Esmaspäev: Sparta päev. Olukord ja enesetunne trenni ajal juba palju parem kui nädal tagasi. Sissejuhatuseks tegin isegi hoogsas tempos soojendust ja tõmbasin ergomeetril 10 minutiga 2430 meetrit. Esimene raske moment tekkis alles istudes tritsepsit tehes - sellele eelnevalt tegin kangiga neli korralikku seeriat ja lihas väsis järgmisel harjutusel täiesti ära - kolmanda seeria ajal olin juba kustunud, lõpuks ei suutnudki 73 kg plokiga nelja seeriat korralikult lõpuni teha. Sellel trenažööril on muidugi hästi veider istumisasendi seadistamine ja mingi asendiga ongi palju raskem, for no apparent reason.
Hästi on biitsepsiga, kõhuga, seljaga (enamvähem, kuigi istudes tõmmet ei hakanud veel raskust seekord lisama). Kehvemini endiselt plokil seljatõmbega ja tritsepsit vaja ka järele aidata.
Teisipäev: tempojooksu päev. Natuke raske oli motivatsiooni leida mitmel põhjusel. Päev oli piisavalt soe ja õhtul töölt minnes ilm tuuline. Ootasin poole kaheksani mõlemal põhjusel (et ilm läheks natuke jahedamaks ja tuul vaibuks). Selleks ajaks oli üsna 20 kraadi ja vaiksem, nii et tingimused tegelikult head.
Esimene km läks kohe halvasti, sest GPS kuidagi blokkis ja ei saanud tempost õigesti aru enne kui alles võrkpalliväljakute juures, pulss ka madal ja tundus, et jooksen alla oma tempo (kuigi oli 'normaalse' raskusega algus). Esimene kilomeeter läks sellepärast üle 5:30. Proovisin edaspidi hoida ühtlast tempot kusagil 5:20 juures ja mitte ringi lõppudes mitte ülemäära kiirustada. Sellega sain ilusti hakkama. Viimasel ringil jõudsin kiirendada kusagil 5:10 peale, aga ei hakanud ka üle pingutama. Koguaeg 55:37, mis tähendab, et 10 km aeg umbes kusagil 53:30 peal. Pulss normaalne ja tempo ka selline keskmiselt hea. Selleks nädalaks siis tehtud.
Kolmapäev: teine Sparta päev. Rinnalt surumine tuli fifty-sixty välja. Suruda jaksasin, aga kätekõverduste jõudu eriti polnud. Õlalihasele tegin superseeriad väga hellalt, 2kg raskusega. Tehniliselt õigesti ja ei olnud eriti raske. Õnneks ei olnud valus ka mingitpidi. Õlga peab kolmapäevase trenni ajal siiski hästi jälgima, sest nii kätekõvrdustega kui õlaharjutusega võib kergesti liiga teha.
Pärast Spartat võtsin ratta ja tegin veel 17 km rattatiiru (Vana-Tartu maanteelt läbi, testisin uue kergliiklustee ära) ja siis Assaku viadukti alt läbi ja Raeküla tiir.
Neljapäev: vaba päeva ja Sparta jooksugrupi trenn jäi ära. Tegin selle asemel tunnise sörgi Peetris. Pulsi hoidsin alla 150, aga tempo frustreeris, sest raske oli isegi alla 7 minuti kilomeetreid teha. Ei oska öelda, milles asi, aga keskmine tempo tuli ainult 6:59 ja pulss 145.
Reede: neljapäevase sörkjooksu kordus ja juba palju parem. Jõudsin ilusti tõusvas tempos joosta ja tegin sama sörgiringi 6:46 tempoga. Keskmine pulss 143. Endiselt arusaamatu, mis neljapäeval juhtus.
Laupäev: nädalavahetuse tavapärane Assaku tiir. Sain päris hea tempoga minema. Väga lämbe ilm ei olnud, aga päeval päike ikka küttis korralikult lageda peal. Esimest korda läks pulss üle 160 Veski tõusunukil ja Vana-Tartu maanteel ka väga piinliku täpsusega pulssi ei jälginud ja lasin kilomeetreid 6:30 tuuri. Mööda uut kergliiklusteed joostes on tõusud-langused tuntavamad kui maanteel. Esialgu oli plaan teha rohkem - 15-16 km, aga kuna 10 km paiku hakkas Garmin karjuma, et aku saab tühjaks, proovisin koduni lihtsalt ära teha. Lõpu tegin küll teistmoodi - Pajusaare teelt väikese kaare sisse ja vältisin seda auklikku kruusalõiku, sellepärast siis ka distants natuke pikem - tiba üle 13 km. Aeg 1:28.27 (6:46/km) ja keskmine pulss 155.
Võib tunduda naljakas, et reedese jooksu jaksasin sama tempoga palju madalama pulsiga joosta, aga Assaku tiir on ikka mõnevõrra ebaühtlasema profiiliga ja paar tuntavat tõusunukki on sees.
Pühapäev: sellise trenninädala peale oleks võinud võtta puhkepäeva. Aga jalad tundusid head ja aega oli ka, mõtlesin juba jooksutiiru peale. Siiski tegin lihtsalt rattaga väikese ringi läbi Järveküla ja käisin Lepiku teel luuramas kuidas ehitus areneb. Kokku tuli 19,1 km rahuliku tempoga.
Kolmapäev: teine Sparta päev. Rinnalt surumine tuli fifty-sixty välja. Suruda jaksasin, aga kätekõverduste jõudu eriti polnud. Õlalihasele tegin superseeriad väga hellalt, 2kg raskusega. Tehniliselt õigesti ja ei olnud eriti raske. Õnneks ei olnud valus ka mingitpidi. Õlga peab kolmapäevase trenni ajal siiski hästi jälgima, sest nii kätekõvrdustega kui õlaharjutusega võib kergesti liiga teha.
Pärast Spartat võtsin ratta ja tegin veel 17 km rattatiiru (Vana-Tartu maanteelt läbi, testisin uue kergliiklustee ära) ja siis Assaku viadukti alt läbi ja Raeküla tiir.
Neljapäev: vaba päeva ja Sparta jooksugrupi trenn jäi ära. Tegin selle asemel tunnise sörgi Peetris. Pulsi hoidsin alla 150, aga tempo frustreeris, sest raske oli isegi alla 7 minuti kilomeetreid teha. Ei oska öelda, milles asi, aga keskmine tempo tuli ainult 6:59 ja pulss 145.
Reede: neljapäevase sörkjooksu kordus ja juba palju parem. Jõudsin ilusti tõusvas tempos joosta ja tegin sama sörgiringi 6:46 tempoga. Keskmine pulss 143. Endiselt arusaamatu, mis neljapäeval juhtus.
Laupäev: nädalavahetuse tavapärane Assaku tiir. Sain päris hea tempoga minema. Väga lämbe ilm ei olnud, aga päeval päike ikka küttis korralikult lageda peal. Esimest korda läks pulss üle 160 Veski tõusunukil ja Vana-Tartu maanteel ka väga piinliku täpsusega pulssi ei jälginud ja lasin kilomeetreid 6:30 tuuri. Mööda uut kergliiklusteed joostes on tõusud-langused tuntavamad kui maanteel. Esialgu oli plaan teha rohkem - 15-16 km, aga kuna 10 km paiku hakkas Garmin karjuma, et aku saab tühjaks, proovisin koduni lihtsalt ära teha. Lõpu tegin küll teistmoodi - Pajusaare teelt väikese kaare sisse ja vältisin seda auklikku kruusalõiku, sellepärast siis ka distants natuke pikem - tiba üle 13 km. Aeg 1:28.27 (6:46/km) ja keskmine pulss 155.
Võib tunduda naljakas, et reedese jooksu jaksasin sama tempoga palju madalama pulsiga joosta, aga Assaku tiir on ikka mõnevõrra ebaühtlasema profiiliga ja paar tuntavat tõusunukki on sees.
Pühapäev: sellise trenninädala peale oleks võinud võtta puhkepäeva. Aga jalad tundusid head ja aega oli ka, mõtlesin juba jooksutiiru peale. Siiski tegin lihtsalt rattaga väikese ringi läbi Järveküla ja käisin Lepiku teel luuramas kuidas ehitus areneb. Kokku tuli 19,1 km rahuliku tempoga.
No comments:
Post a Comment