Nädala ülevaade vol. 52

Teist nädalat järjest pole millestki väga kirjutada. Jõulunädal - Pangodi, verivorstid, sealiha ja hapukapsas + omajagu veini. Mitte grammigi trenni. Reedel jõudsime koju tagasi ja eile tegin laupäevase kohustusliku ringi ära. Päike paistis, ilm oli ilus ja ca 5 kraadi sooja oleks olnud päris hea jooksuilm, aga tuul oli korralikut tormi mõõtu. Garminit olin unustanud laadida, aga Polar jukerdas ja ei näidanud pulssi õigesti. Ilmselt rihma patarei tühi, aga jooksin siis tunde järgi oma ringi ära ja mõnevõrra kiiremini kui tavaliselt. Esimene 6-7 km oli päris mõnus, Kindluse teel sain natuke vastutuult tunda, aga muidu nautisin kiiret jooksu. Pärast Assaku veskit hakkas vastutuule osa ja tagasiteel Vana-Tartu maanteel tuli kohati ikka korralikult ennast läbi tormi raiuda. Distantsi lõpus, Ülemiste järve äärse metsa varjus oli jälle rahulikum.

Jalad korras (kompressioonikaid pole ammu viitsinud kasutada ka), pulss tõenäoliselt kusagil 160-170 vahel, selline poolkõva tempokas seekord, ja aeg 1:25.11 (6:08/km).

Uuel nädalal peab tegema viimase pingutuse sellel aastal ja paar Sparta trenni. Ilm läheb nüüd külmaks - eks paistab mis jooksu ja kuidas teha saab.

Nädala ülevaade vol. 51

Sparta esmaspäevane trenn läks keskmiselt. Jaksasin, aga kusagil midagi väga juurde panna ei saanud. Jõin ka trenni jooksul vist natuke liiga palju vett, igatahes kõhulihased teisest seeriast enam kergelt ei tulnud ja sealt esimene tagasilangus ka. Selline "äratehtud" trenn, mitte midagi erku.

Teisipäevane tempojooks ei olnud väga tempo jooks - null kraadi lähedal temperatuur tähendab, et Peetri kõnniteed on suhteliselt libedad. Joosta kannatab, aga kurvides ja pööretel peab olema ettevaatlik. Selge on see ka, et ega siin vallas mingit teehooldust ei toimu ja kui õhuke jääkoorik kõnniteel, siis väga ühtki kojameest ei morjenda. Õnneks oli soe (+3C), õigemini - tundus soe, sest tuult oli väga vähe (eriti viimaste nädalatega võrreldes), läksin siis rahulikult 5:20-5:30 vahelises tempos. Lõpuks keskmine kiirus 5:24/km. Pingutus tundus keskmine, väga raske ei olnud, samas pulss 171, mis näitab pigem ikkagi seda, et viimased kaks nädalat on jooksu mõttes päris hõredalt möödunud.

Sparta kolmapäev oli sama mis esmaspäev. See tähendab - tavapärased raskused, aga natuke siin-seal juurde ka. Hantlitega surumist tegin 16/14 kg hantlitega.

Neljapäeval oli kindel plaan minna Sparta jooksugrupi trenni, aga õhtul tööl parklasse jalutades oli järjekordselt totaalne koerailm õues ja ei tekkinud mingit motivatsiooni sellise vihmaga jooksma minna. Ka reedese jätsin vahele, aga laupäeval tegin kohusetundlikult oma pika 13.8 km jooksu ära.

Laupäeval muidugi oli super jooksuilm, natuke tuult, aga muidu päike päeval paistis ja hea soe joosta. Alustasin päris kiire tempoga, aga hoidsin ilusti kogu distantsi pulsi alla piiri, nii et seda arvestades super hea jooks. Aeg 1:28.40 ja keskmine pulss 151. Arvestades seda kui vähe jooksnud olen, täitsa hea vorm.

Pühapäeval olin jälle see-eest laisk, nii et nädala saldosse jääb ainult 25 km.

Nädala ülevaade vol. 50

Järjekordne feil nädal - algas päris hästi, Sparta trennid tegin ilusti ära ja kõige rohkem üllatab võib-olla ikkagi see, kui kõvasti jaksan kõhulihaseid trenni lõpus teha. Vaatasin esmaspäeval kuidas üks tüüp tegi Argoga esimest korda personaaltreeningut ja sama harjutust mis mina (supercombo, joonejooksuga alustades) ja kui läbi ta oli juba jooksu tehes. Mõtlesin tagasi sellele kui sama asjaga alustasin ja kui lihtne see nüüd tundub.

Teisipäevane tempojooks oli samuti väga hea - ilmselt sellepärast, et nädalavahetuse puhkus all. Jõudsin ilusti tempot hoida ja lõpetasin uue rajarekordiga (5:13/km).

Aga neljapäevast alates on läinud pekki. Sparta jooksugruppi ei läinud sel ettekäändel, et õues oli jõhker koerakas ja ei viitsinud jälle vihma käes liguneda. Nädalavahetusel tabas selline motivatsioonikriis, et ei suutnud ennast õue jooksma ajada. Osaliselt on selles süüdi ka mõlema päeva hiline ärkamine, aga samas tuleb ikka endale tunnistada, et nõrk olen olnud. Järgmisel nädalal PEAB olema tublim.

Nädala ülevaade vol. 49

Sparta trennid on sellel nädalal läinud kenasti. Kõige suurem edasiminek oli esmaspäevases trennis biitsepsiga - plokilt alla tõmme tundus kerge ja kang ka. Plokil muidugi sain lõpuks haarde korralikult paika, nii et sõrmed ei libise väga ära, see aitab ka kõvasti.

Kolmapäevane trenn läks ka okeilt ja lõpus kõhulihaste supercombo tuli üllatavalt lihtsalt kolmanda seeria ajal isegi ei olnud rampväsinud ja kettaga kehapöörded jaksasin kõik seeriad lõpuni 30 kordust teha.

Jooksuga nii hästi ei ole. Ilm on õnneks olnud soe (5-7 kraadi) ja nädalavahetuse torm on nädala sees ära vaibunud. Libedat ka ei ole, nii et teisipäeval sai tempojooksu päris hea hooga teha. Tuul oli siiski päris tugev ja 3-4. kilomeetrini tagant. Mõnus oli alguses minna, aga kui Kindluse tee juurest tagasi pöörasin, hakkas vastu raiuma. Vägeva teel allamäge joostes (mõlemal ringil) mingit väga head tempot küll teha ei saanud. Aga lõpuaeg päris viisakalt tsipa üle 1:02 ja keskmine pulss ka täitsa okei 170.

Neljapäevase Sparta jooksugrupiga läks seekord jälle nii, et läksin ilusti kohale ja riietusruumis avastasin, et jooksutossud koju jäänud. P****. Sinna see trenn siis seekord jälle läks. Reedel oli MTA aastapäev Tartus ja nädalavahetusel olin Pangodis, nii et sellel nädalal olulisi jooksukilomeetreid kirja ei saanudki. Pühapäeval jõudsin küll enam-vähem normaalsel ajal linna tagasi, aga akna taga möllav sügistorm, vihm ja jõhker tuul ei motiveerinud enam kuidagi õue minema.

Nädala ülevaade vol. 48

Päris hea trenninädal oli, seda eriti Spartas. Kui korralikult teha need kaks korda nädalas, mis treeningkavas plaanis on, siis tegelikult läheb kergemaks küll, ja mitte vähe. Selle nädala kõige suurem edasiminek ilmselt seljas ja õlas, vähem rinnalihases (surumine tuleb ikka veel raskemalt) ja tritsepsis.

Teisipäeval oli tempojooks, aga hoolimata sellest, et õiget talve ei ole, olid Peetri kõnniteed kaetud libeda mustja jääkihiga. Ei olnud võimatult libe ja joosta kannatas, aga kurvides pidi olema ettevaatlik ja tald käis kohapeal mõnevõrra ringi küll. Võtsin tempo ka rahulikumalt 5:20 - 5:30 vahele, kõige kiirem 4. kilomeeter (5:17) ja kogu ring 11.7 km tuli 1:03-ga täpselt. Keskmine pulss 168 viitab, et varu jäi.

Neljapäevane tööpäev lõppes Viimsis nii rumalal ajal, et kuidagi ei tahtnud Spartaga enam kombineerida. Liiga hilja, et kontorisse tagasi minna, liiga vara, et Spartasse minna. Olles 17 ajal koju jõudnud, enam trenni minna ja ummikus passima hakata ei olnud motivatsiooni. Seda enam, et ilm oli külm (nulli ümber) ja vastik.

Reedel tegin keskmise tempoga 8.4 km. Esmaspäevaks lubas totaalset sügistormi (selle aasta esimene korralik) ja juba reedel andis see tunda - tuul tõusis ja kohati praktiliselt tormas. See-eest oli soe (8 kraadi) ja asfalt puhas. Tegin tunde järgi, et väga külm ei hakkaks ja 8.4 km keskmiselt 6:05-ga. Pulss 153, mis on okei.

Laupäeval ilma mõttes täpselt sama seis mis reedel, aga joosta sain vähemalt valges. Kindluse teel oli tuul korralikult vastu, aga Assakult tagasi pöörates hakkasin rohkem taganttuule rõõme nautima, nii läks jooks ka mõnusamalt. Tegin seekord pool kilomeetrit pikema tiiru - läbi Assaku ja Vana-Tartu maanteelt tagasi. Pulsi hoidsin mõnusalt alla 160 ja keskmine km aeg tuli 6:28. Kogu distants 14.35 km.

Nädal seega ca 35 km ja kogu november 132 km. Hea oleks 140-150, aga täna lihtsalt ei viitsnud jooksma minna. Selle nädala taha kilomeetrid ei jäänudki, pigem ikkagi see valutava hamba pärast tegemata jäänud pikk jooks kaks nädalat tagasi.

Detsembriks ei ennusta ka super trennikuud - järgmine nädalavahetus olen Tartus ja jõulud jätavad ka kindlasti oma jälje. Proovib nii, et jõusaali trenne vahele ei jäta ja kuskil 130 km jooksu saaks ikka tehtud.

Nädala ülevaade vol. 47

Esmaspäevase Sparta jätsin selle tuikava hamba pärast ära. Oli naljakas õhtu - ei mäleta millal viimati esmaspäeva õhtul otse töölt koju läksin ja trenni ei teinudki.

Teisipäeval enam seda vabandust ei olnud ja läksin jooksma. Ei teinud küll tempojooksu, vaid keskmises tempos 8.4 km Kindluse tee tiiru. Keskmine tempo tähendas siis esimeses pooles sörki ja teises pooles veidi kiiremat liigutamist. Keskmiseks kilomeetri ajaks tuli nii 6:00. Üldse mitte tavapärane trenn, aga asjaolusid arvestades okei.

Kolmapäeval tegin järele esmaspäevase trenni. Ainus üllatavalt kerge harjutus oli see laia haardega seljatõmme - 50kg ei tundunud üldse üle mõistuse raskus. Muidu tavapärane värk.

Neljapäev - Sparta jooksugrupp. Teist nädalat järjest oli ilm kapitaalne koerakas ja saime vihmaga trenni teha. Ja jälle trepijooksu nii et süda paha. Trepijooksu ma jaksan tegelikult teha, see ei ole probleem. Pikad jalad ja asjad. Väljaasted treppidel tulevad ka lihtsalt, palju lihtsamalt kui mitmel teisel meie grupis. Aga koos jalgadega hüpped trepist üles on see harjutus, mis lööb pulsi üles. Keerulisemaks teeb veel see, et see nõuab teatavat tasakaalu ka (mida mul loomulikult ei ole).

Reedel tegin järele siis kolmapäevase Sparta trenni. Jälle jäi rinnalihasele eelmine nädal vahele ja rinnalt surumine oli paras haamer (kuigi hantlitega surumine oli jälle kerge). Teine koht kus see nõrkus kohe välja tuleb, on shoulder press. Ja kuna Sparta sünnipäeva tõttu toimus treenerilaua juures mingi taidlemine, siis tavapärast kõhulihaste supercombot ei saanudki teha. Tegin siis niisama rippes jalatõsteid ja keretõsteid sinna peale.

Laupäeval tavapärane pikk jooks 13.8 km. Esimesed 9 km tulid täitsa kergelt ja suutsin pulssi hoida ka õiges vahemikus. Tagasiteel Reti teele jõudes hakkas rahet sadama. Ja mitte lihtsalt rahet, vaid sellist teravat valget, mis peksis korralikult vastu nägu. Kuna siis oli just vastutuulelõik ka, sain umbes kaks kilomeetrit tõsiselt järele mõelda, miks ma sellise ilmaga jooksmas käin. Õnneks Ülemiste järve juurde jõudes sain tuulevarju ja sadu jäi ka järele. Kokkuvõttes tulin päris hea tempoga - 1:29.16. Keskmine pulss normaalne 152.

Pühapäeval oli vaja veel üks kerge jooks teha, et saada nädala kilomeetrid täis. Tegin veel ühe Kindluste tee tiiru, aga seekord hästi kerge sörgiga. Pole ammu nii rahuliku pulsiga jooksu teinud, praegu veel napilt kannatab, aga külmemal ajal ei saagi nii rahulikult joosta. Pulssi suutsin ilusti hoida lõpuni, tagasiteel Peetri pargi juures korra käis üle 150, aga keskmine 142 ja tempo 6:48/km. See Kindluse tee ring on märksa olulisemate tõusudega kui siin Peetri vahel tiirutades näeb, sellepärast ka aeglasem tempo.

Üldiselt motivatsiooni on ja trenninädala võib ka kordaläinuks lugeda. Kilomeetreid kokku 40.

Nädala ülevaade vol. 46

Nii pekkis trenninädalat pole veel olnud vist kui eelmine. Esmaspäev-teisipäev läks täiesti normaalselt. Tegin Sparta kava korralikult ära ja oli hea trenn. Teisipäevane jooks tuli omajagu raskelt - ei olnud energiat ja lõpetasin 11.7 km ringi 1:02.30ish ajaga, keskmine pulss ka natuke liiga kõrge (173), aga eelmiste nädalate paugutamise kõrval oli okei jooks siiski.

Edasi läks kõik allamäge. Kolmapäevase Sparta jätsin vahele, sest päeval käisin tarkusehammast välja tõmbamas ja pärast seda polevat hea pingutada. Lükkasin jõusaalitrenni mõttes reedele.

Neljapäevane Sparta jooksugrupi trenn oli väga märgades oludes - vihma kallas ja Ahtol oli korraga nii nõrgem kui tugevam grupp. Jooksime padukaga vanaka juurde ja tegime nendel Nõmme kõrgetel treppidel trepijooksu pool tundi + hüppeid. Suhteliselt raske oli ja hammas valutas. Mitte see tarkusehammas, mis kolmapäeval välja tõmmati, vaid üllatuslikult hoopis teine, vasakult poolt. Pärast tagasi joostes ei olnud mingit kerget tunnet ja pulss ka liiga laes, kuidagi ei jaksanud üldse.

Reedeks oli hambavalu juba üle mõistuse ja igasugune trenniplaan jäi katki. Ja kuigi laupäeval sain hambaarsti juurde, siis selle põletiku nahka läks terve nädalavahetuse jooksuplaanid ja ka tänane Sparta trenn.

Proovin homme teha ühe rahuliku sörgi ja kolmapäeval Spartasse, et uuesti ree peale saada. Oktoober oli juba küllaltki lahja trennikuu, nüüd ka novembrisse paras auk...

Nädala ülevaade vol. 45

Võrreldes eelmistega oli päris hea trenninädal. Sparta trennid tulid korralikult, kuigi kolmapäeval pidin natuke järele andma - nädalane paus andis tunda ja eriti õlalihast ei jaksanud nii palju teha kui eelmisel korral. Lamades surumine on ka selliste seeriatega hästi kummaline harjutus - kaks korda teen suhteliselt kergelt ära ja kolmanda seeria ajal tuleb justkui haamer - 55 kg ei taha enam 10x üles minna.

Teisipäevane tempojooks tuli päris heades oludes ja kuigi esimese kilomeetri tegin veidi aeglasemat (5:25) ja edasi alla 5:20, siis pulss oli veel kuuendalgi kilomeetril mugavalt alla 170. Kuigi energiat ja jõudu jalgades ülemäära ei olnud, siis pulsi mõttes oli väga kerge jooks ja see lubas lõpuringil korralikult kiirendada. Viimased poolteist kilomeetrit alla 5 minuti ja kokku 1:01.35 - neli sekundit kiiremini kui eelmisel nädalal, aga et pulss oli ainult 168, siis võib öelda, et varu jäi.

Neljapäeval olin kohusetundlikult Sparta jooksugrupis. Käisime vanakal tegemas jälle liiva sees mäkkejooksu ja harjutusi. Pärast tulime mingi väiksema seltskonnaga pikemat teed pidi läbi Järve metsa tagasi, nii et kokku tuli distantsiks 10.67 km. Venitasime ja võimlesime sel korral vähem, rohkem oli jooksu, kilomeetrites siis ka.

Laupäeval korralik pikk jooks - ilm oli niru, ca 4-5 kraadi sooja ja vastik külm tuul. Õnneks taipasin kindad kätte panna. Terve esimese distantsipoole oli tuul vastu, kuidagi poolviltu Uuesalu poolt. Nii sinnapoole minnes kui Kindluse teel oli korralikult tuul vastu, aga võtsin rahulikult pulsi järgi. Tagasitee see-eest taganttuulega ja allamäge. Pulsi mõttes kontrollitud jooks ja see lubas lõpus natuke kiirendaa - viimased 3 km tulid keskmiselt 6:10 ringis, kokku 13.87 km aeg 1:28.30 (keskmine pulss 152). Keskmine tempo 6:23/km. Sellise pulsiga pole vist nii kiiresti tulnudki.

Pühapäeval tegin trennipausi, sest sõna otseses mõttes ärkamisest kuni õhtupimedani sadas vihma ja oli üldiselt selline koerakas ilm. 36 km jooksu sellel nädalal tehtud - veidi vähem kui eesmärk (40 km), aga samas väga palju katki ka pole. Kolm jooksukorda nädalas on päris okei baas.

Nädala ülevaade vol. 44

Järjekordne poolik trenninädal. Seekord suuresti KAJA koolitusmooduli pärast (kuigi see on tegelikult kõigest hädine ettekääne).

Teisipäeval tegin tempojooksu. Oli kaks varianti, kas teha Peetris tavaline 10,4 km või "uus ring" 11,7 km. Tegin ikkagi pikema. Ilm oli suhteliselt jahe, paar kraadi sooja, ja koledalt pime juba ka. Aga tempo tuli märksa parem kui eelmisel nädalal. Suutsin hoida alla 5:20 tempot ja lõpuaeg 1:01.39.

Ei kujuta ette, et jaksaks selle ringi teha alla tunni - see tähendaks juba 5 minuti ringi kilomeetriaega.

Kolmapäevase Sparta trenni jätsin tegemata. Teiste sõnadega - olin nõrk ja leidsin vabandusi. KAJA koolitus läks kella 18.00-ni ja kuna hommikul olin juba poole viiest üleval, oli und rohkem kui energiat. Lükkasin trenni reedele ja sealgi leidsin laiskusele vabanduse.

Nii et väga midagi enne nädalavahetust ei teinudki.

Laupäevane 14 km, samas, läks jällegi hästi. Hea ilm, üsna soe ja väga valju tuult ei olnud, kuigi mõnevõrra puhus Kindluse teel vastu. Aga ülesmäge lõigud sain see-eest taganttuulega joosta. Pulss läks üle 160 alles tagasiteel Vana-Tartu maanteele pöörates, keskmine pulss 152 ja tempo nõks alla 1:30. (6:29/km).

Pühapäevane jooks läks une nahka. Kuna ärkasin alles pärast kella 12, siis väga midagi teha ei jõudnud.

Uue nädala eesmärk on olla tublim. Tallinnast väljasõite plaanis ei ole, Triin hoolitseb selle eest, et jõuaksin 3x Spartasse. Jooksukilomeetreid peab tulema 40.

Uus kuu on ka alanud, luuserdamise peab jätma oktoobrisse.

Nädala ülevaade vol. 43

Sparta trennidest väga pikalt isegi ei räägiks. Küll motivatsiooniga võideldes, aga kaks korda sel nädalal tehtud ja vaikselt hakkab jälle raskust juurde tulema, kõhulihaste kordused samamoodi üles.

Teisipäeval tegin tempojooksu, aga natuke teistmoodi. Õhtul hakkab juba varakult pimedaks minema (ja uuel nädalal seda enam, et nüüd keerati ka kellad talveajale) ja valisin natuke teistsuguse marsruudi. Läksin tavapärast teed mööda Vägeva teele ja sealt uuele kergliiklusteele. Kindluse tee juurest tegin ringi ja tagasi ja pärast veel Peetris ühe tavapärase 3 km ringi veel peale. Tempot väga ei kangutanud - esiteks sellepärast, et mingit kerget tunnet ei olnud, teiseks sellepärast, et esimeses pooles võitlesin kergliiklusteel vastutuulega, kolmandaks sellepärast, et selle distantsi profiil on künklikum. Neljandaks sellepärast, et distants oli kilomeetri võrra tavapärasest pikem. Nii tegingi kusagil 5:20-5:30 vahele kilomeetreid. Lõpus oli sellest hoolimata raske, aga lõpetasin 11.7 km korraliku ajaga 1:03ish. Talviseks ringiks okei, aga kohati siiski liiga pime, eriti Suurekivi teel, mis on totaalne kott - ainult akendest paistev valgus näitab natuke teed. Õnneks on Peetri teed enamvähem siledad ja kuhugi auku kukkumine ei ähvarda.

Neljapäeval käisin esimest korda oktoobris Sparta jooksugrupis. Kergema rühma trenni tegi Ahto. Käisime Nõmmel Rahumäe kalmistu taga liiva sees mäkkejooksu tegemas. Kohati oli trenn isegi liiga kerge ja tundus, et Ahto hoiab nõrgematega arvestades tagasi. Marionilt pärast kuulsin, et Maile oli tugevamatega ikka korraliku mahvi teinud, nii et nendega ka päris ei tahaks kaasa teha. Aga Nõmmel kamingit valgustust ei olnud ja liiva sees müttasime ka pimedas kunikella 19-ni.

Nädalavahetuse jooksud jäid vahele sel lihtsalt põhjusel, et olin Heleriga Pangodis. Laupäeval tegime küll 10 km matka ümber Pangodi järve ja Palumäelt läbi. Arvestades homset päevakava käisin täna Lõunakeskuse Myfitnessis jõusaalis, et esmaspäevane trenn ära teha. Myfitness tundus küll uuem ja puhtam kui Sparta, aga ka kehvemini varustatud. Selja allatõmmet ei olnud kusagil teha. Väikeseid kange ei olnud ja kõhulihaste jalatõste pinki samuti mitte. Tegin oma kava siiski enam-vähem ära. Ikka parem kui vahele jätta.

Nädala ülevaade vol. 42

Kuigivõrd tublim sel nädalal olingi. Jooksudega läheb endiselt visalt, aga ülejäänud osa annab lootust.

Esmaspäeval oli tavaline Sparta päev. Raske on igal korral natuke raskust juurde panna. Mõnede harjutuste puhul õnnestub, teiste puhul mitte nii väga.

Teisipäeval tegin üle paari nädala tempojooksu. Esimene kilomeeter tuli 5:25-ga, edaspidi oli orientiiriks 5:20 piir. Aga energiat ei olnud kuidagi üldse ja pärast neljandat kilomeetrit (5:11) läks üsnagi raskeks. Kangutasin kuidagi lõpuni ära. Aeg 55:04 (5:17/km), aga keskmine pulss ulmeliselt kõrge 176.

Kolmapäevane Sparta trenn (rind+õlad) oli keeruline, sest eelmisel nädalal jätsin selle kava vahele. Rinnalihast jõudsin veel enam-vähem teha, aga õlalihase puhul on kohe pausitamine tunda - shoulder press tuli raskelt, hantlitega lendamine veel raskemalt.

Neljapäeval oli plaan Sparta jooksutrenni minna, aga kuna tööl läks 18-ni, siis lihtsalt ei jõudnud. Oli lihtsalt selline keeruline nädal.

Reedese jooksutrenni aga asendas korvpall. Esimest korda sel sügisel saime mängukõlbuliku meeskonna kokku ja tegime Lõkke saalis paar tundi kossu.

Laupäev: pikk jooks. Proovisin teha normaalsema pulsiga kui eelmisel nädalavahetusel, aga selle võrra oli ka tempo aeglasem. Jõudsin alla 160 hoida kuni Peetri veskini. Keskmine siiski üsna madal 151. Kogu distantsi (13.8 km) aeg veidi alla 1:32 (6:37/km). 

Pühapäevase jooksu jätsin igaks juhuks vahele, sest jalad olid väsinud. Tõenäoliselt reedesest korvpallist - mingid väiksemad lihased saavad koormust mis ühtlase jooksu puhul eriti ei saa ja ülejärgmisel päeval annab see tunda. Nii et kangutamise asemel proovin järgmisel nädalal korralikumalt joosta.

Kogu nädala distants seega 24 km + korvpall.

Nädala ülevaade vol. 41

Kõige lühem kokkuvõte, mida siia sel aastal kirjutanud olen. Esmaspäeval käisin Spartas, oli täitsa normaalne trenn (selg + käed), aga edasi on suht tühi auk - motivatsioon maas, tööl keeruline (ei saa öelda, et pinged, aga selline natuke segane ja keeruline nädal on olnud) ja lisaks vahetas Sparta jooksugrupi treeninguaegasid. Niisiis viilisin terve nädala ja eilse päeva ka - jätsin teise Sparta trenni ära ja jooksmas ka ei käinud. Kuigivõrd lohutasin ennast sellega, et üks nädal võib, eriti pärast nii head poolmaratoni.

Täna käisin siis lõpuks jälle jooksmas - õnneks ilm ei olnud enam nii külm kui nädala keskel, kuskil 10 kraadi alla ehk, aga päike paistis ja kerge tuul, ehk siis ilus sügisilm. Ei hakanud pärast sellist nädalat ka üle võlli keerama ja tegin 13.8 km Assaku tiiru. Esimesed 4 km tulid päris hoogsa tempoga (alla 6:30), aga  Kindluse teel paistis, et niimoodi jätkates pulssi alla 160 küll ei hoia. Ei hoidnudki - Assaku tõusud juba läksid üle ja tagasiteel Vana-Tartu maanteel stabiilselt üle 160. Lõpuks siiski kõigest 155 av. ja 13.86 km aeg tiba alla 1:30 (6:27/km). Normaalselt kiire, aga väike paus andis tunda. Jalad see-eest olid hästi puhanud ja kerged.

Uuel nädalal püüan olla tublim ja mitte viilida. Triin peab ka motiveerima.

Nädala ülevaade vol. 40

Esmaspäev: Sparta trennid lähevad iga nädalaga paremaks. Alguse asi ja keha harjub uue rutiiniga. Raskusi saab juurde panna. Seljalihased tegin ikka pea kõiki harjutusi suurema koormusega kui eelmisel nädalal. Biitseps-tritseps natuke tagasihoidlikumalt ja tritsepsi asjad võib-olla tulidki kõige raskemalt. Trenni lõpus tegin 3 kõhulihaste seeriat, aga viimasel seerial jaksasin kordusi teha 15 asemel rohkem, mis on ka edasiminek. Kehakaal praegu 85-87 kg vahel ja rasvaprotsent, tundub, et läheb alla :)

Teisipäev: viimased jooksuliigutused enne laupäevast poolekat. Alusasin kuidagi rahulikult, esimene kilomeeter 5:25-ga ja ega õiget särtsu ja pauku ei olnudki jalgades. Tegin rahulikumalt lõpuni ja kuni viimase ringini oli pulss ka alla 170. Koguaeg napilt üle 55 minuti (5:17/km) mis on täitsa okei. Keskmine pulss 166 näitab, et pingutuse mõttes selline poolkõva.

Kolmapäev: Hea trenn igati. Rinda ja õlga jaksasin korralikult juurde panna. Isegi kõhulihaste supercombo hakkab kergelt tulema (kuigi tegin ka seekord 3 seeriat). Keha hakkab selgelt kohanema.
Kehakaal ka - praegu ca 86-87 kg.

Laupäev: kaks puhkepäeva tehtud ja käes Tartu poolmaratoni aeg. Hommikune varane ärkamine ja linna sõit, hommikusöögiks ainult kaks võileiba. Start oli 10.30, ilm isegi jahe, ca 10-12 kraadi, kuigi päikeseline ja ilus sügis. Otsustasin ikkagi pikema dressi kasuks. Jõudsime varuga Raekoja platsile, numbrid kätte ja rinda ja aega parajaks teha. Otsisin pilguga Kätut, aga ei leidnud (ja ei leidnudki, Kätu nimelt ikkagi ei tulnud pooltõbisena starti, nii et jäin võõra linna võõrale jooksule üksi).
Stardikoridori oli ilusti jagatud mitte numbrite järgi, vaid eeldatava lõpuaja järgi, vastavalt ka tempomeistrid õiges sektoris. Ei saa aru, miks teistel võistlustel nii ei tehta - kogu trügimine jäi ära. Koridori lõpus oli 1:40-2:00 sektor ja 2:00 ajale oli veel tempomeister. Mõtlesin kas võtta sinna gruppi või mitte, lõpuks siiski otsustasin minna oma jooksu tegema.
Stardist minemasaamine, täpsemalt jooneni jõudmine võttis natuke aega. Panin enda Garmini joonel käima. Algus oli täiega mõnus - Turu tänav on vist grammi allamäge ka ja natuke allatuult. Esimesed 4-5 km jooksin pulsiga alla 160 ja tempoga kusagil 5:50-6:00 vahepeal. Ropka kandis tiirutas rada kuidagi imelikult - üks lõik vastutuult ja natuke tõusuga, siis järgmine km jälle allamäge allatuult. Sealt siis 6:10-5:40 kilomeetriajad. Rivi lõpust alustades jätsin oma kerge sammuga ikka päris palju algajaid selja taha, kes enne 10 km märki juba ähkisid. Enne Sõpruse silda tekkis korra selline lahe grupp - üks punase särgiga mees, kes kogu aeg minuga sama tempot oli jooksnud ja kaks tsikki, kellele järele jõudsime ja koos üle Sõpruse silla läksime. Enne silda oli veel mingi hämmingu hetk, kus rada korra "ära kadus", aga leidsime õige teeotsa kiiresti üles. 10 km juures oli joogipunkt kus see punt jälle laiali lagunes - tüdrukud jäid maha ja pärast joogipunkti lisas punane särk liiga kiirelt sammu. Ise võtsin igas joogipunktis spordijooki, kõndisin 10 sammu ja jõin selle topsi kiirelt tühjaks ja panin kohe edasi - tundus kõige mõistlikum, sest ei kaotanud üldse aega, ei tõmmanud vedelikku kurku ega tekkinud ka suuremat rütmimuutust. Esimesed 10 km läksid 58-59 minutiga, nagu planeeritud, aga tunne oli tõesti väga kerge.
11 km peal, kusagil Anne kanali juures hakkas selgeks saama, et see on ikka jooks ja pingutus. Põhjuseid oli mitu - esiteks pikk maa veel minna, tuul oli pisut vastu ka, jõe ääres sildade alt läbiminekud olid vastikud rütmimuutused (isegi üks trepp). 10 km vaheajapunktis kohtusid maratoonarid ja poolmaratoni jooksjad. Minust hakati järjest mööda minema (ilmselt olid need 3:00-3:30 maratonijooksjad) ja ei saanud enam hästi aru kes on kes. Kuigi jooksjaid oli nii ees kui taga, jäin ikkagi üksi, st. ei olnud kedagi kellele otseselt sappa võtta või koos joosta ja see oli ka raske (Kätlin, krt, siin oli sinu roll planeeritud). Pulss oli kusagil 170 ringis - mitte eriti hull, aga juba jooksu moodi. Üle uue Konsumi silla joostes oli jälle kergem moment - 15 km joogipunkt, Sportlandi telk ja üks ergutaja, kes nimepidi kõigile jooksjatele heia-heia hüüdis. Väga kiirust ei jõudnud lisada ja jäin enam-vähem sellise 5:50 tempo juurde.
Edasi viis rada jälle Supilinna tagant jõe äärest südalinnast eemale. Selline natuke ebatasane pargirada ja kuna täpselt ei teadnud ka, kuhu läheme, pidin ennast rohkem vaimselt sundima. Jalad hakkasid väsima (15+ km juures tavaline), aga tundsin, et kestan, lihtsalt alla ei tohi anda.
Kusagil 16 km juures kuulsin selja tagant mingit müdinat ja hõikeid "Tuleb, tuleb!". See oli maratoni 3:30 tempomeistri grupp. Tempomeister tegi mega motiveerivat tööd, hõikas muudkui valjusti "Nüüd on raske, aga homme on juba kerge. Ise panite ennast siia kirja, nüüd pingutage. Homme on juba mõnus. Homme panete ennast jälle kirja ju!" Vedas näo naerule.
Kloostri tänava tõusunukki võttes sain aru, et jalad pole nii väsinud midagi ja jaksan minna. Jõin igas joogipunktis. Keegi oli Ülikooli ette ka mingi isetekkelise joogipunkti tekitanud ja võtsin sealtki topsi vett. Kohe tuli Toomemäe tõus. Karm. Andis kohe tunda, kui palju on juba joostud ja kui kanged on jalad. Kolmveerand tõusu jooksin, viimase järsema nuki jalutasin üles. Üleval oli joogipunkt ka, võtsin juua. Siis sai kilomeeter täis - 6:27. Kusagil pool minutit ehk läks seal tõusul kaotsi. Toomemäel ringi tehes üritasin rütmi taastada. Ees nägin järjest täiesti kustunud jooksjaid, kas siis poolekalt või maratonidistantsilt. Enne kui allamäge lõik algas, olin taastunud ja viimast 1,3 km hakkasin tegema lõpuspurti. Tundus, et olin ümberringi peaaegu ainus, kellel midagi paagis oli. Võtsin järjest kümneid jooksjaid ja lasin niimoodi välja kuni finišini. Küüni tänaval korra vaatasin kella, viimase km aeg oli vist 4:50 ringis. Veel finišisirgel läksin 6-7 jooksjast mööda ja pärast võidukat käte tõstmist panin kella kinni - 2:03.14. Protokolli läks aeg 2:03.44. Kaheksa minutiga oli löödud kahe aasta tagune poolmaratoni PB ja seda üldse mitte kõige kergema profiiliga rajal. Tundsin, et enamiku distantsist jooksin pulsi mõttes mugavustsoonis ja seega jäi omajagu varu sisse. Võimete mõttes oleks ehk 2:00 olnud jõukohane (samas, 2:00 tempomeistri kollast õhupalli nägin ees ainult korra Turu tänava stardisirgel, nii et ilmselt alustasid nad liiga kiiresti minu mugavustempo jaoks. Koht 564 (lõpetajaid 711). Protokolli uurides selgus, et olin distantsi teisel poolel lasknud endast mööda 2 jooksjat (kelle 10 km vaheaeg oli minust aeglasem), ise möödusin kusagil 44-st jooksjast. Nii et negatiivse spliti eesmärk sai ka igati täidetud.
Konkurentsitult selle aasta parim jooksuvõistlus, parim tulemus ja lisas kõvasti motivatsiooni edasiseks. 2:00 on järgmisel aastal täiesti reaalne eesmärk.

Nädala ülevaade vol. 39

Esmaspäev: Sparta päev. Selg ja käed. Päris normaalselt läks. Harjutusi mäletasin, aga raskuseid pidin mitmel korral sättima. Kord üles, kord natuke alla. Aga kõik mis tehtud, sai kirja, nii et indikatsioon on järgmiseks korraks olemas. Ainuke probleem täna oli see, et keegi oli unustanud (või sihilikult ei tahtnud) konditsioneeri sisse lülitada. Saalis oli totaalne saun ja superseeriatega ikka higi lahmas korralikult. Pärast trenni oli särk täiesti märg. Ja kui kõhulihase harjutusi tegin, siis keegi oli ära virutanud 4 kg hantlid, nii et pidin jooksu tegema viiekilostega. 9. korral juba andis natuke tunda.

Aga ühtlasi tundsin, et jalad on taastunud nädalavahetuse jooksudest. Vaatame mis seis homme on.

Teisipäev: Teisipäev lõppes 10 km tempojooksu PB-ga. Kuigi nädalavahetusel oli pikk jooks, siis jalad tundusid värsked ja energiat kõvasti. Ilm oli jahe ja õhk vihmajärgselt värske, aga tuult polnud. Nii siis paugutasingi. Läksin pulsi järgi ja esimene km tuli küll 5:20, aga edasi üha kiirenevas tempos ja alla 5:10 kilomeetreid tuli ikka väga kergelt sisse. Viimasel ringil oli purakat veel jalgades, et hoogu lisada - viimased 1,5 kilomeetrit tuli 4:40-4:50 tempos. Kogu ring 53:19 ja 10 km aeg 51:04. Keskmine pulss 169, nii et selles mõttes jäi isegi varu.

Kolmapäev: Sparta päev. Rind ja õlad. Surumisega kiirustasin natuke ja tehnika krobeliseks. 55 kg on äkki ikka natuke palju. Õlalihas aga areneb kiirelt - hantlitega lendamist jaksasin isegi 10 kordust seeriates teha. Kõhulihaste supercombo tuleb ka juba enamvähem - 5kg kettaga jõuan kerepöördeid 20-25.

Neljapäev: Sparta jooksugrupp. Palju rääkida pole, business as usual. Jalad olid natuke kanged algul, aga trenniga sai ilusti lahti.

Laupäev: Pikale jooksule läksin seekord teadmisega, et teen vähemalt 15 km. Ilm oli imelik - pilves ja päike vaheldumisi, Kindluse teel sain isegi õrnalt vihma. Tempo oli kiire (pidevalt alla 6:30), aga pulss normis kuni koduni. Siis tegin peale veel ühe Peetri tiiru ja kuigi jooksu ajal flirtisin mõttega teha täitsa legitiimne poolmaraton trenni mõttes, siis tegin eelmise nädalavahetuse distantsile veel ainult ühe Kuldala pargi tiiru peale. Kokku siis 18.43 km ja aeg 1:59 ringi. Jalad olid kanged all, aga kuna lubasin lõpus pulsil ka natuke üle 160 minna, siis viimased paar km olid 6:10-6:20 vahele. Selle projektsiooniga poolmaraton ca 2:15. Jään rahule, aga pika distantsi vastupidavust vaja ikkagi juurde teha. Samas - võistlustel ongi pingutus pigem kahetunnine ja joogipunktid ka.

Pühapäev: kerge 9,1 km ja seekord, erinevalt eelmisest nädalast, kestsin ilusti madala pulsiga lõpuni. Tempo muidugi on ebaühtlane selle ringi peal. Allamäge lõikudel palju kiirem, vastutuult langeb 6:50 lähedale. Aeg seekord 1:01.04 ja keskmine pulss 142.

Nädala ülevaade vol. 38

Esmaspäev: ei olnudki tavapärane Sparta päev. Selle asemel tegin oma kiire tempojooksu. Jalad olid natuke väsinud ja ei tulnud päris see, aga tempot jaksasin hoida. Minu tavapärase kiirusega võib tempojooksu teha kahte moodi - alustada kusagil 5:20-5:30 vahel ja lõpus juurde panna või teha nagu sel nädalal - kerida kõik kilomeetrid alla 5:20 ja kiirematel lõikudel sinna 5:10 alla. Viimasel juhul ei ole väga palju varu enam lõpus. Viimase kilomeetri jaksasin ka seekord alla 5 minuti, aga see ei mõjuta enam keskmist kiirust liiga palju. Alla 4:50 ei tundu, et jalad jõuaks liikuda :D

Kuna kiirus oli algusest lõpuni hea, siis lootisn lõpetada alla 54 minuti, aga napilt ei jõudnud. Lõpuajaks tuli 54:04 ja 3 sekundiga lõin oma PB-d. Tore, et vorm on hea, aga peab vist hakkama kiirust kuidagi arendama. Teha lühemaid distantse äkki, nagu Raivo soovitas. Mõni cooper äkki vahele sügisel?

Teisipäeval: teine trenn Argoga Spartas. Seekord selg ja käed. Ei olnud midagi erilist (loe: enamik lihaseid ei valutanud). Tritsepsit tundsin veel nädala jooksul (prantsuse surumise mõju vist).

Kolmapäeval ja neljapäeval: olin nõrk ja ei teinud midagi. Töö juures lendas korralikult ventilaatorisse nädala keskel. Kolmapäeval jõudsin koju kella 18-ks ja ei olnud tuju ka midagi teha. Neljapäeval oli RKASi kliendiüritus ja seal läks veelgi kauem. Õhtul hakkab juba 8 ajal pimedaks minema ja väga kaua muneda jooksudega ei saa.

Reede: eelmise nädala Sparta trenni kordus. Nagu ikka, naljakalt mingid asjad tulid hirmus kergelt (rinnalihas hantlitega), mingid asjad jube raskelt (õlg). Kõhulihase supercombot suutsin teha palju paremini kui esimesel korral. Kokku läks jõusaalis ainult 1:30 ja hea efektiivne trenn.

Laupäev: pika jooksu päev. Plaan oli teha vähemalt 15 km. Alustades oli pilves ja väikest seenevihma ka sadas. Pärast mõttepausi koduukse juures panin pikkade varrukatega pluusi peale. Joosta oli lihtne, kuigi ilm oli tuuline. Kõige raskem lõik vist oli Kindluse teel otse vastutuult. Seal on selline põlluvahe ka, õnneks vahepeal on kuusetukk, mis suudab tuule kinni pidada. Aga see-eest Assaku tõusust läksin taganttuulega kergelt üles. Pulssi hoidsin koduni rahulikult alla 160, kilomeetrid tulid alla 6:40 ja kuna vahe eelmise jooksuga oli päris pikk, siis jalad liikusid kergelt. Tegin veel Peetris ühe 3km ringi peale, mis nii kergelt ei läinud. Jalad hakkasid pisut ära väsima. Kokku 17.6 km ja lõpuaeg 1:56.22. Keskmine pulss 152. Arvestasin, et nii 3 km jätkates oleks poolmaratoni aeg tulnud 2:18 paiku.

Pühapäev: Kerge sörk Peetris algas päris hästi - päikeselise ilmaga ja madala pulsiga ladusin 6:40 alla esimesed 3 kilomeetrit. Siis kõik muutus. Pulss läks üles ja jalad raskeks. Teise ringi ajal ei suutnud enam alla 150 hoida, lõpus oli tegu, et alla 160-gi jääks. Jalad rasked ja valusad. Ei oska öelda kas eilne pikk jooks veel nii palju jalgades või lihtsalt natuke liiga kiire alguse süü. Lõpuks koperdasin selle raja läbi 1:01.47-ga. Keskmine pulss 147. Olen sama rada ka 143-se pulsiga minut kiiremini jooksnud. Kehv enesetunne ja selline jooks tegi tuju halvaks, kuigi kilomeetrite mõttes sain sellega nädala peale 37 täis.

Nädala ülevaade vol. 37

Esmaspäev: Sparta päev. Kuna Argoga oli kokku lepitud reedel treeningkava ülevaatamine, siis tegin ikkagi enda esmaspäevase kava ära. Mõned harjutused tulid päris hästi, teised (tritseps kangiga) mitte nii väga. Üldiselt selline keskmine trenn, ei saa väga nuriseda.

Teisipäev: Tempojooksu päev. Avastasin õhtul koju tulles, et Garmini aku on tühi ja sellepärast jooksin Polariga. Enam-vähem tean juba neid kilomeetri vaheajapunkte, nii et mingi ülevaade tempost oli olemas. Esimesed 3 km panin umbes 18:54-ga, mis on keskmiselt 5:18/km. Alguse kohta siiski päris kiire. Lõpus väga purakat ei olnud, aga 10.41 km aeg 54:30, mis on umbes 5:15/km kohta. Keskmine pulss 169, mis on isegi liiga madal, aga tempo lisamine on rohkem energia ja särtsu küsimus. Temperatuurid hakkavad vaikselt langema, hoolimata vananaiste suvest, nii et korralike paugutamiste aeg jõuab kätte.

Kolmapäev: Leppisin Argoga kokku reedeks, ja sellepärast kolmapäeval tegin kerge sörkjooksu. Hea rütmiga sain minna ja ainult üksikutel kordadel nägin 151 pulsikellal. Aeg seevastu aga päris hoogne ja lõpetasin oma 9 km raja napilt üle tunni. Nii et madala pulsiga tempo ka paraneb :)

Neljapäev: Sparta jooksugrupp. Viimasel ajal olen saanud käia nii üle 2 nädala ja etteruttavalt võin öelda, et ka järgmisel nädalal ei jõua. Aga iseenesest hea trenn oli. Kuna SEB tulemas, siis võistlejad saadeti tunni järel minema ja lõpus tegime lageda sirge peal neljakesi sammhüppeid ja kesklemist. Kogunes ca 8.5 km.

Reede: Töönädala lõpetas Argo tehtud uue kava esimene trenn. Rind + õlad + kõht. Uus kava on uue meetodi järgi - 4 superseeriat ühte harjutust. See tähendab, et teen näiteks rinnalt surumist 10 kordust ja 30 sekundi järel kohe 8 kordust otsa ja nii 4x. Seeriate vahel 1 minut pausi. Trenni lõpus on harjutus mida Argo kutsub "kõhulihaste supercomboks" - joonejooks +15x kõhulihast + 5 kükist üleshüpet + 15 seljalihast + 5 hüppega tritsepsi kätekõverdust + 30 pööret kettaga külgmistele kõhulihastele. Ja seda ka muidugi 3-4 seeriat. Ma literally surin selle harjutuse peale. Aga eks ole näha, mis mõju olema saab. Täna enam lihased väga ei valuta. Uus trenn järgmise nädala teisipäeval.

Laupäev: Pika jooksu päev. Jätsin Lepiku tee mudavälja seekord vahele ja jooksin mööda Vägeva ja Peetri teed Vana-Tartu maanteele, kust mööda uut kergliiklusteed Kindluse teeni. Nii tuli umbes 800 m pikem rada kui tavaliselt, aga see mulle sobiski. Tuul oli esialgu vastu ja pärast Assakut pigem tagant. Pulss mõnusalt madal ja 161 tuli esimest korda ette vist alles Järveküla uute kortermajade juures. Aga tempo oli korralik, enamik kilomeetreid kuhugi 6:40 kanti või isegi alla selle. Kiiremad isegi 6:29. Keskmiseks 13.8 km distantsil 6:38 ja pulss 151, mis on eesmärgist madalama otsa poole. Igati hea jooks pulsi ja vastupidavuse mõttes, kuigi jalad olid üsna rasked ja natuke valusadki.

Pühapäeval teen puhkepäeva, teadmisega, et teisipäevase Sparta trenni tõttu tuleb esmaspäeval ära teha tempojooks.

Nädala ülevaade vol. 36

Suhteliselt lahja trenninädal oli kui nüüd aus olla. KAJA programmi alguse pärast oli ette teada, et Spartasse jõuan ainult esmaspäeval. Emotsioon oli halb ja motivatsiooni polnud, kohale jõudes otsustasin järele teha kolmapäevase trennikava ja alustada uuel nädalal esmaspäevast uuesti. Poole trenni peal oli eneseselguse hetk, et sama asja enam ei viitsi ja leppisin Argoga kokku, et teeb uue kava. Eks uuel nädalal näis, mis sellest tuleb.

Teisipäevane tempojooks oli samuti selline vormitäide - sügis hakkab kätte jõudma ja ilm läheb jahedamaks. See peaks kiirust aitama ja pulssi madalamal hoidma, aga energiat seekord üldse ei olnud. Pulss oli normaalne, aga lihtsalt ei jaksanud ja ei jaksanud ennast sundida ka. Hoidsin küll alla 5:30 kilomeetrida, aga keskmiselt sain kümneka peale 5:22/km. Mitte väga aeglane, aga ka mitte midagi erku. Keskmine pulss 170, mis näitab ka, et päris täiega ei pingutanud.

Ülejäänud osa töönädalast möödus Laulasmaal ja kuigi trenniriided olid kaasas, siis võõras keskkonnas oli raske ümber lülituda. Neljapäeval oli isegi aega minna, aga lahendasin selle ajaga hoopis tööpostkasti sisu ära. Nii et nõrk tulemus. Reede õhtuse jooksu jätsin samal põhjusel ära.

Laupäeval oli aeg ennast kokku võtta ja teha see Assaku tiir ära, et nädal päris tühja ei läheks. Vihma kallas terve hommiku, aga lõuna ajal tuli päike välja ja läksin. Tark tegu oleks olnud Lepiku teed vältida, aga muidugi läksin mööda tuttavat rada, mille ehitusmasinad olid porimülkaks kündnud. Poolel teel enam väga joosta ei saanud ja vasaku jalaga astusin tossu totaalselt mudaseks. Ajas tigedaks ja tuju ära. Ülejäänud distants oli tegelikult hea, nüüd juba tundsin, et jahedam õhk aitab ja sain päris mitu kilomeetrit alla 6:40 joosta. Kuna 3 trennivaba päeva oli vahel, siis oli jõudu ja särtsu ja energiat. Lõpuaja 13 km peale sain napilt üle 1:26 (6:36/km). Keskmine pulss 152, mis on selle distantsi peale madal. Pikemalt ei hakanud suruma, sest vasak põlv andis natuke tunda.

Pühapäevane jooks oli jälle poolkõva feil. Läksin aeglast sörki tegema, aga veidi liiga kiiresti ajasin oma pulsi üle 150, ja pärast esimest tiiru ei olnud enam energiat ega tuju ja jätsin katki. 4 km sai kirja, ei enamat. Natuke pahane enda peale sellepärast, aga mõtlen, et küllap oligi siis selline nädal, et ei olnud päris trennirütmis. Järgmisel nädalal paremini.

Nädala ülevaade vol. 35

Esmaspäev: töörutiin on tagasi ja see tähendab, et nädala alguses on tavapäraselt palju energiat ja esmaspäeval Spartas on nii jõudu kui motivatsiooni. Nii umbes seekord oli ka. Panin mõõdukalt raskusi juurde ja proovisin sooritused korralikult lõpuni teha. Trapets 90 kg kangiga tuli ka üle ootuste kergelt. Kõhulihaste teema on selline poolega tahtejõu harjutus - kas teed veel seeria lõpus 1-2 kordust juurde või ei tee. Kui trenni lõpus on motivatsiooni need kordused teha, siis on hästi. Seekord oli.

Teisipäev: tempojooks, aga neetult palav päev (28-29 kraadi), tuult vähe ja see lämbe õhk jäi terveks õhtuks seisma. Ootasin nii kaua kui sain (et ikka enne pimedat jõuaks tiiru ära teha) ja läksin veidi peale kella kaheksat oma ringile. Sooja oli ikka veel 25 kraadi.

Esimene ring kiskus kohe paugutamiseks - 5:24, 5:18 ja 5:02. Eriti see kolmas kilomeeter tundus jubedalt kiire, kuigi samm oli reibas, jalad head ja jõudu ka oli. Vägeva teel sattusin ühe tütarlapsega sama sammu jooksma, tema oli just oma 10 km tiiru lõpetamas, mina alles 3. kilomeetril. Ei tea, kas olekski jõudnud selle tempoga lõpuni paugutada, aga nii 5. kui 9. kilomeetril pidin tossupaela siduma ja see lõi rütmi sassi, vahepeal paar km kannatasin pistmist ka ja niimoodi alla 5:10 väga ei jookse. Lõpuks kiskus pulsi ka üles (palavus või rütmimuutus) ja lõpuosa jäi ka 5:10 lähedale tempoga. Aga kuna peaaegu kogu distantsi jooksin alla 5:20, siis keskmiseks 5:15/km ja 10 km ligikaudne aeg kusagil 52:30-52:40 kanti. Pole halb selliste soojakraadidega. Praegu juba seda teksti kirjutades tunnen, kuidas jalad on täiesti ära taastunud.

Kolmapäev: Sparta riietusruumis avastasin jälle, et osa trenniasju on koju jäänud ja nii ei olnud mingit trennipäeva. No fathermucker küll, kuidas kogu aeg midagi sellist juhtub. Tohutult tigedaks teevad sellised asjad. Ega muud trenni kolmapäeval ei teinud ka, nii et puhkepäev.

Neljapäev: Sparta jooksugrupp, business as usual. Marioniga jooksime koos soojenduse ja rääkisime võistlustest ja muudest asjadest. See tähendab - Marion sörkis kergelt ja mina jooksin. 5 km Maastikul tempoga alla 6 minuti km ei ole iseenesest midagi hullu, samal ajal rääkimine tegi asja natuke raskemaks. Pulssi vaadata ei julgenud :D
Jooksuharjutused läksid tavaliselt. Mu meelest ühed raskemad asjad mida teha, on põlvetõsted külg ees. Ma võin teha sääretõstejooksu ja põlvetõstejooksu ja ratasjooksu ja kõike muud, aga no põlvetõsted külje peale ei ole normaalne liikumisviis. Pulss laes, ise vänderdad edasi-tagasi ja ette-taha nagu lehm libedal jääl.
Trenni lõpus jätsin sammhüpped ka igaks juhuks vahele, esimest korda kui sain selle "laupäeval võistlused" kaardi välja käia trennis. Seepärast ka kilometraaž väiksem kui tavaliselt ja kokku tuli napilt üle 8 km.

Laupäev: reedel oli siis totaalne puhkus ja laupäeval Ülemiste järve jooks. Eelmise aasta mark 1:25 oli küll üsna madal latt, hea õnnestumise korral lootsin 14 km teha 1:20-ga. Ilm oli jahe (17 kraadi), mis oli mõnus, aga tuuline, mis ei olnud eriti mõnus. Stardikoridoris seistes tuli koos päikesepaistega kiire vihmasabin ka, aga see läks kohe üle.
Nagu tavaliselt, läks kuskil 20-25 sekundit kaotsi kohe stardikoridoris seistes. Esimese km tempot ei osanud seetõttu hästi valida, umbes 1,5-2 km on seal rajal nagunii sellist trügimist ja positsiooniotsimist: üritasin aeglasemates mööda pääseda ja selja tagant jälle teised üritasid minust mööda saada. Tuul oli küll algul võimsalt tagant. Esimese km tempoks tuli lõpuks tuule toel 5:35, aga arvestades uimast starti, võttis natuke kõhedaks, kas nii ikka kestan. Aga sügasin edasdi ka umbes sinna 5:40-5:50 kilomeetriaegadega. Järve vastasküljel (enne Vana-Tartu mnt. keeramist) oli tuul korra võimsalt vastu, aga enamikes kohtades siiski pakkus mets tuulevarju ja joosta oli väga normaalne. Järveküla tõusust sain mugavalt üles ja nagu tavaliselt tekib mingi punt kruusateel, kes on enam-vähem sama tempoga minemas. Seekord tundus, et minu jooks on parem, samm oli hea ja kiirus ühtlaselt kusagil 5:45-5:50. Unustasin kella vaadata, aga arvan,et 10 km vaheaeg oli kusagil 58 minuti ringis. 11. kilomeetril tundsin, et hakkan natuke väsima. Enne metsa alla pööramist oli joogipunkt. Kaalusin kas võtta juua (ja lõhkuda enda rütm) või panna lõpuni niisama. Otsustasin mitte juua. Võib-olla oli see strateegiline viga, võib-olla lihtsalt jõudis kehasse see, et üle 10,5 km tavaliselt tempojookse ei tee. Igatahes 12. km läks metsa all küngastel juba väga raskeks ja 13. km. suutsin ainult koperdada. Energiat ei olnud üldse, ja vaim ka natuke murdus. Tavaliselt olen mina seal ikka juurde pannud ja kõvasti kohti parandanud, seekord tulin aga ise teistele selg ees vastu. Kusagil jõudis Mihkel mulle järele, läks mööda ja ergutas, aga sellest oli vähe abi. Jätsin sinna metsa vähemalt 1,5 minutit... Veepuhastusjaama värav tundus kui tõotatud maa, kui sisse keerasin ja allamäge jooksma hakkasin (see laskumine peaks olema lõpukiirenduse alguse koht) olid jalad nagu vatt. Järve äärde jõudes küll natuke energiat leidsin ja viimase 200m peal parandasin 2 kohta, aga olin ikkagi üsna läbi.
Lõpuaeg protokolli 1:21.11, enda kella järgi 1:21.06. Netoaeg (chip time) oli 1:20.47. GPSi järgi keskmine km. tempo 5:56. Lõpukoht 694. (eelmisel aastal 750, ehk siis 56 kohta parandasin). Eelmise aasta ajast kärpisin neli ja pool minutit, mis näitab seda, et vorm on ikkagi hea. Võimete järgi oleks pidanud ikkagi suutma 1:20 alla joosta ja tagantjärele tarkus on ka see, et 10-15 sekundi ohverdamine joogipunktis oleks võib-olla seda väärt olnud.
Nii et kuigi kripeldama jääb, siis aastate võrdluses olen arenguga rahul. Järgmiseks aastaks siis järgmised eesmärgid (1:18?). Kuigi lõpp oli raske, siis enne seda suutsin teha väga hea jooksu - 5:45 tempos minnes hoida pulsi veel alla 180, mis tähendab, et päris punases ei ole. Keskmine pulss 176 on täiesti normaalne võistluse näitaja (arvestama peab nende küngaste mõju ka). Jalad tundusid head, samm korralik, ära ei vajunud. See julgustab.
SEBi suhtes olen veel kahevahel. Pigem ei julge proovida. See 14 km oli okei distants, aga ei tea kui kaua kestaksin 5:50 tempoga. Arvan, et praeguse vormiga oleks reaalne teha poolekas umbes 6:00 tempos, lõpuajale 2:06, mis oleks küll uus isiklik, kui enne haamrit ei saa. Ja teha oktoobris ka üks kümnekas Tartus. Tänane vorm lubab ka võistlustel joosta alla 55 minuti.

Nädala ülevaade vol. 34

Esmaspäev: Sparta päev. Olukord ja enesetunne trenni ajal juba palju parem kui nädal tagasi. Sissejuhatuseks tegin isegi hoogsas tempos soojendust ja tõmbasin ergomeetril 10 minutiga 2430 meetrit. Esimene raske moment tekkis alles istudes tritsepsit tehes - sellele eelnevalt tegin kangiga neli korralikku seeriat ja lihas väsis järgmisel harjutusel täiesti ära - kolmanda seeria ajal olin juba kustunud, lõpuks ei suutnudki 73 kg plokiga nelja seeriat korralikult lõpuni teha. Sellel trenažööril on muidugi hästi veider istumisasendi seadistamine ja mingi asendiga ongi palju raskem, for no apparent reason.

Hästi on biitsepsiga, kõhuga, seljaga (enamvähem, kuigi istudes tõmmet ei hakanud veel raskust seekord lisama). Kehvemini endiselt plokil seljatõmbega ja tritsepsit vaja ka järele aidata.

Teisipäev: tempojooksu päev. Natuke raske oli motivatsiooni leida mitmel põhjusel. Päev oli piisavalt soe ja õhtul töölt minnes ilm tuuline. Ootasin poole kaheksani mõlemal põhjusel (et ilm läheks natuke jahedamaks ja tuul vaibuks). Selleks ajaks oli üsna 20 kraadi ja vaiksem, nii et tingimused tegelikult head.

Esimene km läks kohe halvasti, sest GPS kuidagi blokkis ja ei saanud tempost õigesti aru enne kui alles võrkpalliväljakute juures, pulss ka madal ja tundus, et jooksen alla oma tempo (kuigi oli 'normaalse' raskusega algus). Esimene kilomeeter läks sellepärast üle 5:30. Proovisin edaspidi hoida ühtlast tempot kusagil 5:20 juures ja mitte ringi lõppudes mitte ülemäära kiirustada. Sellega sain ilusti hakkama. Viimasel ringil jõudsin kiirendada kusagil 5:10 peale, aga ei hakanud ka üle pingutama. Koguaeg 55:37, mis tähendab, et 10 km aeg umbes kusagil 53:30 peal. Pulss normaalne ja tempo ka selline keskmiselt hea. Selleks nädalaks siis tehtud.

Kolmapäev: teine Sparta päev. Rinnalt surumine tuli fifty-sixty välja. Suruda jaksasin, aga kätekõverduste jõudu eriti polnud. Õlalihasele tegin superseeriad väga hellalt, 2kg raskusega. Tehniliselt õigesti ja ei olnud eriti raske. Õnneks ei olnud valus ka mingitpidi. Õlga peab kolmapäevase trenni ajal siiski hästi jälgima, sest nii kätekõvrdustega kui õlaharjutusega võib kergesti liiga teha.
Pärast Spartat võtsin ratta ja tegin veel 17 km rattatiiru (Vana-Tartu maanteelt läbi, testisin uue kergliiklustee ära) ja siis Assaku viadukti alt läbi ja Raeküla tiir.

Neljapäev: vaba päeva ja Sparta jooksugrupi trenn jäi ära. Tegin selle asemel tunnise sörgi Peetris. Pulsi hoidsin alla 150, aga tempo frustreeris, sest raske oli isegi alla 7 minuti kilomeetreid teha. Ei oska öelda, milles asi, aga keskmine tempo tuli ainult 6:59 ja pulss 145.

Reede: neljapäevase sörkjooksu kordus ja juba palju parem. Jõudsin ilusti tõusvas tempos joosta ja tegin sama sörgiringi 6:46 tempoga. Keskmine pulss 143. Endiselt arusaamatu, mis neljapäeval juhtus.

Laupäev: nädalavahetuse tavapärane Assaku tiir. Sain päris hea tempoga minema. Väga lämbe ilm ei olnud, aga päeval päike ikka küttis korralikult lageda peal. Esimest korda läks pulss üle 160 Veski tõusunukil ja Vana-Tartu maanteel ka väga piinliku täpsusega pulssi ei jälginud ja lasin kilomeetreid 6:30 tuuri. Mööda uut kergliiklusteed joostes on tõusud-langused tuntavamad kui maanteel. Esialgu oli plaan teha rohkem - 15-16 km, aga kuna 10 km paiku hakkas Garmin karjuma, et aku saab tühjaks, proovisin koduni lihtsalt ära teha. Lõpu tegin küll teistmoodi - Pajusaare teelt väikese kaare sisse ja vältisin seda auklikku kruusalõiku, sellepärast siis ka distants natuke pikem - tiba üle 13 km. Aeg 1:28.27 (6:46/km) ja keskmine pulss 155.
Võib tunduda naljakas, et reedese jooksu jaksasin sama tempoga palju madalama pulsiga joosta, aga Assaku tiir on ikka mõnevõrra ebaühtlasema profiiliga ja paar tuntavat tõusunukki on sees.

Pühapäev: sellise trenninädala peale oleks võinud võtta puhkepäeva. Aga jalad tundusid head ja aega oli ka, mõtlesin juba jooksutiiru peale. Siiski tegin lihtsalt rattaga väikese ringi läbi Järveküla ja käisin Lepiku teel luuramas kuidas ehitus areneb. Kokku tuli 19,1 km rahuliku tempoga.

Nädala ülevaade vol. 33

Eelmine nädal oli trenniga teistmoodi, sest puhkus sai läbi ja E-R tähendas jälle argiseid tööpäevi. Argiste tööpäevadega algas uuesti ka Sparta jõusaal, kuhu oli jäänud korralik 5 nädalane auk.

Esmaspäeval oligi esimene Sparta trenn. Õnneks ei olnud nii hull kui ma kartsin, aga nagu oodata oligi, midagi head ka ei olnud. Mingeid asju tegin teadlikult natuke kergemalt, osad asjad olid üllatavalt rasked (plokiga seljatõmme näiteks). Päris mitmel harjutusel kadus jõud korralikult viimasel seerial ära. Aga näiteks kõhulihaseid jaksasin igati korralikult teha.

Teisipäeval tavapärane tempojooks. Iga teisipäev ei saa uut rekordit teha ja kuna ilm oli vaatamata õhtusele kellaajale ikkagi päris soe (23 kraadi ringis), siis oli natuke liiga soe, et paugutada. Läksin lihtsalt pulsi järgi, kolmandal ringil oli ikka juba raske tempot lisada. Sihtisin nii, et kõik kilomeetrid tuleksid alla 5:30 ja selle eesmärgiga sain ilusti hakkama. Lõpuaeg 56:37 (5:26/km) ja pulss 170, mis ongi natuke rahulikum kui tavaliselt. Arvestades sooja ilma oli isegi üsna tagasihoidlik pulss.

Kolmapäevane Sparta trenn algas ja lõppes riietusruumis, kui avastasin, et spordisärk on maha jäänud. Ikka juhtub selliseid asju ja olin natuke pahane enda peale, aga rääkisime päeval Liselliga, et teeks õhtul jalgrattatiiru ja lootsin sellega pisut kompenseerida. Aga Lisell vedas alt ja nii tuligi trennivaba päev :(

Neljapäeval oli Sparta jooksugrupp. Tegime tavalise trenni, mitte midagi erilist, kuni lõpus Maile vist vaatas, et kõik on nii treenitud nägudega ja endaga rahulolevat, et lõpetuseks tegime 50m sprint + 10 kätekõverdust + 50m sprint + 10 kätekõverdust +50m sprint. Kui teile tundub, et pulss on natuke liiga madal, siis seda harjutust võin soojalt soovitada. Viimase lõigu peaaegu koperdasin mäest alla, kiirendusest oli asi kaugel. Aga vähemalt ei saa öelda, et trennis pole käinud.

Kuna laupäeval pidasime Triinu sünnipäeva ja pikaks jooksuks head aega ei leidnud, tegin pühapäeval selle järele. Assaku tiir oli palju parem kui eelmisel nädalal, aga heast vormist siiski veel kaugel. Suutsin pulsi hoida ilusti alla 160 (keskmine tuli 151), mis on hea, aga aeg ainult 1:27.14. (6:48/km). Mitte midagi erilist. Et madala pulsiga kiiremini joosta, on ikka mahtu vaja teha ja eelmised viilitud nädalad annavad siin kõvasti tunda. Ja ega seegi nädal midagi erilist ei tulnud - kokku 31-32 km tuli, aga see on paremal juhul rahuldav tulemus.

Nädala ülevaade vol. 32

Viimane puhkusenädal möödus tõsise puhkamise tähe all. Kaks päeva Pärnus, kaks päeva Pangodis ja väga trenni rannas vedelemise, pizza söömise ja vees ligunemise vahele ei mahtunud. Teisipäeval tegin sünnipäeva puhul siiski ühe kümneka, et näha mis vormis vana mees ka on. Pealegi eelmisel nädalal jäi see kiire jooks tegemata. Ootasin õhtul jahedamat ilma ja 8 paiku oli vist kusagil 19 kraadi ringis ja sain normaalsetes tingimustes joosta. Tuult ka väga vähe ja üllatavalt idasuunast. Panin pulsi järgi ajama ja juba esimesel ringil olid üsna jõhker tempo peal - 5:24, 5:13 ja 5:13. Kerisin samamoodi ringe edasi, enamik kilomeetreid jäi 5:13-5:15 vahele ja lõpus oli jõudu kiirendada ka. 10,41 km ring siis 54:07 ja 10 km aeg 51:42. Uus PB ja hoolimata lisandunud eluaastast jõuan seega joosta veel küll. 

Peale teisipäeva siis suurt midagi ei teinudki enne nädalavahetust. Pühapäeval tegin kohustusliku pikema jooksu. Ilm soe (23ish kraadi), aga päike küttis ja suteliselt kuum oli ikkagi joosta. Jalg oli värske, aga pulssi ei suutnud kuidagi eesmägiks võetud vahemikus hoida. Pulsi mõttes tuli samasse auku jooks nagu eelmisel nädalavahetusel (kuigi hoidsin alla 160 kuni Assaku tõusu lõpuni), aga kilomeetri ajad enamasti 6:50-7:00 vahele. Lõpuks 12.8 km rin 1:29-ga. Pika madala pulsiga jooksu tegemine eeldab ikka natuke mahtu ka, kahest jooksust nädalast jääb väheks. Uuel nädalal proovib jälle vähemalt 35 km teha.

Nädala ülevaade vol. 31

Nagu karta võiski, tuli paras puhkusenädal. Pangodis oli kuigivõrd aktiivne puhkus - teisipäeval käisime seenel (Heleri Endomondo luges selle metsaslonkimise kokkuvõtteks 8 km hike). Aga peale puudelappimise, hekipügamise ja muruniitmise ei mahtunud nendesse päevadesse mitte midagi mida võiks trenniks nimetada. Neljapäeval tulime tagasi ja selle puhkusenädala peale olin nõrk ja ei läinud Sparta jooksugruppi ka (tõele au andes kallas vihma ka nagu oavarrest, nii et poleks olnud kõige mugavam trenn).

Reedel olin tublim ja võtsin ette oma Peetri kaheringilise sörgi. Esimese ringi tegin suht kiiresti suht madala pulsiga ära, aga teise ringi ajad jäid sinna 6:50 ringi ja nii ei tulnud ajast paremat kui 1:01.34. Keskmine pulss 143 siiski väga hea.

Laupäeval tegin Assaku tiiru. Ei alanud kohe hästi kui Lepiku teel oli kuradi mudane ja ehitusmasinad olid seda veel omakorda sõtkunud. Sain oma uued tossud üsna poriseks ja kohati pidin lompidest möödasaamiseks meetrises heinas kalpsama. Selle hüppamise peale käis pulss juba üle 160 ära, tempot polnud ollagi ja nagu arvata võis oli pulsi mõttes üks suuremat sorti kannatamine kogu see jooks. Assakul oli juba keeruline pulssi normi piires hoida ja kui Vana-Tartu maanteel oli veel jõhker vastutuul, siis kiskus pulss seal pidevalt üle 160 ja seega lõpetasin kodu juures ära. Puusad ka miskipärast tuikasid, ei tea kas polnud samm õige või põrutasin kusagil liiga ära. Ühesõnaga, kehv jooks, aga vähemalt tehtud. Aeg 1:26.57, mis on isegi okei, aga keskmine pulss 157 on liiga kõrge selle jooksu kohta.

Pühapäeval tegin jooksuvabalt, aga käisime Heleri ja Sofiaga Viru rabas matkamas ja sealne 5,5 km tiir läheb kirja küll.

Juulikuu saldo on seega 123 km, mis on kasinam kui lootsin. Sinna juurde veel üks 28 km jalgrattatiir ja paar Sparta trenni, aga napiks jääb. Spartaga on üldiselt ka vist sellel nädalal kehvad lood, aga ilmselt tööle tagasi tulles saab uuesti alustada. Mõnes mõttes on selline (pool)sunnitud trennipaus isegi hea, et vigastused saab ilusti välja puhatud, aga kuuajalise puhkuse järel alustada tundub natuke hirmus.

Nädala ülevaade vol. 30

Esmaspäev: Spartavaba nädal, proovin eelmise nädala väikest luuserdamist kompenseerida kohusetundlikuma jooksmisega. Esmaspäevaks siis väike soojendus. Mõtlesin enne tükk aega kui palju peaks olema see nö. vahepäeva jooksukoormus. Madala pulsiga, aga kas 10 on liiga palju? Lõpuks otsustasin, et proovin joosta madala pulsiga umbes tund aega. Ehk siis 8-9 km, sõltub sellest kuidas kiirusega on. Aga kuna kogu aeg samu 3  km ringe siin Peetris ei viitsi sügada, siis proovisin kombineerida mingi 4+ kilomeetrise tiiru ja teha seda kaks korda.

Ilm oli tatine kuidagi ja mingit õiget motivatsiooni ka ei olnud. Natuke läks Peetri vahel ekslemiseks ka - katsetasin esimesel ringil siit-sealt, kas majade vahelt saab läbi või ei. Kohati sai tee ootamatult otsa. Pargi teel pidin kuskilt üle muruplatsi lippama. Vägeva teelt ja Salu teed mööda tagasi joostes tuli kokku selline 4.7 km ring. Teine tiir natuke sirgjoonelisem ja kokku ca 9.2 km. Teisel ringil ei suutnud korralikult pulssi ka all hoida ja kiskus üle 150, mis oli mõttes piiriks seatud. Keskmine siiski 148 ja keskmine km aeg 6:50. Ise rahule ei jäänud, aga märk selles mõttes maas, et mingi ring paigas ja aega ka, mille järgi konditsiooni mõõta tulevikus.

Teisipäev: võrreldes esmaspäevase uimamisega oli teisipäev palju aktiivsem ja ilm ka soojem. Lükkasin oma tempojooksu õhtu poole, et veidi vilumaks läheks. Tingimused peaaegu ideaalsed, võib-olla paar kraadi liiga soe (19-20 C), aga peaaegu tuuletu ja nende tormiste ilmadega võrreldes mis siin tavapäraseks on saanud, päris hea jooksuilm.

Panin tavapärase tempoga minema, aga juba esimese kilomeetri lõpus hakkas vastikult pistma ja läks natuke raskeks. Õnneks see läks paar kilomeetrit hiljem juba üle. Teine kilomeeter oli 5:25, kolmas juba 5:15 - liiga kiire esimese ringi kohta. Sellel ringil on nii, et lõpp vist on natuke rohkem allamäge ja algus on jälle raskem joosta, aga esimene ring on liiga vara kiirendada. Ülejäänud jooksu proovisin 5:20 ringis kiirust hoida ja enamvähem õnnestus ka. Viimasel ringil oli pulss punases (st. 180 peal), aga kuna tuult ei olnud, siis jalas jõudu oli ja panin kaks viimast kilomeetrit ikkagi 5:08-ga. Kuna kusagil äravajumist ei tulnud, siis keskmine km aeg tuli 5:20. Üsna PB lähedane tulemus. Pulss keskmiselt 172, kuigi nagu ütlesin, siis ei olnud kõige targemini joostud. Aga jään rahule.

Kolmapäev: Mõtlesin kas teen kolmapäeval puhkepäeva või hoopis reedel. Ilm oli räbalavõitu (jälle) ja tuuline. Ei kutsunud jooksma. Õhtul võtsin selle asemel ratta ja avastasin Järveküla. Esialgu oli plaan minna üle Kurnaoja ja teha Ülemiste järve tiir, aga kuna päris õiget teeotsa vist ei leidnud kohe üles, siis otsustasin sõita Jürile ja uurida kus seal see terviserada on. Leidsin Liiva tee üles ja läbi Assaku jõudsin Jürile ja leidsin ka terviserajad üles. Võrreldes Piritaga ikkagi natuke kunstlikult tekitatud multširada tundus. 5,4 km peaks olema pikkus. Jooksmiseks sobis, aga rattaga polnud seal midagi teha. Samas ka natuke kauge (ca 10 km) et pidevalt jooksmas käia (samas, Pirita oli 8 km ja seal käisin...). Eks näis. Ükskord võib huvi pärast minna ja proovida.

Tagasiteel hakkas päike juba madalale vajuma. Kokku tegin 28 km ja aega läks umbes 1:35. Mingit tempot taga ei ajanud - taganttuulega allamäge teinekord natuke vajutasin, aga muidu selline kerge kruiis. Jalad olid siiski koju jõudes väsinud.

Neljapäev: Sparta jooksutrenn, pärast nädalast pausi. Tõsine vihmasadu jäi, nagu tavaks, just enne kella 18 järele ja sai kuivas joosta. Lõpuks tuli isegi päike välja. Tagumised reielihased olid üllatavalt valusad - eelmise päeva rattasõidu tagajärg. Pärast jooksutrenni ma alati venitan korralikult aga see rattasõit oli ju nagu niisama kruiis, mitte trenn. Maile õnneks väga rasket trenni seekord ei teinud ja rahvast oli ka vähe - ainult kümmekond. Vähem tegime hüppeid, rohkem kiirendusi. Kokku tuli tavapärane 8.5 km.

Reede: esmaspäevase kerge jooksu kordus. Seekord rada teada ja sellevõrra lihtsam, aga ilm ka korralikult jälle tuuline. Kohe algusest hakkas peale üks valusate jalgadega koperdamine. Üleeilne rattasõit + eilsed väljaasted kahe kiirenduse vahele kumuleerusid täna korralikuks lihasvaluks. Õnneks kiirus polnud primaarne ja nii tegin nende valusate jalgadega 9.1 km lõpuni. Pulssi oli seekord väga lihtne alla 150 hoida ja kiirus oli ka esmaspäevaga võrreldes kõvasti parem. Keskmine kilomeetri aeg 6:44 ja pulss 145.
Nädalavahetusel: laupäevase jooksu jätsin ära, sest jalad ei olnud taastunud ja hommikujooks ei kutsnud kohe mitte kuidagi. Nii et jooksuvaba nädalavahetus ja selle asemel tegin hoopis Pangodis muruniimist, hekipügamist ja puudelappimise trenni. Nädala saldo siiski ca 37 km jooksu, mis on igati tubli.

Nädala ülevaade vol. 29

Kummaline Spartavaba nädal oli. Kuigi jooksukilomeetreid tuli üle 30, siis vahelejäänud jõutrennid jätsid mulje justkui mingit trenni ei teekski. Samas oli selline motivatsioonipuudus ja teatud väsimus ka, et väga ei isutanud. Motivatsioon on nüüd tagasi, sellega on kõik hästi.

Teisipäeval tegin tempojooksu, tavapärased 3 ringi Peetris. Ilm oli vist natuke liiga soe (20-23 kraad) ja alustasin võib-olla natuke liiga kiiresti, aga kolmandal ringil tuli väsimus ja mingit purakat ei jaksanud enam lisada. 5:14 oli vist kõige kiirem kilomeeter. Tempo mõttes ühtlane jooks, kogu aeg 5:20-5:30 vahele, aga pulss kiskus lõpus liiga üles ja natuke raskem kui tavaliselt oli ka, selle panen sooja ilma arvele.

Neljapäevasest Sparta jooksugrupist loobusin ja tegin selle asemel õhtul väikse sörgi. Tiirutasin ümber Peetri ja tulin tagasi mööda Vana-Tartu maanteed. Juba teisel kilomeetril hakkas sadama ja lõpetasin päris paduvihmas, äikesevälgud Tallinna kohal sähvimas. Ei olnud kiire jooks, aga polnud vajagi. 6,5 km sörki selleks korraks piisas küll.

Laupäeval tegin enda tavalise pika jooksu. Mitte kõige kiirem tempo ja proovisin hoida pulsi ka tõusudel alla 160. Esimesed 12 km õnnestuski, Niinesaare tee juures nägin esimest korda numbrit 161. Aga kuna enesetunne oli hea ja kerge, siis panin veel ühe Peetri tiiru sinna otsa. Hea jooksuilm ja väljapuhanud enesetunne lubas teha 16,7 km. Aeg 1:53 ish. Keskmine pulss 153. Pole halb. Säärelihaseid pidin viimasel kolmel kilomeetril tõsisemalt pingutama, aga üllatavalt hästi taastusid need pühapäevaks ära.

Pühapäeval olin kahevahel - käisime matkaklubiga avatud talude päeval ja hiljem tegime Valgjärve matkarajal 6,5 km rännaku ka (koos mustikasöömisega). Koju jõudsime õhtul 7 ajal ja kuigi ajaliselt oleks jõudnud veel jooksmagi, siis otsustasin selle päeva viilida ja uuel nädalal olla selle võrra tublim.

Uuel nädalal siis rohket jooksu ja neljapäeval Sparta jooksutrenn ka. Vaatame kuidas jõutrenniga peale puhkust edasi läheb.

Nädala ülevaade vol. 28

Keskmiselt kehv nädal on olnud, polegi midagi suurt kokku võtta. Esmaspäev-teisipäev oli okei. Sparta trenn nagu esmaspäevane Sparta ikka. Teisipäeval tulin töölt koju ja vaatasin kuidas õues sajab korralikku suvist vihma. Tund aega vaatasin ja lootsin, et äkki läheb üle, aga kella 7-ks oli selge, et tuleb kilekas selga tõmmata ja minna. Selle nädala tempojooks oli siis algusest lõpuni paduvihmas ja tuules - tuul, nagu ikka, kusagilt läänekaarest, st. Vägeva teel puhus vastu. Natuke võõras oli joosta, sest sellel rajal ei ole varem väga suure vihmaga jooksnud. Nii panin esimesel ringil Vägeva teel vasaku jala lompi ja teisel ringil Suurekivi teel parema jala. Nüüd siis vähemalt tean kus suuremad järved kõnniteel varitsvad.

Aga temperatuur oli mõnus jahe võrreldes laupäevaga ja nii panin suurema vaevata 5.20-5.30 vahele kilomeetri aegu kuni viimase ringini. Viimased 1,5 km jaksasin isegi 4.51! Keskmine pulss 167 ja 10 km aeg sellel ringil 53 minutit täpselt. 

Kolmapäevane Sparta trenn oli jällegi lühike. Kõik tore sinnamaani kuni vaja õlalihase harjutust teha ja no ei saa. Kohe terav valu paremas õlas. Jäi katki ja ilmselt see (koos meeletute ummikutega Tallinnas Sparta suunal sõites) on märguanne, et õige moment on paar nädalat jõusaali trennipausi teha ja lasta kehal välja puhata.

Neljapäeval jooksma siiski läksin. Vihmane ilm kadus õhtul ja täpselt kell 18.00 tuli päike ka välja. Tegime tavapärase suvise trenni ja päris hästi jaksasin enda meelest.

Aga reedel ei olnud motivatsiooni ja energiat. Säär tundus ka kange sellest neljapäevasest hüplemisest. Eile läksin oma pikale ringile. Ilm oli mõnusalt jahe jällegi ja vist esimest korda sellel ringil polnud kusagilt olulist tuult puhumas. Aga jalad olid neljapäevast ikka taastumata ja kui Vana-Tartu maanteelt mäest alla jooksin, siis juba kõik erinevad lihased tuikasid. Tegin ringi (12.8 km) lõpuni ja kõik. Rohkem ei hakanud lõhkuma. Tänase jooksu jätsin samuti selle pärast vahele - õlg on endiselt valus. Vasak reis kange. Parema pöia olen ära põrutanud nende hüplemistega. Selline keskmiselt laatsareti tunne on. Proovin ennast teisipäevaks kuidagi koguda ja mobiliseerida.

Nädala saldo siis umbes 32 km. Mitte halb, aga ka mitte midagi erilist.

Nädala ülevaade vol. 27

Väikese viivitusega siis tagantjärele eelmise nädala kokkuvõte. Spartas tegin kaks trenni. Muidu nagu trennid ikka, aga üle tüki aja viitsisin sõudeergomeetril ennast aktiivsemalt liigutada ja tegin 10 minutit 2450-2480m tempos. Annab trennideks hea tuju kohe, kui algus hästi läheb. Aga kolmapäevases trennis oli parem õlg päris teravalt valus, kui proovisin alt üles lendamist teha ja jätsin selle harjutuse kohe alguses katki. Imelik natuke, sest seljale plokil tõmbeid tehes või kangi surudes ei anna kuidagi tunda. Ilmselt olen siiski kuidagi liiga teinud.

Teisipäeval tegin 10 km tempojooksu testi enne Pühajärvet ja 10 km vaheaeg tuli päris korralik 53:26. Selline natuke teistmoodi jooks, kus esimesest viimase kilomeetrini tuli selline ühtlane 5:35-5:15 kiirendamine. Samas mingit purakat lõpus enam jalas ei olnud.

Neljapäevase Sparta jooksutrenni jätsin laupäevale mõeldes vahele ja laupäeval kell 12 olin Pühajärvel stardis. Ilm oli kuum nagu Lõuna-Eesti ilus tütarlaps ja rahvast stardis ligi 800 ringis. Hakkasin kohe hoogsas tempos minema, ja õnneks oli rada ka Viljandiga võrreldes piisavalt lai, et väga kellegi taga koperdama ei pidanud. Asfalttee-rullirada viis esialgu metsa vahel üles-alla ja hea oli joosta. Edasi läks isegi veidramaks: tõus, siis ligi 800m laskumist, siis jälle väike tõus, siis jälle laskumine jne. Kohati kadus värskendav tuuleõhk ära ja hingata polnud midagi. Küljetuul oli igati tervitatav nähtus. Juba teisel-kolmandal kilomeetril pusisid kõik ümberringi ähkides joosta. Mingit kerget jutuvada või sörkimist ei täheldanud. Seda tõusudega rada panin siis 4 km 23 minutiga. 5. kilomeetril sai sellest kuumusest ühel tõusul lihtsalt kopp ja vaim murdus. Ei viitsinud/jaksanud sundida ennast lõpuni pingutama ja edasi lasin rahulikku sörki. Tõusudest isegi jalutasin üles. Niimoodi ebaühtlaselt tulles tulin lõpuni umbestäpselt 1:07 ajaga ja keskmiselt kilomeetri aeg 6:15. Tõusude tõttu oli keskmine pulss kella järgi 172, aga tegelikult mingit maksimumi endast välja ei pannud. Tagantjärele olen muidugi enda peale pahane, et lõpuni ei pingutanud. Õigesti kiirust valides oleks 1:00 olnud igati reaalne tulemus. Aga ilmselt seegi tegi asja raskemaks, et nii kuuma ilma pole sel suvel lihtsalt olnud ja see lämbe ilmaga jooks oli väga harjumatu ja mõjus raskemalt kui muidu. Kusagil 9. kilomeetri kandis oli üks naisterahvas ennast täitsa pildituks jooksnud ja vajas ka kiirabi abi, nii et midagi kerget ilmselt ei olnud. Jooksuinimesed ütlesid hiljem, et ka tõusude poolest peaks rada olema isegi Viljandist raskem, kuigi asfaldil oli minu jaoks mugav joosta ja minu meelest oli normaalne rada Viljandiga võrreldes.

Hiljem autosse jõudes näitas termomeeter 29 kraadi.

Pärast sellist fiaskot oli muidugi meel mõru ja igasugune jooksutuju kadunud. Pühapäeval ei kutsunud kohe kuidagi rajale, kuigi õhtul oleks aega isegi olnud. Nädala saldoks seega kõigest 21 kilomeetrit koos võistlusega. Edaspidiseks proovin sellest motivatsiooni ammutada. Võistlemine iseenesest ja endast maksimumi andmine natuke teises olukorras nõuab veel harjutamist.

Nädala ülevaade vol. 26

Sparta trennidest pole palju rääkida. Tänu jaanipäevale tegin kolmapäevase kava reedel järele, aga ilusti mõlemad korrad tehtud. Kõhulihaste pingi oli keegi ahv suutnud katki teha, nii et alumisi kõhulihaseid pidin tegema küünarvartel rippes. OK, vahelduse mõttes täitsa tore. Selja ja rinnalihastega on viimased nädalad olnud selline teema, et kahest harjutusest üks tundub kerge ja teine jälle selle võrra raskem. Kusjuures see, kumb on kerge ja kumb raske, varieerub ilusti vastavalt sellele kuidas esimest teen. Sellepärast pole ka raskusi suurendanud - proovin ilusti 3 seeriat tehniliselt õigesti ära teha, see on eesmärk. Sama rinna-õlaga.

Teisipäeval pidin Lõuna-Eestisse jaanile sõitma ja mõtlesin enesekindlalt, et no worries - 10 km tempojooksu teen hommikul enne sõitma hakkamist ära. Paningi äratuse kella 7-ks ja kuskil 8.40 paiku kütsin rajale. Tingimuste mõttes oli päris hea - hommikune päike, värske õhk ja tühjad Peetri tänavad - aga no ei ole pekstes ka hommikuinimene. Iga tempojooks ei pea olema mingi personal best, läksin rahulikult pulsi järgi kuskil 5:35-5:40 tempos, aga no nii kuradi raske ja ebameeldiv oli, et pärast poolt maad teise ringi keskel jätsin katki ja sörkisin koju. Lihtsalt nii raske oli ennast hoogsalt liigutama saada. Tempojooksu pulss alla 170 peaks olema selline hea tase, millega kannatab pikalt joosta, aga seekord siis mitte. Järgmisel teisipäeval jälle õhtul, vaatame kuidas siis.

Neljapäeval Sparta jooksutrennis oli märksa lihtsam kui nädal tagasi. Maile väga ei piitsutanudki ja sai rahulikumalt teha ja sooritusele keskenduda. Üks asi mis nõuab harjutamist on see, et paljud asjad - hüpped eriti - nõuavad lisaks lihasjõule ja võhmale ka head rütmitunnetust ja koordinatsiooni. See tuleb vaikselt, aga esialgu on raske. Teatud viisil on päris raske terve lõik keksida, kui vahepeal 3-4x samm sassi läheb. Aga jooksus sama ju tegelikult - pead suutma hea rütmiga minna ja mitte vahepeal vasakule-paremale vänderdada. Aga koormuse mõttes oli lihtsam trenn ja keskmine pulss jäi ka madalamaks kui tavaliselt.

Laupäevase pika jooksu eesmärk oli murda välja sellest 13 km ringist ja teha natuke pikemalt, 14-15 km peale. Ilma mõttes sama ideaalne kui teisipäev - päikseline ja 20 kraadi alla temperatuur. Tuul oli põhjast (vist, ilmakaarte orienteerumisega on mul siin veel raskusi), see tähendas, et natuke vastu oli Kindluse teel ja Vana-Tartu maantee allamäge lõigul. Jõudsin ilusti normaalse pulsiga 6:30-6:40 tempos minna. 12. kilomeeter tuli 6:19. Kodu juures tegin kaks tiiru ümber Kuldala pargi ka ja kokku täpselt 15 kilomeetrit. Ajaks 1:38 - pargitiirude tempo jäi napilt 7 minuti alla, aga siin ongi natuke raskem kiirust hoida, sest lisaks väsimusele on ka palju pöördeid, mis hoogu maha võtavad. Aga sooritusega jään rahule, jalgade mõttes oleks jaksanud paar km veel minna.
Pühapäeval tegin rahuliku taastava jooksu. Plaan oli teha ca 8 km tunde järgi madala pulsiga. Tegin 5 km tiiru ümber Peetri ja siis sügasin jälle kaks tiiru ümber Kuldala pargi ka. Lõpetasin 7,5 km peal ära, kui pulss hakkas üle 150 kiskuma. Hästi ebaühtlase tempoga kilomeetrid ja pigem soe ilm ka, aga muidu hea rahulik jooks. Pärast tõmbasin mänguplatsi peal lõuga ja tegin rippes kätekõverdusi. Note to self - peale jooksu jaksan pealthaardega ca 3x ja althaardega ca 5x lõuga tõmmata.
Nädala summa siis u. 36-37 km. Pole paha.

Nädala ülevaade vol. 25

Sparta kohta on vähe uut rääkida. Tegin kaks korralikku trenni ära. Esmaspäeviti biitsepsit tehes on veider, et ühel päeval tuleb kolmas harjutus selle istuvas asendis masina peal kergelt, teisel nädalal jälle jube raskelt. Mõjutab see kui läbi lihas pärast esimesi harjutusi on. Tritsepsi kangiga andsin ka viimase seeria järele ja 55 kg-ga tegin ainult 6 kordust. Kõhulihaseid see-eest panin jälle juurde ja sellega olen rahul. Rinnalihase areng surumisel on võib-olla kõige märgatavam. 40 kg ei ole selles asendis enam raske, 45 kg on täiesti tehtav.

Jooksukilomeetreid kogunes sel nädalal 32,5. Teisipäevase tempojooksu paugutasin veel kergemini ja kiiremini kui eelmisel nädalal. 10 km aeg oli umbes 53:30 kandis. Täiesti ulme. Tempotegemise mõttes jooksen ilmselt õige taktikaga - valdavalt lihtsalt pulsi järgi 160-165 kandis ja viimased 2-3 km panen tempot nii palju kui purakat sees on. Keskmine pulss tuleb nii täiesti normaalne 164-165, mis pole tempojooksu kohta tegelikult üldse palju. Teisipäeval oli ka veel mõõdukalt tuuline, nii et ideaalsest jooksuilmast ei saa väga rääkida. Kümnenda kilomeetri aeg 5:00 on omaette märgilise tähendusega.

Neljapäevane Sparta jooksutrenn oli jälle keskmisest raskem. Ei olnud üldse head jooksutunnet, ilm oli vihmane. Juba soojendusjooksu tehes kadus tuju ära ja kangutasin neid harjutusi kaasa teha. Treener pani ka natuke intensiivsemalt ja trenni lõpus see ühel jalal keksimise harjutus võttis lõpetuseks säärelihased korralikult läbi.

Plaan oli teha nädalavahetusel kolm jooksu, aga sinna see jäi... eilne päev möödus aknast vihma vaadates ja voodis raamatut lugedes. Õhtul, kui läks kuivemaks ja viisakamaks, ei suutnud enam motivatsiooni koguda. Täna tegin oma pika jooksu järele - 13 km. Tempo võtsin aeglasemalt kui eelmine kord. Tuult väga vähe võrreldes eelmiste nädalatega ja mõõdukalt soe ja päikseline ilm. Tempo jäi 6:40-6:50 vahele - aeglasem kui tavaliselt, aga jälgisin rohkem pulssi ja suutsin kärsitust tagasi hoida. Keskmiselt pulss 155.

Nädala ülevaade vol. 24

Nädal algas esmaspäevase motivatsiooniüritusega Luhtre talus. Mõned õlled ja 4-5 pitsi viina, öösel magama kella kaheks. Ei lubanud järgmiseks päevaks midagi head, aga pärast teisipäevast tööpäeva tegin ikkagi planeeritud kümneka. Tuul oli võrreldes nädalataguse ajaga palju vaiksem ja esimesed kaks ringi hoidsin pulsi alla 170 ja head 5:35 tempot. Lõpus proovisin kka natuke paugutada ka. Viimased kaks kilomeetrit tulid 5:18 ja 5:06 ja kokku napilt üle 57 minuti. Keskmine km aeg 5:29 ja 10 km uus parim 54:39. Keskmine pulss samal ajal ainult 164. Kõlab uskumatuna. Kätlin pani selle muidugi eelmise õhtu viinajoomise arvele, sest alkohol laiendab veresooni. Can't argue that. Tuleks tihemini jooma hakata siis :D

Kolmapäeval tegin järele esmaspäevase Sparta trenni. Ei midagi väga erilist - biitsepsit pingi peal on kuradi raske teha, kui vaba kangiga enne korralikud seeriad teen. Lihas on rohkem väsinud lihtsalt. Tritsepsit kangiga panin juurde, muidu selline keskmine trenn, väga üle ei pingutanud.

Neljapäevane Sparta jooksugrupp oli keeruline. Toomas Tarm oli seekord treeneriks ja tegi jooksuharjutusi intensiivse kolme blokina - 8 harjutust järjest, vahepeal tagasi algusesse sörgiga. Esimene blokk oli okei, teine ja kolmas tõmbasid juba korralikult läbi. Kui väsimus peal ja pulss kõrgel, siis laguneb tehnika ka kiiresti ja pole väga mõtet nii tehagi. Igatahes ei olnud hea trenn ja pani jala ka natuke valutama jälle.

Reedel võtsin rahulikult, tegin Spartas lühema kava (rind-õlg, kere). Ei viitsinud kusagil väga juurde panna, kuigi võiks juba natuke.

Laupäev oli pika jooksu päev ja kõige ilusam ilm sellel nädalal. Päike, 25 kraadi ja kuigi läksin alles pärastlõunal 16 ajal jooksma, siis oli harjumatult palav. Pulss ka selle võrra liiga kõrge ja tavapärase 6:30-6:40 tempo sain keskmiseks 160. Halb jooks selles mõttes, et mingit kergust ei olnud ja lõpetasin kodu juurde jõudes 12.8 km peal ära. Ei olnud sellist tunnet, et paneks 1-2 km veel juurde.

Aga natuke puhanuna ei tahtnud sellise ilmaga kodus ka istuda, nii et tegin ühe Ülemiste rattatiiru - seekord ei hakanud metsas ukerdama, vaid sõitsin inimese moodi läbi Uuesalu ja Kangru jalgrattateed mööda. 22.8 km jaoks kulus aega 1:13. Mõnus rattailm. Lisell küll õppis kodus selle asemel ja viilis trennist.

Selle jalavaluga on mingi kummaline asi - mingi moment kas joostes või hüppeid tehes teen jalale liiga ja siis annab tunda. Aga tavaliselt on jalgrattasõit teraapilise mõjuga - mugavalt kerides on järgmisel päeval jalg jälle okei. Nii et korra mõtlesin isegi täna jooksma minna. Ilm muidugi on eilsega võrreldes hoopis teisest puust - terve päev vahelduva eduga sadanud. Aga põhiline takistus on hoopis see, et heade jalgrattapükste puudumisel hõõrusid minu tavalised karedad lühkarid kubeme valusaks :D Nii et parem puhkan jalga. Sel nädalal 31 km. Võib rahule jääda.

Nädala ülevaade vol. 23

Huvitav trenninädal, mitte eriti standartne igatahes. Esmaspäevase Sparta kohta ei ole palju öelda. Tegin jälle oma tavapäraste raskustega. Biitsepsi superseeriate jaoks võtsin 17,5 kg kangi ja tundub et see on õige tehnikaga tegemiseks õige raskus. Esimesed kaks seeriat jaksasin 12 kordust, siis 10 ja 8.

Kõhulihasied jaksasin ka eelmisest korrast rohkem, sellega jään rahule.

Teisipäeval valutas vasaku jala reielihas ja jätsin pärast mõningast kaalumist jooksu ära. Aga et päev päris raisku ei läheks, kutsus Lisell õhtul rattaga sõitma. Tegime koos ühe tiiru Pääsküla rabas ja tulime mööda Viljandi maanteed ja Järve metsa tagasi. Kokku umbes kahe tunniga veidi üle 32 km.

Kolmapäeval oli lühike Sparta. See tähendab, et jalga ei teinud ja piirdusin teiste harjutustega. Rinnalihasele 40 kg kangiga tuleb lihtsamalt, samas kui kätekõverdusi korralikult teha, siis need tõmbavad täiesti rihmaks - tegin 15+10+7+6. Aga nagu ütlesin siis lühike trenn.

Neljapäeval oli osakonna motivatsiooniüritus ja sportliku poole eest hoolitses kanuutamine. Päris kanuuga pole ma oma kümmekond aastat sõitnud, aga täitsa vahva oli. Ilm oli küll hirmus tuuline, nii et Pärnu jõel kohati aru küll ei saanud, et allavoolu liiguks. Endomondot tööle ei pannud, aga targemad ütlesid, et 8 km oli sõit ja umbes 3h läks koos pikemate pausidega.

Reedel siis puhkepäev. Väike saunaõhtu järgne rammestus ja kuigi Lisell kutsus Tour d'ÖÖ-le, siis jätsin vahele ja tukkusin kodus.

Laupäeval oli jalg imeliselt tervenenud ja tegin rahuliku pika jooksu. Tavapärane Assaku tiir. Tuul oli lõunast-edelast, nii et esimese poole vastu ja teise enam-vähem tagant. Läksin jälle rahulikult 6:30-6:40 tempos, Kindluse teel sõitis Karin jalgrattaga vastu ja lehvitas. Mõtlesin küll teha tunde järgi 14-15 km, aga maanteed mööda tagasi joostes hakkas parem puus kummaliselt tunda andma, nii et jätsin kodu juures katki. Aeg 1:24.00 on umbes 2 minutit kehvem kui mu parim sellel rajal ja pulss oleks ka võinud veidi madalam olla, aga enamvähem.

Täna siis tempojooks ja tegin järele selle kümneka mis teisipäeval tegemata jäi. Tuul oli eilsega võrreldes pööranud põhja-kirdesse ja läinud veel tugevamaks. Tegin need 3 ringi Peetri aleviku vahel ja mõtlesin minna kiireneva tempoga. Esimese ringi sain päris hea tempoga tehtud ja pulss oli ka rahulikult alla 170, aga kui teisel ringil 5. km kandis uuesti Vägeva teele pöörasin, siis see teist korda vastutuult raiumine võttis juba kõvasti hoogu maha. Kolmanda ringi proovisin lihtsalt kuidagi 5:45 kanti kilomeetrid ära teha ja midagi kerget enam ei olnud. Kokkuvõtteks siiski väga hea aeg, napilt üle 59 minuti ja keskmine km 5:40.

Jooksukilomeetrite mõttes oli võib-olla pisut tagasihoidlik nädal, aga muidu vaheldusrikas ja aktiivne.

Nädala ülevaade vol. 22

Eelmise nädala nohu enam-vähem selja taha jäetud, läksin esmaspäeval Spartasse ja riietusruumi jõudes vandusin ropult, sest loomulikult olid trennipüksid koju jäänud. Fakk, seriously?! Miks alati minuga selliseid asju juhtub? Nii et esmaspäevane trennipäev läks pekki.

Teisipäeval tegin suure vihaga kiire kümneka - tekitasin endale ühe lühema püsiraja siia Peetri asula sisse - umbes 3,4 km ringid, tegin kolm tiiru ja 10,43 km praktiliselt täpselt tunniga. Kümneka aeg 57-58 minuti vahele. Huvitav rada on see, kuskil 0,5-2 km peal on ebamugavam osa, natuke tundub justkui läheks ülesmäge ja tavaliselt tuulte suhtes ka rohkem vastu. Teine pool ringist on kiirem, natuke allamäge jooks, kuigi kurve on pisutpalju. Esimese ringi ajal sain vihma ka, aga üldiselt oli soe, nii et poolel maal pakkisin oma kileka kokku. Ilmselt neid ringe väga üle kolme ei kannata joosta ka, nüriks läheb.

Kolmapäeval läksin Spartasse ja tegin oma esmaspäevase trenni järele. Ei olnud väga viga, aga trennipausid ikka annavad natuke tunda. Argo vaatas kõrvalt kuidas ma biitsepsit tegin ja kritiseeris tehnikat. Pärastpoole tegin kergema kangiga õigesti ka ja sain aru küll mis valesti tegin. Peab võtma mingi 17,5-18kg kangi (õnneks neid kange on viimasel ajal juurde tekkinud, ei pea väga järjekorras ootama). Häda nende superseeriatega on selles, et esimesed seeriad tulevad kergelt, aga viimastel hakkab tehnika lagunema. Tulebki vist nii teha, et esimese seeria teen raskema kangiga ja viimased kergemaga.

Neljapäeval jälle Sparta jooksutrenn. Tavaline vist, enamvähem, võiks öelda. Sain sipelgalt 2x hammustada - miskipärast on neil mingi suur pesa just selle platsi ääres kus me venitusi teeme.

Reedel jälle Sparta. Seekord siis kolmapäevane trenn. Kuna reielihased on endiselt hellad, siis jalga ei teinud - ainult rind, õlg ja kerelihased. Tegin pigem 10 kordust 12 asemel, aga korraliku tehnikaga. 

Laupäevae jäi pikem jooks. Tavaline Peetri-Assaku-Peetri 13 km ring, aga tegin ühe tiiru Kuldala pargis veel peale, et saaks natuke pikemalt. Kokku 14 km ja aeg napilt alla 1:30. Normaalne jooks, kuigi ilm kiskus juba päris soojaks (16-17 kraadi, aga joostes higi voolas ojadena). Pulsi mõttes oluliselt parem kui nädal tagasi. Keskmiselt 158 ja keskmine km aeg 6:24.

Nädala lõpetasin kerge jooksuga - tegin kaks sedasama Peetri aleviku tiiru, kokku 7 km. Pulss keskmiselt 152. Proovisin hoida seal 150-160 vahel ja teha umbes 6 minutiga kilomeetrid, aga tohutult tugev tuul tähendas, et ringi peale tulid lõigud väga ebaühtlase tempoga ja vastutuult tõmbas pulsi natuke üles. Keskmine tuli 6:05/km. Nädalaga siis peaaegu 40 km ja hoolimata nohupausist ja motivatsioonikriisist pärast Viljandit sain maikuuga kokku 109 km.

Nädala ülevaade vol. 21

Pühapäevasest nohust sai esmaspäevaks korralik tuumakas ja pärast enesega aru pidamist oli selge, et õhtul Spartasse löristama minna pole mõtet. Korralikku tatipasunat mängisin kuni kolmapäevani, siis hakkas inimese tunne vaikselt tagasi tulema. Sinna läksid siis mõlemad Sparta trennid ja ilmselt olen järgmisel nädalal samas seisus mis eelmisel.

Neljapäeval oli jälle väikestviisi inimese tunne. Tegin selle inimese tunde peale 10,3 km jooksu. Gramm üle tunni läks aega, aga kümnekas 59:26 (vist). Ühtlasi mõõtsin ära ka Kuldala pargi ringi, see on umbes 800 meetrit. Pole üldse paha. Muidu kümnekas oli kaks ringi veski juurest läbi ja Vana-Tartu maanteelt tagasi (kokku 2x4,25 km) + siis pargitiir, et 10 kokku tuleks.

Reedel ostsin lõpuks oma ratta ära. Ei läbenud väga kannatada ja õhtul 9 ajal tegin 20 km sissesõitmistiiru ümber Ülemiste järve - läksin läbi Uuesalu ja otsisin sealt heinamaa servast selle purde üles. Purde leidsin, aga ümbrus oli ikka mudane ja ega seal auklikul metsateel mõnus sõita ei olnud. Järve metsast läks jälle rada siledamaks ja kokku tuli 22 km tiir. Aega läks ka natuke üle tunni.

Eile tegin juba tavapärase Assaku 13 km ringi. Tempo hoidsin 6:30-6:40 vahel, aga trennipaus ja nohu ikka jätavad pulsile oma jälje. Ei olnud raske jooks, aga heas vormis on pulss palju madalam.

Tänase jooksutiiru jätsin vahele, sest vasakus põlves oli kerge valu - selle asemel käisin rattaga Rae küla avastamas. Ei olnud väga meeldiv sõit, sest rattateid sisuliselt ei olnudki, ainult maantee servas nühkimine ja jõhker tuul pealegi. Kokku tuli 13 km tiir.

Homsest uus nädal ja Sparta. Lõpetaks selle kuu ikka positiivses toonis ja ehk saab isegi 100 km kokku kuu lõpuks.

Nädala ülevaade vol. 20

Keeruline nädal oli trenni mõttes. Võiks arvata, et kui 2-3 aastat püsivalt jõusaalis jõudu teha,siis üks puhkenädal ei muuda midagi. Arvake veelkord. Esmaspäevane trenn möödus täitsa rahulikult, aga neid valusaid kõhulihaseid tundsin veel kolmapäevalgi. Kõhulihased on küll selline lihasgrupp, millega kohe on raskem pärast trennipausi. Peab hakkama tegema peale jooksupäevi ka.

Teisipäeval tegin mõduka tempoga sellesama Assaku ringi mööda Kindluse teed, mille juhuslikult esimesel korral siin Peetris "tekitasin". 13 kilomeetrit ja aeg natuke üle 1:24. Pulss küll nii madal ei olnud kui eelmisel korral, 159 tuli keskmine. 

Kolmapäevane jalapäev oli see-eest täiesti haamer. Jalalihaste osa tegin ära, aga rinnalihastega ei jäänud kuidagi rahule. Lai haare selle Smithi peal pani õla valutama. Tegin siis kitsamaga, aga korralikuma tehnikaga. Kätekõverdusi ei jaksanud peaaegu üldse otsa teha (neljanda seeria järel ainult 6). Õlale tegin ikkagi liiga, paar päeva läks aega enne kui enam tunda ei andnud. Aga jalalihased kottisin korralikult ära. Neljapäeval oli suht puine käia. Tegin nende valusate jalalihaste pealt veel Sparta jooksugrupi trenni ka ära ja siis oli täiesti peksasaanud tunne. Reedesed-laupäevased jooksuplaanid jätsin vahele. 

Kusagilt tekkis neljapäeva hommikuks kipitav kurguvalu, mis läks reedeks natuke kergemaks. Kurgul pole küll viga suurt midagi, aga selle kurguvalu pealt sain tänaseks korraliku nohu. Nädalavahetuse jooksu asemel tõin Selverist paki taskurätikuid. Jalalihastele ei tule see taastumine ka ilmselt kahjuks, nii et sel nädalal siis niiviisi.

Nädala saldo - kaks Sparta trenni ja 22 km jooksu.

Nädala ülevaade vol. 19

Sellest nädalast pole midagi kirjutada. Mingi imelik reielihase valu kimbutas üle nädalavahetuse. Esmaspäeval läksin jõusaali selleks, et riietusruumis avastada - tossud on koju jäänud. Fuck. Läksin sama targalt minema ja tegin selle frustratsiooni pealt täieliku puhkenädala. Kolmapäevase Sparta jätsin ka ära ja jooksmas ei käinud kuni eilseni. Selliseid motivatsiooninädalaid on ka vaja aeg-ajalt.

Eile oli jalg jälle korras ja tegin Peetris ühe jooksu, et hea jooksutunne tagasi tuleks. Mõtlesin teha mingi 10 km. Esimese ringi Peetri koolist ja Vana-Tartu maanteelt koduni oli täpselt 6,25 km. Mõtlesin teise ringi lõpus natuke varem sisse keerata, aga magasin õige teeotsa maha ja tegin ikka Tartu maanteelt kaare läbi. Talvine jooksuring see kindlasti ei ole, suveks kõlbab küll. Kokku 12.5 km ja aeg 1:12 midagi. Keskmiselt 5:49-ga siis. Pulss natuke liiga kõrge ja lõpp oli pingutuse mõttes raske, samas ootuspärane pärast nii pikka trennipausi. Teisipäeval jälle, aga siis juba pikem ja rahulikum tiir.

Nädala ülevaade vol. 18

Midagi väga head ei ole möödunud nädalast kirjutada. Spartas tegin meelega täiesti harilikud trennid, kusagil juurde panema ei kippunud, tegin eelmise nädala järgi seeriad lõpuni.

Teisipäeval tegin esimese rahuliku jooksu Peetris. Esimene jooks oli selline orienteerumisring, võtsin rahuliku tempo ja pulsiga ja vaatasin, kuhu välja jõuan. Vahepeal ekslesin isegi kusagil kruusateedel põldude vahel, aga lõpuks tuli siiski Assaku ring ära ja peaaegu 13 km. Keskmine pulss väga madal (149), aga tempo selle pulsi kohta super hea (6:20-6:30/km).

Reedel oli siis esimene vormitest - Viljandi järvejooks. Aga reedest midagi head rääkida ei ole. Kõigepealt vist treenisin ennast natuke liiga üle kolmapäevase jalapäeva ja neljapäevase Sparta jooksugrupi treeninguga. Reedel ei olnud ei tuju ega särtsu ja reielihas ka natuke valutas, vasak kõrv oli endiselt lukus ja väga veider on niimoodi joosta. Jooksjaid oli liiga palju selle raja peale ja oma rütmi oli väga raske leida. Kolmanda kilomeetri tegin veel normaalse tempoga alla 6 minuti, aga edasi läks mott üha enam maha ja lõpuks tulin üle finishijoone netoajaga 1:16-ish. Rada oli tegelikult ränkraske ja seda arvestades kindlasti mitte ääretult halb aeg, aga halvem kui ootasin ja kindlasti halvem kui see milleks suuteline olen. Pulsi mõttes jäi ilmselt varu sisse, aga kuna enesetunne oli kehv ja motivatsioon maas, siis ei suutnud ennast rohkemaks sundida ka. Viljandist ära tulin niisiis halva tujuga ja kuna jalg veel tänagi valutab, siis halb tuju jätkub.

Teisipäevane jooksutrenn jääb nüüd kindlasti vahele, vaatame mis neljapäeval teen - kas Sparta jooksugrupp või proovin siin Peetris omaette natuke nokitseda.

Nädala ülevaade vol. 17

Tähelepanelik lugeja ilmselt juba märkas, et nädal 16 jäi vahele. Aga võin lohutada, et vahele jäi ülevaade, mitte trennid. Tegin eelmisel nädalal 34 km jooksu (tavapärastele lisaks hea pikk 15 km ring ümber Lasnamäe).

Puhkuse ajal on kummaline Spartas käia. Kõigepealt mobiliseerin ennast mõnda aega, et mis kell minna. Lihtsam on nii nagu kolmapäeval oli, et mingi asja pärast pean nagunii kindlaks kellaajaks välja minema ja siis juba trennikott ka autosse. Aga keerulisem on see kui jalapäeval jõuda jõusaali juba kell 10. Kolmapäeva hommikul jalad küll tõrkusid kaasa töötamast ja midagi väga kergelt küll ei tulnud.

Teisipäeval see-eest tegin natuke särtsakama jooksu. Ammu ei olnud teinud ka. Panin oma tavapärase pulsiga ajama ja esimene km tuli 5:51. Lasin siis edasi ja paugutasin 10 km ajaks 55:01. Vist mu elu kõige kiirem 10 km. 32-aastasena. Way to go.

Neljapäeval läksime Heleriga Pangodisse ja sellepärast jäi Sparta jooksugrupp sel nädalal vahele. reede ja laupäeva veetsin õues mootorsaega möllates ja puid lõhkudes. Proovisin pärast Endomondost sellele tegevusele vastavat trenni leida, aga kõige lähem, mida Endomondol pakkuda oli, on 'martial arts'. Tõest väga kaugel ei ole ka vist.

Täna tegin kolimiskastide pakkimise vahele hästi rahuliku kümneka. Ringiaeg 1:08.44. Keskmine pulss 159. Läksin nii 6:40-6:50 tempos rahuliku sammuga. Kuskil teisel kilomeetril hakkas juba nii soe, et võtsin kileka ära ja jooksin t-särgi väel. Temperatuur võis olla vist 14-15 kraadi, aga tuult erilist ei olnud. Ümberringi inimesed jalutasid veel jopede ja mantlitega.

Nüüd on siis Lasnamäe ringidega kõik ja 56:11 jäigi selle legendaarse kümneka ringi rekordiks. Teisipäeval pean minema juba Peetri kohalikke tänavaid avastama ja seal mõne sarnase ringi genereerima.

Nädala ülevaade vol. 15

Jälle selline poolkõva nädal. Poolkõva selles mõttes, et nädala alguses olin tubli ja tegin neljapäevani kõik ära mis kirjas, aga eile ei viitsinud ennast Spartakatega Nõmmele vedada ja täna ka natuke luuserdasin.

Esmaspäevase Sparta trenni highlight oli see, et biitsepsi superseeriad tulid erikuradi raskelt miskipärast. Ja kui seeriaid kirja panema hakkasin märkmikusse, siis alles avastasin, et panin plokil allatõmmete peale 55 kg tavapärase 50 kg asemel. No wonder. Aga ära tegin nii nagu tavaliselt.

Teisipäeval tegin kümneka asemel rahulikumas tempos 13 km jooksu. Aeg napilt alla 1:20. Pingutust arvestades korralik aeg.

Kolmapäeval proovisin Spartas surumise raskust parandada. On aeg ennast selles osas käsile võtta. 45 kg ei tekitanud probleeme. Töötame selles suunas edasi.

See-eest neljapäevane Sparta jooksugrupp oli päris ränk. Distantsi tuli kokku mingi 9,2 km, aga hüpped võtsid täiesti läbi. Viimased kiirendused trenni lõpus oli kumm täiesti tühi, tagasi Spartasse koperdasin kuidagi löntsival sammul. Note to self - peab palju paremini magama, et sellises mahus trenni teha.

Tänane activity oli Maria ja co-ga 6 km jalgsimatk Nõval. Ilm oli natuke vihmane, aga otseselt meie jalutamise ajal ei sadanud, nii et kõik hästi. Pärast oli lihtsalt suht uni ja nii jäi pühapäevane jooks tegemata :(