Trenninädal 21.-27. oktoober

Ikka on veider trenninädala kokkuvõtet juba reedel kirjutada, sest pole harjunud nädalavahetusel mitte midagi tegema. Kolm trenni nädalas võiks olla piisav taseme hoidmiseks, sest tegelikult ei ole need kõige kergemad trennid ka.

Esmaspäeval jätkasime Ahto jookustrenniga. Õues läks juba natuke liiga pimedaks, et Järve metsa krossirajal joosta ja seetõttu tegime kaks ringi terviserajal. Ahto hõikas raja kõrvalt teisele ringile minnes, et teeksime teisel ringil tõusud teravama sammuga ja kilomeetrid tulidki üsna reipad.

Pärast jooksu natuke harjutusi ja siis viis mäkkejooksu spurti - esimesel pingutasin üsna täiega, vaatasin veel jooksu ajal, et Annika tuleb kerge sammuga kõrvale ja alles lõpu eel sain aru, et pingutan täiega Briti tempos :D Igatahes tõmbasin ennast esimese kiirendusega korralikult kinni, nii et ülejäänud tulid selle kõrval väga raskelt. Trenni lõpetuseks suure mäe liivasel tõusul põlvetõstejooksud ja mäkkejooksud - kumbagi kolm. Jalad sai pehmeks ja keha väsinuks küll. Eelmisel nädalal tegime vastupidi - kõigepealt mäkkejooksud ja siis kiirendused. Seekord olid jalad kiirendustest nii läbi, et mäkke ei jaksanud üldse minna.

• Distants 9,86 km
• Keskmine pulss 150 (max 184)
• Garmin Index 2.7
• VoMax 50

Teisipäeval oli intervallventti. Marius küll eelmisel nädalal rääkis, et ei tema ega Reigo saa tulla ja äkki Evelin teeb trenni. Lootused kergemale trennile kadusid siis kui Reigo ikkagi saali astus. Seekord oli Triin ka esimest korda ja sai siis ikkagi korraliku kava kohe soojenduseks. Reigo tegi rohkem väljaasteid ja hüppeid - alguses pulsi mõttes rahulikumalt, aga mingi hetk hakkas intensiivsus kasvama. Mulle meeldib ventti juures kõige rohkem see moment kui umbes pool trenni on tehtud ja ma tunnen, et olen täiega trennis sees - higi voolab, aga teen kõik harjutused algusest lõpuni kaasa ja suudan selle 10 sekundilise pausiga piisavalt ära taastuda. Selline in the zone võitleja tunne, kus tahaks hüüda, et noh, mis järgmiseks - teeme ära. Kui kusagil 20 minuti peal sinna tsooni jõuad, tundub trenn väga lihtne ja aeg lõpuni kulub väga kiiresti.

Mis ei ole lihtne, on loomulikult järgmised päevad - kolmapäeval valutasime juba Annika ja Triinuga võidu lihaseid. Seekord tegime väljaasteid külje peale või natuke teistmoodi, igatahes reie tagumistele lihastele sain ka eesmised ja külgmised valusaks. Kõht ja alaselg nii palju koormust ei saanud, nii et sellega oli kõik OK

Neljapäeval läksin nende valusate lihastega jooksugrupi trenni harjutusi tegema. Ilm oli mõnus soe - võib-olla viimane sügiseselt soe trenni ilm. Kindlasti viimane trenn, mis algab üsna valges. Meie pundist oli ainult puhanud Kertu trennis ja tema järel läksin Maile raskemasse gruppi ja saime korralikult põlve- ja sääretõsteid teha (1,5 postivahet) ning seejärel tagumise suure mäe tõusul sammhüppeid ja muidu hüppeid kuhjaga peale. Raske oli, aga tehtav - kõige rohkem häiris hoopis see, et väikese varba ärahõõrutud külg valutas. Väikesest plaastrist seal peal ei olnud vist väga kasu (ja pärast tundus, et see oli oma kohalt hoopis maha hõõrdunud). Valusad reielihased ei seganud nii palju harjutusi kuivõrd kiirendusi oli niimoodi raskem teha. Igatahes kilomeetreid saime tavapärasest rohkem ja intensiivse trenni ka, aga kolm puhkusepäeva ilmselt suudavad selle kompenseerida.

• Distants 9,48 km
• Keskmine pulss 148 (max 182)
• Garmin Index 2.9
• VoMax 50

Trenninädal 14.-20. oktoober

Esmaspäeval käisin esimest korda Sparta esmaspäevases trennis - see mis nüüd oktoobrikuust teisipäevase fartleki asemel on. Trenn koosneb kahest osast - kõigepealt kaks ringi mööda Järve metsa krossirada, siis natuke jooksuharjutusi ja siis mäkkejooksud ja kiirendused.

Kõigepealt krossist. Krossirada ma olen seal vilksamisi näinud - seda tähistavad ka puudele siin-seal maalitud punased-oranžikad laigud - aga pole kunagi täies pikkuses jooksnud. Krossirada on pikem kui terviserada, sest teeb palju käänakuid ja lookleb edasi-tagasi metsa vahel ja üles alla - vahepeal peaaegu terviseraja peal, vahepeal sellest risti üle. Algus oli päris kiire ja hoogne - panime sama tempoga metsa all edasi nagu ikka harjunud oleme, aga joosta oli harjumatult raske - rada on pehme, eriti pärast vihma, omajagu mägine ja järskude pööretega, mis tõmbavad hoo maha. Eriti karmiks läks siis kui jooksime liinide alt läbi ja jõudsime selle tagumise suure mäeni, kust viis rada vist küll vähemalt 4-5 korda üles ja siis uuesti alla. Pulss oli punases ja kui nägin kellal järgmist kilomeetri aega 7:00, siis tuli küll ahastus peale. Keskmiselt jooksime ikkagi natuke kiiremini, umbes 6:30-6.40/km, aga suhteliselt võistlusaegne pingutus tundus. Teist ringi me oma pundiga ei jõudnudki lõpuni joosta, sest ettenähtud aeg (45 minutit) sai enne otsa. Teise ringi ajal läks metsa all ka progresseeruvalt pimedaks, nii et pidi hoolega vaatama nii raja peale jalgade ette kui ka metsa all näo kõrgusel olevaid oksi.

• Distants 6,59 km
• Keskmine tempo 6:34/km
• Keskmine pulss 164 (max 182)
• Garmin Index 3.5
• Vomax 49 - VoMax kukkus kolinal, sest ega Garmin rajast midagi ei mõiganud

Pärast krossi tegime mõned lühikesed postivahed jooksuharjutusi seal tunneli äärsel tõusul ja sörkisime siis suure mäe äärde mäkkejookse tegema. Kõigepealt pehmel küljel liiva sees vaheldumisi põlvetõstejooksud ja mäkkejooksud 3+3 korda, siis terviseraja peal 5x2,5 postivahet kiirendusi kergelt ülesmäge. Sai jalad korralikult käima ja tagasi Sparta poole sörkides oli pulss lõdvestusjookus kohta keskmisest kõrgem ja jalad pehmed.

• Distants 3,53 km
• Keskmine pulss 156 (max 178)
• Garmin Index 3.2
• VoMax 49

Ahtoga leppisime pärast trenni kokku, et nüüd oleks mõistlik teha hooaja järgne puhkuse periood. Ehk siis hoida toonust Sparta trennidega ja jätta pikad jooksud ja muud asjad korraks kõrvale, et keha saaks puhata. Kõlab nagu plaan. Novembri teises pooles siis vaatame uuesti.

Teisipäeval oli hooaja teine intervallventti. Triin ja Kertu endiselt viilisid, õnneks Annika oli kohal ja aitas lippu hoida. Seekord tegi trenni Marius ja tema trennid on hoopis teistsugused kui Reigol. Eeldasin, et on natuke kergem kui eelmisel nädalal, aga algus oli sellise hooga, et esimese 7 minutiga olin täiesti küpse ja mõtlesin õudusega, et tervelt 45 minutit veel minna... õnneks läks vahepeal jälle kergemaks ja kusagil 20-45. minuti peal oli selline in the zone tunne - tegin kõik harjutused algusest lõpuni kaasa, venitasin ja jõudsin taastuda. Lihtsalt algus oli õudne. Marius ei tee väljaasteid, aga see-eest planku saime teha korralikult ka kerelihaste "pakett" on põhjalikum. Aga kui jalad ei valuta, on ka neljapäeval hoopis teine tunne trenni minna. Garmin väitis, et keskmine pulss oli trenni ajal 99, max 173. Tundub enam-vähem tõenäoline, kuigi väikese reservatsiooniga, sest pulsivööd ei olnud.


Neljapäevase Sparta trenni pidime tegema lühemalt ja ilmselt vähema arvu osalejatega, sest reedest algas Saaremaa kolme päeva jooks ja suur osa jooksugrupist oli juba ennast Saaremaale sättinud. Triin ja Annika ka feilisid, nii et pidin endale uue sörgikaaslase leidma. See õnnestus, aga soojendusjooksust kujunes normaalsest kiirem kihutamine keskmiselt 5:41 tempos. Ilm oli õnneks soe, tuulevaikne ja uduvihmane ja natuke hakkas isegi liiga soe. Võimlemisel loendasin kokku tervelt 33 jooksjat, kuigi seal olid siis vanad ja uued segamini. Õnneks mõned tuttavad näod ka - enamiku harjutustest tegime koos Britiga. Brit korra isegi märkis, et trennis on kuidagi vaikne - kuna paljud ei tea üksteist, siis sellist jutuvada ei ole, mis sunniks Toomast aeg-ajalt häält tõstma.
Trenn ise oli tõsine ja hea, sest Toomas lasi mittevõistlejatel teha kahe postivahe pikkuselt harjutusi ja Briti järel oli hea harjutusi teha ja tema hea tehnika motiveeris. Kokku tuli tavalisest natuke pikem distants ka.

• Distants 8,87 km
• Keskmine pulss 147
• Garmin Index 2.8
• VoMax 50

Kilomeetreid pole mõtet sellisel puhkenädalal eriti lugeda. Aga mis uut hooaega silmas pidades sai paika pandud, on Portugali laager 20.-30. märtsil. Nüüd lebo esmaspäevani.

Trenninädal 7.-13. oktoober

Esmaspäevane taastav sörk oli selline mittemidagiütlev. Tempo mõttes parem kui eelmise nädala jooksud, aga Tartu poolmaraton ikka veel jalgades. Ilm oli jahe, aga tuulevaikne, nii et tingimuste üle eriti kurta ei saa.

• Distants 7,38 km
• Keskmine tempo 6:07/km
• Keskmine pulss 138
• Garmin Index 2.0
• VoMax 52

Teisipäeval oli selle hooaja esimene intervallventti. Triin ja Kertu veel viilisid, aga Annikaga olime kohal. Keda ei olnud kohal, oli Marius - nii et trenni andis Reigo. Seetõttu saime rohkem väljaasteid ja vähem toenglamangus olla. Väga hull ei olnudki, sest mingeid harjutusi ikka suve jooksul Ahtoga on tehtud. Kella vaatasin esimest korda umbes 25 minuti peal - ei olegi kõige hullem. Sain sellest ka aru, et kui ma muidu jaksan kätekõverdusi normaalselt teha, siis kõrge pulsiga mitte eriti. Arenguruumi kevadeni on.

Kui teisipäeval oli enesetunne pärast trenni päris chill, siis kolmapäeval hakkasid erinevad lihased progressiivselt valutama ja neljapäeva hommikul voodist tõustes oli ikka selge, et ventti on midagi muud. Selle lihasvalu pealt läksin neljapäevasesse jooksuharjutuste trenni ja kui oli võimalus valida, siis hiilisin Toomase kergemasse gruppi. Jooksuharjutustega sai kõhulihastest valu ja väsimuse välja raputatud, aga tagumised reielihased olid ikka veel veidi kanged. Muidu oli hea trenn. Jooksudistantsi kogunes täpselt 8 km, aga pulsinäitajad ei ole eriti usutavad, sest unustasin pulsivöö koju. 

Reedese pika jooksu lükkasin laupäevaks, et jalad jõuaks venttist ära taastuda. Ette ruttavalt võin öelda, et see eriti ei aidanud - läksin päeval sellise vihmaeelse ilmaga jooksma ja panin igaks juhuks kileka ka peale - vist poleks olnud vaja. Ilm oli tohutult tuuline - esimese kilomeetri lükkas tagant, Vägeva teel jälle vastu ja Assakult tagasi sain vastutuules raiuda. Ei tea, kas eelmise nädalavahetuse poolmaratonist, teisipäevasest venttist või neljapäevastest pöiahüpetest, aga olin täiesti väsinud - tempo tavapärase 5:40-5:50 asemel napilt alla 6:00/km ja mitmed kilomeetrid isegi aeglasemad. Pulss oli punases juba esimese kolme kilomeetriga ja Assakult tagasiteel raiusin juba pigem aeroobset jooksu, mitte rahulikku pikka jooksu. Viimased 5 km tundsin ka seda, et jalad on toorelt väsinud - kõik lihased, nii reied kui sääred. Sellest ka ilmselt aeglane tempo. Kangutasin kuidagi lõpuni ja otsustasin, et pühapäeval on mõistlikum teha jooksuvaba päev.

• Distants 15,19 km
• Keskmine tempo 5:57/km
• Keskmine pulss 150
• Garmin Index 3.2
• VoMax 52

Kilomeetrite osas tagasihoidlik nädal - 31 km + intervallventti. 

Tartu Linnamaraton 21,1 km

Tartu linnamaratoni poolmaraton oli selle hooaja viimane võistlus. Mõtlesin septembris, et ehk lähen koos Triinuga nädal hiljem ka Rabajooksule, aga pärast Rae Runi jooksmist läks 5km isu küll üle.

Nädal enne poolmaratoni oli keeruline - stressirohkel nädalal läksid trennid üles-alla ja tegelikult väga enesekindlust enne võistlust ei olnud. Sõitsin reedel Pangodisse ja hommikul pidime seal varakult ärkama, et Helenaga kella 10-ks linna Tillujooksule jõuda. Läks aga nii, et Helena sai reedel vaktsiinisüsti ja ärkas öösel kerge palavikuga. Ilmselt vaktsiin natuke mõjus ka enesetundele, nii et ta ei suutnud hästi magama jääda ja seega pool ööd kulus lapse rahustamise ja magama saamise peale. Kuna hommik oli väga külm, siis oli selge, et palavikus lapsega nii külma ilmaga jooksuvõistlusele ei lähe.

Sõitsin siis üksinda kella 10-ks linna. Heleri jäi Helenaga koju. Üksinda starti minna oli palju nõmedam kui mitmekesi, lisaks pidin ümber mõtlema ka geelitaktika, sest geeli ei olnud kellegi kätte jätta ja pidin leidma koha, kuhu see võistluse ajaks panna.

Jõudsin 10 paiku linna, võtsin telgist stardinumbri, panin asjad praksisesse ja võistlusriided selga - pika pluusi peale veel üks T-särk ja kuna selle pika dressika selja peal oli mingi tasku, mahutasin geeli kuidagi sinna ära. Kindad ja müts ka. Soojendusjooksu tehes sai selgeks, et päikese käes stardikoridoris hakkab veidi soojem, aga kusagil puude all vilus oli ikka ainult paar kraadi sooja ja võrreldes eelmise aasta 13C-ga oli ikka üsna hilissügise moodi.

Panin jooksuks paika eesmärgid:

A-eesmärk: 1:45

B-eesmärk: aeg alla 1:50

C-eesmärk: isiklik rajarekord (1:54.20)

Stardis hoidsin 1:45 tempomeistri lähedale ja stardisaginas Turu tänavalt alla joostes hoidsin tema tempot. Oli selge, et tempomeister proovib kiiresti alustada, et raja teises pooles oleks võimalik rasketel tõusudel natuke järele anda. Püsisin kaks kilomeetrit tema 4:50 tempos, aga siis oli pulss 170 ja oli selge, et niimoodi ma poolmaratoni lõpuni ei kesta. Loobusin jõe ääres tempomeistri õhupalli jälitamisest ja läksin oma tempos edasi. Umbes kahe kilomeetri peal oli ka selge, et kindad oli olnud viga - kätel hakkas liiga soe ja võtsin need ära ning hoidsin põhimõtteliselt jooksu lõpuni käes.

Ropka tõusudel andsin tempos natuke järele ja allamäge oli jälle kiirem. 10 km aeg Eedeni juurde jõudes oli 50:45 - mitte üldse väga halb. Olles Anne kanali selja taha jätnud, võtsin esimese geeli sisse ja niimoodi 5:15 tempos oli täitsa okei kulgeda. Tagapool jõe ääres jõudis Kristel mulle järele. Lisasin selle peale tempot ja tõmbasin tal natuke jälle eest ära. Uuesti üle jõe Tähtvere pargis oli tempo aeglasem, aga ümberringi oli neid rohkem (nii poolmaratoonareid kui maratoonareid), kellel oli veelgi raskem. Suhtelisest kiirusest hoolimata oli tempo langenud 5:20 peale ja kui Tähtveres need kaks tõusu ka tehtud sai, siis oli pulss ikka 180 peal ja punases. Niimoodi läksin siis Lossi tõusule vastu. Enne tõusu läks Kristel must ka uuesti mööda ja ei olnud seda käiku, et talle järele hoida. Tõus oli raske - tõmbas ikka korralikult kinni ja päris lõpus üleval loobusin ja jalutasin üles. Motivatsioon oli üsna maas, sest teadsin, et mingit head aega ei tule - 1:50 eesmärgiga oli ka nibin-nabin. Allamäge kiirendamiseks enam palju jõudu ei olnud ja mingit lõpukiirendust rammima ei hakanud. Finišisirgele jõudes nägin, et 1:50 oli just täis kukkunud ja lõpuaeg tuleb rohkem - minu kella järgi 1:50.03, ametlik brutoaeg 1:50.20. 

Finišis oli tühi tunne. Ei olnud millegi nimel joosta ja ei olnud ka tulemuse mõttes mitte midagi erilist. Peaaegu 8 minutit Rakvere Ööjooksu isiklikust rekordist aeglasem. Tahaks süüdistada rasket rada, aga Kertu ja Triin tegid maratonis ja poolikus isiklikud, Kristel samuti (tema jõudis napilt alla 1:50 kohale).

Pärast jooksu analüüsi tehes ei saanud ka öelda, et poleks pingutanud - pulsivahemikud läksid kilomeeter-kilomeetrilt täpselt samamoodi nagu Rakveres. Lihtsalt Rakveres suutsin selle pulsiga 4:50 tempot hoida. Võimalik, et mingi osa maratoniväsimust on endiselt kehas. Magamata öö ka loomulikult mõjutas. Hooaega ei olnud tore niimoodi lõpetada, aga vähemalt C-eesmärk ja rajarekord tuli, nii et selle teadmisega saab uuele hooajale hakata vaikselt põhja laduma hakata.

Distants: 21,1 km (minu kella järgi täpselt 21,00 km)

• Aeg: 1:50.20 (netoaeg 1:50.03)
• Keskmine tempo 5:14/km
• Keskmine pulss 174 (max 188)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 51

Trenninädal 30. september - 6. oktoober

Nädal algas taastava sörgiga esmaspäeval. Ei tea, kas Rae Runist oli tõesti keha nii pehme või lihtsalt stressirohke päev tööl, aga sain teha tõesti tagasihoidliku sörgi. Keeruline oli pulssi ettenähtud vahemikus hoida ja tempo oli keskmiselt kuhugi 6:10-6:20 vahele. Üsna ringi alguses lõin tempole käega ja läksin lihtsalt pulsi järgi lõpuni. Vist paari kuu kõige aeglasemaid taastavaid jookse.

• Distants 7,38 km
• Keskmine tempo 6:11/km
• Keskmine pulss 137
• Garmin Index 2.0
• VoMax 52

Teisipäeval oli 1. oktoober ja Spartas oli juba sügisene tunniplaan. See tähendas esimest intervallventtit, aga me Triinuga läksime ikkagi teisipäevast fartlekit jooksma. Kiirem punt - Sander, Riho, Silja, Peep jt. olid ka metsas. Tegime tavapärased lühikesed ringid - esimesel ringil venitasime kiirendusega nii kaua, et tegime selle üelvalt mäe otsast ja lühikese raudtee sirge, aga järgmised kolm ikkagi tõusu alt ja 700-meetrised. Selle erinevusega küll, et kuna Ahto oranže koonuseid ei olnud, siis jõulinnaku juures seda lühikest spurti ei teinud. Lõikude kiirused olid väga ilusti ühte auku - 3:03-3:04 kanti ajad (st. 4:19/km pika lõigu tempo) ja taastumine oli väga hea. Trenni lõpus näitas Garmin laktaadiläveks isegi 4:40 @177, mis on pärast augustit esimene tõesti hea näit, mida ma näinud olen.

• Distants 9,65 km
• Keskmine tempo 5:58/km
• Lõikude tempo 4:19/km
• Keskmine pulss 145 (max 188)
• Garmin Index 3.0
• VoMax 52

Pärast jooksu tegime jõusaalis powerplate'i nurgas kerelihaste harjutusi ka. Esimesed 10 minutit ütles Triin harjutusi, siis ma ütlesin mõned päris harjutused ka, mida ta vältis (nagu Erki Nool või käe keha alt läbi viimine). Lõpuks tundus, et saime päris Ahto ÜKE tasemel trenni kätte (kuigi planku tegime ainult 2x1min).

Neljapäevase Sparta trenni asemel oli kavas lühike 35 minutit sörk. Tegin juba varem läbiproovitud kaks ringi Peetri vahel. Stressirohke tööpäev selja taga ja enesetunne oli pärast suurepärast teisipäeva esmaspäevas tagasi - tempo aeglane ja pulss kõrge. Natuke selle üle ärritunult tegin jooksu ära ja mõtlesin murelikult, mis mind laupäeval Tartu poolmaratonil sellise vormi pealt ootab.

• Distants 5,75 km
• Keskmine tempo 6:13/km
• Keskmine pulss 136
• Garmin Index 2.0
• VoMax 52

Selline lüike trenninädal siis - napilt 23 km. Üks väga hea ja kaks väga kehva trenni. Ei teagi, mida sellest arvata. Loodetavasti olen laupäevaks vähemalt puhanud.