Et pühapäeval sõitsin Pangodisse, tegin nädala esimesed jooksud seal. Keeruline oli kusagilt alustadagi, sest esmaspäeval oli juba lõunaks temperatuur 31 kraadi peal ja treeningplaanis oli selleks päevaks 15 km rahulikku jooksu. Pangodi keeles tähendas 15 km, et tuleb joosta kaks tiiru ümber järve ja Palumäe tõus tähendas, et midagi lihtsat siit ka päris ei tule. Ma olen koos Heleriga seda järve ringi mitu korda jalutanud, aga naljakas kuidas joostes on kõik asjad natuke teistmoodi. Vahemaad mingite maamärkide vahel on kas pikemad või lühemad kui sa enne mäletasid ja tõusud-laskumised samamoodi. Igatahes ma mäletasin, et Kodijärveni on maantee kerge tõusukaldega, aga tegelikult oli pigem vastupidi ja esimesed 2 km läksin pigem allamäge Otepää suunas, kuni Kodijärvelt kruusateele pöörasin. Seekord olin targem ja ei hakanud üldse punnitamagi ja valisin sellise rahuliku 6:20-6:30 tempo. Kodijärvelt läks tee veel kõvasti allamäge ja "augus" nägin pulsikellal numbreid 135, mis temperatuuri arvestades olid üle mõistuse madalad, aga Palumäe tõus parandas selle probleemi kiiresti. Esimene ring läks siiski päris lihtsalt, järve ääres tegid Heleri ja Helena joogipunkti ja läksin teisele ringile. See oli juba korralikum väljakutse ja teist korda Palumäe tõusu võttes läks pulss päris üles. Eriti raske on siis kui pärast suurt tõusu tuleb veel hunnik väiksemaid/lühemaid otsa ja peksab sust välja kogu energia, mis veel varuks jäänud on. Lõppu tulin keskmise tempoga 6:23 (ootuspärane) ja keskmise pulsiga 159 (tõusumeetreid ja temperatuuri arvestades tegelikult täitsa okei). Ma ei ole mingi ujuja loom ja virisen alati, et Eestis on vesi külm, aga pärast seda jooksu kõndisin tuima näoga Pangodi järve, nii et silm ka ei pilkunud.
Teisipäeval tuli teha sama teekond, aga ainult üks ring. Esmaspäevasega võrreldes tundus see käkitegu ja läks üsna lihtsalt isegi 30 kraadises kuumas, enne ujuma minekut. Sama tempo juures (6:22) oli ühe ringi peale keskmine pulss 150. Normaalne. Üks kord ei murra see Palumäe tõus nii väga midagi. Kui tuleb juba nii palju joosta kui minu treeningkava ette näeb, siis ühed ja samad rajad tüütavad päris kiiresti ära. Teatud eelised on sellel kindla ringi jooksmisel, näiteks konditsioonist on kogu aeg väga hea ülevaade, aga neetult nüri on neid ringe Jüril kogu aeg kerida, sellepärast oli vahelduseks Pangodi päris hea variant.
Neljapäeval oli Pangal G13 ja sellepärast sõitsin juba kolmapäeval Tallinnsase. Et hommikul väga kiireks ja rabistamiseks ei läheks, tundus mõistlik intervallid kolmapäeva õhtul ära joosta. Väikeseks miinuseks oli jõhker temperatuur (no ei kutsu 26-28 kraadi mitte kuidagi intervalli jooksma) ja see, et kui neljapäevase intervalltrenni ette on tavaliselt käinud puhkepäev, siis seekord mitte. Ootasin kuni päike oli peaaegu loojunud ja alles pärast 21 läksin ringile. Seekord olid pikad intervallid (5X 1km üle 5 minuti). Ilm oli endiselt soe ja tuul puhus Allika teel vastu, aga vähemalt päike enam ei kütnud lagipähe. Hilisest kellaajast ja pikast autosõidust hoolimata olid jalad päris kiired, intervallid tulid nii:
1. 4:36
2. 4:29 (!)
3. 4:33
4. 4:35
5. 4:48 (vastutuul)
Neljandal lõigul jalutas Evelyn Vana-Tartu maanteel vastu, ilmselt imestas, mida ma sprindin seal niimoodi puhkides. Viiendaks lõpuks oli seekord jaks otsas, kuigi teise ja kolmanda lõigu paugutasin päris kõvasti. Nägin viimasel lõigul pulsikellal numbreid 188 - pole paha vana mehe kohta. Keskmine pulss oli 165. Jälgisin seekord päris hoolega pulssi ka intervalli vahel ja nägin, et selgelt ei taastunud enne viimast lõiku pulss ära. Esimesed 2-3 läheb väga lihtsalt pulss alla ja saad alustada alla 160, aga siis pressib laktaadiläve lähedale ja läheb juba palju raskemaks. Kokku tuli 11.50 km ja keskmine tempo 5:29.
Reedene kalendritäide tuli jälle Jüril. Selleks ajaks jõudsin G13-lt tagasi. Jooksma läksin küll õhtul pärast kella 8, aga sellele eelnes selline hõredavõitu hommik koos pika sõiduga Saaremaalt tagasi. Kuna distants oli lühem, läksin Jüril peale 6:03 tempoga ja tegin 7,8 km ilusti ära. Higi sai lahti, sest õhtu oli väga soe, aga õnneks vilu ja tuul oli ka õhtuks ära vaibunud. Keskmine pulss 151, eilse alkoholi sain välja higistatud, aga see reedene ei lähe enam päris ekstreemse suvena arvesse, sest sooja oli ainult 21 kraadi - nothing special.
Laupäeval pikk jooks. Kuna uued rajad on huvitavamad, siis läksin Jürile, aga alles õhtul kella 19 paiku. Päike oli madalal, aga sooja endiselt mingi 24 kraadi. Plaan oli teha intervallide osa kergliiklusteel ära ja siis 9 km sörki terviserajal. Hullu ei hakanud panema ja võtsin esialgu eesmärgiks juunikuised kiirused, so. 6 minutit 5:20-5:30 vahel x5 ja siis edasi tunde järgi. Aruküla poolne kergliiklustee oli ootamatult künklik, mitte väga erinev Pangodi rajast (kui Palumägi välja arvata). Üks tütarlaps jooksis mulle Pirita jõe juures vastu - tegi vist ka õhtust sörki. Enne olin vaadanud Google streetviewst, et rada peaks minema väga pikalt Jürist välja, aga tegelikult sai tee otsa juba kusagil 5 km peal. Tagasi pöörates hakkas vastutuul, aga ei midagi hullu. Kusagil ABB juures tuli see tütarlaps mulle juba selg ees vastu ja jätsin ta ebaviisakalt sinna üksinda tuulega võitlema. Viienda lõigu tegin juba Jüri gümnaasiumist teisele poole. 5:20 tempo oli igati jõukohane, isegi liiga lihtne ja minutise pausiga taastusin sellest väga lihtsalt ära. Otsustasin sealt edasi minna ja vaadata, kuhu tee teisele poole viib. Kergliiklustee viis Aavikule ja sealt edasi, sest värskelt olid ehitajad saanud asfaldi peale kergliiklusteele, mis viib Jürilt Patikale. Valisin tunde järgi mugava tempo kusagil 6:11 peal. Tee läks põldude vahelt ja ei tahtnudki otsa lõppeda, mõned rulluisutajad nautisid ka õhtust ilma ja siledat asfalti. Kui Garmin näitas, et lõpuni on jäänud 7 km, keerasin Jüri poole tagasi ja autoni jõudes oli veel 1,7 km jäänud teha. Sinna otsa läks siis terviseraja kõige lühem ring. Muidu seal rajal sörkides ei saa sellest aru, et oleks kuidagi raskem joosta, aga siis kui oled juba 18 km teinud, siis tunned iga muhku ja lohku jala all ja muutuv maastik teeb jala astumise palju raskemaks. Patika kergliiklustee oli ka üsnagi künklik, aga tundsin ka seda, et need terviseraja tõusunukid on palju järsemad ja lõhuvad jooksurütmi rohkem. Tagasi auto juurde jõudes oli tehtud 19.3 km tempoga 1:55. Poolmaratoni keeles tähendab see 2:06 aega, aga keskmine pulss oli ainult 152, mis tähendab, et varu oli kõvasti ja tegelikult oleks võinud need intervallid ka natuke kiiremini teha. Garmin pakkus enda indeksiks 3.7, mis on pika jooksu kohta tegelikult liiga lahja. Pingutus peaks olema umbes 4-4.5 vahel, aga eks midagi jääb ka järgmiseks korraks.
Nädal numbrites: 61.3 km
No comments:
Post a Comment