Eelmisel nädalal jäi kuidagi see trenniblogi kirjutamine vahele ja ei tunne vajadust seda tagantjärele samas formaadis ka teha, aga võtan siis viimased kaks nädalat trenni mõttes ühe postitusega kokku.
Kõige positiivsemalt üllatavam trenn oli eelmise nädala teisipäevane Sparta jooksugrupi fartlek. Tegime Järve metsas väikesel ringil 1km lõike - viis ringi jooksime koos Raido ja Taaviga ja kuigi mul oli Ahto poolt ette antud pulsi piir (170), tulid lõigud suht tagasi hoides 4:15-4:30 tempoga, mis tõusu ja maastikku arvestades on ülikõva. Kõik lõdvestusjooksud tegin rahulikult 5:40-5:50 tempoga ja ei olnud üldse väga suurt pingutamise tunnet.
Teine suur areng viimase kahe nädala jooksul on olnud see, et taastavatate jooksude tempo on tõusnud kuhugi 5:40 lähedale. Eelmisel kolmapäeval isegi 10 km @5:38, aga 'normaalsetes oludes' pigem 5:40-5:45 vahele. Kui terve suve olen pikalt sörkinud umbes 5:50-5:55 vahele tempoga, siis siin on selgelt uus tase korraga käes.
Kõige raskemad trennid on ikkagi olnud nädalavahetusel. Eelmine nädal tegin sellesama pikkade lõikude (3km + 2km + 3x1km) kombinatsiooni ja seekord jahedama ilmaga sain enam-vähem hakkama. Taastavatel osadel pidin ikkagi kõndima ka (miks üksi need pikad lõigud nii rämedalt rasked on, just psühholoogiliselt), aga suutsin kõik 1km lõigud alla 4:20 tempoga teha, kuigi pulss oli korralikult üleval selle pingutusega. Sinna otsa tuli pühapäeval 20 km rahulikult ja pean ütlema, et see oli raske - keha oli väsinud laupäevasest pingutusest, aga vaim veel enam. Ütlesin pärast Ahtole ka, et 15 km oleks ehk OK olnud, aga lihtsalt ei olnud entusiasmi ja kui tempo on ka väsimuse pealt madalam ja pulss kõrgem kui tavaliselt, siis pole väga midagi mis motiveeriks 20 km kannatama.
Sel nädalal on märksõnaks olnud ilm. Teisipäevase Sparta fartleki saime tehtud väga mudase ja libeda Järve metsa rajal, nii et poripritsmed selja taga kuklani. Neljapäevase harjutuste trenni ajal oli korralik torm - Mailet see muidugi ei morjendanud ja saime erinevate hüpete ja väljaastetega jalad täiesti kangeks. Ei olnud asi ainult minus, sest Triin kurtis samamoodi, et olevat olnud aasta kõige raskem harjutuste trenn. Käisime laupäeva hommikul Pirital ka Sparta maratoonaritele kaasa elamas ja pärast läksin nende puujalgadega tegema pikka jooksu - 25 km, sh. 5km lõpus tempokamalt. Sama jooks mille 2 nädalat tagasi Tartus tegin. Seekord olid ilmaolud nirud - tuulise ja vihmase algusega ei olnud kiita midagi ja esimesed 10 km üsna tagasihoidliku 5:49 tempoga, aga teine 10 km tuli juba 5:36-ga. Viljandi maanteelt Järvevana poole on ikka märksa lihtsam joosta ja tuul ka ei seganud. Viimased 5 km oli juba täitsa hea tunne ja tegin 5:15 tempoga Peetri vahel veel väikese ringi peale - palju kiirem kui Tartus selle jooksu lõpp oli ning tegelikult oli finišis tunne, et oleks võinud täitsa 2-3 kilomeetrit veel joosta. See näitab, et konditsioon on ikka täitsa hea.
Konditsiooni kiidab Garmin ka - VoMax on püsinud 54 peal (taastaval jooksul isegi 55) ja tundub, et vorm on päris hea.
Mahtu olen nüüd korralikult teinud ja selle kahe nädalaga on kogunenud 140 km jooksu. Nüüd tuleb natuke rahulikum puhkenädal ja järgmisel laupäeval jälle vormitest Raplas.
No comments:
Post a Comment