Nädala kokkuvõte

Juuli esimene jooksunädal alas väga ilusti. Võib-olla oli asi selles, et üle tüki aja oli ilm Eestimaa suvele kohaselt jahe ja pilves, aga nii kerget 16 km sörki pole mul vist kunagi olnud kui esmaspäeval (ja imelik on seda lugedagi - kerge 16 km). Igatahes keskmise tempoga 6:01 tegin kolm ringi Jüril keskmise pulsiga 150. Pole paha.

Neljapäeval oli nädala esimene tõsine katsumus - 5X intervallid 1km üle 5 minuti. Eesmärk oli teha intervallid umbes 4:35-ga, välja kukkus nii:

1. 4:33.0

2. 4:34.2

3. 4:32.6

4. 4:41.2

5. 4.35.9

Neljas intervall ei tulnud eriti hästi välja, mäletan, et Vana-Tartu maanteel oli tuul mõnevõrra vastu, Kaare tee kortermajade juures läks raskeks ja siis tuli see ülekäiguraja jõnks sisse. Intervalle joostes ei ole mitte midagi halvemat kui teravaid nurki võtta. Üleüldse on eelviimane intervall alati kõige raskem, sest viimase pingutad juba selle teadmisega ära, et kohe on kõik, aga eelviimane on kõige keerulisem aeg, kus väsimus on juba lihastes, aga lõpuni on veel tükk aega vaja pingutada ja tahaks midagi veel viimaseks lõiguks varuks jätta.

Aga tegelikult oli see kõige esimene intervalltreening pärast eelmist neljapäeva, kus kiirused 4:35 peal. Enne seda jooksin samu lõike 4:50-5:00 vahele ja olgem ausad, ikka tundus raske, nii et olen sellega päris rahul, et uuel kiirusel kõik need lõigud püsisin.

Laupäeval oli aga tõehetk - pikk jooks koos intervallidega. Tartu põrumine oli veel selgelt meeles, aga nüüd arvas Endomondo, et peaksin 18,6 km asemel tegema 19,8 ja kilomeetrised lõigud 5:06-ga. Otsustasin, et kui juba, siis juba ja läksin tegema Ülemiste järve tiiru, mis on küll natuke pikem, aga millal siis veel. Halb oli see, et ilm oli nädala lõpu poole keeranud soojemaks ja laupäeva keskpäev ootas mind oma 22 kraadise päiksepaistelise ilmaga. Jooksueelset venitust tehes ütles aga hindav pilk, et tuul on vist pigem soodne ja intervallide ajal vähemalt väga vastu ei tohiks puhuda. Umbes nii oligi, aga esimese kiire lõigu Kindluse teel sain ikkagi natuke vastutuult raiuda, Uuesalu poole joostes läks jällegi lihtsamaks. Kaardilt mõõtsin, et intervallid peaksid läbi saama 9 km markeri juures täpselt Viljandi maanteele jõudes, tegelikult sain veel tükk aega sealt edasi joosta. Intervallid tulid nii: 

1. 5:09.2

2. 5:09.4

3. 5:04.2

4. 5:11.0

5. 5:12.5

Neljandal lõigul oli vist jälle see eelviimase intervalli sündroom, aga viimasel tõmbas kiirust maha see, et Viljandi maanteel oli tuul juba korralikult vastu.

Edasi läksin täitsa okei sammul veel paar kilomeetrit, aga pilt väga palju Tartust ei erinenud - ei tea kas viga oli liiga soojas ilmas, Viljandi maanteel puhunud vastutuules või selles, et tempo oli veel kiirem kui Tartus, aga kuidagi ei taastunud pulss nendest tempolõikudest ära ja üle 165-se pulsiga tiksudes väsisid jalad ruttu. Umbes Valdeku ristmikuni jooksin vapralt, aga siis vaim murdus ja hakkasin sisse tegema kõndimispause. Kui lõpuks Järvevana teele jõudsin, siis puhus tuul õnneks jälle tagant. Keegi hea inimene Tallinna Vees on kunagi mõelnud, et sinna kergliiklustee äärde peaks joogiveekaevu panema. Jõin, nagu oleks kõrbes, ja jaksasin jälle natuke joosta. Aga üldiselt olin vaimselt pettunud ja midagi väga head sellest trennist ei tulnud. Hea, et jaksasin lõigud ära joosta, aga kui Endomondo ütleb, et see treening peaks just vaimselt ette valmistama pikemat maad kõrgema pulsiga jooksmiseks, siis tunnen, et eesmärk jäi täitmata ja ei suutnud ennast vaimselt piisavalt sundida. Õppetund on see ka, et selliste pikkade trennide juures on ilmselt tagumine aeg võtta oma jooksuvöö kasutusele. Proovin seda teisipäeval lühema jooksuga, et ega ei hõõru liialt, aga tundub, et sooja ilmaga üle 15 km kiiremaid trenne ei ole muidu väga võimalik teha.

Järgmise nädala kava on sarnane, aga neljapäeval on 6X intervallid (lühemad, 4 min.) ja laupäeval rahulik 20 km tiksumine. Selle teen jälle Jüril.