Trenniblogi 23.-30. august

 See jooksunädal on läinud erakordselt hästi. Ei tea kas sellest, et ilmad on natuke mõnusamad (jahedamad ja tuulevaiksed) või sellest, et suvel tehtud trenn hakkab lõpuks oma tulemusi näitama, aga nii kiiret taastumist Ülemiste jooksust ma küll ei oodanud. Esmaspäevane rahulik jooks tähendas 5:30-5:40 tempoga sörki ja pidin kohati isegi 5:30 pealt hoogu juurde panema, et pulss ikka 140 peal püsiks. Kuna strateegiaseminari tõttu seekord teisipäevasesse Sparta trenni ei jõudnud, siis tegin 5x2min + 5x1min fartleki kolmapäeval Peetris ja Assakul iseseisvalt ja nii kerget-kiiret lõigutrenni pole ka vist varem teinud. Kõigi taastavate lõikude tempo oli kusagil 5:40-5:50 vahele ja lõigud kiiremad kui eelmised kaks korda näiteks Tartus sarnast trenni tehes. 

Sellise jooksuvormi pealt tegin Tartus laupäeval 25 km pika jooksu. Mis siis, et 20+ km jooksu pole alates juulikuust teinud. Tekitasin endale sobivalt täpse 8,33 km Anne kanali - Ihaste ringi ja tiksusin seal 20 km väga lõdva sammuga 5:40 tempos (pärast arvutasin, et keskmine pulss vist 146 selle lõigu peale) ja siis veel 5 km @5:28 veidi reipamalt. Jaksasin joosta hoolimata sellest, et neljas trennipäev järjest ja vähemalt pulsi ja väsimuse mõttes olen neist jooksudest alati ära taastunud. Terve selle nädala saldo oli täiesti korralik 70 km ja ei tundunud raske. Nüüd kui pühapäevane puhkepäev ka selja taga, ei ole tunnet, et oleksin mingit väga julma trenni teinud. Garmin näitab ka juba nädal aega VoMaxi-ks 54 ja ütleb, et põhimõtteliselt selle aasta parim vorm on käes.

Mis on kehvasti, on see, et pole seda vormi kusagil realiseerida. Kalendris on nüüd tühjus kuni Raplani ja kui sellel nädalal teised Spartakad supertulemusi paugutasid (kes Kihnus, kes Võrus, kes Kuressaares) siis ikka natuke näris küll. Miks minul ei klapi - ei jooksuvormi ajastamise ega ilmadega. Jääb ainult loota, et sügisestel jooksudel on ka lisaks jahedale ilmale tuulevaiksed olud nagu praegu.

Aga neid sügishooaja jookse hakkab üha vähemaks jääma - see nädal teatas Ööjooks, et nemadki jätavad ürituse ära ja teevad jooksu virtuaalsena (minu laupäevane 25 km andis poolmaratoni tulemuseks 1:58.10 ja see läks ka Ööjooksu protokolli kirja). Loodetavasti Rapla ja Tartu ikkagi toimuvad ja saab selle hooaja tulemused seal ära joosta.

Ülemiste järve jooks 2020

Otsustasin, et muudan natuke selle blogi postituste formaati, räägin rohkem võistlustest ja vähem trennidest. Või siis rohkem sellest kuidas läinud on, mitte ainult numbritest. Numbrid on excelis nagunii ju.

Igatahes - sel nädalal oli Ülemiste järve jooks ja seega kergemad trennid. Seda oli vaja ka, et eelmise nädalavahetuse väsimus (ja eelkõige kehv enesetunne) kuidagi välja saada. Veel teisipäeval tegime Sparta trennis fartlekit nii, et mul oli null energiat. Õnneks olid lõigud seekord suurel ringil ja ülesmäge, nii et raudtee sirge aegu ei pidanud võrdlema, aga Taavist jäin kolmandal ringil juba selgelt maha ja kuigi pulss palju üle 175 ei läinud, oli selline enesetunne, et kohe kukun ümber.

Õnneks oli see kadunud kolmapäeva ja neljapäeva kergeteks jooksudeks. Tegin need Peetris suhteliselt hilja õhtul (vähem päikest ja jahedam) ja sain päris hea tempoga tiksumise tunde normaalse pulsiga kätte. Eriti neljapäeval, kui tegin 5km sörgiringi ja selle sees Peetri kooli staadionil 10x100m rütmijookse. Garmin arvas selle soorituse peale isegi, et VoMax on 54.

Laupäeval oligi siis Ülemiste järve jooks. Ilmaennustus pööras õnneks viimasel hetkel ära, nii et 24 kraadise palavuse ja lauspäikese asemel oli ainult 20 kraadi sooja ja pilves ilm. Väntasin jalgrattaga Maru ehituse kontori juurde ja avastasin rõõmuga, et Marius ja Co olid ikkagi Sparta telgi ka püsit pannud. Spartakaid kogunes jooksule omajagu ja kui olime kerge soojenduse ära teinud, siis stardikoridoris võtsime gruppi Kerta, Alina ja Taaviga. Plaan oli minna alguses 4:50-ga, mitte kiiremini, et mitte Peetri jooksu kannatamist korrata. Tegin kohe hommikul ühe strateegilise vea ja unustasin oma hõõrutud varbad ära plaasterdada - nüüd polnud palju muud teha kui lihtsalt 14 km niimoodi ära joosta. Nike'id ei ole väga head selles osas, aga ehk paremad kui Turbod.

Ülemiste järve ring oli seekord tehtud teistmoodi - algusega väljastpoolt järve ja veepuhastusjaama territooriumit, nii et raja algus oli mulle tuttav kergliiklustee. Neljapäeval nägin kilomeetriposte tähistavaid numbreid, mis olid Peetri juures kergliiklusteele spray-ga lastud ja teadsin, et 5km saab täis kohe Järveküla tõusul.

Start oli kiire, aga sundisime ennast rahulikumalt jooksma hoolimata sellest, et paljud meist juba enne Ülemiste keskuse ristmikku mööda kihutasid. Esimene kilomeeter tuli meil 4:42-ga - veidi kiiremini, aga tunus okei tempo. Tõehetk hakkas saabuma Lennujaama juures, kui hakkasime juba jooksjate rivis ettepoole liikuma ja paljud liiga kiiresti alustanud jäid järjest aeglasemaks. Peetri juurde pöörates tundus vastutuules eriti, et meil on nagu teine rütm sees ja ees olijad väsivad vastutuules kiiresti ära. Meil oli päris hea punt - lisaks Taavile veel üks Puudel ja paar suvalist meest ka, kelle selja taha tuulevarjus hoida. Et me teisi jooksjaid kinni püüdsime ei tulnud küll sellepärast, et me oleks kiirendanud - tempo oli väga ühtlaselt 4:40 peale ja tundus täitsa hea rütmiga jooks. 

5 km sai täis ja kohe tõusul oli esimene joogipunkt - natuke varem kui ma arvasin. Mul on mingi teema joogipunktidega, et ma ei oska juua vist - igatahes ma kaotan seal alati mõned sekundid rohkem kui peaks ja Leerimäe poole pöörates olid Kerta ja Alina juba natuke eespool. Allamäge joostes tundsin kuidas varbad juba tossu sees hõõruvad ja järve äärde jõudes hakkas minu jaoks raske osa - 6-8 km oli veel võrdlemisi vastutuules, kehval kruusateel ja hakkasin grupist maha jääma. Võitlesin iseendaga, et seda tuttavat 4:40-4:45 tempot hoida ja esimest korda jooksuvõistluste ajaloos vist kogesin seda kui raske hetk läks üle, see juhtus kusagil 8 km paiku kui vastutuul kadus ning tee läks vist natuke allamäge ka - tundus et sain pulsi ja rütmi jälle tagasi, teekate oli ka paremaks läinud (vähem auke) ja võtsin selle pundi sappa. Jälle oli hea grupp, kuskil 7-8 jooksjat, Kerta kõige ees tempot tegemas. Nii panime veel 2-3 kilomeetrit ja tundus, et osadel on raskem kui minul - Alina jäi must maha, mõned mehed ka. 10 km sai eneselegi ootamatult täis 46:53-ga. What the hell. Mismoodi ei saa siis 10km siledal asfaldil alla 46 minuti joostud??!

10,5 km peal oli Sparta joogipunkt, kus Ahto, Urmo ja Annely ergutasid ja siis hakkas krossi osa. Nüüd jõudis minu jaoks jooks vaimselt kohale - ei jaksanud üles- ja allamäge nendel küngastel pingutada. Tempo kukkus, varbad hõõrusid. Paar raskemat küngast isegi jalutasin tipuosa üles. Teadsin, et kaotan aega, aga mitte liiga palju. Alina ja Taavi läksid mööda ja kui lõpuks viimane kilomeeter algas, oli sellest jooksust juba kopp ees. Viimane km oli suhteliselt kangutamine, alles finišisirgel tegin asfaldil mõned kiiremad sammud.

Lõpuaeg 1:07.24 - distants isegi veidi üle 14 km. Lõpus kaotasin aega ja olin enda peale isegi natuke pahane, et ei pingutanud seda viimast 2,5 kilomeetrit korralikult lõpuni. Vabanduseks ainult nii palju, et tossude hõõrumine ei ole mingi hea motivaator, mis sunniks maksimumi välja pigistama. Kertast jäin lõpuks maha umbes 1,5 minutiga. 

Selles mõttes oli hea jooks, et tempovalik läks täkkesse ja kolmveerand jooksu tegin täpselt enda võimete järgi väga ühtlase tempoga. Esimesed 10km tulid kõik 4:39-4:43 vahele kilomeetri aegadga. Nii täpset jooksu ei suuda tavaliselt isegi trennis teha. Pärast seda kui metsa all palju kohti ära andsin, oli lõpuprotokollis kohaks 181 - täpselt sama mis Pühajärvel.

• Distants 14,04 km
• Aeg 1:07.24
• Koht 181
• Keskmine tempo 4:48/km
• Keskmine pulss 175 (max 187) - umbes selline nagu sellel distantsil olema peab
• Garmin Index 5.0
• VoMax 53 - isegi hea, tavaliselt kukub võistlustel kolinaga

Korra suutsin ennast sel nädalal veel üllatada ja see oli pühapäeval, kui pidin tegema taastava 30 minutit sörki. Jooksin väga kergelt ja kiirelt oma 5 km ringi, nii et mingit jälge ei olnud eilsest võistlusest. Tempo 5:44/km ja pulss 138. Superkompensatsioon? Võib-olla. Igatahes kontrast Peetri jooksuga oli ilmne.

Kuna võistluste nädal, siis kilomeetreid tuli koos Ülemiste jooksuga kõigest 38 km. Järgmised nädalad ehk on selles osas jälle pisut tummisemad.

Trenninädal 10.-16. august

Üle kahe nädala üks võistluste vaba nädal ja treeningplaan keeras kohe mahule. Alustasin muidugi puhkepäevaga Pärnus ja see vaba esmaspäev kulus väga ära. Pärast pühapäevast taastavat jooksu, kus ma täiesti sodi enesetundega lõpuni koperdasin, ei olnud mingit jooksutuju ka.

Teisipäeval käisime hommikul alpakafarmist läbi ja pärastlõunaks olime tagasi Pangodis. Minul oli treeningplaanis jälle 8x2min lõigutrenn ja läksin seda tegema Tartusse. Parkisin ennast Kalda tee Myfitnessisse ja sain proovitenni klausliga kõigest 3€ eest seal trenni teha. Lõigud tegin jälle Anne kanali ümber. Seekord oli natuke tuulisem kui eelmisel teisipäeval, aga ilm oli sellest hoolimata päris hea ja lõigud tulid kiirelt ja taastumine kergelt. Kõik taastavad osad jooksin reipalt alla 6:00 tempoga ja lõigud tulid pigem 4:10 kui 4:20 kanti. Viimase paugutasin jälle 3:59-ga. Pärast jooksu tegin Myfitnessis korraliku venituse ja natuke harjutusi puusale ka, mida Raiko saatis.

• Distants 12.44 km
• Keskmine tempo 5:20/km
• Lõigud 8x2min üle 3min 4:10-4:20/km tempoga
• Keskmine pulss 157 (max 187)
• Garmin Index 3.8
• LTHR: 4:40 @175
• VoMax 51

Kolmapäeval tegin sealsamas 10 km rahulikku sörki. Seekord küsis Myfitness juba 13€, aga ühe korra jaoks on see OK. Tegin väga rahuliku tempoga ja pulsiga 10 km ümber Anne kanali ja Ihaste ringil tiirutades. Lõpuks ei olnudki tempo enam väga rahulik, aga pulss püsis ilusti normis. Ilm oli ka tuulevaikne ja jahe, nii et väga suurepärased olud. Andis jälle enesekindlust tagasi, et kogu jooksuvorm ei olegi kadunud.

• Distants 10,00 km
• Keskmine tempo 5:50/km
• Keskmine pulss 139
• Garmin Index 2.1
• VoMax 53

Neljapäeval sõitsin Tallinnasse tagasi ja jõudsin kella 17.30-sse Sparta jooksuharjutuste trenni. Tegime Triinu ja Annikaga üsna krapsakas tempos kaks suurt ringi sooja ja siis Maile juhendamisel korraliku trenni. Korralik tähendab seda, et harjutused + hüpped ka. Pöiahüppeid õnneks palju ei olnud, aga sammhüppeid ja muid ikka korralikult. Seda oli ka distantsist näha.

• Distants 9,84 km
• Keskmine pulss 141 (max 167)
• Garmin Index 2.7
• VoMax 52

Reedel oli selle nädala kõige raskem trenn - pikad lõigud. Pikad lõigud tähendasid seda, et pidin kõigepealt tegema 3km @4:30 tempost, siis 3 minutilise pausi järel 2km sama kiiresti ja seejärel 3x1km 4:20 tempoga. Kokku 8 km võistlustempos - ei ole väga palju erinev koormus kui Peetri jooksul.

Õige oleks olnud seda jooksu teha muidugi enne lõunat, kui ilm oli pilves ja natuke jahedam, aga mina muidugi munesin pärastlõunani ja sain kõige raskemat jooksu teha päikese käes ja 22-23 soojakraadiga. Mõnus.

Otsustasin mitte nii väga pulsile keskenduda, vaid lihtsalt tempot hoida. Soojendussörgil ei olnud eriliselt head enesetunnet, aga esimesed kolm kilomeetrit kiirendust läks siiski päris hästi - esimese kilomeetri täpselt 4:30-ga ja Kindluse teele pöörates suutsin isegi tempot tõsta, nii et lõigu keskmine tuli äkki 4:28 või midagi nii. Teine lõik läks juba Assaku suunas ülesmäge ja teine kilomeeter läks oi-kui raskelt. Pöörded võtsid ka hoogu maha ja tempot oli raske hoida. Selge, et 4:30 oli väljakutse iseenesest ja 4:20 joosta tähendanuks mingit üsna soodsat maastikku, aga seda polnud kusagilt võtta.  Parem reielihas oli ka tagant kange, sest tegin Tartus Myfitnessis sangpommiga kükki ja see tõmbas lihased kinni, nii et kartsin endale liiga ka teha. Viadukti juurest startides sain esimesele kiirele lõigule minnes küll hoo sisse, aga siis vastutuules ja ülesmäge viljakuivati juurest tähendas, et hea et lõpuks selle lõigu 4:28-ga sain. Sama järgmisega (Järveküla bussipeatusest üles). Nende lõikude järel tegin taastaval osal juba kõnnipausi vahele, sest pulss oli üle 180. Viimaseks kiirenduseks olin juba korralikult kapsas - kiirust ei olnud ja pidin kangutama, et alla 4:40 saaks - viimane oligi 4:38. Kõik, minu võimete lagi. Lõdvestusjooksu pulss oli üle 160 ja kui kodu juurde jõudsin, siis istusin lihtsalt enne venitamist kaks minutit õues pingi peal. Lihtsalt nii kapsas. 

• Distants 14,58 km
• Keskmine tempo 5:21/km
• Keskmine pulss 161 (max 187) - tavaliselt üle 160 lõigutrenni pulss ikka ei ole
• Lõigud: 3km @4:28, 2km @4:28, 3x1km 4:28-4:28-4:38
• Garmin Index 3.9
• LTHR 4:44 @176
• VoMax 52

Laupäeval oli kavas taastav jooks - kerge 6 km. Ilm oli natuke liiga soe ja keha ootuspäraselt reedest väsinud, nii et sörgi kohta tuli pulss natuke liiga kõrge, aga muidu ootuspärane jooks. Tegin oma tavalise ringi Veski juurest ja Järvekülast kaarega läbi.

• Distants 6,00 km
• Keskmine tempo 5:52/km
• Keskmine pulss 143
• Garmin Index 2.4
• VoMax 53

Pühapäeval oli kavas (pool)pikk jooks - 18 km. Selle nädala kõige kuumem päev. Ootasin meelega õhtuni, et jooksma minna, aga terve päev oli selline uimane ja unine olek. Proovisin isegi pärastlõunal väikese uinaku teha, aga und ei tulnud ja pärast kella 17 läksin õue ja jooksma, et teha juba tuttav ring Jürile ja tagasi.

Esimesel kilomeetril sai selgeks, et ilm on palav. Selline pilvealune päike, aga hittis täiega ja õhk oli paks ja lämbe. Alustasin rahulikult ja teadvustasin endale, et eelmiste päevade trennid on jalgades, aga selliseks jooksuks küll valmis ei olnud. Juba neljandal kilomeetril oli raske ja viaduktini jõudes tahtsin pooleli jätta. Assaku lasteaia juures tegin juba kõnnipause sisse, et pulssi normaalsemaks saada, mis kippus üle 160 minema. Kuidagi tahtejõuga venitasin ennast Jürini ja pöörasin otsa ümber, et siis vastutuult tagasi joosta. Sitaks palav, higi voolas, kurk kuivas ja kõhus keeras. Veel kõnnipause. Lõpuks panin uuesti viljakuivati juurde jõudes kella kinni ja põhimõtteliselt jalutasin sealt koju. Lihtsalt nii sitt päev oli.

Ei teagi täpselt, milles asi - kas palav ilm, väsimus või midagi muud, aga lihtsalt täiega nulli tunne. Võimalik, et selle raske reedega tõmbasin ennast ikkagi piirini ja keha ei taastunud pikaks jooksuks piisavalt ära. Selge on see ka, et nendest trennidest on ka vaim lihtsalt väsinud ja kui raske hakkab, siis ei jõua iga päev täiega pingutada. Seekord siis selline poolik jooks.

Enesetunne oli muidugi äärmiselt kehv pärast sellist ebaõnnestumist, aga tuletasin endale meelde, et eelmisel aastal juhtus sellist ärakukkumist isegi paar korda. Et nüüd põhimõtteliselt esimest korda järele andsin, tähendab ikkagi, et olen tugevamaks saanud. Vaja lihtsalt natuke rohkem puhata ja pingutada need trennid täiega, mis kavas.

Allolev statistika pole päris relevantne, aga see on see mis Garminisse jäi.

• Distants 12,78 km
• Keskmine tempo 5:50/km
• Keskmine pulss 150
• Garmin Index 3.0
• VoMax 53

Pärast pühapäevast äpardumist tuli siiski nädala kokkuvõtteks 66 km jooksu, mida pole üldse vähe. Positiivsena võtan siit nädalast kaasa, et puus ei ole üldse valu teinud ja olen saanud sellise suure mahu juures valuvabalt terve nädala treenida, mis on great success.

Negatiivsena uudis sellest, et oktoobrikuine Paide-Türi rahvajooks jääb ära. Mitte et mul oleks olnud sinna plaanis minna, aga see seab kahtluse alla ka selle, kas Tartu jooksumaraton samal ajal ikka toimub või mitte ning võimalik, et õige ongi panustada ka sügisel 10 km ja 21,1 km distantsidele.

Peetri Jooks 2020

 Et Peetri jooksu postitust õigesti alustada, tuleks seda teha eelmisest õhtust kui ma avastasin, et mu nime ei olegi registreerunute nimekirjas. Teadsin täiesti kindlalt, et registreerisin ennast juuni lõpus ennast jooksule ja leidsin postkastist isegi registreerimistasu arve, aga ilmselt oli siis ülekandega mingi mure sest pangakonto väljavõttelt seda ei leidnud ja ei mäleta ka kindlalt, kuidas see tasumise protseduur välja nägi.

Igatahes selle jama pärast seisin kell 12 lõõskava päikese käes Peetri kooli juures ja proovisin registreerimist ära teha - vihates üle kõige saamatuid vabatahtlikke, kes uimerdasid kohale 10 minutit hiljem, ei saanud oma arvuteid ja internetiühendusi tööle ja üleüldse mitte muffigi aru saades, mida nad tegema peavad. Õnneks sain rinnanumbri kätte ja sealt tulema ja võisin rahulikult õhtuks valmistuma hakata.

Kell 17 kogunesime kooli juures juba spartakatega - tegime mõned ringid soojendusjooksu, natuke võimlemist ja harjutusi ning oligi valmis. Mida sooja ilmaga nii väga ikka sooja teha - õues oli 24 kraadi, aga kell 18 stardi ajaks olid varjud juba pikad ja vähemalt osaliselt sai selle ringi juba vilus joosta. Kerge tuuleõhk oli ka, nii et ei olnud nii paks õhk kui näiteks Võsul joostes oli.

Läksime 10 minutit enne starti koridori - üsna ette - ja võtsime Kertaga paari, et koos 45 minuti piiri rünnata. Suures saginas pärast pauku panime päris kiiresti ülesmäge Veski suunas ajama. Esimene ohu märk oli see kui Kertu ja Annika meid alles natuke enne Veskit kätte said. Teine ohu märk oli seal lagedal põllu peal kui Garmin näitas esimese kilomeetri ajaks 4:19, kuigi ma olin enda meelest juba 300-400m "aeglustanud". Selgelt liiga kiire algus - korraks hakkas isegi pistma, aga selle sain enam-vähem ära manageeritud. Kolmandal kilomeetril oli mul juba täielik jooksmine ja Kertal tundus olevat veel päris kerge - igatahes keksles ta üsna muretul sammul ja jooksis pisut eest ära. Esimese ringi lõpus hakkas minu tempo juba langema ja kukkus 4:40 peale. Enne ringi lõppu nägin Peetrit katkestamas - ka tema jaoks vist liiga kiire algus - ja ringi lõpus näitas finišikoridori kell 22:40. See tähendab, et ainult 10 sekundit eesmärgist maas ja kui nüüd ainult suudaks 4:40 tempot hoida, oleks päris hea.

Ei suutnud - 4:40-4:45 tempo oli teisel ringil minu lagi. Pulss oli juba teise ringi alguses üle 180 ja kui Veski juurde jõudsin, siis seal lageda peal nägin juba numbreid 190. Tundus täiesti pöörane, aga ei olnud sellist suremise ja kohe ümber kukkumise tunnet. Lasin natuke järele, aga umbes sellise 185-190 pulsiga tulingi teise ringi lõpuni. Tempos see väga palju juurde ei andnud, sest kahe joogipunktiga kaotasin aega. Joomata nii kuuma ilmaga aga ei saanud ka jätta. Kerta hakkas tasapisi sealt lageda pealt mulle lähemale tulema, aga joogipunktidega lasin ta jälle eest minema. Lõpuks oli meie vahe alla 100 meetri (kümmekond sekundit). Viimasel paaril kilomeetril enam midagi olulist juurde panna ei olnud - viimane kilomeeter tuli 4:29, aga see oli ka kõik. Lõpuaeg protokolli 46:20 - mõned sekundid kiirem kui eelmisel aastal, aga mitte päris see, mida lootsin.

Kuum ilm ei sobi mulle jooksmiseks, aga tunnen, et seekord tulemust ainult ilma peale ka panna ei saa. Ütleks nii, et 40 sekundit jäi ilma taha, 40 sekundit kaotasin rumala taktika ja liiga kiire algusega ning 10 sekundit jäi joogipunkti. Selge on see, et ma pean oma rekordeid negatiivse splitiga jooksma ja 45 minuti eesmärgil tähendab see kahte esimest kilomeetrit kõige kiiremini 4:35 tempos. Juurde panna ma jõuan, kui enne olen mõistlikult jooksnud, seda näitasin juba Pühajärvel. Kuidas muidu aru saada, et Pühajärve mägise jooksu ja Peetri sileda maa keskmine tempo praktiliselt sama. Ehk saab sügisel ikkagi Raplas veel vigade paranduse teha.

• Distants 10,00 km
• Aeg 46:20
• Keskmine tempo 4:38/km
• Keskmine pulss 182 (max 197)
• Garmin Index 5.0
• VoMax 51

Trenninädal 3.-9. august

Järjekordne võistlusnädal - seekord nädala tippsündmuseks laupäevane Peetri jooks. Tegelikult peaks selle nädala kirjeldust alustama pühapäeva õhtust. Läksime Heleri ja Helenaga päevaks Pärnusse - jalutasime seal ringi ja käisime Supelsakstes söömas, aga õhtul majutuskohas lõin oma põlve kuidagi väga ootamatult ja kõvasti vastu ust ära, nii et sain isegi põlve pealt siniseks ja valusaks. Selle matsu ulatus jõudis kohale esmaspäeval kui põlv oli päris valus, nii et käia oli kange ja kükki (nt. jalanõusid jalga panna) oli päris valus. Ahto saatis küll uue treeningplaani kus esmaspäeva peal 10 km rahulikku jooksu, aga see tuli põlve tõttu skippida. Õnneks tundus tegu olevat lihtsa põrutusega, mis vajas paar päeva lihtsalt taastumist.

Teisipäeval olime Tartus - tegime Heleriga väikese spa-retreat'i ja päevakavas oli minu trenni jaoks ka tunnike ette nähtud, nii et proovisin kuidas põlv joosta kannatab ja tegin kiire fartleki ümber Anne kanali. Plaanis oli 8x2min üle 3min @4:10-4:20 tempoga. Mitte eriti maksimaalne pingutus ja tegelikult päris paras - 3 minutit on lühikeste lõikude puhul üsna pikk ja mugav taastumisaeg. Jooksin neli ringi ümber Anne kanali. Tuult ei olnud ka eriti ja nii tulid lõigud üsna võrdsed - esimesed neli umbes täpselt 4:15-ga ja järgmised juba kiiremini. Kuuenda ja seitsmenda jooksin juba alla 4:10 ja viimase 3:58-ga. Alla 4:10 tempos sain juba pulsi 180 peale ka, aga 4:15 tundus olevat täielik mugavustsoon - pulss kuni 175 ja taastumisel ilusti alla 150. Kõik taastavad lõigud tegin alla 6:00 tempoga.

• Distants 12,40 km
• Lõigud 8x2min 3:58-4:16/km tempoga
• Keskmine pulss 157 (max 187)
• Garmin Index 3.7
• VoMax 52

Teisipäeva õhtu läks küllaltki veiniseks ja kui kolmapäeval oli vaja teha 8 km taastavat jooksu, siis see muidugi kõige kergemalt ei tulnud. Tegin enne check-outi hommikul selle Tartus ära - jälle Anne kanalini, kolm ringi ümber kanali ja tagasi. Pulss oli üle ootuste kõrge - ei tea kas eelmisest õhtust või sellepärast, et lihtsalt kaks trenni üksteise otsas. Vasak puus tegi juba murettekitavalt valu, aga tegin jooksu ikkagi lõpuni teadmisega, et homme on puhkepäev ja enne Peetri jooksu jõuab taastuda. Tempo tuli tavaline taastava jooksu tempo 5:50-6:00 vahele, aga pulss selgelt liiga kõrge. Ei jäänud selle jooksuga rahule, aga mis teha.

• Distants 8,00 km
• Keskmine tempo 5:55/km
• Keskmine pulss 145 - liiga kõrge
• Garmin Index 2.7
• VoMax 52

Neljapäeval oli puhkepäev ja reedel (hommiku poole) tegin 30 minutit soojendusjooksu. Valisin Peetri jooksu 5km ringi kodu juurest ja läksin üsna varakult hommikul ringile. Ilmaennustus lubas nädalavahetuseks kuuma ilma, aga reede hommik oli tuulevaikne ja pilves, 20 kraadi sooja ei morjendanud eriti. Mis morjendas, oli valutav puus ja kahtlus, kuidas homne sellest sõltub.

• Distants 5,13 km
• Keskmine tempo 5:52/km
• Keskmine pulss 141
• Garmin Index 2.2
• VoMax 53

Reede õhtuks sain Raiko juurde ka füsioteraapiasse aja - diagnoosis mu puusavalu põhjuseks tuharalihase kinnituse pinge puusa juurest, mudis selle tunniga lahti ja sain lisaks kamaluga harjutusi kaasa. Selle taustal ostsin laupäeval enne jooksu juba Prismast endale võimlemislindi ja tennisepalli, millega seda lihast õige koha pealt masseerida.

Peetri jooks läks laupäeval mitte eriti kohutavalt, aga mitte ka päris nii nagu plaanitud. Sellest eraldi postituses. Vähemalt ei valutanud puus ja selle taha ei jäänud laupäeval midagi.

Pühapäeval pidin võtma suuna Pärnusse, aga enne seda veel tegema taastava 8 km. Kaheksa kilomeetrit iseenesest on üle keskmise pikk taastava jooksu kohta, aga seda enam, et võistlus oli alles õhtul ja juba hommikul kell 11 olin uuesti rajal. Ilm oli oluliselt kuumem ja päike paistis lagipähe - kui laupäeval oli veel üsna okei õhtusel ajal joosta, siis pühapäeval oli ikkagi Võsu vol. 2. Olin valmis selleks, et pärast laupäevast pingutust ei jaksa tavalises tempos joosta ja ütlesin endale isegi, et väga okei on 6:15 minna. Esimene kilomeeter oligi 6:12, aga kusagil Arutechi juures oli juba väga raske olla. Järveküla kooli juures oli juba päris raske ja Kindluse tee kvartalis tegin juba paar kõnnipausi sisse, et üle 150 tõusvat pulssi kuidagi alla saada. Lõpuks koperdasin kuidagi selle ringi koduni välja, aga üliraske jooks - vist üldse kõige raskem sel aastal.

• Distants 7,43 km
• Keskmine tempo 6:04/km
• Keskmine pulss 150 (max 170) - no kidding
• Garmin Index 3.1
• VoMax 51 - hea, et niigi kõrge hinne selle punnitamise peale

Järjekordse võistluste nädalaga sain kilomeetreid kokku ainult 43 km.

91. Suurjooks Ümber Viljandi Järve

1. august, mitte 1. mai. Väga imelik aeg Viljandi järve jooksu teha. Suvise jooksu osas esimene hirm on muidugi ilm, aga midagi koledat laupäeval ei paistnud - 17 kraadi sooja ja üsna vilu ja pilves, mis kokkuvõttes on üsna suurepärane jooksuilm.

Kell 12.00 stardiaeg eeldas hommikul varakult ärkamist. Pöörasin Honda nina Viljandi poole juba enne kella 9.00. Tegin Imavere Alexelas peatuse ja varustasin ennast jooksueelsete Snickersitega ja veidi pärast 10.15 olingi juba Viljandis. Nagu igal pool on ka seal pool linna üles kaevatud ja teeremont käis täie hooga. Püüdsin ennast kuhugi vanalinna parkida, aga juhuslikult sattusin juba Tartu maantee suunas linnast välja sõitma. Üsna umbropsu paremale järve poole keerates aga sattusin täpselt õigesse kohta - G4S vormis parkimiskorraldajad ootasid väikese tänava otsas ja sealsamas oligi jooksjate järve äärne parkla. Sain kiirelt kätte stardimaterjalid ja nägin juba ka paari Spartakat. Kui stardini oli veel 40min aega jäänud, siis tegime Raunoga veidi soojendusjooksu ja Urmo/Joeliga soojendusvõimlemist ja harjutusi.

Stardikoridoris olin täpselt 15 min enne starti. Õnneks oli stardinumber selline, et sain esimesse (0-500) numbriga gruppi. Sel aastal toimus üldse jooks kahe stardina ja mõlemas satsis pisut üle 1000 jooksja. Osalt sellepärast, aga ka hea stardikoha tõttu sain pärast pauku staadionilt väga mõnusalt minema. Esimene kilomeeter oli üsna kiire, aga pundis oli hea joosta ja endal ei olnud ka üldse väga raske, kuigi see asfaltee viib staadionilt eemale väikese tõusuga. Esimene kilomeeter sai läbi 4:33 ja mõtlesin ehmatusega, kas tõesti liiga kiire - plaan oli ju rahulikult alla 5:00 tempo teha. Huntaugu tõusu ründasin igatahes päris hoogsalt ja selle tõusuga teine kilomeeter sai täis 5:05-ga. Vau. Poolteist minutit puhast võitu juba eelmise aastaga võrreldes. Kusagil seal majade vahel mööda muru joostes taastasin pulssi ja põõsast mööda joostes sain korralikult mingi oksaga vastu nägu. Raske hetk sai mööda (kolmas kilomeeter 4:50) ja kui maanteele jõudsin, oli juba päris okei olla - neljas kilomeeter jälle 4:33 ja pulss käis vahepeal ikkagi kusagil 160-ndates jälle. Tšill. Kui terviserajale oli vaja pöörata, siis enne Orika silda meenus kui täis oli see tee jooksjaid eelmisel aastal. Seekord oli üsna normaalselt ruumi ja sai endale teed valida ning jalgade ette vaadata ka.

Soost jälle ei lõiganud (viga). Kiiremad lõikasid. Läksin mööda teed, nagu eelmisel aastal ja põllu peale jõudes sain aru, et alla 5:00 tempot on siin ikka raske hoida. Viisakas talumees oli vilja kombainilaiuselt ära lõiganud ja jooksjatele tee ette teinud, aga maha jäänud kõrred olid märjad ja libedad ja vähemalt alguses läks see osa nagu vati sees - tempo kohati kusagil 5:30 kanti ja nähes, et kilomeetri ajad on seal 5:00-5:10 vahel oli pigem kergendus. Kõige raskem oli seitsmes kilomeeter (5:23). Sellest ei mäleta isegi väga palju, jõhker põllu peal müttamine ainult. Isegi tuul oli kergelt vastu. Siis tuli jälle kruusatee, korraks isegi asfalt (jubedalt tahtsin sealt põllu pealt lihtsalt ära saada) ja joogipunkt. Seekord ainus. Sain korralikult juua ja kohe parema tempoga edasi, kuni tuli jälle põllu peale keerata - üheksandal kilomeetril kurikuulsa kraavi ületamine ja siis lõpuks allapoole laskumine. 

Ergutajaid oli raja ääres palju ja tundus, et osad kes esialgu seal maantee ääres Orika silla juures olid kaasa elanud, olid nüüd autoga sõitnud teisele poole järve ja seal jälle tuttavatele kaasa hüüdma. Ikka läheb-läheb oli põhiline.

Aga raskelt läks. Jalad olid sellest põllu peal müttamisest pehmed ja kui laskumine läbi sai, siis väga palju juurde panna ei olnud. Viimasel kilomeetril panin ühest MTA SK särgist veel mööda. Tundus nagu lõpuspurdi aeg tulevat, aga ei olnud energiat, et sellist pikka kiirendust teha nagu Pühajärvel. Pigem olin rahul sellise 4:50 tempoga seal lõpus. Staadionile jõudes siiski tegin sellise 150m spurdi ja püüdsin paar eesjooksjat kinni. Silmanurgast nägin, et lõpuaeg 57 midagi. Päris hea - tempo ja vaheaegade järgi pakkusin, et tulen kuhugi 59 minuti lähedale. Lõpuks oli ametlik protokolli aeg 57:41, netoaeg sellest veel 7 sekundit parem. Eelmise aasta jooksust olin jälle üle 3 minuti kiiremini ringi peale teinud - üsna Pühajärvega sarnane edasiminek.

Hiljem rahulikult Garmini andmeid analüüsides selgus ka, miks nii raske oli - ilmselt alustasin ikkagi pisut liiga kiiresti. Võitsin küll esimese nelja kilomeetriga päris palju aega, aga jooksu teise poole jooksin pidevalt 180-185 pulsitsoonis, nii et oli korralik pingutus hoolimata sellest, et mõtlesin minna kindla peale ja rahulikult 59 minutit tegema. Kokkuvõttes jäin jooksu, vormi ja tulemusega üsna rahule. Enesekindlust andis see ka, et esimesel kolmandikul oli asfaldil ~4:30 tempos üsna mugav joosta.

• Distants 11,7 km
• Aeg 57:41 (netoaeg 57:34)
• Keskmine tempo 4:55/km
• Keskmine pulss 178 (max 195)
• Garmin Index 5.0 - nii juhtub kui üle 5 km punases tsoonis joosta
• VoMax 52 - tavapärane drop võistlustempo juures

Trenninädal 27. juuli - 2. august

Jälle võistluste nädal ja päris hea vahelduseks, kui saab kergemalt ja lühemalt teha. Eriti kergelt ja lühidalt sai esmaspäeval (puhkepäev). Teen ikka järjekindlalt oma 10 000 sammu esmaspäeviti täis ja proovisin meelega kõiksugu asjatoimetused sellele päevale tõsta. Muuhulgas käisin lõuna ajal korra Ülemistes ja sain endale Sportlandist uued jooksutossud.

Zoom Fly 3- nendega saab vähemalt mõned kiired asfaldivõistlused sellel suvel-sügisel teha.

Teisipäeval oli tavaline Sparta fartleki päev. Ootasime Järve jõulinnakus pundi kogunemist kui korraga oli ragin ja terve valgustipostide rivi kõikus tugevalt - Godzilla-like moment põhimõtteliselt, aga süüdlaseks kuivanud puu, mis täiesti tuulevaiksel päeval otsustas ümber kukkuda ja otse elektriliini peale. Nii ta seal tee kohal siis rippus - kaabel õnneks oli piisavalt tugev ja katki ei läinud, aga kolm ringi saime selle puu alt lõike joosta.

Lõike jooksime Ahto juhendamisel seekord täiesti teistmoodi - suurel ringil, nii et tunnelist tõusu lõpuni, siis Viljandi maantee poolt teise tõusu lõpuni, väikesel ringil lühike raudtee sirge allamäge ja lõpuks kaks postivahet jõulinnaku juures. Nii saime teha kolm täisringi + esimesel soojendusringil jooksime ainult raudtee sirge.

Väga teistmoodi jooks ja rasketes oludes, sest esiteks oli rada suhteliselt märg, pehme ja mudane pärast päevast vihmasadu. Tuult ei olnud ja see vihmajärgne niiskus metsas tegi hingamise raskeks. Väga raske oli kiiret tempot hoida ja pulssi üles saada. Tõusude lõigud tegin tunde järgi, aga raudtee sirge tahtsin ikkagi pingutada. Seda oli suht keeruline teha, sest peaaegu terve trenni jooksin üksinda - viimasel ringil pudenes küll Kerta ees jooksvast grupist minu kõrvale, aga tema oli selleks ajaks vist juba liiga väsinud, et minuga lõike kiiresti joosta.

Tundus, et Garmin ka tekitas segadust juurde, sest sirge peal näitas tempot aeglasemat kui tegelikult lõigu ajast järeldada võis. Raudtee sirged (kokku neli) tulid 2:16-2:18-2:14-2:14 ehk siis umbes 3:52-4:00 tempoga, mis on üsna okei. Kogu distants tuli üle 10 km, mis on üllatavalt palju (tavaliselt jõuame tehtud 1-1,5 km rohkem).

Pärast jooksu saalis tehtud ÜKE tundus tavapärasest kergem, vähemalt plangu osa jaksasin pisut paremini teha kui tavaliselt.

• Distants 10,56 km
• Keskmine tempo 5:22/km
• Keskmine pulss 154 (max 184) - madalam kui tavaliselt
• Lõigud (4x600m raudtee sirge): 2:16-2:18-2:14-2:14 (3:52-4:00/km)
• Garmin Index 3.3
• VoMax 53
• LTHR: 4:37 @175 - pulssi ei saanud üles, aga nende tõusude juures on 4:37 päris hea kiirus

Kolmapäeval oli plaanis tavapärane 10 km rahulikult. Otsustasin teha rajaluuret ja mõõta ära Peetri jooksu 10 km ringi (ehk siis 2x5 km ringid). Alustasin kodu juurest, sellepärast kilomeetrid väga ei klappinud. Rahuliku esimese kilomeetri järel läks tempo päris kiireks. Tuul puhus läänest ja kohe oli aru saada, et see 5 km ring on ikka kiire rada - tuult sai põhimõtteliselt ainult korraks Veski juures lageda peal, aga 500m hiljem olin juba Ülemiste metsa vahel. Juba esimese ringi teises pooles olid kilomeetri ajad 5:45 peal ja teisel ringil sellepärast pulss võib-olla natuke kõrge (aga ei saanud enam hoogu pidama ka). Väga kiire jooks ja üldiselt hea vormi tunnuseks andis Garmin ja VoMaxi hindeks 54.

• Distants 10,14 km
• Keskmine tempo 5:47/km
• Keskmine pulss 141
• Garmin Index 2.2
• VoMax 54

Neljapäevases Sparta trennis tegime jälle esimeses grupis harjutusi. Seekord võttis esimese grupi Maile enda hoole alla. Tundusin olevat selles pundis praktiliselt ainus, kes Viljandisse plaanis minna, nii et hüpete osa tegin enda tunde järgi kergemalt, aga kogu distants tuli sellest hoolimata päris korralik.

• Distants 8,60 km
• Keskmine pulss 139 (max 166)
• Garmin Index 2.4
• VoMax 54

Reedel oli puhkepäev ja ei teinud midagi. Käisin ainult Mõigu kanali ääres ja jalutasin oma 10 000 sammu täis. Laupäevasest Viljandi järve jooksust teen eraldi postituse.

Pühapäeval tegin pärast Viljandit taastava lühikese jooksu - 6 km Peetris ja Järvekülas. Otsustasin oma uued papud sisse joosta ja läksin lõuna paiku tiirule. Esimene kilomeeter tuli päris erksas tempos, aga siis jõudis eelmise päeva võistlus kohale ja pulss läks kõrgemaks kui tavaliselt. Õnneks ei olnud väga palju vaja pingutada. Puus tegi ka natuke häda, aga polnud viga.

• Distants 6,00 km
• Keskmine tempo 5:51/km
• Keskmine pulss 144
• Garmin Index 2.6
• VoMax 52

Võistluse nädala kohta tuli kokku täitsa korralik 47 km.