Uue nädalaga sain oma treeningurutiini natuke tagasi. Ilm oli jätkuvalt ilus, sellepärast läksin esmaspäeval jooksuringile isegi lühikese dressiga. Õues oli mingi 16-18 kraadi sooja. Mõtlesin teha tunde järgi mingi 10-15 km. Tempo oli mugava pulsi järgi kiirem kui reedel-laupäeval ja jäi sinna 6 minuti lähedale pidama. Tegin väikese tiiru Assakult, vaatasin uue lasteaia ja kortermajade ehituse arengud üle ja pöörasin tagasi Peetri suunas. Kui Reti teel oli 8 km tehtud, siis sörkis James vastu ja pöörasime temaga tagasi uuele väikesele tiirule. James muidugi kruvis tempo ka natuke üles ja läksime 5:30-5:40 tempoga kuni Peetrini. Koju jõudes oli peaaegu 12,5 km tehtud ja keskmine tempo 5:51/km. Pulss 151. Back to normal, peaaegu.
Teisipäeval oli tõehetk - esimene ventti sel hooajal. Mõned tuttavad näod ka ukse taga - Agris, Raini, Kata ja Pille, kellel kõigil oli juba mingi põhi all (loe: kaks trenni tehtud), aga mul oli ootuspäraselt erikuradi raske. Kui mingeid hüplemisi ja jooksuharjutusi jaksasin ilusti teha, siis plank oli totaalne null, kõhulihased olid keskmiselt rasked ja väljaastetega sain reie tagalihase krampi. Ühesõnaga - totaalne suremine, aga ventti ongi selline, mingit muud tulemust hooaja esimesest trennist ei olnudki oodata.
Kolmapäeval käisin Tartus. Trenni teha ei jõudnud (ei olnud plaaniski), aga selle asemel valutasin iga liigutusega kõiki lihaseid mis kubeme ja kaela vahel on.
Neljapäeval oli taas üks esimene trenn sel sügisel - Sparta jooksugrupp. Et ma ammu pole käinud, oli näha sellestki, et Järve metsas on käimas mingid kapitaalsed ehitustööd, mis minu jaoks olid täitsa uued. Üle raudtee ehitatakse kergliiklusteed ja viadukti ja tänu sellele oli osa metsaradasid ehitusmasinate poolt ära songitud. Ilm oli vihmane, aga sadu lõppes pärast soojendusjooksu ära ja harjutusi saime teha lihtsalt märjal rajal. Trenn oli tavapäraselt raske - mitte pulsi mõttes, aga harjutusi ikkagi ammu ei ole teinud. Teatud asjad nõuavad tavapärasest enam koordinatsiooni ja tasakaalu ja seda mul nagunii ei ole, rääkimata siis sellest kui ammu ei ole neid teinud.
Neljapäeval sai ka Marioniga natuke nõu peetud ja talvine treeningplaan loksus sellega paika - üks keskmiselt pikk jooks, üks tempojooks ja üks pikk jooks nädalas kuni veebruarini. Ventti ja jooksugrupp sinna juurde. Nii peaks saama mingi 160-180 km igakuiselt kokku.
Reede valisin tempojooksu päevaks. 8-10 km peaks tegema umbes enda poolmaratoni tempoga. Minu puhul siis 5:20-5:30 vahele. Otsustasin esialgu teha tuttava 8,4 km ringi ja järgmistel nädalatel seda pisut pikendada. Juba kodutänavalt startides olid kõhulihased valusad ja jalad rasked. Esimene kilomeeter tuli 5:18 ja mõtlesin hoida tempo alla 5:20. Pulssi ei vaadanud. Keskmiselt raske pingutusega tulid need kilomeetrid ilusti kokku, kõik 5:10-5:20 vahele. Kui kodu juurde jõudsin oli 8,64 km keskmine aeg 5:14 ja pulss täitsa uskumatuna tunduv 157. Wow. Ei oodanud nii madalat numbrit üldse ja tegelikult mingisse olulisse pingutustsooni ennast ei jooksnud ka. Väga hea jooks - Garmin näitas vahepeal pärast poolmaratoni VoMaxit 49, aga nüüd on mind tagasi 51 peale upitanud, nii et pulsivorm hakkab tagasi tulema.
Laupäeval tuli teha pikk jooks. See peaks olema 15-17 km. Mõtlesin küll, et enesetunde järgi võib mõnikord pikemalt teha. Pärastlõunal startides midagi head küll ei tundunud - läksin kergelt ja pulsi järgi, esimesed kilomeetrid tulid veidi üle 6:00, järgmised isegi 5:54, lõpuks jäin kuhugi 6:00 alla pidama. Kõhulihased olid endiselt valusad ja jalad nagu vatist. Energiat ei olnud üldse ja kuigi kusagil Assakul tuli jooksusammu isegi paariks kilomeetriks kergus sisse, siis see vajus pärast 10. kilomeetrit jälle ära ja pidin jalgu vägisi tõstma. Pulsi mõttes kerge jooks, aga väsimuse mõttes mitte. Kokku 15.1 km ja keskmine tempo 5:59. Pulss 150. Pidigi olema kerge jooks, aga ideaalis peaks suutma selle 5:54-ga teha.
Pühapäeval tegime nädala lõpetuseks jälle Peetrikatega kossu. Kuna oli 3 vs. 4, siis risti üle väljaku. Joosta andis kõvasti ja peale visata ka. Ma ei taha korvpalli käekellaga mängida, aga enesemotivatsiooniks oleks päris huvitav teada, kas jooksen piisavalt palju selle tunniga või viilin liialt.
Järgmise nädala treeningplaan on sellega paigas. Loodetavasti on kõhulihased teisipäevaks juba enam-vähem konditsioonis ja venttis suren natuke vähem.
Neljapäeval oli taas üks esimene trenn sel sügisel - Sparta jooksugrupp. Et ma ammu pole käinud, oli näha sellestki, et Järve metsas on käimas mingid kapitaalsed ehitustööd, mis minu jaoks olid täitsa uued. Üle raudtee ehitatakse kergliiklusteed ja viadukti ja tänu sellele oli osa metsaradasid ehitusmasinate poolt ära songitud. Ilm oli vihmane, aga sadu lõppes pärast soojendusjooksu ära ja harjutusi saime teha lihtsalt märjal rajal. Trenn oli tavapäraselt raske - mitte pulsi mõttes, aga harjutusi ikkagi ammu ei ole teinud. Teatud asjad nõuavad tavapärasest enam koordinatsiooni ja tasakaalu ja seda mul nagunii ei ole, rääkimata siis sellest kui ammu ei ole neid teinud.
Neljapäeval sai ka Marioniga natuke nõu peetud ja talvine treeningplaan loksus sellega paika - üks keskmiselt pikk jooks, üks tempojooks ja üks pikk jooks nädalas kuni veebruarini. Ventti ja jooksugrupp sinna juurde. Nii peaks saama mingi 160-180 km igakuiselt kokku.
Reede valisin tempojooksu päevaks. 8-10 km peaks tegema umbes enda poolmaratoni tempoga. Minu puhul siis 5:20-5:30 vahele. Otsustasin esialgu teha tuttava 8,4 km ringi ja järgmistel nädalatel seda pisut pikendada. Juba kodutänavalt startides olid kõhulihased valusad ja jalad rasked. Esimene kilomeeter tuli 5:18 ja mõtlesin hoida tempo alla 5:20. Pulssi ei vaadanud. Keskmiselt raske pingutusega tulid need kilomeetrid ilusti kokku, kõik 5:10-5:20 vahele. Kui kodu juurde jõudsin oli 8,64 km keskmine aeg 5:14 ja pulss täitsa uskumatuna tunduv 157. Wow. Ei oodanud nii madalat numbrit üldse ja tegelikult mingisse olulisse pingutustsooni ennast ei jooksnud ka. Väga hea jooks - Garmin näitas vahepeal pärast poolmaratoni VoMaxit 49, aga nüüd on mind tagasi 51 peale upitanud, nii et pulsivorm hakkab tagasi tulema.
Laupäeval tuli teha pikk jooks. See peaks olema 15-17 km. Mõtlesin küll, et enesetunde järgi võib mõnikord pikemalt teha. Pärastlõunal startides midagi head küll ei tundunud - läksin kergelt ja pulsi järgi, esimesed kilomeetrid tulid veidi üle 6:00, järgmised isegi 5:54, lõpuks jäin kuhugi 6:00 alla pidama. Kõhulihased olid endiselt valusad ja jalad nagu vatist. Energiat ei olnud üldse ja kuigi kusagil Assakul tuli jooksusammu isegi paariks kilomeetriks kergus sisse, siis see vajus pärast 10. kilomeetrit jälle ära ja pidin jalgu vägisi tõstma. Pulsi mõttes kerge jooks, aga väsimuse mõttes mitte. Kokku 15.1 km ja keskmine tempo 5:59. Pulss 150. Pidigi olema kerge jooks, aga ideaalis peaks suutma selle 5:54-ga teha.
Pühapäeval tegime nädala lõpetuseks jälle Peetrikatega kossu. Kuna oli 3 vs. 4, siis risti üle väljaku. Joosta andis kõvasti ja peale visata ka. Ma ei taha korvpalli käekellaga mängida, aga enesemotivatsiooniks oleks päris huvitav teada, kas jooksen piisavalt palju selle tunniga või viilin liialt.
Järgmise nädala treeningplaan on sellega paigas. Loodetavasti on kõhulihased teisipäevaks juba enam-vähem konditsioonis ja venttis suren natuke vähem.
No comments:
Post a Comment