Nädala kokkuvõte 24.-30. september

Nohu seljatatud (või no, enam-vähem, nii et kannataks joosta), läksin esmaspäeval tegema 17 km tiiru. Endomondo oli kaval ja ei lasknud ennast ära lollitada - uue nädala treeningplaanis on Cooper ilusti sees ja selle ümber 52 km muud jooksu. Päeval sadas ja mingit terviserajal nühkimise tuju ei olnud ja tegin sellesama pikendatud Assaku tiiru, mis eelmisel esmaspäevalgi.

Ilm oli vahepeal läinud külmaks, haigust arvestades olin ettevaatlik ja tegin esimese pika dressi trenni sel aastal. 12 kraadi sooja, aga metsik tuul (ja EMHI ei suuda mind panna uskuma, et see oli ainult 4 m/s, nagu teie ilmalehel kirjas, pigem ikka 10 m/s kandis). Algus oli päris chill, nautisin taganttuult ja sörkisin ettenähtud tempoga Assakuni. Peaaegu nädal aega trennipausi andis ka positiivselt tunda ja jalad olid värsked. Raskeks läks viadukti juurest tagasi pöörates - 9-12 kilomeetrid raiusin Vana-Tartu maanteel vastutuules, ja see ei olnud selline poolviltune vastutuul nagu nädal tagasi, vaid ikka korralik headwind. Lõpuni jõudsin ilusti, tempo 5:51/km ja pulss 156 - ootuspärane pärast haigust ja väikest pausi. Garmin andis pingutusele hindeks 3.7.

Teisipäev oli juba natukene lihtsam. Tegin rahulikud 10 km Peetris. Vana-Tartu maanteel raiusin endiselt vastutuult (või õigemini, vastu tormi), aga 10 km peale oli see ikkagi märksa lihtsam. Tempo isegi liiga kiire - 5:49/km ja pulss 152.

Kolmapäeval ei olnud trennipäeva. Kasutasin selle asemel pärast tööd ära sünnipäevaks kingitud spordimassaaži kinkekaardi ja käisin Fysioparkis. Korralik mudimine kulus ära ja andis tunda, et korralikult trenni tehes peab lihaseid veidi paremini hooldama. Säärelihast andis massööril ikka voolida ja selgelt oli astumine pärast kergem. Lootsin, et see tuleb neljapäevasel cooperi testil kasuks.

Neljapäeval tuligi joosta cooperit. Endomondo ei jätnud ikka mind rahule selles suhtes ja lasi ühe testi veel teha. Ega mingit eriti optimistlikku enesetunnet enne seda jooksu ei olnud ja sellel oli päris mitu põhjust.

Esiteks ma ei tunne, et ma oleks viimase 6 nädalaga kiiruslikult kuidagi arenenud. Selleks on liiga vähe lõigutrenni tehtud ja kui üldse, siis ma olen jooksnud ainult pikki 4 km intervalle. Sellist trenni kus oleks pidanud kilomeetri kaupa 4:30 tempot hoidma, pole pärast juulikuud olnud. 

Teiseks see eelmise nädala viirushaigus - kui ka mingit püsivamat jälge poolmaratonile ei jäta, siis kiirusliku puraka peaks ikkagi ära nüristama.

Ja kolmandaks muidugi ilm - terve nädala on olnud korralik tormiilm. Hea, et ei olnud sellist vihmast tormi nagu kolmapäeval, aga neljapäeva õhtu tervitas mind korraliku rajuga. Mingi 10-15 m/sekundis tuul oli lääne poolt. Staadionil cooperit alustades tõmbas kohe esimesel sirgel korralikult seina ette ja kogu jooks oli selline, et üks lühike sirge taganttuul ja teise sirge raiusin vastu. Esimese kilomeetri jaksasin minna 4:14-ga, aga siis tempo langes ja jaks koos sellega. Järgmised tulid juba üle 4:30 ja kokkuvõtteks 2700m. Kui tuulefaktor maha võtta, siis ehk augustikuine tulemus 2780 oleks olnud korratav, aga kiiruslikust vormist jäi ka ikka vajaka.

Reedene jooks oli sellega võrreldes väga rahulik. Läksin Jürile tegema 8,4 km sörki. Umbes poolteist kilomeetrit jooksin terviserada, mis oli ikkagi suhteliselt märg ja tundsin, et ei viitsi seda rada kõmpida poolteist ringi. Keerasin siis hoopis Võsa tänava poole ja tegin Patika suunalisel kergliiklusteel edasi-tagasi. Pulsivöö patarei oli vist juba eelmises trennis lõplikult töölepingu lõpetanud, seetõttu viskas Garmin randmelt pulssi mõõtes aeg-ajalt teibaid. Kokku tuli natuke rohkem kui vaja, peaaegu 9 km ja keskmise tempoga 5:50. Pulss 149 - keskmist pulssi ma enam-vähem usaldan, aga kui selle randmelt mõõtmisega jooksvalt jälgida, siis viskab natuke liiga ebaloogilisi numbreid järjest, et seda uskuda. Garmini hinne nii madal kui 3.1.

Laupäeval ootasin naised lennujaamast koju ja siis läksin tegema viimast tõsist trenni selles treeningplaanis. 15+ kilomeetrit half marathon training. Ilm oli ilus ja tuulevaikne, päike natuke paistis ja tundus, et võiks tulla päris hea jooks. Kiiremat lõiku alustades Uusmaa teel sain korralikult vastutuult, siis hakkas veidi vihma tibama ja koos vihmapilvega tuli ka korralik tuul. Kogu Kindluse tee sain raju vastutuult koos külma vihmaga, mis näkku peksis. Nagu mingi faking detsembrikuu jooksuilm. Nii kui sain Kindluse tee lõpus ära pöörata, hakkas kohe kergem. Vihm jäi ka järgi, päike tuli välja ja tuul vaibus, nii et ülejäänud maa oli jällegi väga ilus sügisene jooksuilm. Kaksteist kilomeetrit tegin keskmiselt 5:19-ga, kogu trenn 15.46 km ja 5:26/km. Pulss 161 ja Garmin hindas pingutust 4.4 vääriliseks. Selle jooksu järgi arvestades on Tartus 5:30-ga alustada täiesti mõistlik taktika.

Pühapäeval konsulteerisin oma katkise roidega ja otsustasin ikkagi korvpalli mängima minna. Kuigi iseenesest ei olnud halb otsus, siis mäng ise ei kukkunud eriti hästi välja. Selline energiast tühi tunne oli kogu tund aega - joosta ei jaksanud, hüpata ei jaksanud, visked ka sisse ei kukkunud. Järgmine nädal jääb vahele ja ehk siis oktoobris paremini. Vähemalt ei saanud uut hoopi ribidesse ja selles suhtes jäin terveks. Kolmapäeval massööri laual vedeledes tuli mulle ehmatusega meelde, et ma pole korvpalli järel kordagi venitanud. Selle jooksusuve taustal ei tundu korvpall lihtsalt piisavalt trenn, mis venitamist nõuaks. Täna olin tublim ja selle vea parandasin ka pärast trenni ära.


Nädal kokku - 55 km jooksu + korvpall. Kilomeetreid veidi vähem, aga cooperi nädalal nii ongi.