Esmaspäeval tavaline 12 km sörk. Pime ja vihmane ja veidi ebameeldiv ilm. Panin kilejaki peale ja paksemad kindad kätte - ainult 4 kraadi sooja ikkagi. Läksin alguses rahulikumalt, aga kui Kindluse teelt tagasi pööates sain distantsi teises pooles taganttuulega joosta, läks samm krapsakamaks kilomeetri ajad juba alla 6 minuti. Kokku tempo 6:02 ja tavapärane 151 ringis pulss.
Teisipäevane intervallventti oli jälle huvitav, sest Mariuse asemel tegi Evelin trenni. Sel sügisel on üldse väike bingo ses osas, et mis treener on. Kõik teevad natuke erinevaid harjutusi erinevas järjekorras. Kuigi see trenn on ainult 1x nädalas, siis vaheldus on ikka parem kui tavaline rutiin. Evelin keskendus rohkem tehnikale ja näitas õigesti ette ja lahmimise asemel jälgisin ise ka rohkem seda, et keha asend oleks õige ja sooritus lõpuni välja.
Ei tea kas sellest ventti saali lahtistest akendest või millestki muust, aga neljapäeva hommikuks oli pool nina jälle tatine. Kaalusin oma optsioone ja mõtisklesin selle üle, kas see on lihtsalt mööduv nähtus või märk saabuvast kõvemast nohust ja jätsin Sparta jooksugrupi trenni minemata. Mind ennast see pisike nohu võib-olla nii väga ei seganukski, aga Toomas ja Maile kindlasti kurjustaks kui keegi tatise ninaga trennis.
Reedel tegin see-eest oma tempojooksu kodus ikkagi ära. Võimalik, et sellest neljapäevasest puhkusest, aga jalad olid värsked ja samm hea. Vana-Tartu maanteel puhus tuul külje pealt ja väga ei seganud jooksu. Vahepeal läksin ise juba liiga hoogu ja hakkasin kilomeetri aegu 5 minuti lähedale pikkima. Nii kiiresti pole ka vaja joosta, aga sellepärast läks pulss viimastel kilomeetritel pisut üles. Lõpuks tempo 5:10 ja pulss 167 - raskem jooks kui eelmisel nädalal, aga minu liigituse järgi ikkagi selline poolkõva. Ilm see-eest on praegu väga nauditav: 8-10 kraadi sooja ja suhteliselt kuiv. Novembrikuu kohta ideaalsed jooksutingimused.
Laupäeval käisime Helenaga vallavanema vastuvõtul hõbelusikat saamas ja jooksuringile sain seetõttu alles pärastlõunal, kui vaikselt hakkas juba hämarduma. Tuul oli reedega võrreldes veidi pööranud ja tugevamaks läinud. Algus oli üsna okei ja hea tempoga, aga Assakul tundsin, et jalad on väsinud ja energiat eriti ei ole. Assakult Peetri poole tagasi oli muidugi 6 km peamiselt vastutuules raiumist ja andsin tempos seal veidi järele. Kogu 16,25 km peale tempo 6:08 ja pulss 151. Veidi pettunud, sest eelmisel nädalal oli hoog palju parem.
Jooksukilomeetreid sai sel nädalal veidi vähem, aga pühapäeval sain see-eest korvpalli mängima minna. Vastu igasuguseid ootusi oli meid seekord lausa 15, nii et sai teha kolm meeskonda ja vahetustega 10 punktini üle väljaku mängida. Esimese mängu ajal õnnestus viskel maandudes kellegi jalale kukkuda ja väänasin paremat hüppeliigest. Ei tundunud esialgu väga tõsine, aga siiski veidi tugevam venitus kui lihtsalt ehmatus. Tegin trenni küll ilusti lõpuni, aga nüüd õhtul kodus on selge, et kui kõndides on valus, siis homne jooks ja ülehomne intervallventti on küll selle jalaga ohus. Vaatame, kuidas nädala teiseks pooleks enesetunne on.
Nädal kokku: 38,26 km + intervallventti + korvpall
No comments:
Post a Comment