Friday, October 11, 2019

Tartu Linnamaraton 21,1 km

Tartu linnamaratoni poolmaraton oli selle hooaja viimane võistlus. Mõtlesin septembris, et ehk lähen koos Triinuga nädal hiljem ka Rabajooksule, aga pärast Rae Runi jooksmist läks 5km isu küll üle.

Nädal enne poolmaratoni oli keeruline - stressirohkel nädalal läksid trennid üles-alla ja tegelikult väga enesekindlust enne võistlust ei olnud. Sõitsin reedel Pangodisse ja hommikul pidime seal varakult ärkama, et Helenaga kella 10-ks linna Tillujooksule jõuda. Läks aga nii, et Helena sai reedel vaktsiinisüsti ja ärkas öösel kerge palavikuga. Ilmselt vaktsiin natuke mõjus ka enesetundele, nii et ta ei suutnud hästi magama jääda ja seega pool ööd kulus lapse rahustamise ja magama saamise peale. Kuna hommik oli väga külm, siis oli selge, et palavikus lapsega nii külma ilmaga jooksuvõistlusele ei lähe.
Sõitsin siis üksinda kella 10-ks linna. Heleri jäi Helenaga koju. Üksinda starti minna oli palju nõmedam kui mitmekesi, lisaks pidin ümber mõtlema ka geelitaktika, sest geeli ei olnud kellegi kätte jätta ja pidin leidma koha, kuhu see võistluse ajaks panna.

Jõudsin 10 paiku linna, võtsin telgist stardinumbri, panin asjad praksisesse ja võistlusriided selga - pika pluusi peale veel üks T-särk ja kuna selle pika dressika selja peal oli mingi tasku, mahutasin geeli kuidagi sinna ära. Kindad ja müts ka. Soojendusjooksu tehes sai selgeks, et päikese käes stardikoridoris hakkab veidi soojem, aga kusagil puude all vilus oli ikka ainult paar kraadi sooja ja võrreldes eelmise aasta 13C-ga oli ikka üsna hilissügise moodi.

Panin jooksuks paika eesmärgid:
A-eesmärk: 1:45
B-eesmärk: aeg alla 1:50
C-eesmärk: isiklik rajarekord (1:54.20)

Stardis hoidsin 1:45 tempomeistri lähedale ja stardisaginas Turu tänavalt alla joostes hoidsin tema tempot. Oli selge, et tempomeister proovib kiiresti alustada, et raja teises pooles oleks võimalik rasketel tõusudel natuke järele anda. Püsisin kaks kilomeetrit tema 4:50 tempos, aga siis oli pulss 170 ja oli selge, et niimoodi ma poolmaratoni lõpuni ei kesta. Loobusin jõe ääres tempomeistri õhupalli jälitamisest ja läksin oma tempos edasi. Umbes kahe kilomeetri peal oli ka selge, et kindad oli olnud viga - kätel hakkas liiga soe ja võtsin need ära ning hoidsin põhimõtteliselt jooksu lõpuni käes.
Ropka tõusudel andsin tempos natuke järele ja allamäge oli jälle kiirem. 10 km aeg Eedeni juurde jõudes oli 50:45 - mitte üldse väga halb. Olles Anne kanali selja taha jätnud, võtsin esimese geeli sisse ja niimoodi 5:15 tempos oli täitsa okei kulgeda. Tagapool jõe ääres jõudis Kristel mulle järele. Lisasin selle peale tempot ja tõmbasin tal natuke jälle eest ära. Uuesti üle jõe Tähtvere pargis oli tempo aeglasem, aga ümberringi oli neid rohkem (nii poolmaratoonareid kui maratoonareid), kellel oli veelgi raskem. Suhtelisest kiirusest hoolimata oli tempo langenud 5:20 peale ja kui Tähtveres need kaks tõusu ka tehtud sai, siis oli pulss ikka 180 peal ja punases. Niimoodi läksin siis Lossi tõusule vastu. Enne tõusu läks Kristel must ka uuesti mööda ja ei olnud seda käiku, et talle järele hoida. Tõus oli raske - tõmbas ikka korralikult kinni ja päris lõpus üleval loobusin ja jalutasin üles. Motivatsioon oli üsna maas, sest teadsin, et mingit head aega ei tule - 1:50 eesmärgiga oli ka nibin-nabin. Allamäge kiirendamiseks enam palju jõudu ei olnud ja mingit lõpukiirendust rammima ei hakanud. Finišisirgele jõudes nägin, et 1:50 oli just täis kukkunud ja lõpuaeg tuleb rohkem - minu kella järgi 1:50.03, ametlik brutoaeg 1:50.20. 

Finišis oli tühi tunne. Ei olnud millegi nimel joosta ja ei olnud ka tulemuse mõttes mitte midagi erilist. Peaaegu 8 minutit Rakvere Ööjooksu isiklikust rekordist aeglasem. Tahaks süüdistada rasket rada, aga Kertu ja Triin tegid maratonis ja poolikus isiklikud, Kristel samuti (tema jõudis napilt alla 1:50 kohale).
Pärast jooksu analüüsi tehes ei saanud ka öelda, et poleks pingutanud - pulsivahemikud läksid kilomeeter-kilomeetrilt täpselt samamoodi nagu Rakveres. Lihtsalt Rakveres suutsin selle pulsiga 4:50 tempot hoida. Võimalik, et mingi osa maratoniväsimust on endiselt kehas. Magamata öö ka loomulikult mõjutas. Hooaega ei olnud tore niimoodi lõpetada, aga vähemalt C-eesmärk ja rajarekord tuli, nii et selle teadmisega saab uuele hooajale hakata vaikselt põhja laduma hakata.
Distants: 21,1 km (minu kella järgi täpselt 21,00 km)
  • Aeg: 1:50.20 (netoaeg 1:50.03)
  • Keskmine tempo 5:14/km
  • Keskmine pulss 174 (max 188)
  • Garmin Index 5.0
  • VoMax 51



No comments:

Post a Comment