Pärast seda kui mu laupäevane pikk jooks üsna pekki läks, loobusin mõttest Ülemiste järve jooksule minna ja otsustasin trenni edasi teha. Eveliis ässitas küll Tallinna maratonile ennast kirja panema, aga kuna treeningplaan on praegu oktoobrile orienteeritud ja 10km ei viitsi massiga tegema minna, siis jääb see plaan ka katki.
Nädala alguse rahulikud jooksud olid sündmustevaesed. Esmaspäeval sadas terve pärastlõuna ja kuna vihmaga on terviserajal väga niru joosta, tegin Peetris kolm 5 km ringi ja sain oma 15 km tehtud. Kõik kolm ringi sain ka stabiilselt vihma, väikeste pausidega. Vist esimene selline jooks sellel aastal, kus nii korralikult märjaks olen saanud. Eelmistel aastatel on seda ikka tihedamini juhtunud ja eelmisest suvest on üks eriline äikesevihmaga tehtud 14 km ka meeles. Peale minu oli kaks jooksjat veel, keda vähemalt kahel tiirul kohtasin. Eriliselt vastikute ilmadega on jooksjatel selline veidi vandeseltslaslik tunne, ikka tervitatakse või soovitakse jõudu, kui teine trennihunt vastu tuleb. Nii ka seekord. Eriti torkab see silma muidugi talvisel ajal, kui tuleb joosta külma ilmaga samal ajal kui mingit lörtsist läga krae vahele sajab, aga paduvihm on peaaegu sama hea. Halb ilm justkui eraldab tõsised fanaatikud sellistest pühapäevasörkijatest.
Muidu oli lihtne jooks, asfaldil on ikkagi natuke lihtsam ühtlast tempot hoida ja kuna õues oli suht jahe, siis tuli pulss ka madalam. Kokku 15 km 1:28:45-ga (täpselt 5:54/km) ja pulss 151. Eazy-breezy.
Teisipäeval oli lühike jooks. Läksin üle tüki aja Jüri terviserajale ja vaja oli teha poolteist ringi. Panin kohe sellise hooga ajama, et esimese kilomeetri lõpus oli tempo 5:36. Proovisin siis rahulikumalt edasi, aga praktiliselt lõpuni tuli liiga kiire jooks ja tänu sellele pulss ka liiga kõrge. Peale selle, et oli helluva kõva tuul, üle 10 m/s, ei juhtunud muud märkimisväärset. Kokku 7,76 km 45:06-ga ja pulss 152. Keskmine tempo 5:49 - veidi liiga hoogne tuli sörgi kohta, aga lühikest maad mõnikord võib.
Kolmapäeval ei teinud mitte midagi aktiivset. Uskumatu, kui kiiresti võib õhtu mööda minna, kui mitte midagi ei tee. Isegi süüa ei viitsinud teha ja käisime selle asemel Veskis söömas, pärast tagasiteel mänguväljakult ka läbi, et Helena ära väsitada. Mänguväljakul käik läks korda, aga ära väsitamise eesmärk jäi täitmata.
Jalgpalli vaadates jäin õhtul diivani peal magama (õnneks kõik väravad jõudsin enne ära vaadata).
Neljapäeval üllatusin pahasti, kui kontorist välja astusin. Tuuline oli juba hommikul, õhtuks oli lisaks sellele veel soe. Auto termomeeter näitas 25 kraadi ja intervalltrenniks ei ennustanud see midagi head. Kava nägi ette 8x6min tempojooksu, 30 sek taastumispausidega (loe: taastumispausideta). See on väga raske trenn, millega ma juuli lõpus täiega feilisin, kuigi kiirused olid siis madalamad. Praegu arvas Endomondo, et peaksin hoidma üle 1200 meetri 4:54/km kiirust ja nii pidevalt. Tegin Peetris kaks ringi ja tuul oli korralikult vastu just ringi esimesel poolel. Ennustasin, et teise ringi algus (6-7 lõik) saab olema eriliselt raske ja nii oli ka. Esimese ringi tegin enam-vähem hea tempoga ära ja taganttuulega allamäge ringi lõpus oli täitsa hea joosta. Teine pool oli aga korralik kannatamine. 30 sekundilised pausid on korralik narrimine - midagi ei taastu selle ajaga ära, saab ainult nina tühjaks nuusata ja kopsud omale kohale köhida kui tuleb jälle minna. Toore tahtejõuga võtsin ennast igaks lõiguks kokku ja kuigi ma seda ise ütlen, siis olin supertubli. Kõik kaheksa lõiku ettenähtud tempos. Kokku 14,46 km 1:15:08-ga. Keskmine tempo 5:12. Keskmine pulss 168, max 185, nii et päriselt oli raske jooks. Garmin andis pingutusele hindeks 4.8, mis on üsna maksimumi lähedale. Et saada aimu, mida see jooks tähendab, siis Peetri jooksul tegin 10 km 48:48-ga, aga nüüd intervalle joostes oli 10 km aeg 49:38. Teine kord elus alla 50 minuti joosta. Endomondo teatas, et see tegin PB 1 tunni jooksus (11.86 km). Õnneks teist nii hullu trenni enam järgmistel neljapäevadel ei paista.
Reedel oli eesmärk lihtsalt teha nõutud 7,8 km Jüri terviserajal kerge sörgiga ära. Teadvustasin endale, et kahe intensiivse jooksu vahel pole see päev küll õige aeg, et rapsima hakata siis kui treeningplaan ütleb easy run. Seega rõhutatult rahulik pulsi järgi jooks. Olin jõudnud teise ringi algusesse kui mingi putukas mulle suhu lendas ja FATHERMUCKER MIDA PERSET KUI VALUS, herilane rsk, virutas astlaga otse huulde. Tõmbasin korra hinge ja pärast head adrenaliinilaksu tegin järele jäänud kilomeetrid lõpuni. Venitades tundsin, kuidas huul juba mõnusalt üles paistetas ja koju jõudes ei olnudki palju muud teha kui jääd imeda. Ma olen seda varemgi öelnud, aga jooks on ekstreemsport. Õnneks läks paistetus juba enne keskööd natuke väiksemaks ja tekkis täitsa inimese tunne tagasi. Ja hea, et ei olnud vapsik.
Laupäeval oli vaja ära teha half marathon training. 18,4 km, mille sees 12 km 5:13 tempoga. Õnneks oli kell 14 alustades peaaegu ideaalne ilm - pilves, mitte liiga soe ja tuulevaikne. Hakkasin Peetrist minema ja Rauno maja juurde jõudes märkasin tuttavat kuju kusagil 300-500 meetrit eespool - oligi tema. Kuna ma esimesed 3,2 km soojenduseks sörkisin, siis jõudis Rauno esialgu eest ära joosta, aga kui aeg oli 5:13 käik sisse lükata, siis hakkasin teda tasapisi kätte saama. Esimene kilomeeter natuke vastutuules oli selline aeglasevõitu ja rabe, aga Uuesalu poole minnes sain hea rütmi kätte ja püüdsin Rauno kinni veidi pärast Uuesalut. Tema tegi ka Ülemiste järve tiiru, aga veidi aeglasemalt ja jätsin ta enda selja taha. Viljandi maanteel pidin juba omajagu pingutama, aga 12 km selles tempos tundus täiesti tehtav ja pidasin ilusti lõpuni vastu. 12 km sai täis Järve metsa kõrval ja lasin hoo alla. Tuttava kaevu juures tegin joogipausi ja Rauno jõudis ka järele - ta väga kaugele maha must ei jäänudki. Edasi veel paar kilomeetrit sörki ja trenn oligi tehtud. Jalutasin natuke ja taastasin pulsi ära siis, sörkisin ülejäänud tee koju. Kokku tuli umbes 21,2 km, aga 18,4 km "ametlik" trenn tuli ajaga 1:40.21. Tempojooksu osa tegin vist keskmiselt 5:15-ga. Mitte päris 5:13, nagu Endomondo nõudis, aga pärast erinevaid feile samal ringil olen ma päris rahul ja ütleks - close enough. Keskmine pulss 165 - tegelikult varu jäi ja 5:13 võiks olla ka täitsa tehtav, lihtsalt Ülemiste ring tervikuna on nii suur, et ei taha ennast poole peal lõpuni ära küpsetada. Garmin andis sellisele pingutusele hindeks 4.9.
Pühapäeval ei teinud trenni mõttes midagi tarka. Sain oma vajalikud sammud kätte mööda Peetrit kohvikute päeval ringi trööbates ja Helenaga mänguväljakul mütates.
Nädal tervikuna täpselt plaani järgi - selles mõttes jään väga rahule. Kokku 66,2 km. Järgmine nädal peaks tulema natuke lihtsam - intensiivne trenn on ainult neljapäeval ja see on ka leebem. Muu on selline rahulik sörk, lühemad ja pikemad otsad.
Teisipäeval oli lühike jooks. Läksin üle tüki aja Jüri terviserajale ja vaja oli teha poolteist ringi. Panin kohe sellise hooga ajama, et esimese kilomeetri lõpus oli tempo 5:36. Proovisin siis rahulikumalt edasi, aga praktiliselt lõpuni tuli liiga kiire jooks ja tänu sellele pulss ka liiga kõrge. Peale selle, et oli helluva kõva tuul, üle 10 m/s, ei juhtunud muud märkimisväärset. Kokku 7,76 km 45:06-ga ja pulss 152. Keskmine tempo 5:49 - veidi liiga hoogne tuli sörgi kohta, aga lühikest maad mõnikord võib.
Kolmapäeval ei teinud mitte midagi aktiivset. Uskumatu, kui kiiresti võib õhtu mööda minna, kui mitte midagi ei tee. Isegi süüa ei viitsinud teha ja käisime selle asemel Veskis söömas, pärast tagasiteel mänguväljakult ka läbi, et Helena ära väsitada. Mänguväljakul käik läks korda, aga ära väsitamise eesmärk jäi täitmata.
Jalgpalli vaadates jäin õhtul diivani peal magama (õnneks kõik väravad jõudsin enne ära vaadata).
Neljapäeval üllatusin pahasti, kui kontorist välja astusin. Tuuline oli juba hommikul, õhtuks oli lisaks sellele veel soe. Auto termomeeter näitas 25 kraadi ja intervalltrenniks ei ennustanud see midagi head. Kava nägi ette 8x6min tempojooksu, 30 sek taastumispausidega (loe: taastumispausideta). See on väga raske trenn, millega ma juuli lõpus täiega feilisin, kuigi kiirused olid siis madalamad. Praegu arvas Endomondo, et peaksin hoidma üle 1200 meetri 4:54/km kiirust ja nii pidevalt. Tegin Peetris kaks ringi ja tuul oli korralikult vastu just ringi esimesel poolel. Ennustasin, et teise ringi algus (6-7 lõik) saab olema eriliselt raske ja nii oli ka. Esimese ringi tegin enam-vähem hea tempoga ära ja taganttuulega allamäge ringi lõpus oli täitsa hea joosta. Teine pool oli aga korralik kannatamine. 30 sekundilised pausid on korralik narrimine - midagi ei taastu selle ajaga ära, saab ainult nina tühjaks nuusata ja kopsud omale kohale köhida kui tuleb jälle minna. Toore tahtejõuga võtsin ennast igaks lõiguks kokku ja kuigi ma seda ise ütlen, siis olin supertubli. Kõik kaheksa lõiku ettenähtud tempos. Kokku 14,46 km 1:15:08-ga. Keskmine tempo 5:12. Keskmine pulss 168, max 185, nii et päriselt oli raske jooks. Garmin andis pingutusele hindeks 4.8, mis on üsna maksimumi lähedale. Et saada aimu, mida see jooks tähendab, siis Peetri jooksul tegin 10 km 48:48-ga, aga nüüd intervalle joostes oli 10 km aeg 49:38. Teine kord elus alla 50 minuti joosta. Endomondo teatas, et see tegin PB 1 tunni jooksus (11.86 km). Õnneks teist nii hullu trenni enam järgmistel neljapäevadel ei paista.
Reedel oli eesmärk lihtsalt teha nõutud 7,8 km Jüri terviserajal kerge sörgiga ära. Teadvustasin endale, et kahe intensiivse jooksu vahel pole see päev küll õige aeg, et rapsima hakata siis kui treeningplaan ütleb easy run. Seega rõhutatult rahulik pulsi järgi jooks. Olin jõudnud teise ringi algusesse kui mingi putukas mulle suhu lendas ja FATHERMUCKER MIDA PERSET KUI VALUS, herilane rsk, virutas astlaga otse huulde. Tõmbasin korra hinge ja pärast head adrenaliinilaksu tegin järele jäänud kilomeetrid lõpuni. Venitades tundsin, kuidas huul juba mõnusalt üles paistetas ja koju jõudes ei olnudki palju muud teha kui jääd imeda. Ma olen seda varemgi öelnud, aga jooks on ekstreemsport. Õnneks läks paistetus juba enne keskööd natuke väiksemaks ja tekkis täitsa inimese tunne tagasi. Ja hea, et ei olnud vapsik.
Laupäeval oli vaja ära teha half marathon training. 18,4 km, mille sees 12 km 5:13 tempoga. Õnneks oli kell 14 alustades peaaegu ideaalne ilm - pilves, mitte liiga soe ja tuulevaikne. Hakkasin Peetrist minema ja Rauno maja juurde jõudes märkasin tuttavat kuju kusagil 300-500 meetrit eespool - oligi tema. Kuna ma esimesed 3,2 km soojenduseks sörkisin, siis jõudis Rauno esialgu eest ära joosta, aga kui aeg oli 5:13 käik sisse lükata, siis hakkasin teda tasapisi kätte saama. Esimene kilomeeter natuke vastutuules oli selline aeglasevõitu ja rabe, aga Uuesalu poole minnes sain hea rütmi kätte ja püüdsin Rauno kinni veidi pärast Uuesalut. Tema tegi ka Ülemiste järve tiiru, aga veidi aeglasemalt ja jätsin ta enda selja taha. Viljandi maanteel pidin juba omajagu pingutama, aga 12 km selles tempos tundus täiesti tehtav ja pidasin ilusti lõpuni vastu. 12 km sai täis Järve metsa kõrval ja lasin hoo alla. Tuttava kaevu juures tegin joogipausi ja Rauno jõudis ka järele - ta väga kaugele maha must ei jäänudki. Edasi veel paar kilomeetrit sörki ja trenn oligi tehtud. Jalutasin natuke ja taastasin pulsi ära siis, sörkisin ülejäänud tee koju. Kokku tuli umbes 21,2 km, aga 18,4 km "ametlik" trenn tuli ajaga 1:40.21. Tempojooksu osa tegin vist keskmiselt 5:15-ga. Mitte päris 5:13, nagu Endomondo nõudis, aga pärast erinevaid feile samal ringil olen ma päris rahul ja ütleks - close enough. Keskmine pulss 165 - tegelikult varu jäi ja 5:13 võiks olla ka täitsa tehtav, lihtsalt Ülemiste ring tervikuna on nii suur, et ei taha ennast poole peal lõpuni ära küpsetada. Garmin andis sellisele pingutusele hindeks 4.9.
Pühapäeval ei teinud trenni mõttes midagi tarka. Sain oma vajalikud sammud kätte mööda Peetrit kohvikute päeval ringi trööbates ja Helenaga mänguväljakul mütates.
Nädal tervikuna täpselt plaani järgi - selles mõttes jään väga rahule. Kokku 66,2 km. Järgmine nädal peaks tulema natuke lihtsam - intensiivne trenn on ainult neljapäeval ja see on ka leebem. Muu on selline rahulik sörk, lühemad ja pikemad otsad.
No comments:
Post a Comment