Talvised jooksutreeningud sellise ilmaga on ikka paras ikaldus. Kogu selle lumes sumpamise peale ei jõua lihtsalt ära oodata kuni kevad tuleb ja saaks jälle kuival asfaldil joosta.
Esmaspäev algas lühikese sörgiga ja viimaste nädalate taustal peab ütlema, et oli täitsa normaalne ilm. Õiemini - normaalne tee. Enam-vähem sahatud ja piisavalt kõva rajapõhjaga, et kannatas hästi joosta. Ilm oli tuulisem kui eelmisel nädalal ja distantsi esimese poole sain minna vastutuules. Kusagil Järveküla põldude vahel sain lühikesel lõigul põlvetõstejooksu harjutada, aga suures pildis polnud vigagi. Taganttuulega lõigud tulid üsna kergelt alla 6 minuti tempoga. Kokku 8.37 km, tempo 6:04/km ja pulss 144. Hea rahulik jooks.
Teisipäeval sadas terve päeva lund. Endamisi oli isegi hea meel, et sel päeval ei olnud jooksupäeva ja tubane intervallventti tundus palju parem variant kui pehmesse lumme sumpama minna. Hakkasin Ülemistest igaks juhuks kella 18 paiku minema ja sattusin ikkagi totaalsesse ummikusse. Juba Ülemiste City kvartalist välja jõudmine võttis üle 20 minuti aega ja kui kell oli 18:45, siis seisin ikka veel Järvevana teel ummikus. Sinna ummikusse mu intervallventti ka jäi. Sellised asjad teevad meele mõruks, aga keset tihedat lumesadu ei olnud ka mingit motivatsiooni jooksma minna, seda enam, et kell oli juba palju.
Neljapäeval tulin siis sellise pooliku trenninädala pealt Sparta jooksugrupi trenni. Hommikust tundsin, et veerand nina on natuke nohune või siis nohu on algamas, aga kuna hallitrenn, siis vahele ei jätnud.
Kohalejõudmise ajastus hakkab vaikselt paranema, aga siiski jõudsin liiga vara, nii et soojendust tuli üle 6 km. Siseruumides soojaga on mõnikord pulssi raske kontrolli all hoida - kuidagi läheb justkui rahuliku jooksuga ikka üle 150. Sel neljapäeval GPS vist ei võtnud ka väga hästi, nii et Garmin arvestas kuidagi nii hästi-halvasti kui ta oskas. Trenni tegi Ahto ja lõike jooksime jälle 10x100m + 5x100m. Viimased lõigud olid eriliselt rasked - kopsus hakkas pistma ja jätsin viiest ühe vahele. See-eest proovisin rohkem keskenduda tehnikale - et kiirendusel oleks ikkagi õlad natuke jalgadest eespool (jah, tõesti on loomulikum asend ja niimoodi natuke kergem joosta). Kokku tuli selle raske trenniga 11,88 km.
Reedene pikk jooks tuli lumesajusel õhtul - mitte nii hull ilm kui teisipäeval, aga rada oli piisavalt pehme ja kõnniteed hooldamata. Nina nohune, aga motivatsioon suur. Läksin rahuliku tempoga peale ja esimese kolme kilomeetriga oli selge, et seekord tuleb jooks kuhugi 6:10-6:20 vahele tempoga. Kohati ei olnud rada kõige hullem - tugeva rajapõhja peal oli ainult natuke värsket lund - aga teisal jälle konkreetne kartulipõllul sumpamine. Poole maa peal tuli ka häda nr. 2 peale ja kuna viimane lõpp Vana-Tartu maantee ääres oli eriti halvas seisus, pöörasin koe Häälinurme tänavalt tagasi ja tegin lihtsalt lühemalt. Korralik kannatuste jooks 13,58 km ja tempo 6:16/km. Pulss 146.
Laupäeva hommikul oli ärgata juba raske, nohuga oli käima saamine juba väike ettevõtmine. Käisime Helenaga õues lumememme ehitamas ja õhtul, juba pimedas läksin tegin oma lühikese sörgi ikkagi ära. Selleks ajaks oli enesetunne juba parem ja kuna päeval lund ei sadanud, siis kõnniteed ka enam-vähem hooldatud. Sõiduteedel oli isegi raskem joosta. Tuli natuke sarnane jooks esmaspäevaga - alguses vastutuules aeglasem, hiljem taganttuules kiirem osa. Kokku 8,38 km ja tempo 6:08/km. Pulss 148.
Pühapäevane korvpall seekord toimus, kuigi poolpidusena. Viis mängumeest olid kohal ja tegime kõigepealt visketreeningut ja siis ühe korvi all natuke aega 2 vs. 3 ja 2 vs. 2. Ei saanud päris nii palju joosta kui oleks tahtnud, aga vähemalt ei olnud täielik nulliring ka.
Kokkuvõttes oli selline poolpuudulik trenninädal. Kahjuks ilma mõttes järgmise nädala jooksutingimused midagi paremat ei luba ja üks mõte on lihtsalt teha mingid jooksud sisehallis. Intervallventtis on kindlasti pärast selle nädala puudumist raskem.
Nädal kokku: 42 km + natuke korvpalli.
No comments:
Post a Comment