Eelmise nädala main event oli kolmapäevane Kohila staadionisarja 3000m. Kerge soojendus teisipäeval oli paljulubav - kergelt tiksudes läks 5 km 5:35/km tempos. Kolmapäeval sõitsin Kohilasse eesmärgiga mitte liiga vara jõuda ja olin kohal umbes 18:40. Registreerudes avastasin üllatusega, et osalejaid oli kirjas kordades vähem kui 1000m distantsil ja kuigi ma salamisi kahtlustasin, et starti saan alles 20:30 paiku, siis tegelikult oli ainult kolm jooksu - mehed ja naised segamini - ning arvestades ühe jooksu peale ca 15 minutit oli eeldatav stardiaeg 19:30 - polnudki nii palju aega molutada.
Tegime soojaks (üsna soe oli niigi, ca 20 kraadi) ja pärast kahte jooksu (kus nägime nii kaasvõitlejate edulugusid kui ärakukkumisi) oligi meie stardi aeg. Spartakatest samas jooksus veel Kerta ja Raido. Viimase jooksu tase oli oodatult väga ebaühtlane - ambitsioonikamad panid eeldatavaks lõpuajaks 11:30-11:50, nõrgemad isegi 15:00. Minu eesmärk oli 12:00 või veidi kiiremini. Arvutasin välja, et 4:00 tempoga joostes peaks esimesed 200m tegema mitte kiiremini kui 45-48 sekundit.
Start. Kerta pani kohe ees ajama ja Raidost jäin ka algusega pisut maha, aga esimese 200m aeg täpselt plaani järgi 45 sekundit. Õigemini oli see plaani kiiremas otsas. Elektroonilise ajavõtu tabloo miskipärast ei toiminud, nii et üks kohtunikest ütles finišijoone juures kõigile möödujatele aega. Esimese kilomeetri jooksin täpselt 4 minutiga, aga peab ütlema, et ülemäära kerge see küll ei olnud ja põhimõtteliselt esimesest ringist jäin ka üsna üksinda jooksma. Finišisirgel oli vastutuul ja kindlasti oleks seal olnud pundis lihtsam. Teisel kilomeetril tempo juba veidi langes ja kui Garmin näitas kilomeetri ajaks 4:07, oli selge, et siit alla 12 minuti aega küll ei tule ja vaim hakkas murduma. Joosta oli raske, kops kinni, jalad rasked... staadionisurm korralik. Viimasel kilomeetril hakkasid need, kes targemalt jõudu jaganud, ka minust mööda minema, aga jõudu kaasa minna ei olnud. Lõpuks koperdasin väsinult üle finišijoone ajaga 12:24. Garmin näitas jälle veidi pikemat distantsi ja kiiremat keskmist tempot, aga staadioniring palju ei valeta. Kerta oli tükk maad eespool (11:30), Raido tegi plaani järgi 11:50 kanti jooksu, minul oli korralik feil. Ei jaksanud lihtsalt kiiret tempot hoida ja kui 1000m distantsil oli korralik punt, kellega koos pingutada, siis üksinda joostes ei tulnud midagi kergelt. Õpikogemus ühelt poolt, aga staadionijooksu tuju võttis veidi vähemaks küll.
Neljapäeva õhtul, kui taastavat jooksu tegin, ei olnud sellest raskest enesetundest küll jälgegi - 8 km tuli kergelt ja tiksudes jälle alla 5:40/km tempoga.
Raskemad trennid jäid jälle nädala lõppu ja mitte ainult trenni iseloomu pärast, vaid sellepärast, et ilm pööras soojaks. Laupäeva päeval oli korralik paugutamine Assaku ringil - 15x1min üle 2min. Kuna teeolud olid natuke ebaühtlasemad kui staadionil ja kordusi palju, proovisin hoida lihtsalt alla 4:00 tempot. Enamik lõike tulidki umbes nii - kuhugi 3:50 lähedale. Ja kogu trenn läks umbes nii nagu ootasin - esimesed 5 lõiku oli suhteliselt kerge sissejuhatus, keskmised 5 selline korralik trennipingutus ja viimased 5 juba raskemad - ka sellepärast, et Assakult tagasiteel oli tuul vastu. Viimaste lõikude vahele tulid taastumiseks juba ka trennipausid sisse. Samas soe ilm väga lõigutrenni ei seganud.
Pühapäevane 18 km pikk jooks oli aga hoopis midagi muud. Õues 23-25 kraadi sooja ja läksin rumalalt jälle keset südapäeva jooksma. Tegin tavapärasele Assaku 15 km ringile väikese 3 km aasa Uuesalust sisse, et distants kokku saada. Algus oli üsna okei (arvestades ka, et eelmise päeva lõigutrenn jalgades), aga Uuesalus olin umbes tund aega päikese käes praadinud ja Assakule jõudes olin korralikult küpse. Pulss piirajas (või isegi üle selle - ca 160) ja viimased 5 km väga jooksu moodi välja ei tulnud. Tegin kõnnipausid sisse, et lihtsalt kuumast taastuda ja pulssi vähegi normaalsena hoida, aga treeningu mõttes oli see muidugi feil. Tagantjärele tarkusena oleks pidanud lihtsalt rahulikult õhtul kell 20 jooksma minema ja mitte päeval kangutama, aga olin laupäevase trenni järel võib-olla liiga optimistlik oma kuumataluvuse suhtes. Uuel nädalal tuleb kindlasti targemini teha, eriti kolmapäevane trenn.
Nädala kilomeetreid kokku 48 km - mitte eriti palju, aga kolmapäevase võistluse tõttu oli mahtu natuke vähem.
No comments:
Post a Comment