Keeruline nädal oli trenni mõttes. Võiks arvata, et kui 2-3 aastat püsivalt jõusaalis jõudu teha,siis üks puhkenädal ei muuda midagi. Arvake veelkord. Esmaspäevane trenn möödus täitsa rahulikult, aga neid valusaid kõhulihaseid tundsin veel kolmapäevalgi. Kõhulihased on küll selline lihasgrupp, millega kohe on raskem pärast trennipausi. Peab hakkama tegema peale jooksupäevi ka.
Teisipäeval tegin mõduka tempoga sellesama Assaku ringi mööda Kindluse teed, mille juhuslikult esimesel korral siin Peetris "tekitasin". 13 kilomeetrit ja aeg natuke üle 1:24. Pulss küll nii madal ei olnud kui eelmisel korral, 159 tuli keskmine.
Kolmapäevane jalapäev oli see-eest täiesti haamer. Jalalihaste osa tegin ära, aga rinnalihastega ei jäänud kuidagi rahule. Lai haare selle Smithi peal pani õla valutama. Tegin siis kitsamaga, aga korralikuma tehnikaga. Kätekõverdusi ei jaksanud peaaegu üldse otsa teha (neljanda seeria järel ainult 6). Õlale tegin ikkagi liiga, paar päeva läks aega enne kui enam tunda ei andnud. Aga jalalihased kottisin korralikult ära. Neljapäeval oli suht puine käia. Tegin nende valusate jalalihaste pealt veel Sparta jooksugrupi trenni ka ära ja siis oli täiesti peksasaanud tunne. Reedesed-laupäevased jooksuplaanid jätsin vahele.
Kusagilt tekkis neljapäeva hommikuks kipitav kurguvalu, mis läks reedeks natuke kergemaks. Kurgul pole küll viga suurt midagi, aga selle kurguvalu pealt sain tänaseks korraliku nohu. Nädalavahetuse jooksu asemel tõin Selverist paki taskurätikuid. Jalalihastele ei tule see taastumine ka ilmselt kahjuks, nii et sel nädalal siis niiviisi.
Nädala saldo - kaks Sparta trenni ja 22 km jooksu.
No comments:
Post a Comment