Esmaspäeval ootas meid tavapärane Rahumäe trenn - fartlek + trepid. Juba neljas kord järjest. Ilm oli pööranud kergelt miinusesse ja selles oli nii head kui halba. Halb oli see, et ... noh... külm oli. Hea oli see, et vähemalt tuult ei olnud ja muidu sopane ja pehme rada oli muutunud metsa all kõvaks ja joostavaks. Fartlekit tegime Triinu ja Annikaga koos (Kertu silkas kohe jälle kaugele ette ära). Ei tundunud nii kerge ja kiire joosta kui eelmisel nädalal, aga tegime jälle kuus ringi (üheksa kiirendust) ja pärast kella pealt andmeid vaadates selgus, et pulss oli tegelikult madalam, tempo ühtlasem ja kiirem kui eelmisel nädalal. Trepijooksudeks ei olnud jalgades ka nii palju särtsu ja tagasi Sparta poole joostes oli tegu, et pulssi alla 160 hoida. Sellest hoolimata näitas Garmin trenni lõpus, et laktaadilävi on roninud päris kõrgele (@180 pulsi juures pole see kunagi varem olnud) ja trenn ise oli justkui vähem intensiivsem kui eelmistel nädalatel.
Kui ilm püsib ja lund ei ole, siis teeme samamoodi esmaspäeviti edasi ka detsembris.
- Distants 12,50 km
- Keskmine pulss 156 (max 187)
- Lõigud: (9x200-250m) 3:47-4:06/km tempoga
- Garmin Index 3.6
- Laktaadilävi 4:44/km @180
- VoMax 51
Teisipäevane intervallventti oli business as usual. Jõudsin veerand tundi enne trenni kohale ja nägin jõusaali ees Triinu, kellega (minu õhutusel) soojendusest viilisime ja läksime saali ukse taha tiksuma. Tagantjärele tarkusena peaks vist ikka soojendust tegema, sest esimese 15 minuti järel tekkis trennis korra surnud punkt, aga siis tundus, et sain in the zone tunde kätte (ehk eesti keeles "vooseisundi" - termin mida eelmisel nädalal ühest prokrastineerimise teemalisest raamatust lugesin) ja siis läks jälle oluliselt lihtsamaks. Ventti trennide lõpus on nüüd jäänud vähemalt see tunne, et 5-10 minutit pikemalt teha ei oleks ka maailma lõpp. Raske muidugi on ja kuiva laiku särgil peab pärast trenni pikalt otsima, aga ka kõige raskema trenniga keha harjub.
Trenni lõpus tegi tuju tusaseks see kui riietusruumis avastasin, et Garmini kellarihm on natuke katki läinud. Õigemini see jublakas, mis rihma paigal hoiab. Kuna akut peaks vist nagunii vahetama, ongi aeg selle poolteist aastat tagasi ostetud kellaga hooldusesse minna.
Neljapäeval oli selles mõttes mõnus päev, et ventti lihasvalu mind sel nädalal üldse ei kimbutanud ja Sparta jooksuharjutuste trenni sain minna üsna puhanuna. Ilm oli soe ja mingit peent uduvihma ainult sadas. Seekord juhtus trennis nii, et enamik jooksjaid kablutas Toomase järel kergemaid harjutusi tegema ja tugevam umbes veerand koosseisu jäid Mailega sammhüppeid tegema - mina ja Triin nende seas.
Oli raske, aga kõik tehtav ja jalad tulid ilusti kaasa, vähemalt lõpuni kui Maile tegi "kirss tordil" harjutuse - ehk siis viiene seeria erinevaid koha peal hüppeid ja väljaasteid + kiirendus sinna otsa. See tõmbas lõpuks kõigil jalalihased korralikult kinni, aga tagasi sörk Spartasse ei olnud sellegi poolest midagi väga hullu. Kilomeetreid kogunes jälle korralikult ja selles mõttes oli asjalik trenn.
Reedel oli peale tööd plaanis teha poolpikk 12 km tiir. Natuke pikem kui eelmisel reedel, et harjutada ennast jälle 15 km peale jooksma. Õues oli pime ja sadas peenikest vihma, aga kilekas selga ja minema. Esimesel kilomeetril hakkas pulss natuke viskama, aga sain ka aru miks - kuna Garminil oli BT välja lülitatud, proovis ta pulssi võtta randme pealt ja see oli nagu oli. Panin siis jooksu pealt kella korralikult käe peale, et enam-vähem õiged numbrid ees oleks ja jooksin edasi. Esimene pool distantsi oli kerges vastutuules ja võtsin rahulikumalt. Kui Vibu tänavalt tagasi pöörasin, panin sammu reipamaks, aga siis jõudis jalgadesse teadmine, et eile sai ikka korralikult erinevaid hüppeid tehtud. Säärelihased olid väsinud ja särtsu ei olnud. Taganttuulega ja Vana-Tartu maantee allamäge lõigud läksid siiski täitsa korralike kilomeetri aegadega (5:50-5:55), aga loendasin peas ja sain aru, et 12 km ikka kokku ei tule - arvestasin oma ringi natuke valesti - 12 km tiiru tegin eelmisel aastal ju algusega mööda Kuldala teed ja Raudkivi teelt läbi ümber Kuldala. Nüüd tuligi napilt 11 km alla, ehk siis mitte eriti pikem ring sellest mis eelmisel reedel sai tehtud. Samas - väsinud jalgadega ei olnud ka isu väga palju pikemalt tampida.
Neljapäeval oli selles mõttes mõnus päev, et ventti lihasvalu mind sel nädalal üldse ei kimbutanud ja Sparta jooksuharjutuste trenni sain minna üsna puhanuna. Ilm oli soe ja mingit peent uduvihma ainult sadas. Seekord juhtus trennis nii, et enamik jooksjaid kablutas Toomase järel kergemaid harjutusi tegema ja tugevam umbes veerand koosseisu jäid Mailega sammhüppeid tegema - mina ja Triin nende seas.
Oli raske, aga kõik tehtav ja jalad tulid ilusti kaasa, vähemalt lõpuni kui Maile tegi "kirss tordil" harjutuse - ehk siis viiene seeria erinevaid koha peal hüppeid ja väljaasteid + kiirendus sinna otsa. See tõmbas lõpuks kõigil jalalihased korralikult kinni, aga tagasi sörk Spartasse ei olnud sellegi poolest midagi väga hullu. Kilomeetreid kogunes jälle korralikult ja selles mõttes oli asjalik trenn.
- Distants 9,34 km
- Keskmine pulss 142 (max 174)
- Garmin Index 2.7
- VoMax 50
Reedel oli peale tööd plaanis teha poolpikk 12 km tiir. Natuke pikem kui eelmisel reedel, et harjutada ennast jälle 15 km peale jooksma. Õues oli pime ja sadas peenikest vihma, aga kilekas selga ja minema. Esimesel kilomeetril hakkas pulss natuke viskama, aga sain ka aru miks - kuna Garminil oli BT välja lülitatud, proovis ta pulssi võtta randme pealt ja see oli nagu oli. Panin siis jooksu pealt kella korralikult käe peale, et enam-vähem õiged numbrid ees oleks ja jooksin edasi. Esimene pool distantsi oli kerges vastutuules ja võtsin rahulikumalt. Kui Vibu tänavalt tagasi pöörasin, panin sammu reipamaks, aga siis jõudis jalgadesse teadmine, et eile sai ikka korralikult erinevaid hüppeid tehtud. Säärelihased olid väsinud ja särtsu ei olnud. Taganttuulega ja Vana-Tartu maantee allamäge lõigud läksid siiski täitsa korralike kilomeetri aegadega (5:50-5:55), aga loendasin peas ja sain aru, et 12 km ikka kokku ei tule - arvestasin oma ringi natuke valesti - 12 km tiiru tegin eelmisel aastal ju algusega mööda Kuldala teed ja Raudkivi teelt läbi ümber Kuldala. Nüüd tuligi napilt 11 km alla, ehk siis mitte eriti pikem ring sellest mis eelmisel reedel sai tehtud. Samas - väsinud jalgadega ei olnud ka isu väga palju pikemalt tampida.
- Disatants 10,88 km
- Keskmine tempo 5:57/km
- Keskmine pulss 147
- Garmin Index 3.0
- VoMax 51
Laupäevaga tekkis mul mingi kummaline köha. Õigemini - ilmselt seesama köha, mida Helena juba 2-3 nädalat tagasi köhis. Vähemalt Heleri ütles, et neil ka Argentiinas köha, nii et oletatavalt seesama. Sellepärast mõtlesin pühapäeval, kas minna jooksutiiru tegema või mitte. Ööga oli lumi ka maha tulnud, nii et kõnniteed olid õhukese valge kihiga kaetud ja ilm umbes nulli ümber. Aga et nohu ega kehva enesetunnet ei olnud, otsustasin ikka kerge tiiru ära teha.
Garmin on millegipärast viimasel ajal kalanud ja jooksude alguses näidanud pulsi mõttes mingeid teibaid. Seekord oli bluetooth ilusti sees ja kell tundis rihma kohe ära, aga pulss ronis kella peal esimesel kilomeetril kohe 157 peale - ei ole realistlik. Kusagilt 1,5 km pealt hakkas normaalseid numbreid näitama ja siis sai juba rahuliku rütmi järgi joosta.
Tempo oli natuke aeglasem (lumel jooksmine lisab kilomeetri ajale ~10sek mu kogemuse järgi), nii et 6:10 lähedale kilomeetri ajad olid täitsa ootuspärased. Üht teist jooksjat nägin veel vastu tulemas, aga üldiselt oli rahvast vähe ja tiksusin oma ringi rahulikult lõpuni.
Garmin on millegipärast viimasel ajal kalanud ja jooksude alguses näidanud pulsi mõttes mingeid teibaid. Seekord oli bluetooth ilusti sees ja kell tundis rihma kohe ära, aga pulss ronis kella peal esimesel kilomeetril kohe 157 peale - ei ole realistlik. Kusagilt 1,5 km pealt hakkas normaalseid numbreid näitama ja siis sai juba rahuliku rütmi järgi joosta.
Tempo oli natuke aeglasem (lumel jooksmine lisab kilomeetri ajale ~10sek mu kogemuse järgi), nii et 6:10 lähedale kilomeetri ajad olid täitsa ootuspärased. Üht teist jooksjat nägin veel vastu tulemas, aga üldiselt oli rahvast vähe ja tiksusin oma ringi rahulikult lõpuni.
- Distants 7,35 km
- Keskmine tempo 6:11/km
- Keskmine pulss 141 (max 157) - õiged näidud oluliselt madalam. Üle 150 ei läinud küll kordagi.
- Garmin Index 2.3
- VoMax 51
Kokku 40 km jooksu + intervallventti. Pole paha nädal. Sellist 40-45 km jooksumahtu oleks hea talvisel ajal ka edasi hoida.
No comments:
Post a Comment