Aasta teist nädalat alustasin esmaspäeval rahuliku 12 km sörgiga. Õues oli kerge sula ja kõnniteid oli justkui sahatud ka enam-vähem, aga pulss läks kuidagi kiiresti üles ja päris "õiget" tempot oli raske hoida. Tagasiteel tegin viimased kilomeetrid 6:00 ringis, aga keskmine tuli 6:06/km ja pulss 148. Tavaliselt märgin oma trennipäevikusse mingi kommentaari teekatte kohta ka ja "sahatud lumi" peaks tähendama sellist kõva teekatet, kus jalg eriti tagasi ei anna, aga see plusskraadide juures sahatud kiht vajus ikkagi iga sammuga natuke sisse ja ei olnud kõige lihtsam joosta.
Teisipäeval oli selle aasta esimene intervallventti. Peale selle, et alaselja harjutused tulevad raskelt, oli täitsa okei trenn. Jaksan korralikult teha hüppeid ja asju. Marius lasi seekord teha kolm seeriat väljaasteid ja ootasin iga kord, et millal nüüd reielihas krampi läheb, aga ei läinudki. Lõpus kosmonaute tehes oli tuju igatahes veel päris hea.
Kolmapäeval oli selle aasta esimene puhkepäev, kus tõesti ühtegi trenni ei teinud. Chill.
Neljapäev on Sparta jooksugrupi päev, aga et tahtsin Ahtoga treeningkavast rääkida, siis läksin seekord hoopis Tallinna spordihalli. Avastasin ootamatult, et töö juurest on sinna palju lihtsam sõita kui Spartasse, sest Järvevanaga võrreldes ummikuid sisuliselt ei ole ja 17:15 olin juba kohal ja auto ära parkinud. See tähendas, et sain vajalikust kõvasti rohkem, isegi 7 km soojendust joosta. Kerisin rahulikult neid umbes 250m ringe oma tavalises tempos, kuni teised ka kogunesid ja Pille eestvedamisel natuke kiiremat käiku ka tegime. Venitamine oli veidi teistmoodi kui õues, sest sai rahulikult mattide peal pikutada. Jooksuharjutustele lisaks saime sirgel 10x lõike teha (esimene lõigutrenn vist pärast eelmise aasta augustit) ja siis veel üle tõkete hüplemisi. Kokku läks isegi kauem kui tavaliselt õues läheb ja kilomeetreid kogunes ka üle 12 km. Väga hea trenn, kuigi teisipäevast venttit oli veel natuke kõhulihastes ja jalgades tunda.
Reedel olin jälle õues ja tegin 10 km tempojooksu. Nädala jooksul oli lund isegi juurde sadanud, teeolud olid kehvemad kui esmaspäeval ja tuul oli ka tugevam. Kui ma distantsi esimeses pooles isegi arvasin, et suudan alla 5:10 tempot hoida, siis tagasiteel vastutuules pidin järele andma. Vana-Tartu maantee ääres olid mingid lõigud, kus tekkis siiras küsimus, et mida hekki see sahamees üldse teinud on, sest tee peal oli konkreetselt kiht lahti lükkamata putru. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et 5:11/km tempo oli nende olude kohta päris hea tulemus. Keskmine pulss tavapärane 166, kuigi jälle olin natuke liiga palju ülemistes pulsitsoonides, et see mulle meeldiks. Aga selline vorm on küll, et alla 52 minuti võiks 10 km iga ilmaga teha.
Laupäevane pikk jooks oli teeolude mõttes reedesega copy-paste ja kulgemise mõttes ka. Nende kehvade teedega jooksin päris heas tempos kuni Uuesaluni, aga siis Assaku hooldamata ja kurvilistel kõnniteedel läks päris raskeks. Viadukti juures oli juba täielik lumes sumpamine ja jalad üsna väsinud. Üks idioodist sahamees oli ülekäiguraja ette meetrise lumevalli lükanud. No... seriously??! Energiat ei olnud ja kaks eelmist trennipäeva olid ka selgelt jalgades. Kokku tuli 16,26 km keskmise tempoga 6:06/km. Pulss 150. Normaalse pulsi, aga väsinud jalgadega aeglane jooks.
Pühapäeval tegin kõige selle peale ka veel poolteist tundi korvpalli. Korralik meeskond oli koos, saime üle väljaku 5 vs. 5 mängida ja üsna normaalsed tasavägised mängud olid ka. Korvpalliga on enesetunne alati selline nagu venttis - poole trenni peal tundub, et eriti ei jaksa enam ja tahaks mõned rünnakud viilida, aga lõpus on jälle energiat rohkem kui teistel. Mingi parabooli laadne kogumine.
Nädal kokku: 50 km jooksu + intervallventti + korvpall. Hea nädal.
No comments:
Post a Comment