Nonii, üle tüki aja on midagi head raporteerida. See tähendab, et oli korralik trenninädal vist esimest korda kahe kuu jooksul.
Esmaspäeval tegin Spartas rinna- ja õlapäeva. Võtsin raskuste mõttes ettevaatlikult, aga sellegi poolest oli kohati kuratlikult raske ja jõudu ei olnud. Eriti keeruliseks läks hantlitega lendamisega - mingi tsikk võttis samal ajal kui ma harjutust tegin järjest erinevaid raskusi püramiidist maha ja pidin kombineerima nende hantlitega mis parasjagu olemas olid. Aga tagajärjeks oli see, et terve nädal rinna- ja õlavööde valutas lihast mis hirmus.
Teisipäeval tegin esimest korda teibitud jalaga tempojooksu ja pidas superhästi - sai joosta ja polnud häda midagi. Tempo mõttes võtsin pehmelt ja rahulikult - alla 6 minuti jõudsin ainult viimase kilomeetri. Üle 8.4 km ringi ei hakanud seekord punnima, aga pulsi mõttes keskmine jooks - 161.
Pärast kolmapäevast puhkepäeva oli neljapäeval jälle Sparta ja selja-käte treening. Eesmärk oli eelmise nädala trennile iga lihasgrupi juures natuke juurde panna ja sellega sain ilusti hakkama. Tritseps oli kuidagi eriti valus veel esmaspäevast ja lõpus andis see tunda. Kõhulihased tulid raskelt ja olid veel reedel-laupäeval valusad. Aga nüüd edasi saab sellest ainult paremaks minna.
Reedel tulin pärast tööd koju ja sundisin ennast tegema väikest sörki - ei olnud head enesetunnet ja ilm oli ka külm, aga kangutasin ära 5.4 km sörgiringi Peetri veskini ja sealt Vana-Tartu maanteed mööda tagasi. Kilomeetri tempo kusagil 6:30 ümber ja keskmine pulss alla 160, mis oli hea.
Laupäevase pika jooksu lükkasin pühapäevaks - ilm ei olnud küll nii ilus, aga pärast vihma oli hea värske õhk. Tuul Kindluse teel vastu, aga mitte midagi hullu. Pulssi jõudsin alla 160 hoida kusagil 4.5 kilomeetrit, Kindluse tee hekkideni. Aga see tähendas, et alustasin kusagil 6:50-7:00 tempoga. Liiva talu juures nägin tee peal ukerdamas siili. Tundus, et on talveunest ärganud ja kuidagi uimane, aga õnneks auto mis selja tagant tuli märkas ja jäi ilusti seisma, nii et siil sai üle tee minna.
Ja kuigi pärast seda läks jooksu mõõtes pulss natuke lappama, siis keskmine 162 ei olnud ka midagi väga hirmast. Keskmine tempo lõpuks 6:46.
Esimene nii pikk jooks sellel kevadel, aga pidasin ilusti vastu, kuigi viimasel kilomeetril olid jalad päris rasked. Harjumuse asi kindlasti ja küll see jaksamine ka tagasi tuleb.
Nii et kokkuvõtteks edukas nädal: kaks Sparta trenni ja 27.6 km jooksu :)
No comments:
Post a Comment