Trenninädal 29.oktoober - 4. november

Esmaspäeval näitas talv ennast korraks. Isegi nii korraks, et õue vaadates loobusin mõttest oma suverehvidega jäistele tänavatele uisutama minna. Leidsin telefonist Taxify äpi ja kuna ma pole eriline taksosõitja, siis ootas seal kasutamata sooduskood, mis tähendas tasuta sõitu tööle  Tehtud-mõeldud, kuigi kohale tulnud Taxify värvides Škoda uisutas samamoodi suverehvidega. Õhtul tagasi koju sain jala - Mariliniga jalutades läks see 2,5 km päris kiiresti, kuigi lennujaama kandis puhus külm tuul. Igatahes see ei sundinud mind õhtusest jooksutiirust loobuma - panin talviselt soojalt riidesse, paksemad kindad kätte ja 12 km ring ootas. Õues oli umbes null kraadi ümber temperatuur, aga kus jää ei olnud jõudnud päeval ära sulada, oli asfalt siiski libe ja sundis veidi pimedas kõnniteel trajektoori valima. Tegin tavapärase tiiru, Käokella teelt kaarega läbi ja koduni jõudes veel ühe Kuldala tiiru peale, et 12 km täis saaks. Tuli pisut rohkem, 12,25 km ja keskmine tempo 6:00. Pulss 149. Täitsa OK.

Teisipäeval, piinlik tunnistada, feilisin ja venttisse ei jõudnud. Tööl läks kauem ja tuju ka ei olnud ummikus passida. Nii tuli kaks puhkepäeva järjest (teisipäev ja kolmapäev).

Neljapäeval siiski passisin ummikus. Järvevanal oli mingi auto ära surnud ja tavapärase ummiku asemel oli hiiglaslik tropp. Ummikus seistes kulus mingi 40 minutit, aga õnneks jõudsin siiski õigel ajal kohale. Sparta jooksugrupiga on mingi naljakas lugu - spordiklubis ei ole nagu palju rahvast enne trenni, aga osad teevad juba metsas sooja ja/või jõuavad hiljem. See tähendab, et võimlemise ajaks on linnakus ikka mingi 40 inimest kohal. Seekord läks nii, et mehed Toomasega ja naised Mailega. Sörkisime tagumisele pikale sirgele ja tegime seal 2 postivahet harjutusi. Seal tagasirgel läheb tõus umbes 1,5 postivahe peal järsemaks ja kõigi harjutuste lõpud olid seetõttu rasked. Aga kuidagi selle tegemisega tuli kilomeetreid vähem, nii et tagasi Spartasse jõudes ei tulnud isegi 9 km kokku.
Hea on nende trennide juures praegu ikkagi see, et ei ole veel külm, tuuline ega libe. Sellise +10 temperatuuriga on väga mõnus metsa all hüpata.

Reedel oli tempojooksu päev ja tegin juba tuttava tiiru Peetri ja Järveküla vahel. Algus oli kuidagi väga kerge ja Garmin näitas ka, et performance index on +9, aga Kindluse teel läks raskemaks ja distantsi teine pool oli ikkagi korralik pingutus. Aeg umbes sama mis eelmisel nädalal, keskmine tempo 5:15 ja pulss 170.

Laupäeval tegin pikema jooksu. Plaan oli veidi pikendada seda tavapärast 15 km ringi. Mõtlesin ükspäev, kuidas seda niimoodi teha, et ei peaks mingit väikest ringi kodu juures peale tegema ja leidsin, et mõistlik on alustada ringi teistmoodi - teha kohe alguses Selveri juurest kaar sisse ja niimoodi distantsi pikendada. Aga millegipärast unustan ma selle plaani alati ära ja panen ikka kodutänavat pidi ajama ja pean siis poolel ringil hakkama nuputama, kuidas see lisakilomeeter või kaks kokku tuleb.

Seekord ei olnud väga head enesetunnet. Ilmselt oli eilne tempojooks veel jalgades ja alustasin rahulikult. Kilomeetri ajad jäid valdavalt sinna 6:00-6:10 vahele. Kindluse teel sain korralikku vastutuult ja see tõmbas hoo samuti maha. Jooksjaid oli laupäeval tegelikult päris palju. Nägin vähemalt viite vastu tulemas. Ega kilomeetrite juurde saamiseks mingit paremat plaani ei olnud kui seesama Kuldala tiir otsa teha mis esmaspäeval. Niimoodi tuli kokku 16,5 km. Keskmine tempo 6:07 ja pulss 150. On olnud kergemaid jookse.

Eelmisel pühapäeval korvpalli mängima ei jõudnud, sel nädalal jõudsin. Veidi kokku kuivanud on see seltskond - eelmisel korral tegime risti üle väljaku 3 vs. 4, täna ühe korvi all 3 vs. 3. See tähendab, et joosta sai vähem, visata rohkem. Lauas võidelda jällegi vähem, sest kõik lahmisid hirmsal kombel kolmeseid sisse, eriti Martin. Tund aega aktiivset liigutamist siiski kirjas.

Nädal kokku: 47,6 km.