Pühapäeval olin veel Narva katkestamisest parajas masenduses, aga uue nädalaga otsustasin selle ebaõnnestumise selja taha jätta. Meeles olid Mare Porki sõnad eelmise nädala Laulasmaa strateegiamüksult - inimesel on võimalik iga päev hommikul ärgates otsustada, milline tema päev tuleb. Nii et otsustasin edasi joosta ja nautida protsessi, üksikutest tagasilöökidest hoolimata.
Esmaspäeval käisime osakonnaga motivatsiooni tõstmas - bussiga Jaanihanso siidritalusse. Kõigepealt koolitus ja siis väike ekskursioon siidritootmise teemal, degustatsiooniga loomulikult. Kordaläinud päev lõppes Tallinnasse tagasi jõudmisega kella 18 paiku, nii et õhtusele jooksutiirule sain tavapärasest natuke hiljem. Ilm oli juba pühapäeval kõvasti jahedamaks läinud, nii et kerge sörgi sain teha täitsa normaalsetes oludes ja täitsa normaalse tempoga - 6:00 ringis või natuke kiiremini. Enesetunne oli täitsa keskmiselt hea ja pulsi madalal hoidmisega ei olnud probleemi, aga olin ringi lõpus nii mõtetes, et panin kella kodu juures kinni ja unustasin selle, et vähegi kiirema liigutamise juures pean nüüd juba natuke peale jooksma, et soovitud 45 minutit ikka täis tuleks. Seekord tuli siis vähem - 7,38 km ja keskmiselt 5:58/km. Pulss 136. Business as usual.
Teisipäeval oli esimene tõsise trenni päev. Spartas sai veidi muljetada Narvast ja siis läksime ringile. Tegime lõike seekord Triinu ja Kertuga ja (vähemalt esimesel ringil) mängis vedurit hoopis Leonid. Leonidi tuules põrutasime jahedast ilmast hoogu saanuna isegi 3:01-ga! See tähendab keskmine tempo 4:08. Järgmised tulid 3:07-3:12, ehk siis neli kiirendust 4:08-4:21 vahele. Pulss püsis ilusti alla 180 ja tempo mõttes ei olnud eriti raske, aga tiim lagunes natuke ära, sest Kertu põrutas minust natuke kiiremini ja lasin vahe sisse ning Triin samal ajal ei tulnud kolmandast lõigust enam tempoga päris hästi kaasa ja tegi natuke rahulikumalt. Kokku siiski 8,73 km. Selle distantsi peale keskmine tempo 5:35/km, aga pulss kõigest 149 - oluliselt madalam kui tavaliselt.
Pärast venitamist tegime harjutusi ka ja kohe esimese planguralli ajal oli selge, et Toomas oli meid eelmised kaks nädalat hellitanud. Ahtoga oli trenn ikkagi päris raske ja viimaseks planguringiks tegelikult mingit energiat ei jäänudki. Aga kiired lõigud jätsid igatahes trennist hea ja positiivse mulje. Ühtlasi panime Triinuga paika, et Rae Runil juuli alguses teeme ühe kiire sutsaka trennihooaja vahele.
Neljapäeval oli Sparta jooksugrupi trenn. Merle vaevles motivatsioonikriisis ja jättis tulemata, mina läksin täitsa entusiastlikult (sest eelmisel nädalal jäi neljapäevane trenn ju vahele). Kahjuks ei olnud minuni jõudnud info, et täna tehakse ühistrenni pilte-videot ja olime Pillega kahekesi oranžides särkides sinise mere keskel :D Pärast vaatasin, et Toomase meilid on üldse kuhugi postkastist kaduma läinud - peaks vaatama kas ma ikka olen seal meililistis või mitte.
Trenn ise oli... raske. Tegelikult mitte füüsiliselt, sest harjutused ei olnud väga rasked ja nagu Garmin näitas, siis ei käinud pulss kordagi üle 170, aga õhus oli selline paks leitsak nagu enne äikest ikka on. Hingata ei olnud suurt midagi ja juba soojendusjooksul oli särk üsna märg. See väsimus kandus kuidagi jalgadesse ka, seetõttu annan trennile keskmise hinde. Kokku tuli 9,18 km ja pulss 149.
Reedel pidin sõitma Tartusse, aga enne oli vaja ära teha pikk jooks. Ilm oli isegi täitsa viisakas ja suuri etteheiteid oludele ei ole, aga peaaegu koheselt oli selge, et jalad on täiesti pehmed ja säärelihased kustunud. Neljapäevased pöiahüpped olid jõhkralt jalgades ja mitte mingit särtsu ei olnud ja põlvevalu hakkas samuti segama. Pulsi mõttes tegin hea jooksu - rahuliku algusega ja võib-olla esimesed kilomeetrid ei tulnud ülemäära kiired, aga selle-eest oli pulsi mõttes varu jooksu lõpus tempot tõsta ja väikese lisaringi kilomeetri ajad tulid ka ilusti alla 5:50. Kokku 18,1 km ja keskmine tempo 5:49/km. Pulss 146. Natuke aeglasem kui kaks nädalat tagasi, aga üldiselt keskmiselt hea jooks. Õhtul sõitsin Pangodisse ja väsinud jalad said veel 2,5h autos fikseeritud asendis istuda.
Laupäeval müttasime Helenaga ringi ja käisime kaks korda järve ääres ujumas (st. naised käisid - mina käisin korra varbaidpidi vees ja sain kinnitust faktile, et vesi on ikka erikuradikülm alles) ja jõime Heleriga veini kui laps oli magama pandud.
Pühapäeval sõitsin tagasi Tallinnasse. Ilm oli läinud juba üsna suviseks ja päike küttis terve Tallinn-Tartu maantee aknast sisse. Sellepärast jätsin fartleki targu kaugemasse õhtusse ja läksin tiirule siis kui varjud juba pikad. Jalad olid okei, samm oli tihe ja pulss madal. Kui jooksmiseks läks, tuli esimene kilomeeter väga kergelt 4:47-ga ja võtsin eesmärgiks teha kõik kuus kilomeetrist kiirendust alla 5:00 tempo. Assakuni oli väga kerge, aga seal Würthi jurues ei lasknud vist neljandast lõigust ennast päris korralikult ära taastuda, nii et viienda alguses olin enam-vähem kohe piirajas ja pidin natuke pingutama, et kahte viimast alla 5:00 hoida. Siiski üsna kerge jooks - kiirem ja madalama pulsiga kui näiteks kaks nädalat tagasi, kuigi ilm oli siiski üsna soe (22 C). Hea lõpp sellele trenninädalale. Pärast venitust tegin veel 1,5 minutit planku.
Seekord oli väga korralik trenninädal ja kokku kogunes 57 km. Garmini sõnul pole ühtki väga rasket trenni teinud - see pühapäevane intervall oli kõigest 3.7. VoMax on Garmini sõnul 52-53 (pigem siiski 53).
Teisipäeval oli esimene tõsise trenni päev. Spartas sai veidi muljetada Narvast ja siis läksime ringile. Tegime lõike seekord Triinu ja Kertuga ja (vähemalt esimesel ringil) mängis vedurit hoopis Leonid. Leonidi tuules põrutasime jahedast ilmast hoogu saanuna isegi 3:01-ga! See tähendab keskmine tempo 4:08. Järgmised tulid 3:07-3:12, ehk siis neli kiirendust 4:08-4:21 vahele. Pulss püsis ilusti alla 180 ja tempo mõttes ei olnud eriti raske, aga tiim lagunes natuke ära, sest Kertu põrutas minust natuke kiiremini ja lasin vahe sisse ning Triin samal ajal ei tulnud kolmandast lõigust enam tempoga päris hästi kaasa ja tegi natuke rahulikumalt. Kokku siiski 8,73 km. Selle distantsi peale keskmine tempo 5:35/km, aga pulss kõigest 149 - oluliselt madalam kui tavaliselt.
Pärast venitamist tegime harjutusi ka ja kohe esimese planguralli ajal oli selge, et Toomas oli meid eelmised kaks nädalat hellitanud. Ahtoga oli trenn ikkagi päris raske ja viimaseks planguringiks tegelikult mingit energiat ei jäänudki. Aga kiired lõigud jätsid igatahes trennist hea ja positiivse mulje. Ühtlasi panime Triinuga paika, et Rae Runil juuli alguses teeme ühe kiire sutsaka trennihooaja vahele.
Neljapäeval oli Sparta jooksugrupi trenn. Merle vaevles motivatsioonikriisis ja jättis tulemata, mina läksin täitsa entusiastlikult (sest eelmisel nädalal jäi neljapäevane trenn ju vahele). Kahjuks ei olnud minuni jõudnud info, et täna tehakse ühistrenni pilte-videot ja olime Pillega kahekesi oranžides särkides sinise mere keskel :D Pärast vaatasin, et Toomase meilid on üldse kuhugi postkastist kaduma läinud - peaks vaatama kas ma ikka olen seal meililistis või mitte.
Trenn ise oli... raske. Tegelikult mitte füüsiliselt, sest harjutused ei olnud väga rasked ja nagu Garmin näitas, siis ei käinud pulss kordagi üle 170, aga õhus oli selline paks leitsak nagu enne äikest ikka on. Hingata ei olnud suurt midagi ja juba soojendusjooksul oli särk üsna märg. See väsimus kandus kuidagi jalgadesse ka, seetõttu annan trennile keskmise hinde. Kokku tuli 9,18 km ja pulss 149.
Reedel pidin sõitma Tartusse, aga enne oli vaja ära teha pikk jooks. Ilm oli isegi täitsa viisakas ja suuri etteheiteid oludele ei ole, aga peaaegu koheselt oli selge, et jalad on täiesti pehmed ja säärelihased kustunud. Neljapäevased pöiahüpped olid jõhkralt jalgades ja mitte mingit särtsu ei olnud ja põlvevalu hakkas samuti segama. Pulsi mõttes tegin hea jooksu - rahuliku algusega ja võib-olla esimesed kilomeetrid ei tulnud ülemäära kiired, aga selle-eest oli pulsi mõttes varu jooksu lõpus tempot tõsta ja väikese lisaringi kilomeetri ajad tulid ka ilusti alla 5:50. Kokku 18,1 km ja keskmine tempo 5:49/km. Pulss 146. Natuke aeglasem kui kaks nädalat tagasi, aga üldiselt keskmiselt hea jooks. Õhtul sõitsin Pangodisse ja väsinud jalad said veel 2,5h autos fikseeritud asendis istuda.
Laupäeval müttasime Helenaga ringi ja käisime kaks korda järve ääres ujumas (st. naised käisid - mina käisin korra varbaidpidi vees ja sain kinnitust faktile, et vesi on ikka erikuradikülm alles) ja jõime Heleriga veini kui laps oli magama pandud.
Pühapäeval sõitsin tagasi Tallinnasse. Ilm oli läinud juba üsna suviseks ja päike küttis terve Tallinn-Tartu maantee aknast sisse. Sellepärast jätsin fartleki targu kaugemasse õhtusse ja läksin tiirule siis kui varjud juba pikad. Jalad olid okei, samm oli tihe ja pulss madal. Kui jooksmiseks läks, tuli esimene kilomeeter väga kergelt 4:47-ga ja võtsin eesmärgiks teha kõik kuus kilomeetrist kiirendust alla 5:00 tempo. Assakuni oli väga kerge, aga seal Würthi jurues ei lasknud vist neljandast lõigust ennast päris korralikult ära taastuda, nii et viienda alguses olin enam-vähem kohe piirajas ja pidin natuke pingutama, et kahte viimast alla 5:00 hoida. Siiski üsna kerge jooks - kiirem ja madalama pulsiga kui näiteks kaks nädalat tagasi, kuigi ilm oli siiski üsna soe (22 C). Hea lõpp sellele trenninädalale. Pärast venitust tegin veel 1,5 minutit planku.
Seekord oli väga korralik trenninädal ja kokku kogunes 57 km. Garmini sõnul pole ühtki väga rasket trenni teinud - see pühapäevane intervall oli kõigest 3.7. VoMax on Garmini sõnul 52-53 (pigem siiski 53).
No comments:
Post a Comment