Vist on olnud selle suve kõige raskem trenninädal. Kui eelmisel nädalal oli ilm mugavalt jahe (kuigi tuuline) ja treeningkavas kiiremaks keeratud tempo ei andnud endast jooksurajal kuidagi märku siis nüüd jõudis kuumus kohale. Esimene märguanne oli juba esmaspäeval 16 km rahulikku jooksu tehes, kui pulss kolmanda ringi ajal ootamatult üles keris ja päris raskeks läks. Jüri terviserajal on sellised lühikesed teravad tõusunõksud, ringi peale 3tk, mis tõstavad pulsi korraks üles ja kui ilm on kuum või vorm halb, siis ei õnnestu seda siledamal lõigul enam madalaks tagasi taastada.
Teisipäevane 8,4 km oli enamvähem ja neljapäevane intervall oli esimene korralik sooja ilma test. Plaan oli 6X 4 minutit üle 3 minuti. Tempo ikka sama, 4:35 (soovitavalt), aga tegelikult tuli välja nii:
1. 4:36
2. 4:36
3. 4:39
4. 4:37
5. 4:44
6. 4:45
Temperatuur oli 23 kraadi, hoolimata sellest, et oli tööpäeva õhtu ja viiendaks intervalliks olid ausalt öeldes mahlad väljas. Kuidagi kukkus nii, et rada mind ka ei soosinud ja näiteks esimese lõigu sain joosta Veski tõusust üles. Teine oli vist osalt allamäge, aga 5. ja 6. lõigul sellest Vana-Tartu maantee laskumisest küll mingit võitu ei saanud. Keskmine pulss 161 ja max. 181 näitas, et tegelikult oli tavapärase intensiivsusega trenn. Kui pikematel lõikudel on taastumiseks 5 minutit, siis 3 minutiline taastumine oli minu jaoks uus ja väsimus sooja ilmaga akumuleerus kiiresti. Aga lugesin trenni täie ette läinuks.
Reedel jälle kalendritäiteks 8,5 km Jüril. Kuuma nädalavahetuse ootuses proovisin testida kunagi ammu mulle kingitud jooksuvööd koos veepudeli hoidjaga. Nike'i vöö oli seljas üsna mugav, kusagilt ei hõõrunud ja startisin sellega päris reipalt, aga 2. kilomeetri peal kui rada läks kitsamaks, tekitas jooksusamm mingi paraja resonantsi ja pudel lihtsalt hüppas selja taga taskust välja. Selge, et sellise kastmislahenduse peale lootma jääda ei saanud ja tuli appi võtta plaan B - lihtsalt auto juures ringide vahel peatusi teha.
Laupäevane jooks oli sellest hoolimata ränk. Jürile jõudes näitas Honda, et kraade on 28 ja peale minu ei olnud ühtki enesetapjat seal terviserajal sporti tegemas. Lendasin kangelaslikult 20 km otsale oma 6:07 tempoga peale ja kestsin umbes 7 kilomeetrit, enne kui jooksu pooleli jätsin. Pulss oli selleks ajaks üle 160 ja teadsin, et nelja ringi sellise algusega ei tee. Põdesin terve nädalavahetuse, et selline häda olen ja isegi lihtsa pika jooksuga hakkama ei saa, kuni lõpuks tegin oma Exceli tabeli lahti ja avastasin, et oma seni ainsa ja ilusa 20 km sörgi 30. juuni kuupäevaga ja leidsin, et siis oli ainult 15 kraadi sooja. Nüüd aga 28. Õige oleks kohe olnud hakata rahulikult 6:30 tempoga minema ja vaatama, kuidas ja kui hästi kestan, selmet 6:07-ga edasi kangutada. Uuel nädalal see ongi plaan - teen juunikuu kiirustega trenni, kui kraade üle 25. 6:07 võib proovida lühematel otsadel, kui ilm on natuke jahedam. Uus nädal toob mõned Pangodi järve tiirud ka ja see maastik on natuke midagi muud kui Jüri või Peetri.
No comments:
Post a Comment