1. august, mitte 1. mai. Väga imelik aeg Viljandi järve jooksu teha. Suvise jooksu osas esimene hirm on muidugi ilm, aga midagi koledat laupäeval ei paistnud - 17 kraadi sooja ja üsna vilu ja pilves, mis kokkuvõttes on üsna suurepärane jooksuilm.
Kell 12.00 stardiaeg eeldas hommikul varakult ärkamist. Pöörasin Honda nina Viljandi poole juba enne kella 9.00. Tegin Imavere Alexelas peatuse ja varustasin ennast jooksueelsete Snickersitega ja veidi pärast 10.15 olingi juba Viljandis. Nagu igal pool on ka seal pool linna üles kaevatud ja teeremont käis täie hooga. Püüdsin ennast kuhugi vanalinna parkida, aga juhuslikult sattusin juba Tartu maantee suunas linnast välja sõitma. Üsna umbropsu paremale järve poole keerates aga sattusin täpselt õigesse kohta - G4S vormis parkimiskorraldajad ootasid väikese tänava otsas ja sealsamas oligi jooksjate järve äärne parkla. Sain kiirelt kätte stardimaterjalid ja nägin juba ka paari Spartakat. Kui stardini oli veel 40min aega jäänud, siis tegime Raunoga veidi soojendusjooksu ja Urmo/Joeliga soojendusvõimlemist ja harjutusi.
Stardikoridoris olin täpselt 15 min enne starti. Õnneks oli stardinumber selline, et sain esimesse (0-500) numbriga gruppi. Sel aastal toimus üldse jooks kahe stardina ja mõlemas satsis pisut üle 1000 jooksja. Osalt sellepärast, aga ka hea stardikoha tõttu sain pärast pauku staadionilt väga mõnusalt minema. Esimene kilomeeter oli üsna kiire, aga pundis oli hea joosta ja endal ei olnud ka üldse väga raske, kuigi see asfaltee viib staadionilt eemale väikese tõusuga. Esimene kilomeeter sai läbi 4:33 ja mõtlesin ehmatusega, kas tõesti liiga kiire - plaan oli ju rahulikult alla 5:00 tempo teha. Huntaugu tõusu ründasin igatahes päris hoogsalt ja selle tõusuga teine kilomeeter sai täis 5:05-ga. Vau. Poolteist minutit puhast võitu juba eelmise aastaga võrreldes. Kusagil seal majade vahel mööda muru joostes taastasin pulssi ja põõsast mööda joostes sain korralikult mingi oksaga vastu nägu. Raske hetk sai mööda (kolmas kilomeeter 4:50) ja kui maanteele jõudsin, oli juba päris okei olla - neljas kilomeeter jälle 4:33 ja pulss käis vahepeal ikkagi kusagil 160-ndates jälle. Tšill. Kui terviserajale oli vaja pöörata, siis enne Orika silda meenus kui täis oli see tee jooksjaid eelmisel aastal. Seekord oli üsna normaalselt ruumi ja sai endale teed valida ning jalgade ette vaadata ka.
Soost jälle ei lõiganud (viga). Kiiremad lõikasid. Läksin mööda teed, nagu eelmisel aastal ja põllu peale jõudes sain aru, et alla 5:00 tempot on siin ikka raske hoida. Viisakas talumees oli vilja kombainilaiuselt ära lõiganud ja jooksjatele tee ette teinud, aga maha jäänud kõrred olid märjad ja libedad ja vähemalt alguses läks see osa nagu vati sees - tempo kohati kusagil 5:30 kanti ja nähes, et kilomeetri ajad on seal 5:00-5:10 vahel oli pigem kergendus. Kõige raskem oli seitsmes kilomeeter (5:23). Sellest ei mäleta isegi väga palju, jõhker põllu peal müttamine ainult. Isegi tuul oli kergelt vastu. Siis tuli jälle kruusatee, korraks isegi asfalt (jubedalt tahtsin sealt põllu pealt lihtsalt ära saada) ja joogipunkt. Seekord ainus. Sain korralikult juua ja kohe parema tempoga edasi, kuni tuli jälle põllu peale keerata - üheksandal kilomeetril kurikuulsa kraavi ületamine ja siis lõpuks allapoole laskumine.
Ergutajaid oli raja ääres palju ja tundus, et osad kes esialgu seal maantee ääres Orika silla juures olid kaasa elanud, olid nüüd autoga sõitnud teisele poole järve ja seal jälle tuttavatele kaasa hüüdma. Ikka läheb-läheb oli põhiline.
Aga raskelt läks. Jalad olid sellest põllu peal müttamisest pehmed ja kui laskumine läbi sai, siis väga palju juurde panna ei olnud. Viimasel kilomeetril panin ühest MTA SK särgist veel mööda. Tundus nagu lõpuspurdi aeg tulevat, aga ei olnud energiat, et sellist pikka kiirendust teha nagu Pühajärvel. Pigem olin rahul sellise 4:50 tempoga seal lõpus. Staadionile jõudes siiski tegin sellise 150m spurdi ja püüdsin paar eesjooksjat kinni. Silmanurgast nägin, et lõpuaeg 57 midagi. Päris hea - tempo ja vaheaegade järgi pakkusin, et tulen kuhugi 59 minuti lähedale. Lõpuks oli ametlik protokolli aeg 57:41, netoaeg sellest veel 7 sekundit parem. Eelmise aasta jooksust olin jälle üle 3 minuti kiiremini ringi peale teinud - üsna Pühajärvega sarnane edasiminek.
Hiljem rahulikult Garmini andmeid analüüsides selgus ka, miks nii raske oli - ilmselt alustasin ikkagi pisut liiga kiiresti. Võitsin küll esimese nelja kilomeetriga päris palju aega, aga jooksu teise poole jooksin pidevalt 180-185 pulsitsoonis, nii et oli korralik pingutus hoolimata sellest, et mõtlesin minna kindla peale ja rahulikult 59 minutit tegema. Kokkuvõttes jäin jooksu, vormi ja tulemusega üsna rahule. Enesekindlust andis see ka, et esimesel kolmandikul oli asfaldil ~4:30 tempos üsna mugav joosta.
- Distants 11,7 km
- Aeg 57:41 (netoaeg 57:34)
- Keskmine tempo 4:55/km
- Keskmine pulss 178 (max 195)
- Garmin Index 5.0 - nii juhtub kui üle 5 km punases tsoonis joosta
- VoMax 52 - tavapärane drop võistlustempo juures
No comments:
Post a Comment