Nädala kokkuvõte 10.-16. september

Esmaspäev algas tavapäraselt 17 km sörgiga. Ilmselt oli asi selles, et nädalavahetusel tegin kaks päeva jooksu ja pühapäeval veel korvpalli. Mingid lihased olid kossust veel igatahes väsinud ja kogu jooks tuli ulmeliselt raskelt. Veidi liiga soe oli ka (22 C) ja kõik see kokku tähendas, et ei liikunud üldse. Pulss oli suht kiiresti liiga kõrge ja teisel ringil juba ootasin, millal see häda ja viletsus läbi saab. Lõpuni tuli küll ilusti, aga üks selle kuu kõige raskemaid jookse vist pulsi ja energia mõttes. Kogu jooks 5:53 tempoga ja pulss 156, aga limiidi all olin juba teisel ringil.

Teisipäeval lootsin natuke kergemat päeva, aga ei midagi. Keha nõudis puhkepäeva (mida ma ei andnud) ja energiat oli täpselt sama vähe kui esmaspäeval. Lohutuseks ainult see, et minna oli vaja ainult 8,5 km. Ilm oli jahedam ja tuulevaikne, aga päeval oli vihma sadanud ja see tegi raja pehmeks ja tõmbas tempo maha. Läksin pulsi järgi ja esimene kilomeeter tuli väga aeglaselt (6:08), siis proovisin seda kompenseerida ja järgmised kiirustasin liialt. Kokku keskmine tempo 5:49 ja pulss154. Lühikesed jooksud peaks rahulikumalt tegema kui see.

Neljapäeva on tempojooksu päev, aga september on juba tapering, nii et pikki lõike enam tegema ei pidanud. Selle asemel oli vaja teha 15 km ja viimasel kolmandikul kaks 5 min kiirendust minutilise pausiga. Otsustasin teha tavalise Assaku ringi, aga väikese kaarega viadukti juurest läbi ja läksin liikvele. Õues oli tohutu tuul ja Kindluse teel pidin kõige rohkem vastutuult raiuma, aga samas oli selliseid lõike ka päris palju, kus sai taganttuult nautida, nii et ühtlase 5:54 tempo hoidmine ei olnud mingi probleem ja pulss oli ka mõnusalt madalal. Kui 10 km joostud, sain teha esimese kiirenduse - tuul oli Vana-Tartu maanteel külje pealt ja väga ei seganud, jalad olid päris mõnusalt lahti ja kuigi eesmärk oli teha 4:55, siis esimene lõik tuli 4:42-ga ilma suurema pingutuseta. Kui teist lõiku alustasin, teatas Garmin pidulikult, et aku on tühi ja temaga on nüüd kõik. Õnneks oli selleks ajaks juba õige tempo sees ja kuna rada teadsin, oskasin umbes 1 km ja natuke peale lõigu ka õigesti ära hinnata ja läksin sama tempoga lõpuni, edasi jäi ainult koju sörkida. Endomondos pidin tänu sellele natuke trenni käsitsi mudima, sest Garmin oli salvestanud ainult  veidi üle 11 km. Üldiselt oli vaatamata tuulisele ilmale asfaldil ikka väga palju lihtsam joosta kui märjal terviserajal.

Reede oli teisipäevase kordus, peaaegu igas mõttes. Jälle oli vaja teha 8,5 km ja läksin Jürile ja jälle oli multšine rada märg ja pehme. Seekord jälgisin kellal tempot, mitte pulssi, ja tulin suht okeilt lõpuni õige kiirusega ja suutsin pulsi ka üsna mõõdukalt madalal hoida. Keskmine tempo 5:50 ja pulss 151. Not bad.

Laupäevane 15 km tundus sellise nädala lõpuks täitsa tehtav. Lisaks trennile oli plaan testida ka mõnda geeli, sellepärast käisin hommikul poes ja ostsin endale mõned prooviks ja taskusse läks õunamaitseline. Ilm oli jahe (mis üldiselt soodustab head enesetunnet ja jooksu) ja rada kuiv, kuigi Jürile jõudes tibas kerget vihma. Esimene pika dressi ilm, vähemalt läksin pikkade varrukatega rajale, aga kilekat ei võtnud. VIGA. Esimese ringi tulin väga ilusti õige tempo ja madala pulsiga, aga teise ringi algusest sain korralikku padukat terve 5 km ringi. Tugev vihm vaheldus väga tugeva vihmaga ja poolel ringil olin täiesti läbimärg. Rada oli samuti loike täis ja see lirtsumine iga sammu juures käis eriliselt närvidele. Tundsin ennast nagu märg kass ja mõtlesin sellele, et erikuradi palju on veel minna enne kui tänaseks lõpetada saab, aga pooleli ei tahtnud ka jätta, kuigi märgade jalgadega oli suht ebameeldiv joosta. Märjal rajal ja lompide vahel keksides hakkas pulss ka kiiresti tõusma. Teise ringi lõpus imesin geeli sisse ja viimast ringi alustades jäi vihm ka järele. Sellisel rajal imendub vesi õnneks suht kiiresti, nii et teisel ringil väga palju lompe enam vältima ei pidanud, aga multš oli endiselt pehme ja astumine raske ja mina täpselt sama märg kui enne. Ainus hea asi oli see, et midagi krae ülevalt juurde ei sadanud. Pulsi järgi joostes jäid kilomeetri ajad pisut eesmärgile alla, sellepärast olin sunnitud 15. kilomeetril veidi reipamaid liigutusi tegema ja tulin selle 5:36-ga. Kokkuvõttes keskmiselt 5:53 ja pulss 154. Vähemalt tehtud. Õunamaitselise geeli võttis kõht ilusti vastu ja veidi energiat andis ka (või mõjus lihtsalt see, et kolmandal ringil enam ei sadanud).

Pühapäeval jätkasin kossuhooaega. Seekord oli mäng Järveküla koolis - polnud seal varem käinudki. Peetris oli samal ajal mingi noorkotkaste kokkutulek vms. Sai jälle normaalselt 4-4 vastu mängida. Seekord jooksin isegi vist vähem kui eelmisel nädalal, aga viimase mängu ajal sain lauavõitluses korraliku obaduse ribidesse, kui Kutti külje pealt põlv ees jalga tuli. Korralikult lõi õhu kopsudest välja. Midagi katki vist ei ole, aga seda obadust tunnen tõenäoliselt veel mõned head päevad. Loodetavasti homset pikka jooksu väga ei sega.