seal lindi peal, sest jooksuasend ei ole väga loomulik kui kogu aeg tahaks neid näidikuid vaadata ja pilku all hoida. Soojas saalis tundus raske joosta, aga randmelt pulssi kontrollides oli see mugavalt ~140 ringis.

Ventti algas täitsa tavapäraselt - Marius väga ei üllata sellega, et järjest tulevad harki-kokku, kõhulihased ja alt läbijooksud. Siiski, trenni esimene pool oli intensiivsem kui tavaliselt - palju hüppeid ja toenglamangus harjutusi + plangud ja kõik tundusid ümberringi üsna kapsad olevat. Poole trenni peal pidime hüppeid tegema ja tundsin kuidas säärelihas tõmbab lihtsalt nii hullult krampi, et ei ole võimalik väga teha. Põrkasin poolhädised hüpped kuidagi ära, aga kuidagi ei saanud üle sellest, et lihased nii reageerivad.

Trenni teine pool oli natuke staatilisem ja horisontaalsem, aga selleks ajaks olid kõigil nii särgid kui matid kui põrand läbimärjad, nii et pärast trenni arvasid mitmed, et täna oli kuidagi eriliselt raske. Ilmselt selle pärast oligi, et esimene pool nii intensiivsed harjutused üksteise järel, aga aasta viimane ventti ikkagi ju - järgmisel korral näeb jälle jaanuaris ja siis on jälle raske.

Neljapäeval oli Sparta jooksugrupi trenn üsna rutiinne ja tavaline. Enamik hoidsid ennast Audi vana-aasta jooksuks ja läksid Toomasega kergemaid harjutusi tegema. Me tegime väiksema grupiga koos Mailega sammhüppeid ja pöiahüppeid, aga ikkagi natuke kergemalt kui tavaliselt ja nii väsitav trenn ei olnudki.

• Distants 8,64 km
• Keskmine pulss 140 (max 181)
• Garmin Index 2.4 (eelmisel nädalal 2.8)
• VoMax 51

Reedel tegin kodutööpäeva ja käisin hommikul Sanderi juures oma reielihase muret kurtmas. Sander oli nõus, et tõenäoliselt puusast tingitud häda ja tunniga mudis ja venitas mu puusaliigese korralikult lahti. Ära tulin üldse mitte valutava jalaga ja harjutustega edaspidiseks.
Pärastlõunal käisin hambaarsti juures tarkusehammast  välja tõmbamas, mistõttu pika jooksu jätsin ära.

Laupäeval oli hamba osas olemine täitsa inimlik. Hommikul sain juba väga normaalselt süüa ja hambaid pesta, nii et meeleolu oli täitsa hea. Õhtul oli Sparta jooksugrupi jõulupidu - sain eriauhinna aasta kõige varasema trenni jõudjana. Õhtu venis päris pikale - lõpetasime Mustas Puudlis umbes kella 4 ajal hommikul ja gin-tonic läks klaaside kaupa (+ hotshotid, mida Triin ässitas).

Pühapäevaks oli kalendrisse märgitud rahulik sörk, aga ärkasin hoolimata hilisest kojujõudmisest juba kella 9 ajal üles (süüdistan neid hotshot-e). Kerge kadakamarja järelmaitse oli olemas, aga üldiselt hoidis Bombay mind hellalt ja mingit kassi peal polnudki. Jätsin ikkagi sörgi tegemata, sest olin natuke laisk ja uni pressis ka päeva jooksul peale. Selle asemel käisin hoopis poes ja tõin jõulukuuse koju, et Helenal oleks homme midagi ehtida. Päev möödus tagasihoidlikult vedeledes.

Selle nädala saldoks tagasihoidlik 21 km, aga järgmisel nädalal juba jooksu rohkem, sest intervallventtit ei ole ja kuna nende jõulude ajal eriti palju ringi sõitmist ei toimu, siis pole koduste pühade puhul trennitegemise osas erilisi vabandusi.

Trenninädal 9.-15. detsember

Esmaspäeval oli jooksugrupiga kavas jälle tavapärane ja mitte nii tavapärane Rahumäe fartlek. Tavapärane, sest ilm oli vihmane ja libedust ei olnud, seega sai jälle treppe joosta ja ei pidanud tõusule minema. Startisime Spartast suhteliselt kiiresti, Triinu ja Leonidiga läks tempo vastutuules ja ülesmäge nii umbes 5:20-5:30 kanti.

Fartlek päris tavapärane ei olnud, sest jooksime mööda pikemat kolmnurka. See tähendas, et lühem külg oli juba tuttav 200m lühike sirge, aga pikemad küljed 340-380m , ühel sirgel ka täitsa korralik tõus sees, mis võrreldav juba Järve metsa tavalise fartlekitõusuga. Pikk suure tee sirge oli tavapärasest pikem, aga natuke kaldega allamäge ja taganttuult, nii et see-eest üsna kiire. Rada oli mudane ja pehme (kuigi suur ring oli natuke vähem pehme) ja see hoidis natuke tempot tagasi. Pikad lõigud olid aeglasemad kui lühike - 200m tegin mugavalt alla 4:00 tempo, aga pikad ringid tulid 1:30 lähedale ja see tähendas 4:07-4:33 tempot. Tõsi, viimane pikk taganttuulega lõik tuli samuti 3:58, nii et pole paha. Pärast Triinuga muigasime, et talle sobisid pikad lõigud paremini ja tõmbas neil eest ära samas kui mina tegin selle lühema sutsaka palju kiirema sammuga.

Pärast fartlekit oli tavapärased trepijooksud ja hüpped, nii et tagasi Spartasse läksime üsna pehmete jalgadega. Pulss oli kõrgel, nii et raskest trennist ei taastunud keha päris hästi ära, kuigi võtsime Triinuga  rahulikult ja jooksime tõesti 6:00 lähedal tempoga. Üldiselt selline üsna keskmine trenn ja natuke raskem kui eelmisel nädalal (aga, trepid).

• Distants 12,91 km
• Keskmine pulss 156 (max 185)
• Lõigud (200m-380m) 3:57-4:33 tempoga
• Laktaadilävi 4:48 @179
• Garmin Index 3.5
• VoMax 50

Teisipäeval oli intervallventti ja väga tavapärane, sest Marius oli jälle tagasi ja üsna tuttav kava. Alustasin päris hoogsalt ja tegin kõik harjutused hea tempoga kaasa (isegi plangus harki-kokku tuli väga kergelt), aga kusagil 40 minuti peal sai minu jaks natuke otsa. Seal olid ka hüpped ja harjutused, mida Marius lasi ootamatult teha kolm seeriat, mitte kaks, ja see murdis ka natuke vaimu - ikka väga raske kui sa teise seeria lõpus oled teinud spurdi teadmisega, et kohe on kõik ja uus harjutus ja siis saad teada, et veel üks on vaja teha. Üldiselt tundusin ikkagi paremas hoos olevat kui Triin ja Kertu - Kertu tegi üldse oma come-backi pärast Valenciat ja kurtis, et ikka raske oli see esimene trenn. Nii et viimane 15 minutit oli mu jaoks veidi kangutamine, aga kannatasin ära. Üks ventti veel jäänud enne jõule, aga pühadega tuleb kõigil kahe nädalane sunnitud paus.

Neljapäevase Sparta trenni ajal oli selle nädala kõige külmem ilm - kusagil null kraadi juures ja õhukese lumekihiga. Kõnniteel kiskus isegi natuke libedaks, aga metsa all oli see-eest päris hea joosta, eriti selle pimeda raja peal, kust Järve metsa minnakse. Lumega on vähemalt seal näha, kuhu astud.
Kogu kamp pani soojendusjooksule üsna kiire tempoga (~5:30) ajama ja kui esimesed kaks kilomeetrit tundus see liiga kiire, siis pulss läks pärast suure ringi tõuse täitsa normaalseks ja teisel ringil tundus see 5:50 tiksumine juba liiga aeglane, nii et tuli üsna kiires tempos soojendusjooks. Pärast tavapärased harjutused (päris palju rahvast oli), siis kolm kiirendust sillal (seekord oli tugev vastutuul) ja siis hüpped. Seekord jagati nii, et mehed läksid Toomasega suurele tõusule ja tegime seal natuke sammhüppeid + pöial mäkkehüppeid. Tõus oli raskem, aga harjutused tundusid kergemad ja ikka teeb tuju heaks kui ühel jalal 5+5 mäkke hüpates Rainist kergelt mööda kalpsasin. Ei tea kui raske see suur tõus võrreldes tavalisega on, aga Toomas teeb trenni alati lühemalt, nii et kui meie lõpetasime, siis naised tegid alles pöiahüppeid. Umbes 10 minutit sai tavalisest varem pesema ja koju jõudsin ka enne kella 8 juba.

• Distants 8,96 km
• Keskmine pulss 146 (max 185)
• Garmin Index 2.8
• VoMax 50

Reedel sain tavalisest natuke varem oma pikale tiirule. Plaan oli seekord teha mingi 12-13 km ring. Otsustasin teha väikese kaare Assakult uue lasteaia juurest ja siis viadukti poolt tagasi. Täpselt ei teadnud, aga oletasin, et umbes nii see tuleb. Panin kellale paralleelselt jooksma pulsi ja hetke tempo ja läksin üsna krapsaka sammuga kodu juurest minema. Juba esimese kilomeetri sain alla 6:00 tempo, see tegi tuju heaks ja motiveeris. Assaku suunas joostes oli tuul vastu, seega tagasi oli kergem joosta. Lumi oli ära sulanud, aga kohati - lohkudes või puude äärsetes servades, oli kergliiklustee natuke libe ja kogu tee puhas ei olnud.

Selline Assaku tiir päris sile ei ole - omajagu saab üles-alla joosta ja kellalt tempot vaadates oli seda päris mugav sättida - ei pea allamäge päris 5:30-ga minema ja ülesmäge võib vabalt endale 6:10 kandis tempot lubada, et pulss liiga üles ei läheks. Assakult tagasi joostes oli taganttuul ja kergem joosta ja esimesed kilomeetrid hakkasid juba tulema alla 5:50, aga kusagil seal 8-9 km juures jõudis ka neljapäevane trenn korralikult jalgadesse ja sääred hakkasid veidi valutama. 15 km oleks liiga raske olnud niimoodi. Lõpuks kodu juurde jõudes oli ikkagi täitsa normaalse pulsiga täitsa normaalne jooks tehtud.

• Distants 12,76 km
• Keskmine tempo 5:53/km
• Keskmine pulss 148
• Garmin Index 3.0
• VoMax 51

Pühapäevaseks sörgiks pidin ennast natuke motiveerima ja läksin ringile alles kella 16 paiku. Kuna shieldid on oma eluea vist ära elanud (900+ km ka nendega juba tehtud) võtsin kapist uue paari ja tegin nendega esimese sissejooksu. Ringi esimeses pooles oli tuul vastu - teadsin, et on tark ennast natuke tagasi hoida, aga ikka kipun isegi vastutuules 2-3. km seal Spot of Tallinna juures kiirustama. Õigem oleks Järveküla tõusuni rahulikult võtta ja siis allamäge tasapisi kiirendada. Igatahes - lõpus pidin veidi tempos järele andma, et pulsiga normi piirides püsida ja natuke tundsin seda ka, et sääred olid ikka veel väsinud (või uute tossude kinnitused tõmbavad pöia natuke liiga kinni). Ei olnud kõige värskem enesetunne, aga tempo tuli sellest hoolimata üpris kiire.

• Distants 7,39 km
• Keskmine tempo 6:09/km 
• Keskmine pulss 138
• Garmin Index 2.2
• VoMax 51

Kokku jälle täitsa korralik trenninädal, 42 km jooksu + intervallventti. Tsipa rohkem kui eelmisel nädalal. Järgmisel nädalal on ainult üks Sparta trenn, nii et selle võrra võiks kodus rohkem ise peale joosta.

Trenninädal 2.-8. detsember

Nädal algas esmaspäeval tavapärase Sparta trenniga. Nädalavahetusest oli veel lumi maas ja natuke libe, aga läksime ikkagi Rahumäele. Ahto küll lubas, et treppide asemel mõtleme midagi muud välja. 

Lumistel kõnniteedel pole eriti hull joosta, aga sissejuhatuseks saime Pärnu maantee ääres sörkida mingisugusel lögal, mis oli mustjas segu lumest, veest ja sõiduteelt sinna lennanud sopast. Rahumäele jõudes tervitas päris mõnus talvine tee.

Fartlekit tegime seekord natuke teistmoodi - ikka sedasama kolmnurka mööda, aga niimoodi, et iga kolmanda lõigu tegime topelt pika (ja sinna järele kahe lõigu pikkune taastumine). Jooksime koos Annika, Triinu ja Leonidiga - Annika kurtis kogu fartleki kõrget pulssi ja tundus, et Triin ka eriti ei jaksa. Leonid tegi see-eest "taastavat fartlekit". Mind häiris natuke libedus, sest see kolmnurk läks iga ringiga libedamaks (ja me lihvisime seda ise iga ringiga omakorda siledamaks). Tempo muidugi lume ja libedaga natuke kannatas, aga mitte väga palju. Jaksasin hästi ja enesetunne läks iga ringiga paremaks, nii et lõpp tuli isegi natuke liiga kiiresti. Viimase 250m lõigu Leonid tõmbas korralikult ja siis saime tavalise hea 3:50 tempo kätte ja pulss läks esimest korda üle 180 ka.

Pärast fartlekit tegime natuke kaugemal kalmistu taga liivas mäkkejookse ja põlvetõstejookse. Oli vist kergem kui trepid tavaliselt on, aga pulsi sai korra üles ikka, sest tõus ei olnud kõige parema pidamisega. Pärast tagasisörgil oli pulss tavalisest natuke madalam ja distants tuli ka päris pikk, kuigi 13 km ikkagi kokku ei saanud. Hea trenn.

• Distants 12,95 km
• Lõigud: 10x200-500m (lühemad lõigud 3:50-4:25 tempoga)
• Keskmine pulss 152 (max 186)
• Laktaadilävi 4:51 @177 (ei peegelda päris õigesti, kuna libe tee)
• Garmin Index 3.4
• VoMax 51

Teisipäeval oli ventti jälle natuke teistsugune, sest Reigo andis trenni. Temale tavapäraselt natuke rohkem staatilisi harjutusi (väljaasteid jm.) koos lühemate puhkepausidega. Ühelt poolt oli nagu raskem, aga teisalt keskmine pulss madalam. Hea on see, et venttil on järgmisteks päevadeks nüüd juba null mõju - ükski lihas ei valuta.

Kolmapäeval trenni ei teinud, aga käisin pärast tööd Sportlandist läbi ja sain kätte oma talvised jooksupüksid, mida reedel olin proovimas käinud. Tegelikult suusapüksid, aga sellised õhemad, pealt windstopperiga ja seest pehme voodriga. Peaks olema väga head kui temperatuur kukub alla -5C.

Neljapäeval oli tavapärane jooksuharjutuste trenn. Ilm oli soojaks läinud ja kogu lumi ära sulanud. Sättisime ennast pärast harjutusi koos Triinuga jälle Maile gruppi sammhüppeid ja muid keksimisi tegema. Mulle tundub, et pöid hakkab tugevamaks saama, sest suudan ilusti põrgata nii seal metsas harjutusi tehes kui näiteks venttis. Jalad sai jälle keskmiselt pehmeks, kuigi Garmin näitas, et distants oli trenni jooksul keskmisest natuke lühem ja 9 km kätte ei saanud.

• Distants 8,80 km
• Keskmine pulss 143 (max 181)
• Garmin Index 2.8
• VoMax 50

Reedel kontorisse ei läinudki. Oli selline päev, kus ei olnud ühtki koosolekut ja otsustasin teha kodutöö päeva. Õues oli terve päev muidugi korralik koerailm - tuuline ja vihma kallas. Ootasin õhtut ja pimedani, et jooksma minna. Suurem vihm oli selleks ajaks üle läinud, aga kileka panin ikkagi peale. Temperatuur oli endiselt soe, nii et riietusin oma kihtidega tegelikult üle. 

Seekord läksin õigetpidi 12 km ringile. Algus oli taganttuult ja päris mõnus, aga juba teisel kilomeetril Selveri tagant läbi joostes sain aru, et sääred on neljapäevastest hüpetest täiesti läbi ja jalg väsinud. Tempo oli madal, pulss ronis ka suhteliselt varakult 150 lähedale (ei teagi kas vastutuult raiumisest, väsimusest või sellest et olin liiga paksult riides). Igatahes oli pigem selline kannatamise jooks kuidagi lõpuni teha ja mingit head emotsiooni ei tekkinud. Ühtki kilomeetrit alla 6:00 tempoga ei saanud ja lihtsalt ei olnud see päev.

Mulle tundub see ka, et kui ma olen ikka väga vedelenud terve päeva, siis on joosta raske. Kui olen enne trennid teinud kontoripäeva, siis ikka mingi aktiivsus on päeva jooksul all ja kehal on kergem trenniga kohaneda.

• Distants 12,04 km
• Keskmine tempo 6:10/km
• Keskmine pulss 149
• Garmin Index 3.2
• VoMax 50

Pühapäeval oli korraks motivatsioonikriis, aga pärastlõunal vedasin ennast ikkagi rajale tegema lühikest taastavat jooksu. Garmini pulsinäidud olid jälle väga sürreaalsed. Läksin kerge enesetundega algusest lõpuni, aga pulsikell näitas, et napilt suutsin alla 150 pulssi hoida ja tempo 6:10-6:20 vahele. Mingil hetkel hakkasin kella ignoreerima ja jooksin kerge enesetundega lihtsalt lõpuni. Pärast jooksu vahetasin pulsivööl patarei ära - loodetavasti see aitab.

• Distants 7,38 km
• Keskmine tempo 6:14/km
• Keskmine pulss 146
• Garmin Index 2.7
• VoMax 50

Kui need Garmini anomaaliad välja jätta, siis oli päris tõsine trenninädal. Kokku 41 km + ventti.

Trenninädal 25. november - 1. detsember

Esmaspäeval ootas meid tavapärane Rahumäe trenn - fartlek + trepid. Juba neljas kord järjest. Ilm oli pööranud kergelt miinusesse ja selles oli nii head kui halba. Halb oli see, et ... noh... külm oli. Hea oli see, et vähemalt tuult ei olnud ja muidu sopane ja pehme rada oli muutunud metsa all kõvaks ja joostavaks. Fartlekit tegime Triinu ja Annikaga koos (Kertu silkas kohe jälle kaugele ette ära). Ei tundunud nii kerge ja kiire joosta kui eelmisel nädalal, aga tegime jälle kuus ringi (üheksa kiirendust) ja pärast kella pealt andmeid vaadates selgus, et pulss oli tegelikult madalam, tempo ühtlasem ja kiirem kui eelmisel nädalal. Trepijooksudeks ei olnud jalgades ka nii palju särtsu ja tagasi Sparta poole joostes oli tegu, et pulssi alla 160 hoida. Sellest hoolimata näitas Garmin trenni lõpus, et laktaadilävi on roninud päris kõrgele (@180 pulsi juures pole see kunagi varem olnud) ja trenn ise oli justkui vähem intensiivsem kui eelmistel nädalatel.

Kui ilm püsib ja lund ei ole, siis teeme samamoodi esmaspäeviti edasi ka detsembris.

• Distants 12,50 km
• Keskmine pulss 156 (max 187)
• Lõigud: (9x200-250m) 3:47-4:06/km tempoga
• Garmin Index 3.6
• Laktaadilävi 4:44/km @180
• VoMax 51

Teisipäevane intervallventti oli business as usual. Jõudsin veerand tundi enne trenni kohale ja nägin jõusaali ees Triinu, kellega (minu õhutusel) soojendusest viilisime ja läksime saali ukse taha tiksuma. Tagantjärele tarkusena peaks vist ikka soojendust tegema, sest esimese 15 minuti järel tekkis trennis korra surnud punkt, aga siis tundus, et sain in the zone tunde kätte (ehk eesti keeles "vooseisundi" - termin mida eelmisel nädalal ühest prokrastineerimise teemalisest raamatust lugesin) ja siis läks jälle oluliselt lihtsamaks. Ventti trennide lõpus on nüüd jäänud vähemalt see tunne, et 5-10 minutit pikemalt teha ei oleks ka maailma lõpp. Raske muidugi on ja kuiva laiku särgil peab pärast trenni pikalt otsima, aga ka kõige raskema trenniga keha harjub.

Trenni lõpus tegi tuju tusaseks see kui riietusruumis avastasin, et Garmini kellarihm on natuke katki läinud. Õigemini see jublakas, mis rihma paigal hoiab. Kuna akut peaks vist nagunii vahetama, ongi aeg selle poolteist aastat tagasi ostetud kellaga hooldusesse minna.

Neljapäeval oli selles mõttes mõnus päev, et ventti lihasvalu mind sel nädalal üldse ei kimbutanud ja Sparta jooksuharjutuste trenni sain minna üsna puhanuna. Ilm oli soe ja mingit peent uduvihma ainult sadas. Seekord juhtus trennis nii, et enamik jooksjaid kablutas Toomase järel kergemaid harjutusi tegema ja tugevam umbes veerand koosseisu jäid Mailega sammhüppeid tegema - mina ja Triin nende seas.
Oli raske, aga kõik tehtav ja jalad tulid ilusti kaasa, vähemalt lõpuni kui Maile tegi "kirss tordil" harjutuse - ehk siis viiene seeria erinevaid koha peal hüppeid ja väljaasteid + kiirendus sinna otsa. See tõmbas lõpuks kõigil jalalihased korralikult kinni, aga tagasi sörk Spartasse ei olnud sellegi poolest midagi väga hullu. Kilomeetreid kogunes jälle korralikult ja selles mõttes oli asjalik trenn.

• Distants 9,34 km
• Keskmine pulss 142 (max 174)
• Garmin Index 2.7
• VoMax 50

Reedel oli peale tööd plaanis teha poolpikk 12 km tiir. Natuke pikem kui eelmisel reedel, et harjutada ennast jälle 15 km peale jooksma. Õues oli pime ja sadas peenikest vihma, aga kilekas selga ja minema. Esimesel kilomeetril hakkas pulss natuke viskama, aga sain ka aru miks - kuna Garminil oli BT välja lülitatud, proovis ta pulssi võtta randme pealt ja see oli nagu oli. Panin siis jooksu pealt kella korralikult käe peale, et enam-vähem õiged numbrid ees oleks ja jooksin edasi. Esimene pool distantsi oli kerges vastutuules ja võtsin rahulikumalt. Kui Vibu tänavalt tagasi pöörasin, panin sammu reipamaks, aga siis jõudis jalgadesse teadmine, et eile sai ikka korralikult erinevaid hüppeid tehtud. Säärelihased olid väsinud ja särtsu ei olnud. Taganttuulega ja Vana-Tartu maantee allamäge lõigud läksid siiski täitsa korralike kilomeetri aegadega (5:50-5:55), aga loendasin peas ja sain aru, et 12 km ikka kokku ei tule - arvestasin oma ringi natuke valesti - 12 km tiiru tegin eelmisel aastal ju algusega mööda Kuldala teed ja Raudkivi teelt läbi ümber Kuldala. Nüüd tuligi napilt 11 km alla, ehk siis mitte eriti pikem ring sellest mis eelmisel reedel sai tehtud. Samas - väsinud jalgadega ei olnud ka isu väga palju pikemalt tampida.

• Disatants 10,88 km
• Keskmine tempo 5:57/km
• Keskmine pulss 147
• Garmin Index 3.0
• VoMax 51

Laupäevaga tekkis mul mingi kummaline köha. Õigemini - ilmselt seesama köha, mida Helena juba 2-3 nädalat tagasi köhis. Vähemalt Heleri ütles, et neil ka Argentiinas köha, nii et oletatavalt seesama. Sellepärast mõtlesin pühapäeval, kas minna jooksutiiru tegema või mitte. Ööga oli lumi ka maha tulnud, nii et kõnniteed olid õhukese valge kihiga kaetud ja ilm umbes nulli ümber. Aga et nohu ega kehva enesetunnet ei olnud, otsustasin ikka kerge tiiru ära teha.
Garmin on millegipärast viimasel ajal kalanud ja jooksude alguses näidanud pulsi mõttes mingeid teibaid. Seekord oli bluetooth ilusti sees ja kell tundis rihma kohe ära, aga pulss ronis kella peal esimesel kilomeetril kohe 157 peale - ei ole realistlik. Kusagilt 1,5 km pealt hakkas normaalseid numbreid näitama ja siis sai juba rahuliku rütmi järgi joosta.
Tempo oli natuke aeglasem (lumel jooksmine lisab kilomeetri ajale ~10sek mu kogemuse järgi), nii et 6:10 lähedale kilomeetri ajad olid täitsa ootuspärased. Üht teist jooksjat nägin veel vastu tulemas, aga üldiselt oli rahvast vähe ja tiksusin oma ringi rahulikult lõpuni.

• Distants 7,35 km
• Keskmine tempo 6:11/km
• Keskmine pulss 141 (max 157) - õiged näidud oluliselt madalam. Üle 150 ei läinud küll kordagi.
• Garmin Index 2.3
• VoMax 51

Kokku 40 km jooksu + intervallventti. Pole paha nädal. Sellist 40-45 km jooksumahtu oleks hea talvisel ajal ka edasi hoida.