Nädal algas kerge sulailmaga ja ilmaennustust vaadates tundus, et tuleb selline räbal jäine ja libe jooksunädal, kus on võimalikult mõistlik hoopis halli ära kolida.
Esmaspäeval oli esimene selline õhtu kus tuli jooksma minna pärast päevast sula. Läksin kergele ringile ja avastasin enda üllatuseks, et tegelikult oli tee palju parem kui terve eelmise nädala jooksul. Parim sõnapaar selle kirjeldamiseks võiks olla "kare jää", see tähendab - pehme lumesodi oli ära sulanud, alles jäänud kõva jäätunud rajapõhi, mis oli pealt krobeline ja/või värske lumi sinna külge jäätunud. Jala all pidamist kui palju ja ei mingit sumpamist. Läksin väga kiire ja kerge sammuga ja ladusin kilomeetri aegu alla 6:00, lõpuks tuli 8,38 km keskmise tempoga 5:56/km ja pulss 146. Hea jooks.
Teisipäeval oli intervallventti ja see oli muidugi natuke raskem, sest eelmine nädal oli vahele jäänud. Mitte midagi üle mõistuse hullu, aga midagi kerget ka ei olnud. Kosmonautika unustas Marius lõpus tegemata, selle asemel tundus, et hüppeid oli tavalisest rohkem.
Neljapäevasesse hallitrenni jõudsin seekord täpselt õigeks ajaks ja soojendus ei olnud mitte 7 kilomeetrit, nagu tavaliselt kombeks, vaid pigem 4,5 km. Garmin ei kohanenud seekord Tallinna Spordihalli akendega ära ja õiget GPS signaali ei saanudki kätte - märkasin esimesel kilomeetril, et ta pakkus endiselt tempoks 13 min/km ja ringi pikkuseks 100m. Selle tõttu ei maksa Endomondo statistikat väga tõsiselt võtta. Arvestan ise, et koos lõikude ja lõdvestusjooksuga tuli ikkagi umbes 10 km kokku. Trenni tegi seekord Toomas. See tähendas, et lõike jooksime 4x100m üle 100m, siis 4x200m üle 200m ja lõpuks 3x70m üle 130m. Või umbes nii. Kahesajased lõigud on ikka rasked tempot hoida. Proovisin esimesel ringil ennast mitte liiga kinni joosta ja enam-vähem kõik lõigud tulid kusagil 40-42 sekundit, aga kolmandal-neljandal ringil sain pulsi ikka ilusti üle 180. Trenni lõpetuseks tavaliste tõkete asemel topispalliharjutused.
Reedel oli pika jooksu päev ja kolme päeva jooksul sulailm õues süvenenud. Peetri kõnniteed nägid kahtlased välja, aga Sparta jooksugrupi luurajad ütlesid, et Järvevana on puhas nagu suvel, nii et seadsin sammud sinnapoole. Kui lennujaama kõrval oli vaja veel lumekihil joosta, siis Järvevana algusest oli tõepoolest puhas asfalt ja jooksusamm läks kohe kiiremaks. Peaaegu Järve Selverini sai enam-vähem normaalsel kõnniteel joosta, siis sai 8 km täis ja pöörasin tagasi. Pärnu maanteel kukkus vastutuules ja ülesmäge rühkides tempo muidugi kõvasti, endalegi üllatuseks oli 8. kilomeeter ainult 6:27. Järvevana tee küngastel läks pulss tavapärasest kõrgemale ja viimased kolm kilomeetrit tuli jälle vastutuules joosta. Kokkuvõtteks 16.08 km keskmise tempoga 6:07/km ja pulss 150.
Laupäeval oli veel libedam ja lisaks kõigele sadas veel vihma. Peetri kõnniteid hindasin mitte joostavateks, istusin autosse ja sõitsin Järvevanale. Tegin seal ühe edasi-tagasi lõigu ja 8 km saigi tehtud. Tempo oli hea, aga küngastel läks pulss üles, seda enam et tagasiteel pidin tulema vastutuules. Eelmise kahe päeva raskemad jooksud olid veel jalgades ka. Keskmine tempo tuli lõpuks korralik 5:59/km, aga pulss koguni 154 ja tõusudel üle 160.
Kinnitust sai see ka, et jooksuradade profiilid on ikkagi erinevad. Nagu eelmise suve jooksud juba märku andsid, siis mu Peetri lühike 8,4 km ring on suhteliselt lihtne samal ajal kui Assaku tiir on raskem ja Järvevana neist kõigist võib-olla kõige raskem. Osalt sellepärast, et seal on siledat maad väga vähe ja kogu aeg tuleb joosta kas natuke üles või natuke alla. Teiseks sellepärast et osad tõusud nagu Renniotsa tunnel on suht järsud ja pikad ning tuulega on ka 3 km järjest vastutuult raiuda raskem - asula vahel keerutades on need vastutuulelõigud lühemad ja majad pakuvad tuulevarju. Ehk siis Järvevanal joostes võiks rahulikuld 5-10 sekundit tempo madalamaks lasta.
Pühapäeval oli korvpallipäev ja üle tüki aja jälle võimalik 5 vs. 5 mängida. Mäng ise oli pigem kehvapoolne - head meeskonnamängu ei olnud, lihtsaid viskeid panime mööda ja kaitses jäime pidevalt hätta. Selline tunne platsil, et kõigis olukordades jäin sekundi või paar mõtlemise ja reageerimisega hiljaks ja ei jõudnud õigel ajal pöörata või hüpata. Mingi füüsiline koormus selle 1,5 tunniga muidugi tuli.
Kokku suhteliselt täis trenninädal - 42 km jooksu + intervallventti + korvpall.
Pühapäeval oli korvpallipäev ja üle tüki aja jälle võimalik 5 vs. 5 mängida. Mäng ise oli pigem kehvapoolne - head meeskonnamängu ei olnud, lihtsaid viskeid panime mööda ja kaitses jäime pidevalt hätta. Selline tunne platsil, et kõigis olukordades jäin sekundi või paar mõtlemise ja reageerimisega hiljaks ja ei jõudnud õigel ajal pöörata või hüpata. Mingi füüsiline koormus selle 1,5 tunniga muidugi tuli.
Kokku suhteliselt täis trenninädal - 42 km jooksu + intervallventti + korvpall.
No comments:
Post a Comment