Saaremaa Kolme Päeva Jooks 2020

Eelmine nädal oli Saaremaa Kolme Päeva jooksu nädal. See tähendas, et nädala jooksul pigem kerged trennid. Esmaspäeval tegime küll Ahto juhendamisel Spartas teravama fartleki - jooksime neid Järve metsa tõuse Viljandi maantee poolt. Päris 95-100% ei pingutanud, vaid nii et oleks mugav ja jaksaks taastavat osa ka sörkida. Ja siis veel pimedas liivasel mäeküljel erineva tehnikaga mäkkejookse. Hakkavad nüüd järjest peale need esmaspäevased fartlekid - kui õues on juba porine, külm ja pime. Seekord oli veel õnneks soe ja sai lühikeste pükstega joosta (oktoobri keskel!).

Pärast esmaspäeva mahtus nädalasse veel paar sörki - teisipäeval tegine 10 km ja neljapäeval enne võistlust 5 km. Natuke oleks tahtnud rahulikuma pulsiga joosta ja 5:48/km tempo ei andnud küll märku, et vorm mingi super hea oleks.

Reedel siis autoga praami peale ja Saaremaale, et juba pärastlõunal teha 10 km võistlus. Start oli KG juurest ning kuigi päeval korra natuke sadas, oli jooksu ajal kuiv ja 8 kraadi sooja. Piisav, et minna rajale pikkade varrukate ja lühikeste pükstega. Jooksmise mõttes ikkagi päris hea ilm ja erilist tuult ka ei olnud. Tegime lühikese soojenduse ja siis pikad dressid ära. Stardikoridoris oli teiste jooksjate vahel juba päris soe. Spartakaid oli väga palju ja võtsime stardis punti Janaga (kes oli Tartus äsja teinud 45:30), Maaritiga ja Kätliniga (kelle rekord pisut aeglasem). Hannes ja Kairit olid ka enam-vähem meie tugevusgrupis. Start oli natuke allamäge mööda Kaevu tänavat ja panime 4:30 tempoga ajama. Kui jõudsime Roomassaare suunas, siis läksin oma tempoga (~4:27) teistel natuke eest ära. Oli mugav joosta ja suutsin tempot hoida hoolimata sellest, et rada läks sadama pool kadakate vahele terviserajale. Päris palju ergutajaid oli ka raja ääres ja jooksjaid oli palju - alati oli ümberringi keegi punt. Kuuendal kilomeetril oli sadama bussipeatuses tagasipööre - korraks läks seal tempo 4:20 lähedale (liiga vara!) ja tagasi linna poole pöörates hakkas ka tuul vastu puhuma. Siis läks juba pingutamiseks - seitsmes ja kaheksas kilomeeter veel targalt napilt alla 4:30. Mõtlesin endamisi, et kui niimoodi hoida ja rada on täpselt 10 km, peaks saama isikliku rekordi 44:15 lähedale, aga kui 9. kilomeetri post tuli, ilmusid mu kõrvale justkui ei kusagilt Jana ja Hannes koos teistega ja hakkasid mööda rebima. Võtsin järele. Pöörde peal (sealt oli veel mingi 500-600m minna) tegi Ahto pilte ja pärast võistlust fotosid vaadates olin seal Janast isegi 5-7 meetrit tagapool. Finišisirgel oli elu pingutus, et selles pundis ennast hoida ja mitte alla anda - mitu korda käis peast läbi mõte, et enam ei jaksa ja las nad lähevad. Möödumiseks ei olnud kindlasti mingit energiat ja 100% jõust läks lihtsalt sellele, et Jana taga püsida. Mingitel hetkedel tundus ka temal natuke raskem olevat, hoolimata sellest, et Tarvo raja ääres ergutas ja kui juba finišikoridori seinad paistsid, tegin viimasel 20 meetril enda liigutuse - mõned pikemad ja tihedamad sammud ning jäin paari sekundiga Jana ja Hannese ette. Kairit ja Kätlin tulid kohe veel natuke tagapool.

Kell läks kinni 43:52-ga. Ametlik aeg (Saaremaal võetakse ainult netoaega) 43:50. Täiesti hullumeelse viimase kilomeetri olime jooksnud 4:08-ga (Jana ütles pärast, et viimane sirge oli umbes 3:50-3:55 tempoga). Üksi poleks elu sees suutnud ja ma pole kindel, et kunagi on üldse võimalik sellise pundiga veel lõpusirgel niimoodi rebida. Aga 10 km isiklik rekord langes peaaegu minutiga ja jõudis jälle uude minutisse. Väga suurepärane esimene päev, aga mitte ainult minul - kõik paugutasid isiklikke rekordeid, ka meeste ja naiste liidrid. Kertul oli meie pundist veel parem jooks - tema jõudis finišisse täpselt 39:59,9-ga. Kõige napimalt alla 40 minuti ja suur eesmärk täidetud. Veidi demotiveeriv oli selle kõige juures see, et mu suurepärane aeg andis umbes 650 jooksja seas kõigest 251. koha.

• Distants 10,00 km
• Aeg 43:50
• Keskmine tempo 4:23/km
• Keskmine pulss 178 (max 194)
• Garmin Index 4.8
• VoMax 54

Pärast jooksu taastasime spas lihaseid ja käisime õhtust söömas, et järgmiseks päevaks valmis olla. Ma ei ole varem kunagi kaks päeva järjest jooksnud, seega ei teadnud täpselt, mida järgmisest hommikust oodata. Teise päeva start oli Iidel kell 12 - see tähendas hommikul Sõrve sõitu ja kohapeal tegime kerge soojendussörgi - varvas hõõrus (natuke mure isegi, kuidas sellega 16 km joosta) ning jalad olid täiesti väsinud. Tegime oma tempopundiga plaani, et läheme 5:00 tempoga stardist minema, aga kui pauk käis, siis olid Hannes ja Kairit juba kusagil eespool ja Jana hakkas meie punti kohe algusest ~4:45 tempoga sikutama, nii et läks ikkagi tõsisemaks jooksmiseks kui olin plaaninud. Õnneks hakkasid jalad pärast kahte esimest kilomeetrit koostööd tegema ja läbi Laadla ja Ohessaare Jämaja suunas joostes saime päris hea rütmi sisse. Ees tiksusid mingi Tripassioni kolmik - kaks meest tegid ühele naisterahvale tempot ja samal ajal ka huumorit. Neil oli selle 4:45 tempoga piisavalt kerge joosta. Lobisemine tähendas, et kilomeetrid läksid kiiresti ja märkamatult. Hannes liikus meist ikka veel natuke eespool, aga Kairit pudenes 6-7. kilomeetri kandis meie punti, nii et läksime edasi neljakesi.  

Kui pool maad sai joostud, tundus sellel tüdrukul natuke jõud otsa saavat ning Tripassioni trio jäi meist maha. Viimased 6 km pööras rada metsa vahele ja hakkas üles-alla kulgema. See tähendas, et tempot oli raskem hoida. Peaaegu oleksin ühe kivi peale astudes ka jala välja väänanud, aga õnneks pääsesin ehmatusega. Viimased 3-4 km ikka joosti juba korralikult - maastikul 4:45 tempo viis pulsi kõrgemale ja lõpus olid jalad ka juba selgelt väsinud. Viimasel kilomeetril tundus, et Kairit on tüdrukutest kõige teravam. Finišispurdiga hoidsin ta enda selja taga, aga Hannest me kätte ei saanud - tema aeg oli 30 sekundit kiirem. Maarit, Jana ja Kätlin tulid kümmekond sekundit tagapool.

• Distants 16,21 km
• Aeg 1:17.34
• Keskmine tempo 4:47/km
• Keskmine pulss 171 (max 191)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 54

Kolmandal päeval oli vaja joosta jälle 16 km, seekord Kuressaares. Ilm hakkas kahtlaseks kiskuma, aga õnneks oli jooksu ajal just kuiv ja sai ikkagi lühikeste pükstega rajale minna. Eilne raske jooks jalgades tähendas, et seekord suuri tempo-ambitsioone ei olnud ja plaan oli tõsiselt lihtsalt 5:00-ga läbi joosta. See tähendanuks ka lõpuaega alla 3:20.

Esimesed 5 km mööda asfalti ka nii tegime. Mina vedasin Kätlinit ja Kairitit 5:00 tempoga. Jana kolmandal päeval loobus ja andis tempos järele, aga Maarit pani koos Hannesega kohe stardist jälle 4:45 tempoga ajama. Alguses oli distants hea ja sile ja sai ühtlaselt joosta, aga Lahekülas põikasime korra mudasele metsavaherajale, siis jooksime kilomeetri kruusateed ning seejärel golfiväljaku tagant jälle mööda kitsast sipelgarada maastikul kuni Tuulte Roosini. Maastiku lõigud võtsid tempot maha, nii et esimesed 10 km tulid keskmiselt 4:57/km tempoga. Tuulte Roosi juures oli mu selja taga vastutuule lõigus juba päris korralik punt, kellega koos joosta. Pärast tagasipööret Loode tammiku juures läks tuul jälle selja taha, rada kiiremaks ja tempo koos sellega - lõpuni oli jäänud ju kõigest 6 km. Tagasipöörded sellel viimase päeva rajal on üldse toredad, sest näeb tugevamaid ja nõrgemaid, saab hõigata ja lehvitada.

Kui 4 km oli lõpuni jäänud, viis rada uuesti stardi-finišipaigast läbi ja siis lossipargi suunas. Saime kätte poolpuudel Taavi ja tema jäi ka enam-vähem meie punti. Tempo kasvas ja oli juba lõpuspurdi pingutamise moodi (alla 4:50). Tuule tänaval hüüdis Kairit selja tagant, et "kui tohib paluda, siis veel mitte tempot juurde panna" - siis oli vee 2 km minna, aga viimasel kilomeetril pargis tundus jälle, et kõik on iseenda eest väljas. Kätlinil tundus olevat jõudu kõige rohkem ja ta proovis viimasel 500m eest ära minna, aga see polnud päris see kiirendus. Mina olin enamiku distantsist jooksnud seekord oma mugavustsoonis (pulss alla 170) ja kuigi jalad olid väsinud ja ei jaksanud ennast 100% pingutama sundida, siis lõpus oli jõudu veel piisavalt, et finišisirgel võimu näidata. Lõpuaeg natuke aeglasem kui laupäeval, aga piisavalt hea.

• Distants 16,00 km
• Aeg 1:17.57
• Keskmine tempo 4:53/km
• Keskmine pulss 167 (max 187)
• Garmin Index 4.8
• VoMax 54

Kolme päeva koguaeg 3:19.16,6 ja sellega 256. koht. Pole kõige kehvem aeg, aga näitab, et jooksutase meil Eesti harrastajate seas on ikka kõva, kui kõik tugevamad kokku tulevad.

Pühapäeval jõudsime veel enne ärasõitu autasustamisele - Andry oli kokkuvõttes kolmas ja Pille naistest teine. Spartakatega võtsime kõige arvukama klubi auhinna ja sellega sai sportlikule nädalavahetusele joone alla tõmmata.

Trenniblogi 5.-11. oktoober

 Eelmisest nädalast ei olegi trenni mõttes väga palju raporteerida, sest poolmaratoni järel oli selline lebo ja taastumise nädal. Tegelikult juba pühapäeval ei olnud enam poolmaratonist väga väsimust, aga et esmaspäeval oli oktoobrikuu esimeseks fartleki trenniks natuke liiga vara ja teisipäevane intervallventti veel ka kavasse ei kuulunud, ei jäänudki muud üle kui Peetri ja Järveküla vahel paar sörgitiiru teha. Need tulid üllatavalt madala pulsi ja reipa tempoga, justkui polekski just pikk pingutus all.

Sellest hoolimata oli päris mõnus selline kergem nädal teha ja vabad õhtud (minu jaoks on need õhtud ka vabad kui ainult koduse jooksutiiru peab tegema) olid teretulnud. Ainult säärelihased olid veel natuke kanged ja ei olnud päris lahti.

Neljapäeval käisime jälle Sparta jooksuharjutuste trennis - seekord Toomasega ja kaasas Ahto luba natuke kergemalt teha. Sääred olid endiselt kinni ja Turbotega varbad ka hõõrusid hullumoodi, nii et hea meelega tulime Kertuga natuke varem metsast tulema.

Reedel käisin Sanderi juures massaažis ja sain oma kinni joostud jalad natuke rohkem lahti muditud.

Laupäeval oli kavas poolpikk 1:15 jooks. Tegin väikese Assaku ringi ja tiirutasin veel natuke uusi radasid Kindluse kooli juurest läbi ja sain kodu juurde jõudes 13,5 km kokku. Tempo oli kiire (keskmine 5:40), aga pulss ka kõrge (keskmine 155) - kuidagi läks pulsiga lappama ja ei teagi kas see oli nüüd poolmaratoni väsimus mis lõpuks kohale jõudis või jalad olid lihtsalt eelmise päeva massaažist veel pehmed. 

Nädala lõpetas igatahes järjekordne puhkepäev ja oligi kõik. Sellist nelja kerge trenniga rahulikku nädalat ei mäletagi. Kilomeetreid tuli kokku ainult 38 km ja korralik taastav sörginädal.

Tartu Linnamaraton 21,1 km

Natuke tagantjärele ja hilinemisega väike kokkuvõte eelmisest trenninädalast ja laupäevasest Tartu Linnamaratonist.

Veel teisipäevase Sparta fartleki järel mingit väga head enesetunnet ei olnud - jooksime 4x700m lõike (tunneli juurest raudtee sirge koos tõusuga) ja põhimõtteliselt jooksin üksi, nii et tempo ei tulnud ka eriti kiire ja mingit enesekindlust see trenn ei sisendanud.

Kolmapäevane taastav jooks oli juba märksa parem - üle tüki aja jooksin 10 km päris krapsaka sammuga (5:42/km tempo) ja tundus, et vorm hakkab täitsa koguma. Reede hommikul tegin kiire 5 km soojenduse ja sõitsin Tartusse.

Ilm oli terve eelmise nädala super ilus ja oktoobri alguse kohta üllatavalt soe. Jooksupäevaks lubas ka vähemalt 15 kraadi sooja ja päikeselist/kuiva ilma, nii et erinevalt tavalisest Tartu Linnamaratoni võistlusest ei pidanud väga pikalt võistlusriietuse üle nuputama. Olin laupäeva hommikul varakult kohal, kõht Heleri ema tehtud putru täis ja riided valmis. Saime Atuga purskkaevu juures kokku, andsin talle geeli ja juhendasin, kus ja millal ta Anne kanali juures täpselt seisma peab. Tundus, et sai aru.

Kogunesime teiste Spartakatega ja ausalt öeldes väga mingit soojendusjooksu enne poolmaratoni ei viitsinudki teha - pigem võimlesime-venitasime niisama ja tegime aega parajaks. Paar minutit enne starti veel ühispilt pargis ja siis koridori.

Stardikoridor oli üsna tühi, nii et sain ilusti ennast etteotsa sättida. Koridor oli jaotatud eeldatava lõpuaja järgi - 1:30-1:45 vahemikus olin siis mina, kes plaanis heal päeval 1:40 kanti jooksu teha. Kusagil eemal oli ka 1:45 tempomeistri õhupall. Urmo, Annely ja Carolin ütlesid kõik, et 1:40 on nende jaoks liiga kiire ja jäid pigem sinna 1:45 gruppi.

Stardist läksin siis enda tempos ja kohe Kaubamajast alates proovisin tempot aeglustada, et esimene kilomeeter 4:50-st kiiremini ei tuleks (lõpuks tuli 4:45) ja ignoreerisin kõiki, kes must stardisirgelt mööda kihutasid. Turu tänav on allamäge ja sealt saab hea hoo sisse. Lisaks on Tartus tempomeistrite taktika alati see, et alguses joosta natuke kiiremini, sest lõpuosa on sellel rajal tuntavalt raskem. Nii olin isegi natukene üllatunud kui ühel hetkel selja tagant 1:45 tempogrupp müdinal kandadesse jooksis. Nendel liikusin küll ilusti eest ära, aga kogu distantsi esimese poole Ropkas läksin väga mõnusa ~165 pulsiga kindlalt 4:40-4:45 tempos ning teisest-kolmandast kilomeetrist hakkasin juba ka vaikselt selgasid võtma. Sõpruse sillale lähenedes (allamäge!) läks tempo isegi kiiremaks ja Garmini järgi oli 10 km 46:46 (Eedeni juures olnud ametliku kella järgi küll 47:17 vms.). Igati graafikus ja tagasi linna poole pöörates läks samm juba kiiremaks. Eedeni juures otsisin silmadega ka Kertut, et kas saame kuidagi rajal kokku - nägin Laurit maratoni rajalt tulemas, aga Kertust ei jälgegi, kuigi ma teadsin, et ma ise olin jooksnud esimese poole natuke kiiremini kui ma eeldasin.

Atu seisis täpselt õiges kohas ja sain geeli ka ilusti kätte, nii et elu oli chill.

Kusagil Atlantise juures läks juba natuke rohkem "päris" jooksmiseks. Kui esimene tund oli tehtud, siis tuli juba natuke pingutada, et 4:45 tempos püsida. Jõeäärsed kruusakattega pargiteed ei olnud nii mugavad joosta kui asfalt, ümberringi oli ka päris kustunud näoga maratoonareid ja selgelt lugesid kõik juba finišini jäänud kilomeetreid. Võib-olla üks raskem koht oli 15. kilomeeter, kui Ujula tänavalt tagasi pöörasime - teeremondi tõttu oli seal kruusakate ja tuul, mis hommikul oli veel üsna vaikne, puhus nüüd ka lõuna suunast vastu. Minul hakkas parem säärelihas kangeks jääma ja 15. kilomeetri joogipunktis sain millegipärast sooja vett (öäkk). 

Tähtvere park on alati selle raja kõige raskem koht, vähemalt nii tundub. Ilmselt sellepärast, et tee seal kergelt tõuseb, teekate on raskem joosta ja rada viib jälle südalinnast eemale. Finišini on ka veel 4-5 kilomeetrit, nii et päris lõpuspurdile on veel vara mõelda ja raskemad hetked on veel ees. Esimest korda tuli kilomeetri aeg siin mõned sekundid üle 4:45, aga pole hullu - distantsi esimesest poolest oli piisav varu, et seda lubada. Kui RC Cola joogipunkt selja taha jäi, tuli jälle laskumine - sain natuke kiirust tagasi ja pulssi ka taastada. Ja siis Ülikool ning Lossi tänava tõus. Ülikooli juures olin veel tempo mõttes täitsa heas graafikus, aga väsinud ka. Tõusust kolmveerandi jooksin, aga lõpus olin mures, et selle tammumisega oma säärelihast krampi ei tõmba ja et jaksaks ikka edasi joosta. Lubasin endale viimase lõpu 30 sekundit üles kõndida ja ütlesin, et nüüd üleval peab kohe uuesti jooksma hakkama, et 4:45 tempot hoida. Seda tegin, kuigi see Toomemäe ringil lehtede vahel üles-alla loksumine polnud ka midagi meeldivat.

Õnneks tuli laskumine piisavalt kiiresti ja teadsin, et nüüd on raskem rada selja taga. Päriselt ma ei teadnud, mis lõpuajaks võiks tulla ja olin valmis ka selleks, et see tõusu peal jalutamine viib mu lõpuprotokollis üle 1:40. Päris maksimumiga sprinti seetõttu ei teinud, aga kui Raekoja platsile pöörates näitas tahvel raja ääres, et 75m lõpuni ja kell finišikaare kohal oli 1:39:50, siis lükkasin kiirenduse sisse. Sekund-sekundis tiksus aeg ja lühenes distants finišijooneni kuni lõpuks tulin umbes täpselt 1:40-ga finišisse. Alles pärast telefonist Championchip-ist kontrollides sain kinnituse, et lõpuaeg tuligi 1:39:59 - täpselt plaani järgi. Garmini hinnangul oli distants veidi pikem ja GPSi- järgi poolmaratoni aeg isegi 1:39-38, aga ikkagi igatpidi eesmärk täidetud. Ja seda kolmveerand maad päris mugava ja hea enesetundega joostes, mis oli muidugi põhiline edasiminek.

Sellisest jooksust jäi muidugi superhea emotsioon - Rakvere siledamal rajal võiks analoogse jooksuga saada isegi minuti võrra parema tulemuse. Igatahes selgelt on selle aasta rasked trennid ära tasunud ja vorm sügiseks super hea. Kolmest purki pandud eesmärgist ka kaks nüüd täidetud.

Brit tuli ka umbes minut pärast mind üle finišijoone - enda kinnitusel ta mind ikka pöördekohtades kogu aeg nägi - nii et see skalp ka nüüd võetud :) 

• Distants 21,1 km (GPS-i järgi 21,17 km)
• Aeg 1:39:50
• Keskmine tempo 4:43/km
• Keskmine pulss 171 (max 190)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 54