Nädala ülevaade vol. 39

Esmaspäev: Sparta päev. Selg ja käed. Päris normaalselt läks. Harjutusi mäletasin, aga raskuseid pidin mitmel korral sättima. Kord üles, kord natuke alla. Aga kõik mis tehtud, sai kirja, nii et indikatsioon on järgmiseks korraks olemas. Ainuke probleem täna oli see, et keegi oli unustanud (või sihilikult ei tahtnud) konditsioneeri sisse lülitada. Saalis oli totaalne saun ja superseeriatega ikka higi lahmas korralikult. Pärast trenni oli särk täiesti märg. Ja kui kõhulihase harjutusi tegin, siis keegi oli ära virutanud 4 kg hantlid, nii et pidin jooksu tegema viiekilostega. 9. korral juba andis natuke tunda.

Aga ühtlasi tundsin, et jalad on taastunud nädalavahetuse jooksudest. Vaatame mis seis homme on.

Teisipäev: Teisipäev lõppes 10 km tempojooksu PB-ga. Kuigi nädalavahetusel oli pikk jooks, siis jalad tundusid värsked ja energiat kõvasti. Ilm oli jahe ja õhk vihmajärgselt värske, aga tuult polnud. Nii siis paugutasingi. Läksin pulsi järgi ja esimene km tuli küll 5:20, aga edasi üha kiirenevas tempos ja alla 5:10 kilomeetreid tuli ikka väga kergelt sisse. Viimasel ringil oli purakat veel jalgades, et hoogu lisada - viimased 1,5 kilomeetrit tuli 4:40-4:50 tempos. Kogu ring 53:19 ja 10 km aeg 51:04. Keskmine pulss 169, nii et selles mõttes jäi isegi varu.

Kolmapäev: Sparta päev. Rind ja õlad. Surumisega kiirustasin natuke ja tehnika krobeliseks. 55 kg on äkki ikka natuke palju. Õlalihas aga areneb kiirelt - hantlitega lendamist jaksasin isegi 10 kordust seeriates teha. Kõhulihaste supercombo tuleb ka juba enamvähem - 5kg kettaga jõuan kerepöördeid 20-25.

Neljapäev: Sparta jooksugrupp. Palju rääkida pole, business as usual. Jalad olid natuke kanged algul, aga trenniga sai ilusti lahti.

Laupäev: Pikale jooksule läksin seekord teadmisega, et teen vähemalt 15 km. Ilm oli imelik - pilves ja päike vaheldumisi, Kindluse teel sain isegi õrnalt vihma. Tempo oli kiire (pidevalt alla 6:30), aga pulss normis kuni koduni. Siis tegin peale veel ühe Peetri tiiru ja kuigi jooksu ajal flirtisin mõttega teha täitsa legitiimne poolmaraton trenni mõttes, siis tegin eelmise nädalavahetuse distantsile veel ainult ühe Kuldala pargi tiiru peale. Kokku siis 18.43 km ja aeg 1:59 ringi. Jalad olid kanged all, aga kuna lubasin lõpus pulsil ka natuke üle 160 minna, siis viimased paar km olid 6:10-6:20 vahele. Selle projektsiooniga poolmaraton ca 2:15. Jään rahule, aga pika distantsi vastupidavust vaja ikkagi juurde teha. Samas - võistlustel ongi pingutus pigem kahetunnine ja joogipunktid ka.

Pühapäev: kerge 9,1 km ja seekord, erinevalt eelmisest nädalast, kestsin ilusti madala pulsiga lõpuni. Tempo muidugi on ebaühtlane selle ringi peal. Allamäge lõikudel palju kiirem, vastutuult langeb 6:50 lähedale. Aeg seekord 1:01.04 ja keskmine pulss 142.

Nädala ülevaade vol. 38

Esmaspäev: ei olnudki tavapärane Sparta päev. Selle asemel tegin oma kiire tempojooksu. Jalad olid natuke väsinud ja ei tulnud päris see, aga tempot jaksasin hoida. Minu tavapärase kiirusega võib tempojooksu teha kahte moodi - alustada kusagil 5:20-5:30 vahel ja lõpus juurde panna või teha nagu sel nädalal - kerida kõik kilomeetrid alla 5:20 ja kiirematel lõikudel sinna 5:10 alla. Viimasel juhul ei ole väga palju varu enam lõpus. Viimase kilomeetri jaksasin ka seekord alla 5 minuti, aga see ei mõjuta enam keskmist kiirust liiga palju. Alla 4:50 ei tundu, et jalad jõuaks liikuda :D

Kuna kiirus oli algusest lõpuni hea, siis lootisn lõpetada alla 54 minuti, aga napilt ei jõudnud. Lõpuajaks tuli 54:04 ja 3 sekundiga lõin oma PB-d. Tore, et vorm on hea, aga peab vist hakkama kiirust kuidagi arendama. Teha lühemaid distantse äkki, nagu Raivo soovitas. Mõni cooper äkki vahele sügisel?

Teisipäeval: teine trenn Argoga Spartas. Seekord selg ja käed. Ei olnud midagi erilist (loe: enamik lihaseid ei valutanud). Tritsepsit tundsin veel nädala jooksul (prantsuse surumise mõju vist).

Kolmapäeval ja neljapäeval: olin nõrk ja ei teinud midagi. Töö juures lendas korralikult ventilaatorisse nädala keskel. Kolmapäeval jõudsin koju kella 18-ks ja ei olnud tuju ka midagi teha. Neljapäeval oli RKASi kliendiüritus ja seal läks veelgi kauem. Õhtul hakkab juba 8 ajal pimedaks minema ja väga kaua muneda jooksudega ei saa.

Reede: eelmise nädala Sparta trenni kordus. Nagu ikka, naljakalt mingid asjad tulid hirmus kergelt (rinnalihas hantlitega), mingid asjad jube raskelt (õlg). Kõhulihase supercombot suutsin teha palju paremini kui esimesel korral. Kokku läks jõusaalis ainult 1:30 ja hea efektiivne trenn.

Laupäev: pika jooksu päev. Plaan oli teha vähemalt 15 km. Alustades oli pilves ja väikest seenevihma ka sadas. Pärast mõttepausi koduukse juures panin pikkade varrukatega pluusi peale. Joosta oli lihtne, kuigi ilm oli tuuline. Kõige raskem lõik vist oli Kindluse teel otse vastutuult. Seal on selline põlluvahe ka, õnneks vahepeal on kuusetukk, mis suudab tuule kinni pidada. Aga see-eest Assaku tõusust läksin taganttuulega kergelt üles. Pulssi hoidsin koduni rahulikult alla 160, kilomeetrid tulid alla 6:40 ja kuna vahe eelmise jooksuga oli päris pikk, siis jalad liikusid kergelt. Tegin veel Peetris ühe 3km ringi peale, mis nii kergelt ei läinud. Jalad hakkasid pisut ära väsima. Kokku 17.6 km ja lõpuaeg 1:56.22. Keskmine pulss 152. Arvestasin, et nii 3 km jätkates oleks poolmaratoni aeg tulnud 2:18 paiku.

Pühapäev: Kerge sörk Peetris algas päris hästi - päikeselise ilmaga ja madala pulsiga ladusin 6:40 alla esimesed 3 kilomeetrit. Siis kõik muutus. Pulss läks üles ja jalad raskeks. Teise ringi ajal ei suutnud enam alla 150 hoida, lõpus oli tegu, et alla 160-gi jääks. Jalad rasked ja valusad. Ei oska öelda kas eilne pikk jooks veel nii palju jalgades või lihtsalt natuke liiga kiire alguse süü. Lõpuks koperdasin selle raja läbi 1:01.47-ga. Keskmine pulss 147. Olen sama rada ka 143-se pulsiga minut kiiremini jooksnud. Kehv enesetunne ja selline jooks tegi tuju halvaks, kuigi kilomeetrite mõttes sain sellega nädala peale 37 täis.

Nädala ülevaade vol. 37

Esmaspäev: Sparta päev. Kuna Argoga oli kokku lepitud reedel treeningkava ülevaatamine, siis tegin ikkagi enda esmaspäevase kava ära. Mõned harjutused tulid päris hästi, teised (tritseps kangiga) mitte nii väga. Üldiselt selline keskmine trenn, ei saa väga nuriseda.

Teisipäev: Tempojooksu päev. Avastasin õhtul koju tulles, et Garmini aku on tühi ja sellepärast jooksin Polariga. Enam-vähem tean juba neid kilomeetri vaheajapunkte, nii et mingi ülevaade tempost oli olemas. Esimesed 3 km panin umbes 18:54-ga, mis on keskmiselt 5:18/km. Alguse kohta siiski päris kiire. Lõpus väga purakat ei olnud, aga 10.41 km aeg 54:30, mis on umbes 5:15/km kohta. Keskmine pulss 169, mis on isegi liiga madal, aga tempo lisamine on rohkem energia ja särtsu küsimus. Temperatuurid hakkavad vaikselt langema, hoolimata vananaiste suvest, nii et korralike paugutamiste aeg jõuab kätte.

Kolmapäev: Leppisin Argoga kokku reedeks, ja sellepärast kolmapäeval tegin kerge sörkjooksu. Hea rütmiga sain minna ja ainult üksikutel kordadel nägin 151 pulsikellal. Aeg seevastu aga päris hoogne ja lõpetasin oma 9 km raja napilt üle tunni. Nii et madala pulsiga tempo ka paraneb :)

Neljapäev: Sparta jooksugrupp. Viimasel ajal olen saanud käia nii üle 2 nädala ja etteruttavalt võin öelda, et ka järgmisel nädalal ei jõua. Aga iseenesest hea trenn oli. Kuna SEB tulemas, siis võistlejad saadeti tunni järel minema ja lõpus tegime lageda sirge peal neljakesi sammhüppeid ja kesklemist. Kogunes ca 8.5 km.

Reede: Töönädala lõpetas Argo tehtud uue kava esimene trenn. Rind + õlad + kõht. Uus kava on uue meetodi järgi - 4 superseeriat ühte harjutust. See tähendab, et teen näiteks rinnalt surumist 10 kordust ja 30 sekundi järel kohe 8 kordust otsa ja nii 4x. Seeriate vahel 1 minut pausi. Trenni lõpus on harjutus mida Argo kutsub "kõhulihaste supercomboks" - joonejooks +15x kõhulihast + 5 kükist üleshüpet + 15 seljalihast + 5 hüppega tritsepsi kätekõverdust + 30 pööret kettaga külgmistele kõhulihastele. Ja seda ka muidugi 3-4 seeriat. Ma literally surin selle harjutuse peale. Aga eks ole näha, mis mõju olema saab. Täna enam lihased väga ei valuta. Uus trenn järgmise nädala teisipäeval.

Laupäev: Pika jooksu päev. Jätsin Lepiku tee mudavälja seekord vahele ja jooksin mööda Vägeva ja Peetri teed Vana-Tartu maanteele, kust mööda uut kergliiklusteed Kindluse teeni. Nii tuli umbes 800 m pikem rada kui tavaliselt, aga see mulle sobiski. Tuul oli esialgu vastu ja pärast Assakut pigem tagant. Pulss mõnusalt madal ja 161 tuli esimest korda ette vist alles Järveküla uute kortermajade juures. Aga tempo oli korralik, enamik kilomeetreid kuhugi 6:40 kanti või isegi alla selle. Kiiremad isegi 6:29. Keskmiseks 13.8 km distantsil 6:38 ja pulss 151, mis on eesmärgist madalama otsa poole. Igati hea jooks pulsi ja vastupidavuse mõttes, kuigi jalad olid üsna rasked ja natuke valusadki.

Pühapäeval teen puhkepäeva, teadmisega, et teisipäevase Sparta trenni tõttu tuleb esmaspäeval ära teha tempojooks.

Nädala ülevaade vol. 36

Suhteliselt lahja trenninädal oli kui nüüd aus olla. KAJA programmi alguse pärast oli ette teada, et Spartasse jõuan ainult esmaspäeval. Emotsioon oli halb ja motivatsiooni polnud, kohale jõudes otsustasin järele teha kolmapäevase trennikava ja alustada uuel nädalal esmaspäevast uuesti. Poole trenni peal oli eneseselguse hetk, et sama asja enam ei viitsi ja leppisin Argoga kokku, et teeb uue kava. Eks uuel nädalal näis, mis sellest tuleb.

Teisipäevane tempojooks oli samuti selline vormitäide - sügis hakkab kätte jõudma ja ilm läheb jahedamaks. See peaks kiirust aitama ja pulssi madalamal hoidma, aga energiat seekord üldse ei olnud. Pulss oli normaalne, aga lihtsalt ei jaksanud ja ei jaksanud ennast sundida ka. Hoidsin küll alla 5:30 kilomeetrida, aga keskmiselt sain kümneka peale 5:22/km. Mitte väga aeglane, aga ka mitte midagi erku. Keskmine pulss 170, mis näitab ka, et päris täiega ei pingutanud.

Ülejäänud osa töönädalast möödus Laulasmaal ja kuigi trenniriided olid kaasas, siis võõras keskkonnas oli raske ümber lülituda. Neljapäeval oli isegi aega minna, aga lahendasin selle ajaga hoopis tööpostkasti sisu ära. Nii et nõrk tulemus. Reede õhtuse jooksu jätsin samal põhjusel ära.

Laupäeval oli aeg ennast kokku võtta ja teha see Assaku tiir ära, et nädal päris tühja ei läheks. Vihma kallas terve hommiku, aga lõuna ajal tuli päike välja ja läksin. Tark tegu oleks olnud Lepiku teed vältida, aga muidugi läksin mööda tuttavat rada, mille ehitusmasinad olid porimülkaks kündnud. Poolel teel enam väga joosta ei saanud ja vasaku jalaga astusin tossu totaalselt mudaseks. Ajas tigedaks ja tuju ära. Ülejäänud distants oli tegelikult hea, nüüd juba tundsin, et jahedam õhk aitab ja sain päris mitu kilomeetrit alla 6:40 joosta. Kuna 3 trennivaba päeva oli vahel, siis oli jõudu ja särtsu ja energiat. Lõpuaja 13 km peale sain napilt üle 1:26 (6:36/km). Keskmine pulss 152, mis on selle distantsi peale madal. Pikemalt ei hakanud suruma, sest vasak põlv andis natuke tunda.

Pühapäevane jooks oli jälle poolkõva feil. Läksin aeglast sörki tegema, aga veidi liiga kiiresti ajasin oma pulsi üle 150, ja pärast esimest tiiru ei olnud enam energiat ega tuju ja jätsin katki. 4 km sai kirja, ei enamat. Natuke pahane enda peale sellepärast, aga mõtlen, et küllap oligi siis selline nädal, et ei olnud päris trennirütmis. Järgmisel nädalal paremini.