Aprill hakkab jõudma poole peale ja Viljandi järvejooks läheneb. Vahelduseks oli üks lühike töönädal, mis oli seda lühem, et esmaspäeval-teisipäeval olime kolleegidega hoopis Lahemaa taga Eismal strateegiaseminaril ja kontorisse jõudsin seetõttu ainult kahel päeval.
Esmaspäeval võtsin muidugi jooksuriided kaasa, sest Jamesiga sai nii kokku lepitud ja pärast tööjutte läksime väikesele sörgile. Ilm oli soe ja metsa vahel looklev külavahetee tuulevaikne. Tempo läks seetõttu ootamatult kiireks. Kahtlustasin maanteed, et see läheb pidevalt allamäge ja pärast tagasiteel on vaja hakata ülesmäge rühkima, aga päris nii ei olnud. Igatahes kilomeetrite tempo jäi 6:00-6:10 vahele ja tegime 7 km. Keskmine tempo 6:05/km ja pulss 139 (täitsa OK, arvestades et jooks oli koos jutuajamisega). Saldosse jäi ka üks nähtud rebane.
Teisipäeval jõudsime pärastlõunal linna tagasi ja õhtul toimus intervallventti - selle hooaja eelviimane. Marius küll lubas, et viimasesse venttisse müüb pileteid - 1000 € pääse, nagu Alla Pugatšova juubelikontserdile. Saal oli pooltäis nagu viimasel ajal ikka - uusi nägusid enam vastu kevadet seal eriti ei kohta, kõik on vanad kalad. Tundub, et iga trenniga läheb ventti kergemaks - sel teisipäeval tegin kogu trenni täiega kaasa ja lõpus oli selline tunne nagu pühapäevase fartleki lõpus: väsinud, aga kui vaja, siis jaksaks ikka mõned harjutused veel teha. Kahju isegi, et hooaeg läbi saab, see hea vorm jõuab kindlasti sügiseks ära kaduda.
Neljapäevasesse jooksugruppi minek tuli madala motivatsiooni pealt, sest oli nädala viimane tööpäev, praktiliselt reede, ja pika nädalavahetuse eel tahaks natuke varem kontorist lahkuda. Seda ei ole mõtet teha siis kui trenn algab kell 18 ja varem kohale jõuda ei ole eriti mõistlik. Teine keeruline väljakutse viimasel nädalal on õigete jooksuriiete valik, eriti kui need tuleb varahommikul õhtuseks trenniks kaasa pakkida. Õues liikudes tundub juba nagu lühikese püksi ilm, aga pikad püksid igaks juhuks kaasa. Vähemalt on garanteeritult päikseline ja kuiv ilm ja vihmakilet ei pea võtma. Oligi enam-vähem lühikese püksi ilm.
Sparta jooksugrupi trennidega on kuidagi nii, et Toomase trenn on liiga kerge ja Maile trenn jälle liiga raske. Sokutasin ennast seekord Toomase gruppi, aga pidevalt tabasin ennast mõttelt, et liiga lihtne. Toomas teeb lühemalt ka, seega sai varem lõpetada ja pärast lühikest lõdvestusjooksu kogunes ainult 8,37 km ja keskmine pulss alla 150.
Reedel oli suur reede. Tööle minema ei pidanud, ilm oli väljas ilus. Sai natuke hommikul pikemalt logeleda ja siis lõuna ajal jooksule. Loogika ütles, et kuna neljapäevane trenn oli kergem, siis peaks reedel olema ka lihtsam. Läksin kodu juurest kohe tiheda sammuga minema ja täitsa normaalse pulsi juures tulid esimesed kilomeetrid alla 6 minuti ja sama hooga läks edasi ka. Kindluse teel hakkasid ajad minema juba 5:50 kanti ja tundsin, et algus kisub liiga kiireks, aga täitsa normaalse enesetundega tuli hea tempoga jooks edasi, isegi Assakult tulin 5:50-6:00 kilomeetri aegadega läbi. 12 km kandis tundsin, et jalad on väsinud ja pulss oli selleks ajaks 150 lähedal ka. Purakat enam polnud, et väga palju allamäge lõigul juurde panna, aga seda polnud vajagi. Uus "rajarekord" 15,22 km peale - 1:29:33. See tähendab 5:53/km ja pulss 147. Pärast jooksu pakkisin kotid ära (trenniasjad ka) ja nädalavahetuseks Pangodisse.
Laupäeval käisin pärast puude lõhkumist Tartus ja tegin kohustusliku sörgi ära. Emajõe äärest alustades jõudsin päris hea tempoga Anne kanali äärde, aga siis hakkas tunda andma, et eilne jooks on jalgades ja iga tiiruga ümber kanali tahtis pulss rohkem üle 140 ronida. Ei olnud eriti head energiat ega sammu. Mingil kilomeetril nägin isegi aega 6:35. Kolm tiiru pidin tegema ja siis jõe äärt mööda tagasi Raekoja platsini. Kokku tuli natuke pikem distants kui tavaliselt - 7,71 km. Keskmine tempo 6:27 ja pulss 139.
Pühapäeval oli pikk tagasisõit Tallinnasse ja pärastlõunal oli vaja teha pühapäevane fartlek ära. Viimast korda aprillis pikalt. Kuldala teel tundsin külmavõitu kirdetuult ja kartsin, et ehk olen isegi liiga õhukeselt riides, aga esimese lõigu ajaks läks see tunne muidugi üle. Esimesed kolm intervalli tulid päris hea tempoga, alla 5:10, kuigi jalad olid väsinud ja kõht raske. Kuidagi ei sobi kokku need Tartusse sõidud koos jooksuga - jalad on pärast 2h autos istumist kanged ja üldse ei taha liikuda. Neljanda lõigu tegin Assaku tõusul vastutuules 5:21-ga ja viiendal, kui pulss juba liiga varakult piirajasse lendas, lõin käega ja murdusin. Jäigi selline poolik trenn ja sörkisin Assakult koju tagasi. Õhtul muidugi olin pahane ja tige enda peale, et nii lihtsalt alla andsin, aga mõnikord lihtsalt ei ole trennipäeva. Kokku tuli 9,40 km keskmise tempoga 5:41/km.
Muidu täitsa OK trenninädal, lihtsalt lõpp oli korralik pettumus. Kilomeetreid tuli 47,7 + intervallventti.
Sparta jooksugrupi trennidega on kuidagi nii, et Toomase trenn on liiga kerge ja Maile trenn jälle liiga raske. Sokutasin ennast seekord Toomase gruppi, aga pidevalt tabasin ennast mõttelt, et liiga lihtne. Toomas teeb lühemalt ka, seega sai varem lõpetada ja pärast lühikest lõdvestusjooksu kogunes ainult 8,37 km ja keskmine pulss alla 150.
Reedel oli suur reede. Tööle minema ei pidanud, ilm oli väljas ilus. Sai natuke hommikul pikemalt logeleda ja siis lõuna ajal jooksule. Loogika ütles, et kuna neljapäevane trenn oli kergem, siis peaks reedel olema ka lihtsam. Läksin kodu juurest kohe tiheda sammuga minema ja täitsa normaalse pulsi juures tulid esimesed kilomeetrid alla 6 minuti ja sama hooga läks edasi ka. Kindluse teel hakkasid ajad minema juba 5:50 kanti ja tundsin, et algus kisub liiga kiireks, aga täitsa normaalse enesetundega tuli hea tempoga jooks edasi, isegi Assakult tulin 5:50-6:00 kilomeetri aegadega läbi. 12 km kandis tundsin, et jalad on väsinud ja pulss oli selleks ajaks 150 lähedal ka. Purakat enam polnud, et väga palju allamäge lõigul juurde panna, aga seda polnud vajagi. Uus "rajarekord" 15,22 km peale - 1:29:33. See tähendab 5:53/km ja pulss 147. Pärast jooksu pakkisin kotid ära (trenniasjad ka) ja nädalavahetuseks Pangodisse.
Laupäeval käisin pärast puude lõhkumist Tartus ja tegin kohustusliku sörgi ära. Emajõe äärest alustades jõudsin päris hea tempoga Anne kanali äärde, aga siis hakkas tunda andma, et eilne jooks on jalgades ja iga tiiruga ümber kanali tahtis pulss rohkem üle 140 ronida. Ei olnud eriti head energiat ega sammu. Mingil kilomeetril nägin isegi aega 6:35. Kolm tiiru pidin tegema ja siis jõe äärt mööda tagasi Raekoja platsini. Kokku tuli natuke pikem distants kui tavaliselt - 7,71 km. Keskmine tempo 6:27 ja pulss 139.
Pühapäeval oli pikk tagasisõit Tallinnasse ja pärastlõunal oli vaja teha pühapäevane fartlek ära. Viimast korda aprillis pikalt. Kuldala teel tundsin külmavõitu kirdetuult ja kartsin, et ehk olen isegi liiga õhukeselt riides, aga esimese lõigu ajaks läks see tunne muidugi üle. Esimesed kolm intervalli tulid päris hea tempoga, alla 5:10, kuigi jalad olid väsinud ja kõht raske. Kuidagi ei sobi kokku need Tartusse sõidud koos jooksuga - jalad on pärast 2h autos istumist kanged ja üldse ei taha liikuda. Neljanda lõigu tegin Assaku tõusul vastutuules 5:21-ga ja viiendal, kui pulss juba liiga varakult piirajasse lendas, lõin käega ja murdusin. Jäigi selline poolik trenn ja sörkisin Assakult koju tagasi. Õhtul muidugi olin pahane ja tige enda peale, et nii lihtsalt alla andsin, aga mõnikord lihtsalt ei ole trennipäeva. Kokku tuli 9,40 km keskmise tempoga 5:41/km.
Muidu täitsa OK trenninädal, lihtsalt lõpp oli korralik pettumus. Kilomeetreid tuli 47,7 + intervallventti.
No comments:
Post a Comment