Pärast nii head pühapäevast fartlekit läksin esmaspäeval täitsa hea tujuga taastavat jooksu tegema. Ilm pööras sellel nädalal ilusast kehvapoolseks põhimõtteliselt üleöö. Kui pühapäeval oli veel 10-12 kraadi sooja, siis esmaspäev tervitas 2-3 soojakraadi ja vihma-lörtsiseguse ilmaga. Sooje kindaid, mütsi ja jakki veel suveks kappi panna ei saanud. Soojad riided selga, kilekas ka, shieldid jalga ja ringile.
Aruheina lasteaia juures viskas Garmin mingi väikese vimka sisse ja näitas liiga kõrget pulssi. Võtsin hoo selle peale maha ja esimene kilomeeter tuli ainult 6:33, aga juba teisel kilomeetril sain ajaks 6:13, mis oli ehmatavalt kiire, kuigi pulss ilusti 135 ümber. Aga nii läks ülejäänud trenn ka edasi - kerge sammuga, madala pulsiga ja enamik kilomeetreid alla 6:20 ajaga. Viimased kaks tulid isegi 6:10. Võimalik, et see kiire temperatuurilangus andis hoogu juurde ja oli kergem hingata, suhteliselt tuulevaikne ilm tegi ka jooksu kergemaks ja kindlasti see, et pühapäeval ei jooksnud ennast niimoodi tühjaks nagu nädal tagasi. Igatahes ringi lõpus oli 7,39 km keskmine aeg 6:17/km ja pulss 135. Kõige kergem-kiirem taastav jooks, mis sel aastal teinud olen. Arvutasin venitades kiiresti, et kui keskmine tempo peaks millalgi alla 6:05 jõudma, siis tuleb pikem ring valida, sest 45 minutit jooksu ei tule enam täis. Praegu on hea tempo korral ajad 46-47 minuti vahel.
Võib-olla tänu sellele, et viimased kaks trenni olid suhteliselt kerged ja taastusin ära, oli äärmiselt kerge ka teisipäevane intervallventti. Marius tegi jälle trenni ja nii nagu eelmine kord oli umbes pool saali rahvast täis, see tähendab, et ruumi oli lahedalt. Tuttavaid oli vähe, võtsime Agnesega tagareas kohad sisse ja hakkas peale. Kui eelmisel nädalal väsisin ära 40-45 minuti paiku, siis nüüd panin uhkelt lõpuni välja ja tunni lõppedes ei olnudki tavapärast poolsurnud tunnet. See tähendab, et sellest talvehooaja intervallventtist on tõesti kasu olnud. Kahju ainult, et nüüd kui mingi vorm paistma hakkab, tuleb varsti hooaja lõpp peale. Ainult paar nädalat veel jäänud.
Neljapäeval Spartasse jõudes pakkus administraator mulle jooksugrupi variantideks kas Maile või Ahto. Valisin Ahto, aga Ahtot tegelikult ei olnud ja kogu suur punt tegi Maile käe all trenni. See tähendas ka, et eelmiste nädalatega võrreldes oli trenn oluliselt intensiivsem - pikemalt saime teha erinevaid põlvetõsteharjutusi ja hüppeid. Jalad olid trenni lõpus päris pehmed, kuigi lõdvestusjooksu (allamäge) kilomeetril sain üllatuseks aja 5:15. Kokku tuli veidi rohkem distantsi ka kui tavaliselt - 9,21 km, aga pulss ka keskmisest kõrgem - 151.
Reedest pikka jooksu alustasin üsna krapsakalt - kohe esimesed kilomeetrid olid keskmiselt alla 6:00 tempoga ja Kindluse teel nautisin haruldast taganttuult. Assakule jõudes olukord muutus - olin pulsi mõttes juba pigem piiri peal, aga enda meelest üsna kiire sammuga liikudes nägin paar kilomeetrit järjest nii aeglast numbrit nagu 6:10. Siis jõudis kohale, et jalad lihtsalt ei ole neljapäevasest trennist ära taastunud. Ülejäänud jooks läkski niimoodi punnitades ja alla 6:00 kilomeetreid oli raske saada. Enesetunne isegi OK, jooksmine raske ei tundunud, lihtsalt keha ei olnud päris värske. Kokku tuli 15,22 km täpselt 1:32:00, so. 6:03/km. Kõva tagasiminek paari nädala taguse ajaga võrreldes, seda enam, et ilm oli mõnusalt jahe ja tuult eriti ei olnud. Pulss 149.
Laupäevane taastav sörk oli täiesti uneventful. Rahuliku pulsiga tiksusin ringi ära ja tempo mõttes täiesti tavaline 6:20-6:30 vahele. Kokku 7,39 km, keskmine tempo 6:23/km ja pulss 148.
Pühapäevasele fartlekile läksin natuke pessimistlikult, sest eelmise nädala jooks oli superhea ja seekord ei olnud nii kerget enesetunnet. Lohutasin ennast teadmisega, et iga kord ei saagi PB joosta ja trenn on kõigest trenn. Tuul oli jälle tugevam ja endiselt ida poolt, nagu reedel. Seetõttu sain üsna rahulikult alustada ja esimesed lõigud tulid ilusti 5:10-5:15 vahele. Võtsin millegipärast selle 5:15 endale sihtmärgiks ja proovisin seda tempot hoida, isegi Assaku tõusult ülesmäge ja vastutuult rühkides. Selle punnitamise tõttu sain pulsi natuke rohkem punasesse kui peaks, kuigi tempo ja jaksu mõttes kestsin ilusti. Viimasel lõigul ei olnud samuti sellist purakat nagu eelmisel nädalal - 5:08, kui eelmisel korral oli 5:03. Lõdvestusjooksul oli tegu, et pulssi aeroobses hoida. Korralik pingutus (Garmin hindas 4.3). Kokku tuli 16,54 km ja keskmiselt 5:37/km (vist ka sellest, et lõikude vahel jooksin pigem kiiresti). Lõigud 5:08-5:16, väga ühtlaselt (aga kilomeetrid muidugi erineva raskusastmega). Keskmine pulss 161.
Selle jooksuga sain ennast selle nädala Garmini challenge'is Kairitist napilt mööda - kokku 55 km jooksu + intervallventti. Uus nädal tuleb natuke vaheldusrikkam, sest esmaspäeval olen Eismal (James lubas jooksuasjad kaasa võtta) ja nädala lõpus Lõuna-Eestis.
No comments:
Post a Comment