Nädala alguse jooksud läksid nii ja naa ja panid kulmu kortsutama.
Esmaspäeval käisin Jüri terviserajal. Endomondo paks vanamees oli mulle armuline ja käskis joosta ainult 14 km (enne oli graafikus 16 km). Ja hea oligi, sest esmaspäevane trenn oli kuidagi eriliselt raske. Paar esimest kilomeetrit jooksin normaalse tempoga ja suutsin sellest 5:54/km eesmärgist ilusti kinni pidada, aga siis läks jälle lappama.
Kõigepealt - 14 km on selline distants, et ükskõik kuidas ma liitsin, lahutasin, korrutasin või jagasin, ei saanud nendest Jüri ringidest head kombinatsiooni kokku. Lõpuks tuli joosta 2x pikka ringi (koos staadioni osaga) + natuke õgvendatud 2,7 km ring. Teiseks oli tohutu tuul väljas, mis raius vastu kogu selle 3. km lagedal oleva sirge + staadioni osa (mida tavaliselt ju väldin) nii et sassis oli nii rütm kui kiirus, poolelt ringilt hakkasin jälle rapsima alla 5:50 kilomeetri aegu ja pulss läks üles. Teisel ringil juba üle 160. Jalad olid väsinud ja enesetunne halb, kõik need halvad asjad kombineerusid kuidagi kokku ja lisaks tundus rada ka pärast vihmasadusid kuidagi reetlik, pehme ja raske. Korraga sai üha enam selgeks, et pärast Peetri jooksu oleks pidanud pühapäeval tegema hoopis puhkepäeva. Kuidagi kangutasin selle 14 km lõpuni. Keskmine aeg 5:49, pulss 155. 16 km ei oleks tahtnud ka selle enesetundega joosta ja mingit head emotsiooni esmaspäevast ei jäänud.
Teisipäeval tegin ära lühikese sörgi - 6,8 km. Jürile ei tahtnud pärast esmaspäeva minna ja tegin Peetris kaks 'vanakooli' ringi. Hea sile maa, mõnus vilu ilm. Jalgades särtsu endiselt ei olnud, aga oli parem kui eile. Algusest peale otsustasin, et täna mingit kiirust ei vaata, lähen pulsi järgi alla 150 ja enam-vähem nii tegin ka. Üllatavalt tulid ajad üsna sinna ettenähtud kiiruse juurde, ringi viimases otsas isegi päris kiirelt, kolmas kilomeeter allamäge 5:45. Eilsega võrreldes oli väga tuulevaikne, võib-olla see aitas kaasa, aga üsna mõnus kerge jooks oli. Kokku tuli isegi 7,2 km ja keskmine tempo 5:52. Pulss 147. Not bad. Garmin puhus selle peale fanfaari ja teadustas, et mu Vomax on nüüd 50 (einojah) ja sörgi eest andis hindeks 2.8 (mis hakkab minema juba sinna klassi, et natuke veel ja seda ei saagi õigeks treeninguks pidada). Garmin on üldse pärast Peetri jooksu natuke ära pööranud, sest seal finišisirgel Usain Bolti mängides sain korraks kellale näidu 196 ja selle peale arvutas Garmin kõik mu pulsitsoonid ringi. Kell näitab, et kuni 154-ni on easy ja alles sealtmaalt algab aeroobne treening. Isiklik enesetunne pigem usaldab eelmist näitu (149) ja laktaadilävel (170) põhinevad kalkulaatorid pakuvad ka, et see piir võiks olla 150 pealt, aga see on ka ilmselt põhjus, miks Garmin nüüd neid koormushindeid on hakanud leebemalt andma.
Pärast jooksu venitust tehes tuli meelde, et sellesama tempoga (umbes 5:50) jooksin kolm aastat tagasi Tartus võistlustel poolmaratoni, nii et 10 km peal oli pulss napilt alla 170 ja pingutus juba üsna tõsine. Täna on sama kiiruse peal vähemalt kolm käiku varuks.
Kolmapäevane puhkepäev oli kauaoodatud ja väga vajalik. Pärast tööd käisin poes ja tõin ära Helena uue turvatooli, aga õhtul ei teinud midagi aktiivset. Kõige sportlikum tegevus oli diivanil istudes UEFA Superkarika finaali vaatamine.
Neljapäeva hommikul oli enesetunne jalgades juba päris hea. Midagi ei valutanud ja tundus, et võib õhtul jooksma minna küll. Kavas oli 2X Long intervals tempoga 4:55. See tähendab: 2 km sörki + 20 minutit 4:55 tempos + 10 minutit sörki + 20 minutit 4:55 tempos + 2 km sörki. Kuna 4:55 on umbes mu 10K tempo, siis tegelikult on õigem öelda selle kohta tempojooks kui intervalltrenn. Kokku natuke üle 8 km tempot ja lisaks see sörgi osa, mis aitab lihtsalt koormust ja kilomeetreid koguda. Osades treeningkavades ongi sellise trenni tarbeks 6-10 km tempojooksud ühtlase tempoga, mul on Endomondo jaganud selle kahte ossa. Aga kui ma ka vaatan oma järgmiste nädalate treeningplaani, siis sellist klassikalist lühemat intervalli oligi ehk ainult juunis-juulis ja mida poolmaratonile lähemale, seda rohkem keskendub treeningplaan pikematele lõikudele ja kiiruse hoidmisele.
Panin neljapäeval kellale vahemikuks 4:50-5:00 ja aktiivselt kiirust ei jälginud, hoopis pulssi. Intervalltrennide ajal on see sörgi ja soojenduse osa kiiruse mõttes nagunii ebaoluline. Mõlemad lõigud olid alguses veidi aeglased - esimesed 500m kulub selleks, et tempo õigesse vahemikku saada ja jalad rütmi üles leiaks. Lisaks juhtus nii, et need lõikude algused olid suhteliselt nõmedal rajaosal, kus palju pöördeid ja see pidurdas natuke. Pulss oli esimesel lõigul umbes 160 ringis ja teisel lõigul pigem 165-167. Siksakitasin seda rada mööda Peetri ja Järveküla tänavaid, aga lõpuks pidin ikkagi kodust uuesti mööda jooksma ja Selveri/Kuldala ümber sörkides viimase cooldown osa tegema.
Kokku 13,8 km, aeg 1:14.02 ja pulss 159. Lõikude kiirused tulid 4:56 ja 4:58 - natuke aeglasem kui eesmärk, aga sellepärast, et ma pingsalt kiirust ei jälginud. Enesetunne oli hea ja kusagil viimast välja panema ei pidanud, nii et sellise kiirusega trenn on igati jõukohane ja mugav. Garmin sai jälle suurtükki lasta ja teadustas Vomaxiks 51. Whatever floats its boat.
Reedel tegin suhteliselt sooja ilmaga lühikese sörgi. 6,7 km keskmise tempoga 5:52 ja pulss 146. Tuli kergelt ja ilma erilise pingutuseta. Garmin kruttis Vomaxile veel natuke juurde ja näitas numbrit 52.
Laupäevasele pikale jooksule läksin pärast neljapäeva vastu päris optimistlikult. Treeningplaan näitas küll 20 km easy, aga otsustasin ära teha selle half marathon training trenni, mis Peetri jooksu tõttu eelmisel nädalal vahele jäi. See tähendab siis 18.4 km, mille sees 12 km 5:13 tempoga. Tempo väga ei hirmutanud, sest suutsin neljapäeval 4 km lõike ilusti alla 5 minuti hoida. Otsustasin minna mööda Järvevana teed ja teha tiiru Järve metsas ja siis tagasi - umbes peaks see 18 km kokku andma. Pärast reedest sooja päeva pidi laupäev olema jahedam ja vihmasem, aga mida rohkem ma seda ilmaennustust vaatasin, siis vihm nihkus üha enam õhtu poole ja kuna ma pidin Tartusse jõudma, siis läksin ikkagi umbes kella 14 ajal jooksma. Vihmase jaheda ilma asemel läksin täiega küpsetusahju. Järvevana teele jõudes sai 3,2 km soojendust läbi ja panin tempo sisse, aga jaksasin seda hoida umbes 4 km kuni jõudsin Järve metsa. Järvevana kergliiklustee pole iseensestki väga sile, aga ma olin ära unustanud, missugune üles-alla maastik seal Järve metsas on. Tempo kukkus kohe, hea kui suutsin seda alla 5:30 hoida ja pulss läks üle 170. Kaks ringi Järve metsas küpsetas mind korralikult läbi. Tagasiteel tegin Järvevana tee veekaevu juures peatuse, aga päris sellist 5:13 lähedal kiirust ei suutnud ka pärast seda enam hoida. Lõpuosas isegi kõndisin mõned korrad, et energiat koguda, sest jalad olid täiesti tühjad ja kogu see jooksuelamus mingit head emotsiooni ei tekitanud. 12 km sai lõpuks täis kusagil lennujaama juures ja cooldowni tegin ainult Häälinurme tänava jagu. Kokku 18.4 km asemel 15.8 ja suhteliselt pettunud enesetunne. 5:13 ei ole kindlasti mu poolmaratoni tempo, vähemalt mitte sellisel rajal ja sellise ilmaga. 26 soojakraadiga oleks mõistlik olnud võtta juunikuine 5:27 eesmärgiks, aga muidugi pidin endale minema tõestama. Keskmine tempo 5:37 ja pulss 159.
Tänu sellele laupäevasele jooksule oli väga mixed nädal. Esmaspäev ja laupäev läksid üsna pekki, samas neljapäevane pikad lõigud oli väga hea.
Kogu nädal: 57.5 km - kilomeetreid ka natuke vähe tänu sellele laupäevale. Tegelikult oleks pidanud 60 kokku saama.
Neljapäeva hommikul oli enesetunne jalgades juba päris hea. Midagi ei valutanud ja tundus, et võib õhtul jooksma minna küll. Kavas oli 2X Long intervals tempoga 4:55. See tähendab: 2 km sörki + 20 minutit 4:55 tempos + 10 minutit sörki + 20 minutit 4:55 tempos + 2 km sörki. Kuna 4:55 on umbes mu 10K tempo, siis tegelikult on õigem öelda selle kohta tempojooks kui intervalltrenn. Kokku natuke üle 8 km tempot ja lisaks see sörgi osa, mis aitab lihtsalt koormust ja kilomeetreid koguda. Osades treeningkavades ongi sellise trenni tarbeks 6-10 km tempojooksud ühtlase tempoga, mul on Endomondo jaganud selle kahte ossa. Aga kui ma ka vaatan oma järgmiste nädalate treeningplaani, siis sellist klassikalist lühemat intervalli oligi ehk ainult juunis-juulis ja mida poolmaratonile lähemale, seda rohkem keskendub treeningplaan pikematele lõikudele ja kiiruse hoidmisele.
Panin neljapäeval kellale vahemikuks 4:50-5:00 ja aktiivselt kiirust ei jälginud, hoopis pulssi. Intervalltrennide ajal on see sörgi ja soojenduse osa kiiruse mõttes nagunii ebaoluline. Mõlemad lõigud olid alguses veidi aeglased - esimesed 500m kulub selleks, et tempo õigesse vahemikku saada ja jalad rütmi üles leiaks. Lisaks juhtus nii, et need lõikude algused olid suhteliselt nõmedal rajaosal, kus palju pöördeid ja see pidurdas natuke. Pulss oli esimesel lõigul umbes 160 ringis ja teisel lõigul pigem 165-167. Siksakitasin seda rada mööda Peetri ja Järveküla tänavaid, aga lõpuks pidin ikkagi kodust uuesti mööda jooksma ja Selveri/Kuldala ümber sörkides viimase cooldown osa tegema.
Kokku 13,8 km, aeg 1:14.02 ja pulss 159. Lõikude kiirused tulid 4:56 ja 4:58 - natuke aeglasem kui eesmärk, aga sellepärast, et ma pingsalt kiirust ei jälginud. Enesetunne oli hea ja kusagil viimast välja panema ei pidanud, nii et sellise kiirusega trenn on igati jõukohane ja mugav. Garmin sai jälle suurtükki lasta ja teadustas Vomaxiks 51. Whatever floats its boat.
Reedel tegin suhteliselt sooja ilmaga lühikese sörgi. 6,7 km keskmise tempoga 5:52 ja pulss 146. Tuli kergelt ja ilma erilise pingutuseta. Garmin kruttis Vomaxile veel natuke juurde ja näitas numbrit 52.
Laupäevasele pikale jooksule läksin pärast neljapäeva vastu päris optimistlikult. Treeningplaan näitas küll 20 km easy, aga otsustasin ära teha selle half marathon training trenni, mis Peetri jooksu tõttu eelmisel nädalal vahele jäi. See tähendab siis 18.4 km, mille sees 12 km 5:13 tempoga. Tempo väga ei hirmutanud, sest suutsin neljapäeval 4 km lõike ilusti alla 5 minuti hoida. Otsustasin minna mööda Järvevana teed ja teha tiiru Järve metsas ja siis tagasi - umbes peaks see 18 km kokku andma. Pärast reedest sooja päeva pidi laupäev olema jahedam ja vihmasem, aga mida rohkem ma seda ilmaennustust vaatasin, siis vihm nihkus üha enam õhtu poole ja kuna ma pidin Tartusse jõudma, siis läksin ikkagi umbes kella 14 ajal jooksma. Vihmase jaheda ilma asemel läksin täiega küpsetusahju. Järvevana teele jõudes sai 3,2 km soojendust läbi ja panin tempo sisse, aga jaksasin seda hoida umbes 4 km kuni jõudsin Järve metsa. Järvevana kergliiklustee pole iseensestki väga sile, aga ma olin ära unustanud, missugune üles-alla maastik seal Järve metsas on. Tempo kukkus kohe, hea kui suutsin seda alla 5:30 hoida ja pulss läks üle 170. Kaks ringi Järve metsas küpsetas mind korralikult läbi. Tagasiteel tegin Järvevana tee veekaevu juures peatuse, aga päris sellist 5:13 lähedal kiirust ei suutnud ka pärast seda enam hoida. Lõpuosas isegi kõndisin mõned korrad, et energiat koguda, sest jalad olid täiesti tühjad ja kogu see jooksuelamus mingit head emotsiooni ei tekitanud. 12 km sai lõpuks täis kusagil lennujaama juures ja cooldowni tegin ainult Häälinurme tänava jagu. Kokku 18.4 km asemel 15.8 ja suhteliselt pettunud enesetunne. 5:13 ei ole kindlasti mu poolmaratoni tempo, vähemalt mitte sellisel rajal ja sellise ilmaga. 26 soojakraadiga oleks mõistlik olnud võtta juunikuine 5:27 eesmärgiks, aga muidugi pidin endale minema tõestama. Keskmine tempo 5:37 ja pulss 159.
Tänu sellele laupäevasele jooksule oli väga mixed nädal. Esmaspäev ja laupäev läksid üsna pekki, samas neljapäevane pikad lõigud oli väga hea.
Kogu nädal: 57.5 km - kilomeetreid ka natuke vähe tänu sellele laupäevale. Tegelikult oleks pidanud 60 kokku saama.
No comments:
Post a Comment