Monday, August 10, 2020

Peetri Jooks 2020

 Et Peetri jooksu postitust õigesti alustada, tuleks seda teha eelmisest õhtust kui ma avastasin, et mu nime ei olegi registreerunute nimekirjas. Teadsin täiesti kindlalt, et registreerisin ennast juuni lõpus ennast jooksule ja leidsin postkastist isegi registreerimistasu arve, aga ilmselt oli siis ülekandega mingi mure sest pangakonto väljavõttelt seda ei leidnud ja ei mäleta ka kindlalt, kuidas see tasumise protseduur välja nägi.

Igatahes selle jama pärast seisin kell 12 lõõskava päikese käes Peetri kooli juures ja proovisin registreerimist ära teha - vihates üle kõige saamatuid vabatahtlikke, kes uimerdasid kohale 10 minutit hiljem, ei saanud oma arvuteid ja internetiühendusi tööle ja üleüldse mitte muffigi aru saades, mida nad tegema peavad. Õnneks sain rinnanumbri kätte ja sealt tulema ja võisin rahulikult õhtuks valmistuma hakata.

Kell 17 kogunesime kooli juures juba spartakatega - tegime mõned ringid soojendusjooksu, natuke võimlemist ja harjutusi ning oligi valmis. Mida sooja ilmaga nii väga ikka sooja teha - õues oli 24 kraadi, aga kell 18 stardi ajaks olid varjud juba pikad ja vähemalt osaliselt sai selle ringi juba vilus joosta. Kerge tuuleõhk oli ka, nii et ei olnud nii paks õhk kui näiteks Võsul joostes oli.

Läksime 10 minutit enne starti koridori - üsna ette - ja võtsime Kertaga paari, et koos 45 minuti piiri rünnata. Suures saginas pärast pauku panime päris kiiresti ülesmäge Veski suunas ajama. Esimene ohu märk oli see kui Kertu ja Annika meid alles natuke enne Veskit kätte said. Teine ohu märk oli seal lagedal põllu peal kui Garmin näitas esimese kilomeetri ajaks 4:19, kuigi ma olin enda meelest juba 300-400m "aeglustanud". Selgelt liiga kiire algus - korraks hakkas isegi pistma, aga selle sain enam-vähem ära manageeritud. Kolmandal kilomeetril oli mul juba täielik jooksmine ja Kertal tundus olevat veel päris kerge - igatahes keksles ta üsna muretul sammul ja jooksis pisut eest ära. Esimese ringi lõpus hakkas minu tempo juba langema ja kukkus 4:40 peale. Enne ringi lõppu nägin Peetrit katkestamas - ka tema jaoks vist liiga kiire algus - ja ringi lõpus näitas finišikoridori kell 22:40. See tähendab, et ainult 10 sekundit eesmärgist maas ja kui nüüd ainult suudaks 4:40 tempot hoida, oleks päris hea.

Ei suutnud - 4:40-4:45 tempo oli teisel ringil minu lagi. Pulss oli juba teise ringi alguses üle 180 ja kui Veski juurde jõudsin, siis seal lageda peal nägin juba numbreid 190. Tundus täiesti pöörane, aga ei olnud sellist suremise ja kohe ümber kukkumise tunnet. Lasin natuke järele, aga umbes sellise 185-190 pulsiga tulingi teise ringi lõpuni. Tempos see väga palju juurde ei andnud, sest kahe joogipunktiga kaotasin aega. Joomata nii kuuma ilmaga aga ei saanud ka jätta. Kerta hakkas tasapisi sealt lageda pealt mulle lähemale tulema, aga joogipunktidega lasin ta jälle eest minema. Lõpuks oli meie vahe alla 100 meetri (kümmekond sekundit). Viimasel paaril kilomeetril enam midagi olulist juurde panna ei olnud - viimane kilomeeter tuli 4:29, aga see oli ka kõik. Lõpuaeg protokolli 46:20 - mõned sekundid kiirem kui eelmisel aastal, aga mitte päris see, mida lootsin.

Kuum ilm ei sobi mulle jooksmiseks, aga tunnen, et seekord tulemust ainult ilma peale ka panna ei saa. Ütleks nii, et 40 sekundit jäi ilma taha, 40 sekundit kaotasin rumala taktika ja liiga kiire algusega ning 10 sekundit jäi joogipunkti. Selge on see, et ma pean oma rekordeid negatiivse splitiga jooksma ja 45 minuti eesmärgil tähendab see kahte esimest kilomeetrit kõige kiiremini 4:35 tempos. Juurde panna ma jõuan, kui enne olen mõistlikult jooksnud, seda näitasin juba Pühajärvel. Kuidas muidu aru saada, et Pühajärve mägise jooksu ja Peetri sileda maa keskmine tempo praktiliselt sama. Ehk saab sügisel ikkagi Raplas veel vigade paranduse teha.

  • Distants 10,00 km
  • Aeg 46:20
  • Keskmine tempo 4:38/km
  • Keskmine pulss 182 (max 197)
  • Garmin Index 5.0
  • VoMax 51




No comments:

Post a Comment