Nädal algas esmaspäevase motivatsiooniüritusega Luhtre talus. Mõned õlled ja 4-5 pitsi viina, öösel magama kella kaheks. Ei lubanud järgmiseks päevaks midagi head, aga pärast teisipäevast tööpäeva tegin ikkagi planeeritud kümneka. Tuul oli võrreldes nädalataguse ajaga palju vaiksem ja esimesed kaks ringi hoidsin pulsi alla 170 ja head 5:35 tempot. Lõpus proovisin kka natuke paugutada ka. Viimased kaks kilomeetrit tulid 5:18 ja 5:06 ja kokku napilt üle 57 minuti. Keskmine km aeg 5:29 ja 10 km uus parim 54:39. Keskmine pulss samal ajal ainult 164. Kõlab uskumatuna. Kätlin pani selle muidugi eelmise õhtu viinajoomise arvele, sest alkohol laiendab veresooni. Can't argue that. Tuleks tihemini jooma hakata siis :D
Kolmapäeval tegin järele esmaspäevase Sparta trenni. Ei midagi väga erilist - biitsepsit pingi peal on kuradi raske teha, kui vaba kangiga enne korralikud seeriad teen. Lihas on rohkem väsinud lihtsalt. Tritsepsit kangiga panin juurde, muidu selline keskmine trenn, väga üle ei pingutanud.
Neljapäevane Sparta jooksugrupp oli keeruline. Toomas Tarm oli seekord treeneriks ja tegi jooksuharjutusi intensiivse kolme blokina - 8 harjutust järjest, vahepeal tagasi algusesse sörgiga. Esimene blokk oli okei, teine ja kolmas tõmbasid juba korralikult läbi. Kui väsimus peal ja pulss kõrgel, siis laguneb tehnika ka kiiresti ja pole väga mõtet nii tehagi. Igatahes ei olnud hea trenn ja pani jala ka natuke valutama jälle.
Reedel võtsin rahulikult, tegin Spartas lühema kava (rind-õlg, kere). Ei viitsinud kusagil väga juurde panna, kuigi võiks juba natuke.
Laupäev oli pika jooksu päev ja kõige ilusam ilm sellel nädalal. Päike, 25 kraadi ja kuigi läksin alles pärastlõunal 16 ajal jooksma, siis oli harjumatult palav. Pulss ka selle võrra liiga kõrge ja tavapärase 6:30-6:40 tempo sain keskmiseks 160. Halb jooks selles mõttes, et mingit kergust ei olnud ja lõpetasin kodu juurde jõudes 12.8 km peal ära. Ei olnud sellist tunnet, et paneks 1-2 km veel juurde.
Aga natuke puhanuna ei tahtnud sellise ilmaga kodus ka istuda, nii et tegin ühe Ülemiste rattatiiru - seekord ei hakanud metsas ukerdama, vaid sõitsin inimese moodi läbi Uuesalu ja Kangru jalgrattateed mööda. 22.8 km jaoks kulus aega 1:13. Mõnus rattailm. Lisell küll õppis kodus selle asemel ja viilis trennist.
Selle jalavaluga on mingi kummaline asi - mingi moment kas joostes või hüppeid tehes teen jalale liiga ja siis annab tunda. Aga tavaliselt on jalgrattasõit teraapilise mõjuga - mugavalt kerides on järgmisel päeval jalg jälle okei. Nii et korra mõtlesin isegi täna jooksma minna. Ilm muidugi on eilsega võrreldes hoopis teisest puust - terve päev vahelduva eduga sadanud. Aga põhiline takistus on hoopis see, et heade jalgrattapükste puudumisel hõõrusid minu tavalised karedad lühkarid kubeme valusaks :D Nii et parem puhkan jalga. Sel nädalal 31 km. Võib rahule jääda.
No comments:
Post a Comment