Ikka on veider trenninädala kokkuvõtet juba reedel kirjutada, sest pole harjunud nädalavahetusel mitte midagi tegema. Kolm trenni nädalas võiks olla piisav taseme hoidmiseks, sest tegelikult ei ole need kõige kergemad trennid ka.
Esmaspäeval jätkasime Ahto jookustrenniga. Õues läks juba natuke liiga pimedaks, et Järve metsa krossirajal joosta ja seetõttu tegime kaks ringi terviserajal. Ahto hõikas raja kõrvalt teisele ringile minnes, et teeksime teisel ringil tõusud teravama sammuga ja kilomeetrid tulidki üsna reipad.
Pärast jooksu natuke harjutusi ja siis viis mäkkejooksu spurti - esimesel pingutasin üsna täiega, vaatasin veel jooksu ajal, et Annika tuleb kerge sammuga kõrvale ja alles lõpu eel sain aru, et pingutan täiega Briti tempos :D Igatahes tõmbasin ennast esimese kiirendusega korralikult kinni, nii et ülejäänud tulid selle kõrval väga raskelt. Trenni lõpetuseks suure mäe liivasel tõusul põlvetõstejooksud ja mäkkejooksud - kumbagi kolm. Jalad sai pehmeks ja keha väsinuks küll. Eelmisel nädalal tegime vastupidi - kõigepealt mäkkejooksud ja siis kiirendused. Seekord olid jalad kiirendustest nii läbi, et mäkke ei jaksanud üldse minna.
- Distants 9,86 km
- Keskmine pulss 150 (max 184)
- Garmin Index 2.7
- VoMax 50
Teisipäeval oli intervallventti. Marius küll eelmisel nädalal rääkis, et ei tema ega Reigo saa tulla ja äkki Evelin teeb trenni. Lootused kergemale trennile kadusid siis kui Reigo ikkagi saali astus. Seekord oli Triin ka esimest korda ja sai siis ikkagi korraliku kava kohe soojenduseks. Reigo tegi rohkem väljaasteid ja hüppeid - alguses pulsi mõttes rahulikumalt, aga mingi hetk hakkas intensiivsus kasvama. Mulle meeldib ventti juures kõige rohkem see moment kui umbes pool trenni on tehtud ja ma tunnen, et olen täiega trennis sees - higi voolab, aga teen kõik harjutused algusest lõpuni kaasa ja suudan selle 10 sekundilise pausiga piisavalt ära taastuda. Selline in the zone võitleja tunne, kus tahaks hüüda, et noh, mis järgmiseks - teeme ära. Kui kusagil 20 minuti peal sinna tsooni jõuad, tundub trenn väga lihtne ja aeg lõpuni kulub väga kiiresti.
Mis ei ole lihtne, on loomulikult järgmised päevad - kolmapäeval valutasime juba Annika ja Triinuga võidu lihaseid. Seekord tegime väljaasteid külje peale või natuke teistmoodi, igatahes reie tagumistele lihastele sain ka eesmised ja külgmised valusaks. Kõht ja alaselg nii palju koormust ei saanud, nii et sellega oli kõik OK
Neljapäeval läksin nende valusate lihastega jooksugrupi trenni harjutusi tegema. Ilm oli mõnus soe - võib-olla viimane sügiseselt soe trenni ilm. Kindlasti viimane trenn, mis algab üsna valges. Meie pundist oli ainult puhanud Kertu trennis ja tema järel läksin Maile raskemasse gruppi ja saime korralikult põlve- ja sääretõsteid teha (1,5 postivahet) ning seejärel tagumise suure mäe tõusul sammhüppeid ja muidu hüppeid kuhjaga peale. Raske oli, aga tehtav - kõige rohkem häiris hoopis see, et väikese varba ärahõõrutud külg valutas. Väikesest plaastrist seal peal ei olnud vist väga kasu (ja pärast tundus, et see oli oma kohalt hoopis maha hõõrdunud). Valusad reielihased ei seganud nii palju harjutusi kuivõrd kiirendusi oli niimoodi raskem teha. Igatahes kilomeetreid saime tavapärasest rohkem ja intensiivse trenni ka, aga kolm puhkusepäeva ilmselt suudavad selle kompenseerida.
- Distants 9,48 km
- Keskmine pulss 148 (max 182)
- Garmin Index 2.9
- VoMax 50
No comments:
Post a Comment