Spartas oli okei nädal. Jalatrenniga hakkan jõudma juba sinnamaale, kus iga seeria lõpus ei olegi poolsurnud tunne, aga sel neljapäeval tegin kükkides natuke seljale liiga. Õnneks paari päevaga on ilusti ära taastunud, aga ettevaatlik peab olema, eriti kui koormust juurde panna. Seljalihas on tugevamaks saanud. Istudes tõmbele panen juba 65 kg ja ei tundu üldse raske.
Jooksutrenni saldoks jäi sellel nädalal 29 km. Tegin teisipäeval rahulikus tempos kümneka. Neljapäevasele Sparta jooksugrupi treeningule võtsin Garmini kaasa ja avastasin pärast üllatuseks, et selle 1,5 tunni jooksul tuleb ikka 8-9 km vahele kokku. Jooksuharjutused ise tundusid üllatavalt rasked ja olek puine - kuidagi raske (töö)nädal oli ka selja taga selleks ajaks ja ei olnud mingit särtsu.
Laupäevasest trennist ei tulnud midagi välja sel lihtsal põhjusel, et trenn jäi ära. Täna võitlesin kõvasti motivatsiooniga, aga kuna tuju oli halb ja otseselt midagi kodus teha ka ei olnud, siis läksin ikkagi jooksma. 10,21 km tuli 58:42-ga. Kümne kilomeetri aeg 57:40. Selle raja rekord vist. Täitsa müstiline kuidas on tulnud jooksukiirust juurde - kui muidu tundus distantsi lõpus 5:50 juba kiire kilomeeter, siis täna paugutasin juba kolmandast kilomeetrist kiiremini ja distantsi teine pool tuli juba 5:40 ringis. Viimane kilomeeter 5:12. Is nice.
No comments:
Post a Comment