Nädal algas esmaspäeval nagu tavaliselt rahuliku 12 km sörgiga. Kõnniteed olid lumised, aga enam-vähem sahatud. Läksin kodu juurest liikvele võib-olla natuke liiga aeglase pulsi ja tempoga. Esimene kilomeeter oli isegi 6:31, aga siis läks natuke reipamaks ja ajad tulid 6:00 lähedale. Kui kõnniteedel oli tavapärane sahatud lumi, siis ülekäiguradadel oli libe jääkiht koos autode poolt lahti sõidetud lumesodiga - väga ohtlik kombinatsioon, kuna selle pudru alt pole põhimõtteliselt võimalik näha, kuhu sa tegelikult astud. Kindluse teel oli sellest esimene märk ja kui Väljaotsa teel kõnniteelt sõiduteele astusin, siis kukkusin korraks isegi pikali ja panin külje maha. Õnneks kukkusin õigesti ja ei saanud haiget, aga märk siiski. Viimsaed kilomeetrid läksid juba päris kiiresti alla 6:00 ja kokku tempo 6:05. Pulss 148.
Teisipäeval oli jälle intervallventti. Kuna Marius oli Eesti koondisega Dohas, siis Reigo andis jälle trenni ja mahvi saime korralikult. Eelmisel nädalal saime teha kõvasti väljaasteid, seekord oli kätekõverdusi rohkem kui tavaliselt. Väga motiveerivalt ei kõla kui öeldakse, et toenglamang on "puhkeasend" kahe või kolme harjutuste seeria vahel. Harjutuste järjekord oli ka selline, et trenni lõpu "jaksamise" tunnet ei jõudnud tekkida ja kusagil 40 minuti juures oli hoopis pöördumatult kott tunne. Alati tuleb venttiga koos endale meelde tuletada, et see kõik mõjub ja töötab pika aja jooksul, aga tahaks tunda rohkem seda tunnet, et päriselt jaksan.
Neljapäeval jälle Sparta jooksugrupp Tallinna Spordihallis. Proovisin jõuda õigeks ajaks kohale, aga jõudsin ikkagi liiga vara ja enne harjutusi tegin jälle väga pikalt (7 km) sooja. Peeter tuli ka seekord trenni, et veidike Sparta jooksugrupi aegu meenutada. Harjutusi tegime seekord lühemalt, aga kiirendusi täiega - kõigepealt 10x70m ja pärast veel 5x70m. Kui esimesed 10 lõiku jaksasin paremini kui eelmisel nädalal, siis viimase 5 ajal oli jalg juba korralikult pehme.
Siis tõkkeharjutused ja väike kilomeetrine lõdvestus peale. Kokku tuli 13+ km, millest 7-8 km sellist head sörki.
Ahtolt sain ka neljapäeval uue trennikava kätte - natuke kergem nädalalõpp kui seni, arvestades ka seda kui intensiivsed on meil neljapäeval Sparta trennid ja et viimasel ajal on pühapäevane korvpall tervelt 1,5 tundi.
Uus plaan näeb välja selline:
E- 45 min rahulik taastav jooks
T- Intervallventti
K- puhkepäev
N- jooksugrupi trenn spordihallis
R- pikk jooks 1,5h aeroobsel lävel
L- 45 min rahulik taastav jooks
P- korvpall
Kui pühapäeval korvpalli ei ole, siis laupäeval puhkepäev ja pühapäeval ~10km tempojooks.
Reedel tegin uue kava järgi kohe esimese trenni. Mõtlesin, et huvitav mis distantsi ja tempoga seda 1,5h jooksma minna, aga kuna terve päeva sadas lund, siis esimene pilk kodutänavale ja oli selge, et täna mingist tempost rääkida ei maksa. Kogu Peetri kõnniteed olid täiesti lund täis ja sahkamata. Lepiku teel oli keegi hea hing natuke kõnniteed puhtaks teinud, aga praktiliselt terve jooks oli üks korralik hanges sumpamine ja ega need väikesed tänavad kus sõiduteele astusin, ka midagi teistsugust ei olnud. Kilomeetri ajad olid seal 6:20 lähedal ja jalad väsinud. Vana-Tartu maantee ääres tuli lõpuks lumesahk mööda kergliiklusteed vastu. Hüppasin korraks lumehange ja lasin saha mööda ja pärast oli juba märksa toredam värskelt sahatud teed mööda joosta. Kilomeetri ajad läksid ka korraks normaalseks. Distantsi tagumise otsa jooksin Tallinna poole mööda lennujaama äärset kergliiklusteed. Kuigi Evelyn seda reklaamis, siis Tallinna kõnniteed nüüd nii hästi hooldatud ka ei olnud. Raske ja nüri oli kogu see jooks ja teeolud keskmiselt ikkagi väga kehvad. Tagasi koju jõudes oli 15,4 km joostud ja keskmine tempo 6:18/km. Pulss 147 - normaalne, aga tempo vähemalt 10 sekundit alla normaalse.
Laupäeval oli harjumuspäratult lühike ja kerge jooks. Kõnniteed olid enam-vähem hästi ära sahatud ja läksin oma tavalisele 8,4 km ringile. Proovisin hoida kilomeetri ajad alla 6:10 ja enam-vähem nii tuli ka. Ilm oli ilus ja päike isegi natuke paistis. Järveküla söötis põllul tegi keegi suusarada sisse ja palju rahvast oli väljas jalutamas. Tiksusin lõpuni 6:09/km tempoga. Pulss 146 ja Garmin arvas, et pingutus ainult 2.7 vääriline.
Pühapäevases kossus oli mängijaid täpselt nii palju või vähe, et saime teha üle väljaku 4-4. Kuna eile oli peaaegu et puhkepäev, võtsin eesmärgiks korralikult joosta. Nii oligi, et kui ise ei viilinud, siis sai selgeks et ega paljud teised algusest lõpuni ei jaksanud ja kõik poolteist tundi olin nii rünnakul kui kaitses korralikult kohal. Selle pealt tuli ka korve ja muud actionit rohkem, kuni kolmandas mängus Neeme käest 1-1 olukorras korralikult vastu lõualuud raksu ära sain. Õnneks midagi katki ei läinud, aga tuhhi võttis pisut vähemaks. Pooleteise tunni järel ei olnud isegi väga väsinud enesetunnet. Nii palju on ikka vahet kui pühapäevasesse trenni kolme intensiivset päeva kaasa ei võta.
Nädal kokku: 49 km jooksu + intervallventti + korvpall. Täitsa OK.
No comments:
Post a Comment